2-20-16256/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16256

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu

juhatuse volituste tagasiulatuvaks peatamiseks ja

asendusliikme määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja D

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-16256

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 30. oktoobril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus peatada

Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu (korteriühistu) juhatuse liikmete Q, Y ja C volitused

tagasiulatuvalt alates 13. oktoobrist 2020 ning määrata korteriühistu juhatuse asendusliikmeks

Eesti Korteriühistute Liidu kaudu erapooletu isik tsiviilasja nr 2-19-6490 menetluse

lõppemiseni.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinnas Madara tn 10 asuva korteri nr 1 omanik. Tallinna

Linnaplaneerimise Amet väljastas 28. juulil 2016 kinnitatud Madara tn 10 korterelamu

(korterelamu) ja kuuride rekonstrueerimisprojektile ehitusteatise. Korterelamu ümberehituste

seadustamiseks esitati 20. märtsil 2017 kasutusteatis. Kasutuslubade komisjon jättis

kasutusteatise ehitusnõuete rikkumiste tõttu kooskõlastamata ning Tallinna Linnaplaneerimise

Amet esitas märkused puuduste kohta, mida ei ole siiani kõrvaldatud. Kuna korteriomanikud C

ja Q tegid korterelamus omavolilisi ehitustöid ning hõivasid seadusliku aluse ja ehitusprojektita

kaasomandi osa, esitas avaldaja 10. mail 2019 kohtule nende vastu avalduse korterelamu

kaasomandi osa kaaskasutusse saamiseks ja ebaseadusliku ehitamise kõrvaldamiseks.

Nimetatud avalduse menetlus on pooleli tsiviilasjas nr 2-19-6490.

1.2. D, kes on avaldaja lepinguline esindaja nii praeguses asjas kui ka tsiviilasjas nr 2-19-6490,

kutsuti 13. oktoobril 2020 toimunud korteriühistu üldkoosolekul korteriühistu juhatuse liikme

kohalt tagasi, ning juhatuse liikmeteks valiti C, Q ja Y. D kõrvale heitmine ei tähenda, et

ehitusnõuete rikkumisi ei peaks kõrvaldama. Rikkumiste kõrvaldamata jätmine tekitab kahju

kõigile korteriühistu liikmetele. Tekkinud on aga huvide konflikt, kuna korteriühistu juhatuse

liikmeteks said oma volitusi ületanud isikud, kelle suhtes on esitatud avaldus tsiviilasjas nr 2-

19-6490, s.o C ja Q. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei saa neile huvide konflikti tõttu

märkuste kõrvaldamist ülesandeks teha. Huvide konflikt seisneb seega korteriühistu juhatuse

liikmete ametikohustuste täitmise ja erahuvide vastuolus. Kuna korterelamus on ainult üheksa

korterit, ei ole korteriomanike hulgast võimalik erapooletut juhatuse liiget määrata. Kõik

praegused korteriühistu juhatuse liikmed on tsiviilasja nr 2-19-6490 menetlusosalised ja ei saa

seetõttu vastu võtta korterite kaasomandi osaga seotud otsuseid. Q ei saa juhatuse liikmena

jätkata ka seetõttu, et ta üüris oma korterit isikutele, kes ei pidanud ühiselureeglitest kinni.

1.3. Korteriühistu 13. oktoobri 2020. a üldkoosolekut juhatas ja protokollis Q ja C volitatud

esindaja U. Üldkoosoleku päevakorda muudeti kohe selliselt, et alustati D tagasi kutsumisega.

U survestas avaldajat võtma tagasi avaldus tsiviilasjas nr 2-19-6490 ning tema väljaütlemisest

üldkoosolekul saab järeldada, et kui avaldaja avaldust tagasi ei võta, hakkab juhtuma sündmusi,

mis ei võimalda avaldajal enam korterelamus elada. Üldkoosolekul toimus seega avaldaja

mõjutamine ja ähvardamine eesmärgiga saada kätte korterelamu ehituse põhiprojekti

ehitusdokumentatsioon, mille alusel juhatuse liikmed saaksid tulevikus teha endaga seotud

otsuseid ja toiminguid ning mõjutada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse täitmist.

Üldkoosoleku protokoll on puudustega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus jättis 8. jaanuari 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

2-20-16256

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja esindaja vaatamata kohtu nõudmisele

esitanud volikirja, millest nähtuks tema õigus esindada avaldajat kohtumenetluses. See annab

alust keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja 371 lg 1 p 12 alusel.

Avaldus on lisaks ka perspektiivitu, mis annab alust keelduda selle menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Seadus ei anna võimalust nõuda korteriühistu juhatuse liikme

volituste tagasiulatuvat peatamist. Juhatuse liikme ametiseisundi kehtivuse peatamist ja tema

asemel asendusliikme määramist saab nõuda üksnes menetluses, milles vaidlustatakse

korteriühistu organi otsust, millega asjassepuutuv juhatuse liige valiti (korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 6 p 2). Korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist saab

nõuda ka KrtS § 25 lg 1 alusel, kuid üksnes mõjuval põhjusel. Praegu on korteriühistul

äriregistrist nähtuvalt kolm juhatuse liiget. Sellises olukorras ei saa esineda mõjuvat põhjust

juhatuse asendusliikme määramiseks. Isegi kui kohus määraks juhatuse asendusliikme,

kestaksid ta volitused KrtS § 25 lg 4 alusel kuni uue juhatuse liikme määramiseni

korteriomanike üldkoosoleku poolt. Seetõttu ei saa avaldusega avaldaja soovitud eesmärki

saavutada ja avalduse menetlemine põhjustaks üksnes asjatuid menetluskulusid.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse

väidete kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et avaldaja esitatud volikirjaga on avaldaja

volitanud D esindama avaldajat kõigi isikute ja asutuste ees. Asutuseks on ka kohus.

Sellegipoolest esitab avaldaja ka täiendava volikirja, milles on eraldi välja toodud D õigus

esindada avaldajat kohtus.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb

osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi.

6. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse õigesti menetlusse võtmata, kuid tegi

seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab selle vea parandada, muutes osaliselt

kohtumääruse põhjendusi.

7. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kuivõrd D esitas kohtu nõudmisel volikirja, mis

tõendab tema õigust avaldajat esindada, ei saanud maakohus avalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel keelduda.

7.1. D on rahvastikuregistri andmetel avaldaja ema, mistõttu võib ta avaldajat

tsiviilkohtumenetluses esindusõigust tõendava volikirja esitamisel esindada (TsMS § 218 lg 1

p 5 ja § 221 lg 2). D lisas enda 21. detsembri 2020. a menetlusdokumendile 31. augusti 2017. a

notariaalse volikirja, millega avaldaja on volitanud D esindama avaldajat kui Madara tn 10-1

korteriomandi omanikku ja sõlmima korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade muutmise

lepinguid ja kasutuskorra kokkuleppeid vastavalt oma äranägemisele ning esindama selleks

2-20-16256

avaldajat kõigi isikute ja asutuste ees ja esitama mh avaldusi. Volikirja sõnastusest järeldub, et

avaldaja on andnud D-le volituse teel samad õigused, mis on avaldajal tulenevalt Madara tn 10-

1 korteriomandi omaniku positsioonist. Selliseks õiguseks saab pidada ka avalduste esitamist,

mille puhul avalduse esitamise õigus tugineb vastava korteri omandile, nagu see on praegu.

Avaldaja on volitanud D esindama ennast kõigi asutuste ees, mille alla paigutub ka kohus.

Seetõttu ei oma tähtsust, et volikirjas ei ole eraldi märgitud kohtumenetluses esindamist.

7.2. Igal juhul tõendab D esindusõigust määruskaebusele lisatud avaldaja 21. jaanuaril 2021

allkirjastatud volikiri, millega avaldaja volitas D esindama ennast mh kohtus ja kõigi avaldajale

kuuluvate õiguste teostamisel.

7.3. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus volikirja puudumise kohta käivad

põhjendused maakohtu määrusest välja.

8. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja sellega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki

saavutada, mistõttu oli maakohtul õigus keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1. Avaldaja ei ole sellele määruskaebuses ka ühtegi

vastuväidet esitanud. Sellegipoolest märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Avaldaja on avalduses taotlenud nii korteriühistu juhatuse liikmete volituste tagasiulatuvat

peatamist kui ka juhatuse asendusliikmete määramist kuni tsiviilasja nr 2-19-6490 menetluse

lõppemiseni.

8.2. Korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist võimaldab nõuda KrtS § 25 lg 1, mis

sätestab, et korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik võib mõjuval

põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist.

Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja on Madara tn 10-1 korteriomandi omanik. Korteriühistu

juhatuse asendusliikme määramiseks kohtu poolt peab aga esinema ka mõjuv põhjus. KrtS § 25

lg 1 eesmärgiks saab pidada esindus- ja juhtimisorgani olemasolu tagamist korteriühistule, mis

on muutunud juhtimisvõimetuks (vt analoogselt Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus

tsiviilasjas nr 2-17-10474, p 38). Mõjuv põhjus saab seega seisneda eelkõige juhatuse liikme(te)

ajutises või kestvas võimetuses täita oma kohustusi (vt Riigikohtu 7. juuni 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 10). Antud juhul on korteriühistul avalduse järgi kolm juhatuse

liiget: Q, C ja Y. Avaldaja väitel valiti juhatuse liikmed korteriühistu 13. oktoobri 2020. a

üldkoosolekul ja avaldaja ei ole väitnud, et nende volitused oleksid kehtetud või lõppenud.

Avaldaja ei ole avalduses esile toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks juhatuse liikmete ajutine

või kestev võimetus oma kohustusi täita. Kuigi juhatuse liikmete asendamiseks võib alust anda

ka püsiv huvide konflikt juhatuse liikmete ja korteriühistu vahel (vt Tsiviilkohtumenetluse

seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2018. § 602 kommentaar, p 3.2.3.b), ei ole avaldaja

toonud esile asjaolusid, millest saaks seda järeldada. Ainuüksi asjaolust, et kaks korteriühistu

juhatuse liiget kolmest peavad avaldajaga korterelamuga seotud vaidlust tsiviilasjas

nr 2-19-6490, ei saa teha järeldust püsiva huvide konflikti kohta juhatuse liikmete ja

korteriühistu vahel, mis takistaks juhatuse liikmetel oma kohustusi täita. Korteriomanike

vahelised isiklikud suhted ei ole mõjuv põhjus asendusliikme määramiseks.

Ringkonnakohus lisab, et juhatuse liikme(te) tagasi kutsumine ja uute juhatuse liikmete

valimine on korteriomanike üldkoosoleku ülesanne (KrtS § 24 lg 1 ja MTÜS § 28 lg 2). Kohus

saab sellesse sekkuda väga erandlikel juhtudel ja eelkõige olukorras, kus muud meetmed on

2-20-16256

ammendunud või puuduvad. Teisisõnu on kohtul juhatuse liikme määramise õigus juhul, kui

korteriomanike üldkoosolekul ei ole juhatuse liikmete valimine õnnestunud või see ei ole

objektiivselt võimalik (TsMS III, § 602 kommentaar, p 3.2.3.c). Seda kinnitab asjaolu, et

KrtS § 25 lg 4 järgi kestavad kohtu määratud juhatuse asendusliikme volitused kuni uue

juhatuse liikme määramiseni korteriomanike üldkoosoleku poolt. Praegu ei ole tegemist

olukorraga, kus korteriomanike üldkoosolekul ei ole juhatuse liikmete valimine õnnestunud või

objektiivselt võimalik. Vastupidi, korteriomanike 13. oktoobri 2020. a üldkoosolekul kutsuti D

juhatusest tagasi ja valiti uus juhatus ning seda olenemata asjaolust, et pooleli oli tsiviilasja nr

2-19-6490 menetlus. Lisaks ei ole avaldaja isegi väitnud, et ta oleks praeguste juhatuse liikmete

tagasikutsumiseks ja uu(t)e valimiseks proovinud kokku kutsuda uut korteriomanike

üldkoosolekut. Kui avaldaja arvates rikuti 13. oktoobri 2020. a üldkoosoleku läbiviimise

nõudeid, tulnuks tal vaidlustada seal vastu võetud otsuseid. Praeguses avalduses ei ole avaldaja

sellist nõuet esitanud ega toonud ka esile vastavaid asjaolusid.

8.3. Maakohus leidis õigesti, et ühestki seadusest ei tulene alust esitada kohtule avaldus

korteriühistu juhatuse liikme(te) õiguste (tagasiulatuvaks) peatamiseks. KrtS § 29 lg 6 p 2 annab

küll kohtule õiguse peatada juhatuse liikme ametiseisundi kehtivus ja määrata korteriühistule

juhatuse asendusliige, kuid seda üksnes menetluses, milles vaadatakse läbi korteriühistu organi

otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõuet, ja teha seda esialgse õiguskaitse

korras. Nagu ülal märgitud, et ole aga avaldaja sellist nõuet ja sellise nõude aluseks olevaid

asjaolusid kohtule avalduses esitanud.

9. Neil põhjendustel leiab kolleegium, et avaldus on õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2

p 2 tähenduses. Maakohus jättis seega avalduse õigesti menetlusse võtmata, tuginedes

põhjendatult ka menetlusökonoomia kaalutlustele, ning määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse resolutsiooni tühistada.

10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Arvestades seda, et teisi menetlusosalisi ei ole kaasatud,

ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik