2-14-62180/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2021. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-62180 Tsiviilasi

K. K. kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise taotluse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik/usaldusisik: K. K. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx, e-post xxx) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Rahuldada K. K. taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.

2. Lõpetada K. K. kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada K. K. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 29.12.2014. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

3. Vabastada K. K. usaldusisiku kohustustest.

4. Avaldada teade K. K. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 28.01.2016 määrusega lõpetati võlgniku K. K. pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule K. K. usaldusisiku aruanded 26.11.2017, 31.01.2019, 14.04.2020 ja 23.02.2021. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 23.02.2021.

Aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 09.2020 xxx xxxs xxxna, töötasuga 750,83 eurot kuus. Alates 02.11.2020 töötab võlgnik xxx AS-is, xxx xxxna. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik sai oma tütrelt lühiajalist laenu elektriarvete maksmiseks, kuna need olid ebaloomulikult suured. Võlgnik on laenud koheselt tagastanud. Võlgnik elab koos xx-aastase emaga, kes vajab võlgniku abi ja tuge. Seoses koroonaga oli võlgnik ka koondatud. 22.03.2021 esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 26.03.2021 esitas seisukoha võlausaldaja Swedbank AS. Võlausaldaja märgib, et ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Seisukoha esitanud võlausaldaja ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

Kohus leiab, et on täitnud PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 23.02.2021. Aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 09.2020 xxx xxxs xxxna, töötasuga 750,83 eurot kuus.

Alates 02.11.2020 töötab võlgnik xxx AS-is, xxx xxxna. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik sai oma tütrelt lühiajalist laenu elektriarvete maksmiseks, kuna need olid ebaloomulikult suured. Võlgnik on laenud koheselt tagastanud. Võlgnik elab koos xx-aastase emaga, kes vajab võlgniku abi ja tuge. Seoses koroonaga oli võlgnik ka koondatud. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kättesaadav, täitnud aruande esitamise kohustust.

Riigikohus märkis 30.10.2019 määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 p-des 18 ja 19, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.

Aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 09.2020 xxx xxxs xxxna, töötasuga 750,83 eurot kuus. Alates 02.11.2020 töötab võlgnik xxx AS- is, xxx xxxna. Kohtu hinnangul vastab töö võlgniku haridusele ja oskustele. Sellega saab lugeda täidetuks PankrS § 173 lg 1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud. Kohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires.

PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde.

Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel.

Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik