3-20-2042/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2042

Haldusasi

Simpos OÜ ja Pertini OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse

17.09.2020 korralduse nr 322 ja 15.10.2020 korralduse nr 348

õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja keelamiseks

anda sarnase sisuga haldusakte

Menetlusosalised

Kaebajad – Simpos OÜ ja Pertini OÜ, volitatud esindaja

advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff

Vastustaja

–

Vabariigi

Valitsus

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kaudu),

volitatud

esindaja Ivar Siska

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Simpos OÜ ja Pertini OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korralduse

nr 322 ja 15.10.2020 korralduse nr 348 õigusvastasuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta Simpos OÜ ja Pertini OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse keelamise nõudes

rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.10.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus (vastustaja) peatas 17.09.2020 korraldusega nr 322 „Alkohoolse joogi

jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00“ alkoholiseaduse (AS) § 36

lg 1 p 1 ja lg 2 alusel avaliku korra tagamise huvides riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi

3-20-2042

2(9)

õiguse müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kl

00.00-10.00. Piirang jõustus 25.09.2020 ja kehtis kuni 24.10.2020.

2. Vabariigi Valitsus peatas 15.10.2020 korraldusega nr 348 „Alkohoolse joogi jaemüügi

õiguse peatamine ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00“ AS § 36 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel avaliku

korra tagamise huvides riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õiguse müügikohas, kus on

lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kl 00.00-10.00. Piirangut ei

kohaldata: 1) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise

lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast

pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale; 2) majutusteenuse osutamisel majutusettevõtte

majutusruumis olevale minibaarile või hommikusöögil. Piirang jõustus 25.10.2020 ja kehtis

kuni 24.11.2020.

3. Simpos OÜ ja Pertini OÜ (kaebajad) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille

kohus võttis menetlusse nõuetes tuvastada Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korralduse nr 322 ja

15.10.2020 korralduse nr 348 õigusvastasus ning keelata vastustajal anda sarnase sisuga

haldusakte. Põhjendused:

3.1. Simpos OÜ on ööklubi Bonbon Club & Lounge omanik ja Pertini OÜ on Club Privé

omanik. Nende tegevusalaks on mh toidu ja joogi serveerimine, seejuures pärast kl 00.00.

Enamik majandustegevusest selles valdkonnas toimub just pärast kl 00.00, mistõttu on piirang

nimetatud ettevõtete gruppi eriliselt piirav.

3.2. Korraldustel puudub õiguslik alus või on seda tõlgendatud vääralt ja liiga laialt. Praegusel

juhul ei ole ohtu avaliku korra rikkumiseks vaid ühe uue seni tundmatu nakkushaiguse

levimiseks. Nakkushaiguse ennetamise ja tõrje meetodid on kehtestatud nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduses (NETS). Valitsus ei saa ise välja mõelda uusi seadusega

reguleerimata viise nakkushaiguse ennetamiseks. AS § 36 ei näe ette võimalust piirata alkoholi

müüki nakkushaiguse leviku takistamiseks või ennetamiseks.

3.3. Vastustaja ei ole kasutanud diskretsiooni. Kaebajatel ei ole võimalik haldusorgani

diskretsiooniotsuse kujunemist jälgida ega üheselt aru saada, millised olid vastustaja

kaalutlused, kas ja mil määral on vastustaja analüüsinud, mida üks või teine lahendus tooks

kaasa puudutatud isikute õigustele ja avalikele huvidele.

3.4. Korraldused ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS).

3.4.1. Haldustegevus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11). Piiratud on

kaebajate ettevõtlusvabadust (PS § 31). Alkoholimüügipiirang ei ole sobiv abinõu viiruse leviku

takistamisel, sest alkohoolsete jookide tarvitamine ja selle ajaline piirang ei mõjuta kuidagi

viiruse levikut. Ühelgi teaduslikul uuringul ei põhine väide, et ööklubid on kõige suurema

nakkusriskiga kohad. Piirang ei ole vajalik. Võiks hoopis ette näha erinevad meetodid, kuidas

oleks võimalik isikuid tuvastada ja säilitada nii alkoholimüügi õigus ka pärast kl 00.00 kõigile

ettevõtetele. Enamik teadaolevaid nakkusjuhte ööklubides on alguse saanud üksikisikutest, kes

ei ole järginud eneseisolatsiooni nõuet ja on viibinud avalikus kohas haigusnähtudega. Tegeleda

tuleks selliste isikutega, mitte karistada ettevõtjaid. Riigil on piisavalt võimalusi kasutada muid

abinõusid. Abinõu ei ole mõõdukas. Piirangute tõttu on kaebajate käive oluliselt vähenenud ja

finantsiliselt on keeruline hakkama saada. Meede on nii mõnedki meelelahutusasutused

sulgenud, viinud makseraskusteni ja ka kaebajatel on hetkel raske majanduslikult toime tulla.

Avalikud huvid ei kaalu üles ettevõtlusvabaduse riivet.

3.4.2. Rikutud on õigust võrdsele kohtlemisele. Viiruse leviku põhjuseks ei ole alkoholi

müümine ega tarvitamine, vaid inimeste kogunemine kinnistesse ruumidesse ja lähikontakt

3-20-2042

3(9)

võõraste inimeste vahel. Seda tehakse ka koolis, teatris, spordiklubis, restoranis jne. Seega oleks

riik pidanud piirama inimeste kogunemist tervikuna. Puuduvad tõendid, et viirus võiks levida

kõiki ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes ööklubides kuidagi kiiremini ja rohkematele

inimestele kui mujal. Arusaamatuks jääb, miks ei ole kaebajatele pakutud võrdseid võimalusi

korralduses nr 348 toodud müügikohtadega. Täiendavalt seisneb ebavõrdsus selles, et ööklubide

alkoholi müük toimubki ajavahemikus kl 23.00-05.00, seega on neil keelatud tegeleda oma

majandustegevusega 5/6 ajast, samas kui teiste ettevõtete, kes samuti kuni kl 00.00

alkoholimüügiga tegelevad, majandustegevus on jäänud piiramata.

3.4.3. Vastustaja ei ole lähtunud õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetest (PS §-d 10 ja 13).

Ööklubidelt on võetud võimalus enda äritegevusega tegelda ning puudub kindlustunne ja

teadmine, kas ja millal piirangud leevenevad ja äritegevus taastub. Kaebajatel ei ole võimalik

oma äritegevust planeerida ja nad on suure tõenäosusega sunnitud äritegevus lõpetama.

3.5. Kaebajad taotlevad korralduste õigusvastasuse tuvastamist. Piirang rikub kaebajate

ettevõtlusvabadust ja tekitab järjepidevalt kahju, mis võib viia olukorrani, kus kaebajad on

sunnitud oma äritegevuse täielikult lõpetama. Välistatud ei ole uute samasisuliste korralduste

andmine. Vastustaja on andnud meedias signaali, et piirangud võivad veelgi karmimaks

muutuda. Seega puudub kaebajatel õiguskindlus nende äritegevuse osas järgmistel kuudel.

Kaebus soodustab kaebajate õiguste kaitset tulevikus, kuna suunab vastustajat mitte andma

edaspidi

PS-iga

vastuolus

olevaid

korraldusi.

Preventiivne

eesmärk

on

piisav

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Praegusel hetkel on vajalik kiiresti majandustegevus taastada

ehk piirang lõpetada. Hüvitamiskaebuse esitamine ei ole primaarne, sest selle puhul taanduks

vaidlus kahju suurusele ja arvutamismetoodikale. Tuvastamiskaebuse esitamine aitab kaebajate

õiguste edasise rikkumise vältimisele kaasa. Samuti ei leidu alternatiivseid ja tõhusamaid

õiguskaitsevahendeid, millele kaebajad saaks tugineda. Korraldused on kehtivuse kaotanud,

mistõttu ei saa nõuda nende tühistamist. Iga korralduse eraldi vaidlustamist ei saa pidada

menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas olevaks ja muudaks menetluse menetlusosaliste

jaoks põhjendamatult kulukaks. Riik on osaliselt kaebajatele kahju kompenseerinud, kuid

edasise kahju hüvitamise nõude esitamine sõltub sellest, kas tegemist on õigusvastase või

õiguspärase korraldusega. Kaebajad ei ole suutnud piirangust taastuda. Tekkisid käibe

langused, probleemid üürileandjatega ja teiste ettevõtetega, kellele tuli erinevate teenuste eest

tasuda. Samuti ei suudetud pakkuda töötajatele tööd. Tagantjärele on näha, et kuigi

alkoholipiirangud kehtestati 2020. a septembris, ei vähenenud ühiskonnas nakkuste arv, vaid

suurenes kuni 2021. a aprillini. Järelikult ei olnud piirangust abi.

3.6. Keelamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud. Korraldused rikuvad kaebajate õigusi.

Õiguste rikkumist ei ole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida, kõrvaldada ega heastada.

Piirangute jätkumine mõjub ööklubidele laastavalt ja tekkiv kahju ei ole täielikult hoomatav.

Pole välistatud, et kaebaja on sunnitud oma äritegevuse piirangute tõttu lõpetama. Tegemist

oleks pöördumatute tagajärgedega. Seega on kaebajatel põhjendatud huvi keelamiskaebuse

esitamiseks. Kaebajatel on põhjust arvata, et vastustaja annab selliseid korraldusi ka tulevikus,

eriti arvestades 2021. sügise nakatumise näite.

4. Vabariigi Valitsus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) palus jätta

kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Kaebajatel puudub kaebeõigus, sest nende õiguste riive on tõendamata. Kaebajate

seisukohad on ebamäärased, ei tugine õigusaktidele ega teaduslikule kirjandusele. Kaebajate

väited on paljasõnalised. Kaebajate käivete muutused võivad, kuid ei pruugi olla põhjuslikus

seoses alkoholimüügi piiranguga.

3-20-2042

4(9)

4.2. Tuvastamiskaebuse esitamise eeldus on täitmata. Puudub eriline preventiivne huvi.

Kaebusest ei selgu, kuidas tuvastamiskaebuse rahuldamine peaks aitama kaebajate õiguste

rikkumise vältimisele kaasa. Jääb ebaselgeks, milliseid alternatiivseid ja tõhusamaid

õiguskaitsevahendeid on kaebajad kaalunud kasutada. Kaebajad loobusid tühistamiskaebusest

ega pidanud vajalikuks hüvitamiskaebust esitada.

4.3. Keelamiskaebuse eeldused on täitmata. Kaebajad ei ole oma kahtlusi tõendanud. Neil

puudub eriline preventiivne huvi. Taotletud ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastustaja

andis pärast korralduse nr 348 kehtivuse lõppu välja uue sarnase sisuga korralduse (Vabariigi

Valitsuse 18.11.2020 korraldus nr 412). Kuna kaebajad ei ole seda vaidlustanud, siis on

keelamiskaebus muutunud eesmärgipäratuks. Kaebajate väited pöördumatutest tagajärgedest on

paljasõnalised. Majandustegevuse piiranguid saab heastada kahju hüvitamise kaudu. Kaebajate

viited nakkuse olukorrale 2021. a kevadel ei ole asjakohane, sest kohus peab hindama

vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise aja seisuga.

4.4. Korralduste õiguslikuks aluseks on AS § 36 lg 1 p 1. Avaliku korra tagamise eesmärgiks

on viiruse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks ettenähtud käitumisjuhiste järgimata jätmise

oht, mitte nakkushaiguse leviku takistamine või ennetamine. Piirangute eesmärk oli kaitsta Eesti

inimeste tervist ja elu ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist. Need eesmärgid kaaluvad

üles kaebajate huvi piiranguteta tegevuse jätkamiseks. Seega on kohaldatud meetmed

eesmärgipärased ja proportsionaalsed.

4.5. Vastustaja on kaalunud korralduste andmisel erinevaid mõjusid ja see nähtub korralduste

seletuskirjadest.

