3-19-1277/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKaebaja esitas 28. märtsil 2019 vastustajale taotluse Mustakivi Rimi BENU Apteegile üldapteegi tegevusloa väljastamiseks. Taotluse kohaselt soovis kaebaja avada apteegi aadressil
Legislator headnote
AI generated3-19-1277/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja esitas 28. märtsil 2019 vastustajale taotluse Mustakivi Rimi BENU Apteegile üldapteegi tegevusloa väljastamiseks. Taotluse kohaselt soovis kaebaja avada apteegi aadressil
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. september 2021, Tartu
Haldusasja number
3-19-1277
Haldusasi
Aaloe Apteegid OÜ kaebus Ravimiameti 5. juuni 2019. a
otsuse nr IN-1-3/19/55 tühistamiseks ja kaebaja
tegevusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 1. juuli 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aaloe Apteegid OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant Aaloe Apteegid OÜ (Pharmatipp OÜ
eriõigusjärglane)
Volitatud esindaja v.adv. Tanel Kalaus
Vastustaja Ravimiamet
RESOLUTSIOON
1. Jätta Aaloe Apteegid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
1. juuli 2020. a otsus muutmata.
2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. oktoober 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaebaja esitas 28. märtsil 2019 vastustajale taotluse Mustakivi Rimi BENU Apteegile
üldapteegi tegevusloa väljastamiseks. Taotluse kohaselt soovis kaebaja avada apteegi aadressil
Mustakivi tee 13, Tallinn, s.o Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses.
2. Vastustaja küsis 9. aprilli 2019. a kirjaga kaebajalt selgitusi seoses tegevusloa taotlemisega,
leides, et apteeki juurdepääsu võimaldamine läbi teise kaubanduspinna ei ole kooskõlas
ravimiseaduse (RavS) sätete ja nende eesmärkidega. Kaebaja korduvalt selgitas ja täpsustas
taotlust. 5. juuni 2019. a otsusega nr IN-1-3/19/55 jättis vastustaja rahuldamata kaebaja taotluse
üldapteegi tegevusloa saamiseks, tuginedes majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS)
§ 25 lg 1 p-le 2, RavS § 46 lg-le 1 ja §-le 47. Vastustaja leidis, et ruumid ei ole apteegiteenuse
osutamiseks sobivad. Apteek peab asuma tegutsemiskohas, mis mitte ainult ei lase teenusel näida
objektiivne ja kolmandate osapoolte huvidest sõltumatu, vaid on seda ka tegelikkuses. Poes asuv
apteek ei moodusta iseseisvat terviklikku üksust, vaid on osa toidupoest kui tervikust. Seda ka siis,
kui apteek on eraldatud seintega muust kaubanduspinnast, kuna poe sees asudes moodustab ta
paratamatult osa selle ettevõtja kaubandustegevusest, millel ta asub. Apteek oleks sõltuv Rimi
käitumisest, kaupluse sulgemisel oleks suletud ka apteek. See ei ole kooskõlas apteegi kui
esmatasandi tervishoiuteenuse osutaja sõltumatuse garantiiga. Jääb mulje, et ravimeid müüakse
toidupoes. Kliendile ei ole tagatud vahetu ja operatiivne juurdepääs apteeki, s.h rahvarohkel ajal.
Ka apteeki varustavad ettevõtted saavad apteegile kaupu tarnida vaid Rimi üldkasutatavaid pindu
kasutades. Kaebajale ei anna subjektiivset õigust tegevusloa saamiseks see, et ühele teise ettevõtte
äripinnal asuvale apteegile on tegevusluba antud.
3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, paludes tühistada vastustaja 5.
juuni 2019. a otsus nr IN-1-3/19/55 ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
Kaebaja väitel on apteegi ruumidel neljas küljes paiknevad täielikku eraldatust võimaldavad
seinad ja eraldi ehitatud lagi. Ruumid vastavad sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr
24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 24) § 2 lg-s 8 sätestatud
tingimustele. Apteek eristub toidupoest selgelt kujunduse, kaupade väljapaneku ja töötajate
riietuse poolest. Apteegil on eraldi kassa. Apteeki sisenemine ja väljumine on lihtne ka klientidele,
kes ei ole toidupoe külastajad. Ei ole usutav, et toidupood hoiaks end niisama suletuna, millega
kaasneks apteegi sulgemine või takistaks muul viisil apteegi tegevust. Apteegi asumine
toidukaupluse pinna vahel ei muuda seda eksklusiivselt toidupoe külastajatele suunatud teenuseks.
Ükski õigusakt ei nõua, et apteegile peab olema kaupade tarnimiseks eraldiseisev sissepääs.
Vastustaja on varem toidupoe sees apteegi avamist lubanud (tl 24). Kaebajale loa andmisest
keeldumisel on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Haldusmenetlust ei ole korrektselt lõpuni läbi
viidud.
4. Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 33-36p) jätta see rahuldamata.
Vastustaja leidis, et apteegi rajamine toidupoodi ei vasta RavS-i eesmärgile tagada sõltumatu ja
kättesaadav apteegiteenus, mis oleks teiste teenusepakkujate osutatavatest teenustest ja kaupadest
selgesti eristatav. Ravimeid ei ole lubatud turustada toidupoes, tanklas, ehituspoes või muus
tarbekaupu või teenuseid osutavas ettevõttes. Samuti ei ole lubatud segada omavahel
apteegiteenust ja muude toodete või teenuste pakkumist. Võimalik varasem ebaõige
halduspraktika ei anna kaebajale subjektiivseid õigusi. Vastustaja lõpetas haldusmenetluse
haldusakti andmisega. Põhjendatud ei ole jätkata menetlust ja kohustada isikut looma või täitma
tingimusi olukorras, kui esinevad asjaolud taotluse mitterahuldamiseks.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5. Tartu Halduskohus jättis 1. juuli 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud
kaebaja kanda ja vastustaja menetluskulud välja mõistmata.
6. Halduskohus nõustus vaidlustatud otsuses ja vastuses esitatud vastustaja põhjendustega ning
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korranud neid.
7. Vaidlusalune apteek hakkaks paiknema hüpermarketi teenindussaali piirides. Vastustaja leidis
õigesti, et apteegiteenuse osutamist eelkirjeldatud asukohas ei saa pidada selle osutamiseks
apteegis RavS § 29 lg 2 tähenduses. Ravimite jaemüügile ja apteegiteenuse osutamisele
kehtestatud nõuete üheks eesmärgiks on, et apteegiteenuse osutamine oleks ja ka näiks objektiivse
ja sõltumatuna. Apteegiteenus ei tohi tegelikult ega näiliselt seguneda muude kaupade müügi või
teenuste osutamisega. Olemuslikult erinevad olukorrad on apteegi paiknemine hüpermarketi
teenindussaalis (kavandatava tegevuskoha fotod tl 41) ja apteegi paiknemine kaubanduskeskuses
iseseisva ettevõttena (nt tl 22 ülemine foto). Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja soovitud olukord
loob vähemalt näivuse, et ravimite müük on samasugune osa hüpermarketi tegevusest, nagu selle
naabruses toimuv kosmeetikavahendite, riietuse või köögitarvikute müük. Apteegiteenuse
osutamine kaebaja soovitud viisil ei loo arusaama, et tegemist on sõltumatu ja usaldusväärse
iseseisva ettevõttega.
8. Kaebajal võib olla õigus selles, et üksikult võetuna on määruse nõuded tema soovitud
tegevuskoha puhul täidetud - olemas on laeni ulatuvad vaheseinad, ruumid asuvad ühes tervikus
jne. Nende nõuete täidetus on tegevusloa saamiseks tarvilik, kuid ei pruugi olla piisav, kuna lisaks
sellele tuleneb RavS-ist nõue osutada apteegiteenust ainult apteegis. Tingimus, et apteek ei saa
paikneda hüpermarketi teenindus- või müügisaalis, ei ole meelevaldne, vaid määratlemata
õigusmõiste „apteek“ sisustamiseks õigusaktidest tuletatud nõue.
9. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et haldusorgani varasem ebaõige halduspraktika
ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist.
10. Vastustaja on haldusmenetluse vaidlustatud otsuse tegemisega korrektselt lõpetanud.
Halduskohus ei näinud põhjust teha haldusmenetlusele etteheiteid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. Kaebaja esitas hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu
otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
Kaebaja väitel vastustaja ja halduskohus eksisid, leides, et ruumid, milles apteek asuma hakkaks,
ei ole apteegiteenuseks sobivad ning sisustasid ekslikult apteegi tegevuskohale seatud nõudeid.
RavS-is ega selle alusel antud aktides ei leidu sätteid, mis keelaksid apteegi rajamist teise ettevõtte
äripinnale või toidupoega samale äripinnale. Ruumid vastavad määruse nr 24 § 2 lg-s 8 sätestatud
tingimustele. Ükski õigusakt ei nõua, et apteek peaks asuma eraldi hoones või eraldiseisva
sissepääsuga.
Apteek on toidupoest selgelt eristuv ning tegemist ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-17-62 esinenud
või sellega samaväärse olukorraga. Ekslik on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et poe sees
asudes moodustab apteek osa selle ettevõtja kaubandustegevusest, mille pindade vahel ta asub.
Apteegiteenuse osutamine on sõltumatu ja kättesaadav ega erine olukorrast, kus apteek asub
kaubanduskeskuses või mõne väiksema toidupoe juures. Apteegi asumine toidupoe vahel ei muuda
seda vähem kättesaadavaks võrreldes kaubanduskeskuses asuva apteegiga. Ükski õigusakt ei
kohusta muutma apteegile ligipääsu ja sellest väljapääsu mingil viisil mugavaks. Ükski õigusakt
ei nõua, et apteegile peab olema kaupade tarnimiseks vahetu ja eraldiseisev sissepääs.
Vastustaja ja halduskohus leidsid vääralt, et tegutsemiskoht ei vasta RavS-i eesmärkidele.
Ravimite turustamine toimub eraldiseisvas ja terviklikus apteegis. Kaebajal on võimalik
korraldada tegevus selliselt, et kõik ravimid on paigutatud lettide taha, mis tähendab, et kliendil ei
ole võimalik ise ravimeid riiulitelt võtta ja sellega oleks tagatud ravimi ostja konsulteerimine ja
informeerimine ravimitega seotud ohtudest.
Vastustaja on varasemas praktikas toidupoe sees ja kaubanduskeskustes apteegi avamist lubanud.
Seega on kaebaja õiguspärast ootust rikutud, teda on koheldud teiste tegevusloa taotlejatega
võrreldes ebavõrdselt ning seeläbi on rikutud põhjendamatult kaebaja õigusi.
Vastustaja ei ole korrektselt haldusmenetlust lõpuni viinud. Halduskohus jättis vastava asjaolu
põhjendamatult tähelepanuta.
12. Kaebaja palus 3. novembri 2020. a taotluses lubada Pharmatipp OÜ õigusjärglasel Aaloe
Apteegid OÜ-l astuda menetlusse.
13. Ringkonnakohus lubas 11. novembri 2020. a määrusega haldusasja menetlusse astuda
Pharmatipp OÜ õigusjärglasel Aaloe Apteegid OÜ-l ning asendas kaebaja Aaloe Apteegid OÜ-ga.
14. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata.
Vastustaja väitel apteegiteenuse osutamise ja muude kaupade müügi või teenuste osutamise
läbipõimumine ei ole lubatud. Äriühingu huvid oma äritegevuse laiendamiseks või
konkurentsieeliste loomiseks ei ole RavS-i alusel kaebajale kaitset tagav hüve. Ravimeid ei ole
lubatud turustada toidupoes, tanklas, ehituspoes või muus tarbekaupu või teenuseid osutavas
ettevõttes. Samuti ei ole lubatud segada omavahel apteegiteenust või muude toodete või teenuste
pakkumist. Kaebaja eesmärgiks on sarnaselt lahendile nr 3-17-62 teha apteegiteenus
kättesaadavaks teise äriühingu majandustegevuse sees, ühildades ja segades nii toidupoe kui ka
apteegi majandustegevused. Sellisel viisil ärihuvide ühildumist ja toodete ja teenuste segunemist
kinnitas kaebaja kaebuse p-s 3.1.20. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja valitud
tegutsemiskoht ei vasta RavS-i eesmärkidele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse
tühistamiseks. Halduskohus selgitas otsuses põhjalikult, miks praegusel juhul ei ole
apteegiruumide tehniliste nõuete täitmine piisav, et lugeda kavandatud tegevuskoht
nõuetekohaseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning
HKMS § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda.
