Legislator Case Law & Legislation
3-19-1277/13 AI generated

3-19-1277/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-19-1277/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja esitas 28. märtsil 2019 vastustajale taotluse Mustakivi Rimi BENU Apteegile üldapteegi tegevusloa väljastamiseks. Taotluse kohaselt soovis kaebaja avada apteegi aadressil

Legislator headnote

AI generated

3-19-1277/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja esitas 28. märtsil 2019 vastustajale taotluse Mustakivi Rimi BENU Apteegile üldapteegi tegevusloa väljastamiseks. Taotluse kohaselt soovis kaebaja avada apteegi aadressil

Keywords

AI generated
cost of living adjustment replacement acquisition abusive claim by landlord vat refund right to price reduction health coverage for cataract
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2021, Tartu

Haldusasja number

3-19-1277

Haldusasi

Aaloe Apteegid OÜ kaebus Ravimiameti 5. juuni 2019. a

otsuse nr IN-1-3/19/55 tühistamiseks ja kaebaja

tegevusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 1. juuli 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aaloe Apteegid OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Aaloe Apteegid OÜ (Pharmatipp OÜ

eriõigusjärglane)

Volitatud esindaja v.adv. Tanel Kalaus

Vastustaja Ravimiamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aaloe Apteegid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

1. juuli 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. oktoober 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 28. märtsil 2019 vastustajale taotluse Mustakivi Rimi BENU Apteegile

üldapteegi tegevusloa väljastamiseks. Taotluse kohaselt soovis kaebaja avada apteegi aadressil

Mustakivi tee 13, Tallinn, s.o Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses.

2. Vastustaja küsis 9. aprilli 2019. a kirjaga kaebajalt selgitusi seoses tegevusloa taotlemisega,

leides, et apteeki juurdepääsu võimaldamine läbi teise kaubanduspinna ei ole kooskõlas

ravimiseaduse (RavS) sätete ja nende eesmärkidega. Kaebaja korduvalt selgitas ja täpsustas

taotlust. 5. juuni 2019. a otsusega nr IN-1-3/19/55 jättis vastustaja rahuldamata kaebaja taotluse

üldapteegi tegevusloa saamiseks, tuginedes majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS)

§ 25 lg 1 p-le 2, RavS § 46 lg-le 1 ja §-le 47. Vastustaja leidis, et ruumid ei ole apteegiteenuse

osutamiseks sobivad. Apteek peab asuma tegutsemiskohas, mis mitte ainult ei lase teenusel näida

objektiivne ja kolmandate osapoolte huvidest sõltumatu, vaid on seda ka tegelikkuses. Poes asuv

apteek ei moodusta iseseisvat terviklikku üksust, vaid on osa toidupoest kui tervikust. Seda ka siis,

kui apteek on eraldatud seintega muust kaubanduspinnast, kuna poe sees asudes moodustab ta

paratamatult osa selle ettevõtja kaubandustegevusest, millel ta asub. Apteek oleks sõltuv Rimi

käitumisest, kaupluse sulgemisel oleks suletud ka apteek. See ei ole kooskõlas apteegi kui

esmatasandi tervishoiuteenuse osutaja sõltumatuse garantiiga. Jääb mulje, et ravimeid müüakse

toidupoes. Kliendile ei ole tagatud vahetu ja operatiivne juurdepääs apteeki, s.h rahvarohkel ajal.

Ka apteeki varustavad ettevõtted saavad apteegile kaupu tarnida vaid Rimi üldkasutatavaid pindu

kasutades. Kaebajale ei anna subjektiivset õigust tegevusloa saamiseks see, et ühele teise ettevõtte

äripinnal asuvale apteegile on tegevusluba antud.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, paludes tühistada vastustaja 5.

juuni 2019. a otsus nr IN-1-3/19/55 ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja väitel on apteegi ruumidel neljas küljes paiknevad täielikku eraldatust võimaldavad

seinad ja eraldi ehitatud lagi. Ruumid vastavad sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr

24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 24) § 2 lg-s 8 sätestatud

tingimustele. Apteek eristub toidupoest selgelt kujunduse, kaupade väljapaneku ja töötajate

riietuse poolest. Apteegil on eraldi kassa. Apteeki sisenemine ja väljumine on lihtne ka klientidele,

kes ei ole toidupoe külastajad. Ei ole usutav, et toidupood hoiaks end niisama suletuna, millega

kaasneks apteegi sulgemine või takistaks muul viisil apteegi tegevust. Apteegi asumine

toidukaupluse pinna vahel ei muuda seda eksklusiivselt toidupoe külastajatele suunatud teenuseks.