Kaalutud

on

ettevõtjate

majanduslikke

huve,

sotsiaalseid

huve,

põhiseaduslikke väärtusi (sh inimeste tervise kaitse, avaliku korra ja turvalisuse tagamine) ja

isikute põhiõiguste tasakaalustamise vajadust. Piirangutega püütakse ära hoida sündmuste

eskaleerumine. Majandusliku kasu kõrval tuleb hinnata ohtu rahvatervisele ja piirangute

kehtestamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Etteheide teaduslike uuringute puudumisele ei

ole põhjendatud, sest ühiskonnas oli ootamatult hakanud levima tundmatu haigus, mida varem

pole esinenud. Sellises olukorras puuduvad teaduslikud uuringud. Tagantjärgi saab küll hinnata,

kas varasemad otsused olid põhjendatud või mitte, kuid korralduste andmise hetkel tuli

tegutseda kiiresti, sh isikute õigusi võimalikult vähe piirates. Nakkushaigust ei levita teatud

kellaajal alkoholi müük, vaid inimesed, kes on tarbinud üleliia alkoholi.

4.6. Korraldused on kooskõlas PS-iga.

4.6.1. Piirang on sobiv, sest alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega

organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele, samuti muudab inimese käitumist ja suurendab

viiruse leviku ennetamiseks ette nähtud käitumisjuhiste järgimata jätmise tõenäosust. Alkoholi

tarbimisel väheneb ohutaju ja suureneb riskikäitumine. Alkoholi tarbimine meelelahutus- ja

toitlustusasutustes muudab palju keerulisemaks tagantjärele lähikontaktsete isikute ringi

kindlaksmääramise. Alkoholimüügi piirang vähendab tõenäoliselt külastajate arvu baarides,

ööklubides jm, mis omakorda vähendab võimalikke kontakte kõige suurema nakkusriskidega

kohtades. Lisaks suurendab suurtes kogustes alkoholi tarbimine ägeda respiratoorse distressi

sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi.

4.6.2. Piirang on vajalik, sest piirangule ei ole olemas sama tõhusaid alternatiive. Arvestades

nakkuse levikut, haigete ja nende lähikontaktsete tõendatud viibimist meelelahutusteenuse

osutamise kohtades ja toitlustusettevõtetes, kus on võimalik osta kohapeal tarbimiseks alkoholi,

ning sellisest käitumisest lähtuvaid nakkuskoldeid, mis on levinud mh töökollektiividesse,

nakkuskollete asukohti ning isikute liikumisvabadust, on tõhusam kehtestada piirang kogu riigis

tervikuna, mitte üksiku kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil.

3-20-2042

5(9)

4.6.3. Piirang on mõõdukas, sest on minimaalne. Kaebajate käivet ei saa vastandada

rahvatervisele. PS § 31 annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabaduse piiramiseks seadusega,

sh AS-iga. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. Arvestades, et

selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb

avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on sellise piirangu

seadmine õiguspärane. Piirangut saab pidada mõõdukaks, sest alkohoolse joogi jaemüügi õigus

peatatakse kindlaks perioodiks ja selle vajadust hinnatakse järjepidevalt, tuginedes

epidemioloogilistele uuringutele ja igapäevaselt kajastatud näitajatele. Alkohoolse joogi

jaemüüki ei peatatud tervikuna, vaid ajavahemikus kl 00.00-10.00.

4.7. Kaebajaid ei ole ebavõrdselt koheldud. Kaebajad ei ole põhjendanud, mille poolest

sarnanevad ööklubid teiste alkoholimüügiga tegelevate ettevõtetega. Kõik ettevõtjad, keda

piirangu kehtestamine puudutab, on samasuguses olukorras ja kedagi ei kohelda erinevalt.