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
16. Kaebaja leiab jätkuvalt, et kehtivast õigusest ei tulene keeldu osutada apteegiteenust teise isiku
äripinnal, sellest nõuetekohaselt eraldatud ruumis, mistõttu ei olnud vastustaja õigustatud
keelduma tegevusloa väljastamisest. Täpsemalt leiab kaebaja, et sellist keeldu ei tulene RavS § 29
lg-st 2, § 30 lg-st 2, § 31 lg-st 5 ega määruses nr 24 § 2 lg-tes 8 või 10 sätestatud nõuetest.
Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
17. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotles tegevusloa väljastamist apteegiteenuse
pakkumiseks Tallinnas Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses asuva RIMI HYPER
hüpermarketi äripinnal. Apteegil puudub sisse- ja väljapääs kaubanduskeskuse üldkasutatavalt
alalt. Apteegiteenuse kasutamiseks tuleb tarbijal siseneda hüpermarketisse ja liikuda selle
teenindussaalis apteegi sissepääsuni. Väljumiseks tuleb jällegi läbida hüpermarketi teenindussaal
ja kassa või iseteeninduskassade ala.
Apteegiteenuse osutamine on loakohustusega majandustegevus. Üldapteegi tegevusloa andmise,
andmisest keeldumise ja tegevusloa nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Ravimiamet
tulenevalt MsüS §-dest 1 ja 7 ning RavS § 46 lg-st 1 ja §-st 47. Tegevusloa saamiseks peavad
olema täidetud kõik tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad nõuded, s.h esemelised nõuded, teiste
hulgas nõuded apteegi ruumidele. Tegevusluba antakse, kui taotleja vastab RavS-s ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud
nõuetele.
18. Kaebajal on õigus selles, et kehtiv õigus ei sätesta otsesõnu piirangut pakkuda apteegiteenust
kaebaja kavandatud viisil ega nõuet, et apteegil peaks olema sissepääs kaubanduskeskuse
üldkasutatavalt pinnalt. Samas on kohtupraktikas leitud, et nõuded apteegi tegevuskohale seoses
muude teenuste ja kaupade pakkumisega siiski tulenevad ülal viidatud RavS ja määruse nr 24
normidest.
Praegusel juhul ei ole küll tõepoolest tegemist haldusasjas nr 3-17-62 kirjeldatuga samase
olukorraga, kuna kaebaja ei soovi asuda apteegiteenust osutama hüpermarketiga sama kaubamärki,
apteegi kujundust ega personali kasutades, vaid üksnes pakkuda apteegiteenust hüpermarketi
teenindussaalis asuvates ruumides. Samas on Riigikohtu 19. detsembri 2018. a otsuses asjas nr
3-17-62 toodud seisukohad õigusnormide kohaldamise kohta asjakohased ka praeguses asjas.
Nimelt leidis Riigikohus, et vaidlustatud otsuse aluseks olevate normide eesmärk on tagada
apteegiteenuse turvalisus ja kättesaadavus ning selle eristatavus teistest teenustest.
Seega tegevusloa andmise otsustamisel on vastustajal õigus ja kohustus vahetult õigusaktides
loetletud nõuete kõrval kontrollida ka, kas kavandutud kohas ja tingimustel apteegiteenuse
pakkumine täidab apteegiteenuse turvalisuse ja kättesaadavuse ning teistest teenustest eristatavuse
eesmärke.
19. Vaidlustatavas otsuses leidis vastustaja, et kaebaja kavandutud viisil apteegiteenuse osutamisel
ei ole see tarbijatele selgesti eristatav hüpermarketi äritegevusest ning probleeme võib esineda ka
apteegiteenuse kättesaadavuse ja ohutusega.
Halduskohus pidas põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kavandatud asukohas apteegiteenuse
osutamist ei saa pidada selle osutamiseks apteegis RavS § 29 lg 2 tähenduses, kuna sel juhul ei näi
apteegiteenuse osutamine objektiivse ja sõltumatuna. Apteegiteenus ei tohi tegelikult ega näiliselt
seguneda muude kaupade müügi või teenuste osutamisega. Kaebaja hinnangul teenuse segunemist
aga ei toimu, sest apteegi ruumid on eraldatud hüpermarketi teenindussaalist laeni ulatuvate
seintega, selgelt märgistatud apteegina, kasutusele võetakse hüpermarketist erinev värvilahendus
ning apteegi personali ega kassasüsteemide ristkasutust hüpermarketiga ei toimu.
20. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arusaama, et apteegiteenus osutamisel
hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumides ei ole tagatud apteegiteenuse eristatavuse
hüpermarketi äritegevuse kaupade ja teenuste müümisest. Samuti ei ole sellises asukohas
apteegiteenuse osutamine kooskõlas apteegiteenuse kättesaadavuse ja ohutuse eesmärgiga.
Halduskohtu otsuses viidatud Lasnamäe Centrumi võrguleheküljel (www.lasnamaecentrum.ee)
avaldatud majaplaanilt nähtub, et kaubanduskeskuses on kaubandus- ja teeninduspinnad
kujundatud selliselt, et igal pinnal on sissepääs avalikult kasutatavalt alalt või on teenus või toode
kättesaadav avalikult kasutatavalt alalt lahkumata. Sellisena on tarbijale tajutav, et avalikult
kasutatavalt alalt kaubandus- või teeninduspinnale sisenedes jõuab ta ühe müüja või
teenusepakkuja kasutuses olevale pinnale, mistõttu on kaubandus ja teenindus sellel alal seostatav
ühe kaupleja või teenuspakkujaga. Seetõttu hüpermarketisse sisenenud tarbija jaoks eelduslikult
kogu teenindussaali pinnal pakutav kaup või teenus on seostatav hüpermarketi tegevusega. Seega
ka apteegiteenuse osas tekib näivus, et tegemist on osaga hüpermarketi tegevusest. Seda näivust
ei kõrvalda ka apteegiruumide tähistus ega Benu kaubamärgi kasutamine. Mitme kaubamärgi
kasutamine äriühingu majandustegevuses ei ole keelatud ega isegi mitte ebatavaline. Seetõttu on
täiesti võimalik, et tarbijate jaoks osutab Benu kaubamärgi kasutamine hüpermarketi
teenindussaalis sellele, et hüpermarket turustab nüüd ka ravimeid ning on omandanud selleks Benu
kaubamärgi või kaubamärgi kasutamise õiguse. Seetõttu looks apteegiteenuse osutamine
hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumides vähemalt näivuse apteegiteenuse ühendamisest
toidu- ja esmatarbekaupade müügiga. Apteegi ruumidele määruse nr 24 § 2 lg-s 8 kehtestatud
ümbritsevatest ruumidest laeni ulatuvate seintega eraldamise nõude ega hüpermarketis üldiselt
kasutatavast erineva värvilahenduse või eraldi kassasüsteemi kasutamine seda näivust ei kõrvalda.
Hüpermarketi enda teenindussaal on erinevate kaubagruppide müümiseks samuti liigendatud.
Laeni ulatuvate seinte olemasolu ei pruugi olla tarbija jaoks äratuntav. Vastustaja esitatud fotodelt
(dtl 90 ja 91) nähtub, et kavandatava apteegi ruumide seinad ei ulatu kaubanduskeskuse laeni, vaid
apteegile on ehitatud eraldi lagi. Selliselt on apteegiruumide seinte kõrgus visuaalselt hinnates
võrreldav hüpermarketi teenindussaali liigendamiseks kasutatud vaheseinte kõrgusega. Nendel
asjaoludel võib eeldada, et tarbija jaoks seostub apteegiteenus paratamatult hüpermarketi
tegevusega, kuna apteegiteenuse saamiseks tuleb siseneda hüpermarketi teenindussaali ning
kasutada teenindussaali ka väljumisel. Kaebaja vastupidised väited on jäänud deklaratiivseks ega
muuda ringkonnakohtu seisukohta.
Kuigi ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et pole põhjust arvata, et hüpermarketi tavapärasest
erineval ajal sulgemise tõttu esineks takistusi apteeki pääsemiseks, võib hüpermarketist tulenevalt
siiski tekkida tarbijale näivus, et apteegiteenus ei ole mõistlikult kättesaadav. Näiteks tipptundide
ajal, kui hüpermarketis on arvukalt kliente või väljumiseks on kassade ja iseteeninduskassade
juures ootejärjekord, on sellest tulenev takistus hüpermarketist kaupade soetamisel ühtlasi
seostatav ka viivitusega apteegiteenuse saamisel. Tarbija jaoks võib olla arusaamatu, kas
apteegiteenuse saamiseks tuleb tal arvestada hüpermarketi kasutamise reeglitega (võtta ostukorv,
iseteeninduspult, läbida ootejärjekord) või mitte.
Mööda ei saa vaadata ka vastustaja esile toodud võimalikust kahjust rahvatervisele. Kuna
võimalike kõrvaltoimete või väärkasutusega kaasneva ohtlikkuse tõttu vajavad ravimid müüja ja
ostja tähelepanu, siis kujutab ravimite müümine hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumide
ohtu tarbijale. Oht tuleneb asjaolust, et tarbijal lähtub muljest, et ravimeid müüakse ja nad ongi
samaväärsed toidupoes pakutavate muude tarbekaupade või toodetega. Isegi juhul, kui ravimid ei
ole avariiulitel tarbijatele kättesaadavad ning neid tuleb teenindajatelt eraldi küsida, ei saa olla
kindlust selles, et tarbija jaoks on siiski tegemist ühega paljudest toidupoes tehtavatest ostudest.
21. Nendel asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et ülalpool viidatud RavS ja määruse nr 24 sätetest
nende koosmõjus tuleneb nõue, et apteek peab nii tegelikult kui näivalt moodustama iseseisvalt
tegutseva ettevõtte. Õigusaktidega apteegi ruumidele otsesõnu kehtestatud nõuete täitmine ei
pruugi seetõttu olla piisav apteegiteenuse osutamise tegevusloa saamiseks. Praeguses asjas on
vastustaja piisava põhjalikkusega selgitanud, miks kaebaja soovitud kohas hüpermarketi
teenindussaalis ei ole apteegiteenuse osutamine lubatav.
22. Halduskohus on põhjendatult leidnud sedagi, et kaebajal ei ole õigust nõuda talle tegevusloa
väljastamist tuginedes sellele, et vastustaja on sarnastel asjaoludel varem andnud tegevusloa
kolmandale isikule apteegiteenuse osutamiseks. Vastustaja kinnitusel tõepoolest on antud üks
tegevusluba kolmandale isikule apteegiteenuse osutamiseks apteegis, milleni jõudmiseks tuleb
läbida hüpermarketi turvaväravad. Vastustaja kinnitusel on tegemist erandliku olukorraga, kus
tegevusloa väljastamine on seotud asjaoluga, et apteek asub vahetult hüpermarketi turvaväravate
juures pinnal, millele hoone ehitusliku eripära tõttu puudub muu juurdepääs. Ringkonnakohus ei
hinda siinkohal kolmandale isikule antud tegevusloa õiguspärasust, kuid nõustub vastustaja ja
halduskohtuga, et ühe vaieldava tegevusloa väljastamist ei saa pidada vastustaja väljakujunenud
praktikaks vaidlusaluses küsimuses. Seetõttu ning arvestades ka, et tegevusloa taotlemise asjaolud
osaliselt ei kattu, ei ole kaebaja suhtes rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.
Kui vastustaja hindab ümber kolmandale isikule väljastatud tegevusloa õiguspärasuse käesolevas
asjas esitatud seisukohtadele tuginedes, siis on oluline seegi põhimõte, et isik ei saa nõuda talle
soodsa otsuse tegemist tuginedes varasemale õigusvastasele halduspraktikale.
23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et olukorras, kus ta tuvastas, et kaebaja
puhul ei ole täidetud üks tegevusloa andmise eeldus (ja see puudus ei ole kõrvaldatav), oli
õiguspärane teha tegevusloa andmisest keeldumise otsus. Vastustaja ei olnud enam kohustatud
kontrollima kõigi teiste eelduste täidetust, kuna see ei oleks saanud viia kaebaja jaoks soodsa
otsuse andmiseni. Kaebaja ei ole siinkohal selgitanud, miks oli siiski vajalik haldusmenetluse
jätkamine ja ka seni kontrollimata tegevusloa andmise eelduste kontrollimine. Selline vajadus ei
ole ringkonnakohtule äratuntav. Seega oli vastustaja tegevus haldusmenetluse lõpetamisel
kooskõlas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 p-ga 2. Halduskohus on seda
asjaolu piisava põhjalikkusega selgitanud. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu ei
oleks halduskohus kaebaja sellekohastele väidetele ja põhjendustele vastanud.
24. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente.
Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja
menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)