Ükski õigusakt ei nõua, et apteegile peab olema kaupade tarnimiseks eraldiseisev sissepääs.

Vastustaja on varem toidupoe sees apteegi avamist lubanud (tl 24). Kaebajale loa andmisest

keeldumisel on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Haldusmenetlust ei ole korrektselt lõpuni läbi

viidud.

4. Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 33-36p) jätta see rahuldamata.

Vastustaja leidis, et apteegi rajamine toidupoodi ei vasta RavS-i eesmärgile tagada sõltumatu ja

kättesaadav apteegiteenus, mis oleks teiste teenusepakkujate osutatavatest teenustest ja kaupadest

selgesti eristatav. Ravimeid ei ole lubatud turustada toidupoes, tanklas, ehituspoes või muus

tarbekaupu või teenuseid osutavas ettevõttes. Samuti ei ole lubatud segada omavahel

apteegiteenust ja muude toodete või teenuste pakkumist. Võimalik varasem ebaõige

halduspraktika ei anna kaebajale subjektiivseid õigusi. Vastustaja lõpetas haldusmenetluse

haldusakti andmisega. Põhjendatud ei ole jätkata menetlust ja kohustada isikut looma või täitma

tingimusi olukorras, kui esinevad asjaolud taotluse mitterahuldamiseks.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus jättis 1. juuli 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

kaebaja kanda ja vastustaja menetluskulud välja mõistmata.

6. Halduskohus nõustus vaidlustatud otsuses ja vastuses esitatud vastustaja põhjendustega ning

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korranud neid.

7. Vaidlusalune apteek hakkaks paiknema hüpermarketi teenindussaali piirides. Vastustaja leidis

õigesti, et apteegiteenuse osutamist eelkirjeldatud asukohas ei saa pidada selle osutamiseks

apteegis RavS § 29 lg 2 tähenduses. Ravimite jaemüügile ja apteegiteenuse osutamisele

kehtestatud nõuete üheks eesmärgiks on, et apteegiteenuse osutamine oleks ja ka näiks objektiivse

ja sõltumatuna. Apteegiteenus ei tohi tegelikult ega näiliselt seguneda muude kaupade müügi või

teenuste osutamisega. Olemuslikult erinevad olukorrad on apteegi paiknemine hüpermarketi

teenindussaalis (kavandatava tegevuskoha fotod tl 41) ja apteegi paiknemine kaubanduskeskuses

iseseisva ettevõttena (nt tl 22 ülemine foto). Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja soovitud olukord

loob vähemalt näivuse, et ravimite müük on samasugune osa hüpermarketi tegevusest, nagu selle

naabruses toimuv kosmeetikavahendite, riietuse või köögitarvikute müük. Apteegiteenuse

osutamine kaebaja soovitud viisil ei loo arusaama, et tegemist on sõltumatu ja usaldusväärse

iseseisva ettevõttega.

8. Kaebajal võib olla õigus selles, et üksikult võetuna on määruse nõuded tema soovitud

tegevuskoha puhul täidetud - olemas on laeni ulatuvad vaheseinad, ruumid asuvad ühes tervikus

jne. Nende nõuete täidetus on tegevusloa saamiseks tarvilik, kuid ei pruugi olla piisav, kuna lisaks

sellele tuleneb RavS-ist nõue osutada apteegiteenust ainult apteegis. Tingimus, et apteek ei saa

paikneda hüpermarketi teenindus- või müügisaalis, ei ole meelevaldne, vaid määratlemata

õigusmõiste „apteek“ sisustamiseks õigusaktidest tuletatud nõue.

9. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et haldusorgani varasem ebaõige halduspraktika

ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist.

10. Vastustaja on haldusmenetluse vaidlustatud otsuse tegemisega korrektselt lõpetanud.

Halduskohus ei näinud põhjust teha haldusmenetlusele etteheiteid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja esitas hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu

otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja väitel vastustaja ja halduskohus eksisid, leides, et ruumid, milles apteek asuma hakkaks,

ei ole apteegiteenuseks sobivad ning sisustasid ekslikult apteegi tegevuskohale seatud nõudeid.

RavS-is ega selle alusel antud aktides ei leidu sätteid, mis keelaksid apteegi rajamist teise ettevõtte

äripinnale või toidupoega samale äripinnale. Ruumid vastavad määruse nr 24 § 2 lg-s 8 sätestatud

tingimustele. Ükski õigusakt ei nõua, et apteek peaks asuma eraldi hoones või eraldiseisva

sissepääsuga.

Apteek on toidupoest selgelt eristuv ning tegemist ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-17-62 esinenud

või sellega samaväärse olukorraga. Ekslik on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et poe sees

asudes moodustab apteek osa selle ettevõtja kaubandustegevusest, mille pindade vahel ta asub.

Apteegiteenuse osutamine on sõltumatu ja kättesaadav ega erine olukorrast, kus apteek asub

kaubanduskeskuses või mõne väiksema toidupoe juures. Apteegi asumine toidupoe vahel ei muuda

seda vähem kättesaadavaks võrreldes kaubanduskeskuses asuva apteegiga. Ükski õigusakt ei

kohusta muutma apteegile ligipääsu ja sellest väljapääsu mingil viisil mugavaks. Ükski õigusakt

ei nõua, et apteegile peab olema kaupade tarnimiseks vahetu ja eraldiseisev sissepääs.

Vastustaja ja halduskohus leidsid vääralt, et tegutsemiskoht ei vasta RavS-i eesmärkidele.

Ravimite turustamine toimub eraldiseisvas ja terviklikus apteegis. Kaebajal on võimalik

korraldada tegevus selliselt, et kõik ravimid on paigutatud lettide taha, mis tähendab, et kliendil ei

ole võimalik ise ravimeid riiulitelt võtta ja sellega oleks tagatud ravimi ostja konsulteerimine ja

informeerimine ravimitega seotud ohtudest.

Vastustaja on varasemas praktikas toidupoe sees ja kaubanduskeskustes apteegi avamist lubanud.

Seega on kaebaja õiguspärast ootust rikutud, teda on koheldud teiste tegevusloa taotlejatega

võrreldes ebavõrdselt ning seeläbi on rikutud põhjendamatult kaebaja õigusi.

Vastustaja ei ole korrektselt haldusmenetlust lõpuni viinud. Halduskohus jättis vastava asjaolu

põhjendamatult tähelepanuta.

12. Kaebaja palus 3. novembri 2020. a taotluses lubada Pharmatipp OÜ õigusjärglasel Aaloe

Apteegid OÜ-l astuda menetlusse.

13. Ringkonnakohus lubas 11. novembri 2020. a määrusega haldusasja menetlusse astuda

Pharmatipp OÜ õigusjärglasel Aaloe Apteegid OÜ-l ning asendas kaebaja Aaloe Apteegid OÜ-ga.

14. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata.

Vastustaja väitel apteegiteenuse osutamise ja muude kaupade müügi või teenuste osutamise

läbipõimumine ei ole lubatud. Äriühingu huvid oma äritegevuse laiendamiseks või

konkurentsieeliste loomiseks ei ole RavS-i alusel kaebajale kaitset tagav hüve. Ravimeid ei ole

lubatud turustada toidupoes, tanklas, ehituspoes või muus tarbekaupu või teenuseid osutavas

ettevõttes. Samuti ei ole lubatud segada omavahel apteegiteenust või muude toodete või teenuste

pakkumist. Kaebaja eesmärgiks on sarnaselt lahendile nr 3-17-62 teha apteegiteenus

kättesaadavaks teise äriühingu majandustegevuse sees, ühildades ja segades nii toidupoe kui ka

apteegi majandustegevused. Sellisel viisil ärihuvide ühildumist ja toodete ja teenuste segunemist

kinnitas kaebaja kaebuse p-s 3.1.20. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja valitud

tegutsemiskoht ei vasta RavS-i eesmärkidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohus selgitas otsuses põhjalikult, miks praegusel juhul ei ole

apteegiruumide tehniliste nõuete täitmine piisav, et lugeda kavandatud tegevuskoht

nõuetekohaseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning

HKMS § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

16. Kaebaja leiab jätkuvalt, et kehtivast õigusest ei tulene keeldu osutada apteegiteenust teise isiku

äripinnal, sellest nõuetekohaselt eraldatud ruumis, mistõttu ei olnud vastustaja õigustatud

keelduma tegevusloa väljastamisest. Täpsemalt leiab kaebaja, et sellist keeldu ei tulene RavS § 29

lg-st 2, § 30 lg-st 2, § 31 lg-st 5 ega määruses nr 24 § 2 lg-tes 8 või 10 sätestatud nõuetest.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotles tegevusloa väljastamist apteegiteenuse

pakkumiseks Tallinnas Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses asuva RIMI HYPER

hüpermarketi äripinnal. Apteegil puudub sisse- ja väljapääs kaubanduskeskuse üldkasutatavalt

alalt. Apteegiteenuse kasutamiseks tuleb tarbijal siseneda hüpermarketisse ja liikuda selle

teenindussaalis apteegi sissepääsuni. Väljumiseks tuleb jällegi läbida hüpermarketi teenindussaal

ja kassa või iseteeninduskassade ala.

Apteegiteenuse osutamine on loakohustusega majandustegevus. Üldapteegi tegevusloa andmise,

andmisest keeldumise ja tegevusloa nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Ravimiamet

tulenevalt MsüS §-dest 1 ja 7 ning RavS § 46 lg-st 1 ja §-st 47. Tegevusloa saamiseks peavad

olema täidetud kõik tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad nõuded, s.h esemelised nõuded, teiste

hulgas nõuded apteegi ruumidele. Tegevusluba antakse, kui taotleja vastab RavS-s ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud

nõuetele.

18. Kaebajal on õigus selles, et kehtiv õigus ei sätesta otsesõnu piirangut pakkuda apteegiteenust

kaebaja kavandatud viisil ega nõuet, et apteegil peaks olema sissepääs kaubanduskeskuse

üldkasutatavalt pinnalt. Samas on kohtupraktikas leitud, et nõuded apteegi tegevuskohale seoses

muude teenuste ja kaupade pakkumisega siiski tulenevad ülal viidatud RavS ja määruse nr 24

normidest.

Praegusel juhul ei ole küll tõepoolest tegemist haldusasjas nr 3-17-62 kirjeldatuga samase

olukorraga, kuna kaebaja ei soovi asuda apteegiteenust osutama hüpermarketiga sama kaubamärki,

apteegi kujundust ega personali kasutades, vaid üksnes pakkuda apteegiteenust hüpermarketi

teenindussaalis asuvates ruumides. Samas on Riigikohtu 19. detsembri 2018. a otsuses asjas nr

3-17-62 toodud seisukohad õigusnormide kohaldamise kohta asjakohased ka praeguses asjas.

Nimelt leidis Riigikohus, et vaidlustatud otsuse aluseks olevate normide eesmärk on tagada

apteegiteenuse turvalisus ja kättesaadavus ning selle eristatavus teistest teenustest.

Seega tegevusloa andmise otsustamisel on vastustajal õigus ja kohustus vahetult õigusaktides

loetletud nõuete kõrval kontrollida ka, kas kavandutud kohas ja tingimustel apteegiteenuse

pakkumine täidab apteegiteenuse turvalisuse ja kättesaadavuse ning teistest teenustest eristatavuse

eesmärke.

19. Vaidlustatavas otsuses leidis vastustaja, et kaebaja kavandutud viisil apteegiteenuse osutamisel

ei ole see tarbijatele selgesti eristatav hüpermarketi äritegevusest ning probleeme võib esineda ka

apteegiteenuse kättesaadavuse ja ohutusega.

Halduskohus pidas põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kavandatud asukohas apteegiteenuse

osutamist ei saa pidada selle osutamiseks apteegis RavS § 29 lg 2 tähenduses, kuna sel juhul ei näi

apteegiteenuse osutamine objektiivse ja sõltumatuna. Apteegiteenus ei tohi tegelikult ega näiliselt

seguneda muude kaupade müügi või teenuste osutamisega. Kaebaja hinnangul teenuse segunemist

aga ei toimu, sest apteegi ruumid on eraldatud hüpermarketi teenindussaalist laeni ulatuvate

seintega, selgelt märgistatud apteegina, kasutusele võetakse hüpermarketist erinev värvilahendus

ning apteegi personali ega kassasüsteemide ristkasutust hüpermarketiga ei toimu.

20. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arusaama, et apteegiteenus osutamisel

hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumides ei ole tagatud apteegiteenuse eristatavuse

hüpermarketi äritegevuse kaupade ja teenuste müümisest. Samuti ei ole sellises asukohas

apteegiteenuse osutamine kooskõlas apteegiteenuse kättesaadavuse ja ohutuse eesmärgiga.

Halduskohtu otsuses viidatud Lasnamäe Centrumi võrguleheküljel (www.lasnamaecentrum.ee)

avaldatud majaplaanilt nähtub, et kaubanduskeskuses on kaubandus- ja teeninduspinnad

kujundatud selliselt, et igal pinnal on sissepääs avalikult kasutatavalt alalt või on teenus või toode

kättesaadav avalikult kasutatavalt alalt lahkumata. Sellisena on tarbijale tajutav, et avalikult

kasutatavalt alalt kaubandus- või teeninduspinnale sisenedes jõuab ta ühe müüja või

teenusepakkuja kasutuses olevale pinnale, mistõttu on kaubandus ja teenindus sellel alal seostatav

ühe kaupleja või teenuspakkujaga. Seetõttu hüpermarketisse sisenenud tarbija jaoks eelduslikult

kogu teenindussaali pinnal pakutav kaup või teenus on seostatav hüpermarketi tegevusega. Seega

ka apteegiteenuse osas tekib näivus, et tegemist on osaga hüpermarketi tegevusest. Seda näivust

ei kõrvalda ka apteegiruumide tähistus ega Benu kaubamärgi kasutamine. Mitme kaubamärgi

kasutamine äriühingu majandustegevuses ei ole keelatud ega isegi mitte ebatavaline. Seetõttu on

täiesti võimalik, et tarbijate jaoks osutab Benu kaubamärgi kasutamine hüpermarketi

teenindussaalis sellele, et hüpermarket turustab nüüd ka ravimeid ning on omandanud selleks Benu

kaubamärgi või kaubamärgi kasutamise õiguse. Seetõttu looks apteegiteenuse osutamine

hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumides vähemalt näivuse apteegiteenuse ühendamisest

toidu- ja esmatarbekaupade müügiga. Apteegi ruumidele määruse nr 24 § 2 lg-s 8 kehtestatud

ümbritsevatest ruumidest laeni ulatuvate seintega eraldamise nõude ega hüpermarketis üldiselt

kasutatavast erineva värvilahenduse või eraldi kassasüsteemi kasutamine seda näivust ei kõrvalda.

Hüpermarketi enda teenindussaal on erinevate kaubagruppide müümiseks samuti liigendatud.

Laeni ulatuvate seinte olemasolu ei pruugi olla tarbija jaoks äratuntav. Vastustaja esitatud fotodelt

(dtl 90 ja 91) nähtub, et kavandatava apteegi ruumide seinad ei ulatu kaubanduskeskuse laeni, vaid

apteegile on ehitatud eraldi lagi. Selliselt on apteegiruumide seinte kõrgus visuaalselt hinnates

võrreldav hüpermarketi teenindussaali liigendamiseks kasutatud vaheseinte kõrgusega. Nendel

asjaoludel võib eeldada, et tarbija jaoks seostub apteegiteenus paratamatult hüpermarketi

tegevusega, kuna apteegiteenuse saamiseks tuleb siseneda hüpermarketi teenindussaali ning

kasutada teenindussaali ka väljumisel. Kaebaja vastupidised väited on jäänud deklaratiivseks ega

muuda ringkonnakohtu seisukohta.

Kuigi ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et pole põhjust arvata, et hüpermarketi tavapärasest

erineval ajal sulgemise tõttu esineks takistusi apteeki pääsemiseks, võib hüpermarketist tulenevalt

siiski tekkida tarbijale näivus, et apteegiteenus ei ole mõistlikult kättesaadav. Näiteks tipptundide

ajal, kui hüpermarketis on arvukalt kliente või väljumiseks on kassade ja iseteeninduskassade

juures ootejärjekord, on sellest tulenev takistus hüpermarketist kaupade soetamisel ühtlasi

seostatav ka viivitusega apteegiteenuse saamisel. Tarbija jaoks võib olla arusaamatu, kas

apteegiteenuse saamiseks tuleb tal arvestada hüpermarketi kasutamise reeglitega (võtta ostukorv,

iseteeninduspult, läbida ootejärjekord) või mitte.

Mööda ei saa vaadata ka vastustaja esile toodud võimalikust kahjust rahvatervisele. Kuna

võimalike kõrvaltoimete või väärkasutusega kaasneva ohtlikkuse tõttu vajavad ravimid müüja ja

ostja tähelepanu, siis kujutab ravimite müümine hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumide

ohtu tarbijale. Oht tuleneb asjaolust, et tarbijal lähtub muljest, et ravimeid müüakse ja nad ongi

samaväärsed toidupoes pakutavate muude tarbekaupade või toodetega. Isegi juhul, kui ravimid ei

ole avariiulitel tarbijatele kättesaadavad ning neid tuleb teenindajatelt eraldi küsida, ei saa olla

kindlust selles, et tarbija jaoks on siiski tegemist ühega paljudest toidupoes tehtavatest ostudest.

21. Nendel asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et ülalpool viidatud RavS ja määruse nr 24 sätetest

nende koosmõjus tuleneb nõue, et apteek peab nii tegelikult kui näivalt moodustama iseseisvalt

tegutseva ettevõtte. Õigusaktidega apteegi ruumidele otsesõnu kehtestatud nõuete täitmine ei

pruugi seetõttu olla piisav apteegiteenuse osutamise tegevusloa saamiseks. Praeguses asjas on

vastustaja piisava põhjalikkusega selgitanud, miks kaebaja soovitud kohas hüpermarketi

teenindussaalis ei ole apteegiteenuse osutamine lubatav.

22. Halduskohus on põhjendatult leidnud sedagi, et kaebajal ei ole õigust nõuda talle tegevusloa

väljastamist tuginedes sellele, et vastustaja on sarnastel asjaoludel varem andnud tegevusloa

kolmandale isikule apteegiteenuse osutamiseks. Vastustaja kinnitusel tõepoolest on antud üks

tegevusluba kolmandale isikule apteegiteenuse osutamiseks apteegis, milleni jõudmiseks tuleb

läbida hüpermarketi turvaväravad. Vastustaja kinnitusel on tegemist erandliku olukorraga, kus

tegevusloa väljastamine on seotud asjaoluga, et apteek asub vahetult hüpermarketi turvaväravate

juures pinnal, millele hoone ehitusliku eripära tõttu puudub muu juurdepääs. Ringkonnakohus ei

hinda siinkohal kolmandale isikule antud tegevusloa õiguspärasust, kuid nõustub vastustaja ja

halduskohtuga, et ühe vaieldava tegevusloa väljastamist ei saa pidada vastustaja väljakujunenud

praktikaks vaidlusaluses küsimuses. Seetõttu ning arvestades ka, et tegevusloa taotlemise asjaolud

osaliselt ei kattu, ei ole kaebaja suhtes rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kui vastustaja hindab ümber kolmandale isikule väljastatud tegevusloa õiguspärasuse käesolevas

asjas esitatud seisukohtadele tuginedes, siis on oluline seegi põhimõte, et isik ei saa nõuda talle

soodsa otsuse tegemist tuginedes varasemale õigusvastasele halduspraktikale.

23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et olukorras, kus ta tuvastas, et kaebaja

puhul ei ole täidetud üks tegevusloa andmise eeldus (ja see puudus ei ole kõrvaldatav), oli

õiguspärane teha tegevusloa andmisest keeldumise otsus. Vastustaja ei olnud enam kohustatud

kontrollima kõigi teiste eelduste täidetust, kuna see ei oleks saanud viia kaebaja jaoks soodsa

otsuse andmiseni. Kaebaja ei ole siinkohal selgitanud, miks oli siiski vajalik haldusmenetluse

jätkamine ja ka seni kontrollimata tegevusloa andmise eelduste kontrollimine. Selline vajadus ei

ole ringkonnakohtule äratuntav. Seega oli vastustaja tegevus haldusmenetluse lõpetamisel

kooskõlas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 p-ga 2. Halduskohus on seda

asjaolu piisava põhjalikkusega selgitanud. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu ei

oleks halduskohus kaebaja sellekohastele väidetele ja põhjendustele vastanud.

24. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)