4.8. Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtte riive on vähene. Viiruse kiire levik on

põhjustanud kogu ühiskonnas ebastabiilsust ja viiruse leviku vastu tuleb võidelda efektiivselt

kõiki seaduslikke meetmeid kasutades. Tänase seisuga on raske prognoosida, millal viiruse

levik võimaldab piirangutest loobuda. Vältimaks ülemäära pikka perioodi, on vastustaja

kehtestanud korralduse kehtivuse ajaks 1 kuu. Piirangute kehtestamisel lähtutakse konkreetsest

epidemioloogilisest olukorrast riigis, samuti WHO edasistest suunistest. Piirangute all

kannatavatele ettevõtjatele on vastustaja näinud ette erinevaid toetusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vastustaja taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebajad ei ole tõendanud, et

korraldused riivavad nende õigusi, samuti puudub kaebajatel preventiivne huvi tuvastamis- ja

keelamiskaebuse esitamiseks.

6. Kaebajate selgituste kohaselt on Simpos OÜ ööklubi Bonbon Club & Lounge omanik ja

Pertini OÜ on ööklubi Club Privé omanik. Seda kinnitavad ka kaebajate äriregistrist ja

majandustegevuse registrist nähtuvad ning internetist avalikult kättesaadavad andmed.

Ööklubid tegutsevad üldteada olevalt õhtusel ja öisel ajal. Ööklubi Bonbon Club & Lounge

veebilehe1 andmetel on klubi avatud kl 22.00-06.00. Samuti on üldiselt teada, et

meelelahutusprogrammi kõrval on ööklubide üks majandustegevuse osa alkohoolsete jookide

müük. Vaidlusalused korraldused keelasid alkohoolsete jookide jaemüügi öisel ajal. Seega

puudub põhjendatud alus arvata, et vaidlusalused korraldused kaebajate õigusi ei riiva.

Olenemata sellest, kui suurt osa käibest alkohoolsete jookide müügi piirang puudutas, ei saa

riivet kaebajate majandustegevusele ja ettevõtlusvabadusele mõistliku kahtluse alla seada. Kuna

praeguse vaidluse esemeks ei ole kahju hüvitamise nõuded, siis puudub vajadus hinnata

kaebajate käibe languse mahtu ja seda, kui suur osa sellest on otseselt seotud vaidlusaluste

korraldustega seatud piiranguga. Samas see, et käibe langus ei ole mingilgi määral seotud

vaidlusaluste korraldustega, ei ole eluliselt usutav. Seetõttu ei nõustu kohus vastustaja

seisukohaga, et kaebajatel puudub kaebeõigus vaidlusaluste korralduste vaidlustamiseks.

7. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

8. Kaebajad esitasid esialgu kaebuse vaidlusaluste korralduse tühistamiseks. Kohus juhtis

28.10.2020 määruses kaebajate tähelepanu sellele, et korralduste kehtivus lõpeb enne asja

1 https://bonbonclub.ee/.

3-20-2042

6(9)

lahendamist ja nende üle tühistamine ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Kaebajad muutsid

kaebuse nõudeid, taotledes korralduste õigusvastasuse tuvastamist ja vastustaja keelamist.

Kaebajad põhjendasid tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga, et vastustaja ei

kehtestaks edaspidi sarnase sisuga piiranguid. Kaebajate peamine eesmärk oli piirangute

lõpetamine,

mitte

kahju

hüvitamine.

Kahju

hüvitamise

nõude

esitamine

sõltub

tuvastamiskaebuse rahuldamisest. Samuti leidsid kaebajad, et neil puudusid alternatiivsed

tõhusamad õiguskaitsevahendid.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajatel puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse

esitamiseks ja tuvastamiskaebuse rahuldamine ei võimalda kaebajatel soovitud eesmärki

saavutada. Isegi kui kohus rahuldab tuvastamiskaebuse ja tunnistab vaidlusalused korraldused

õigusvastaseks, ei kohusta see vastustajat kehtivaid piiranguid lõpetama ega keela tal edaspidi

sarnaseid piiranguid kehtestada. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei anna kaebajatele mingeid

täiendavaid õigusi ega sea vastustajale mingeid kohustusi. Pelgalt nentimine kohtuotsuse

resolutsioonis, et vaidlusalused korraldused on õigusvastased, ei kaitse kuidagi kaebajate

õigusi. Vaidlus toimuks vaid vaidluse enda pärast, mitte kaebajate õiguste kaitsmise eesmärgil.

Seetõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine efektiivne õiguskaitsevahend ja selle esitamine on

lubatud vaid väga piiratud juhtudel.

10. Kuigi kaebajad väitsid, et nende primaarne eesmärk polnud kahju hüvitise taotlemine, on

nad põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist tulevase hüvitamisnõude esitamise kavatsusega.

HKMS § 45 lg 2 teisest lausest nähtuvalt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus saab haldusakti õiguspärasust kontrollida ka

hüvitamiskaebuse menetlemisel, mistõttu tuleb kahju hüvitamise soovi korral esitada kohe

hüvitamiskaebus. Hüvitamiskaebuse esitamiseks on ette nähtud piisav kaebetähtaeg, et enne

kaebuse esitamist tekkinud kahju kohta tõendeid koguda. Samuti on võimalik menetluse käigus

kahju hüvitise suurust muuta ja täiendavaid tõendeid koguda. Seega ei põhjenda kahju tekkimise

ja suuruse tõendamise raskused tuvastamiskaebuse lubatavust.

11. Kaebajatel on ja olid olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks.

Kaebajad saanuks vaidlustada piiranguid kehtestavaid haldusakte tühistamis- ja/või

kohustamiskaebusega ning taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuigi korralduste

kehtivuse tähtaja lõppemine toonuks kaasa nõuete muutmise vajaduse, saanuks esialgse

õiguskaitse kohaldamisega korraldustest tulenevaid piiranguid kaebajate õigustele vältida või

leevendada. Tõhusamaks õiguskaitsevahendiks on ka hüvitamiskaebus ja keelamiskaebus.

Seega ei ole tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul lubatav ja kaebus tuleb selles nõudes

jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p-d 1 ja 2).

12. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

13. Kaebajad põhjendasid keelamiskaebust sellega, et nende õigusi ei ole võimalik hiljem

esitatava kaebusega kaitsta. Piirangud mõjutavad kaebajate majandustegevust tuntavalt ja võib

tuua kaasa majandustegevuse lõpetamise vajaduse, seega on tegemist pöördumatute

tagajärgedega. Kaebajatel on põhjust arvata, et vastustaja annab sarnaseid korraldusi ka

tulevikus.

14. 2020. a sügisel eksisteerinud olukorda ja vastustaja korduvat sarnast tegevust (vt Vabariigi

Valitsuse 17.03.2020 korraldus nr 80, 16.05.2020 korraldus nr 171, 21.05.2020 korraldus

nr 180) arvestades oli kaebajatel põhjust arvata, et vastustaja annab ka edaspidi välja sarnase

sisuga haldusakte. Vastustaja käitumine oli sellises olukorras piisavalt ette prognoositav.

3-20-2042

7(9)

Samuti ei saa olla mõistliku vaidluse all, et alkohoolsete jookide jaemüügi keeld öisel ajal riivas

kaebajate kui ööklubisid pidavate ettevõtjate ettevõtlusvabadust.

15. Keelamiskaebuse lubatavust ei välistanud see, et vastustaja andis pärast kaebuse esitamist

korduvalt välja uusi korraldusi alkohoolsete jookide jaemüügi keelamiseks õhtusel ja öisel ajal

(vt Vabariigi Valitsuse 18.11.2020 korraldus nr 412, 15.01.2021 korraldus nr 10, 19.02.2021

korraldus nr 76, 18.03.2021 korraldus nr 116, 22.04.2021 korraldus nr 152). Keelamiskaebuse

rahuldamise korral saab kohus keelata vastustajal anda sarnase sisuga haldusakte edasiulatuvalt,

st kohtuotsuse jõustumisest arvates.

16. Keelamiskaebuse lubatavust ei välista praegusel juhul asjaolu, et kaebajatel oli võimalik

vaidlustada iga piirangut kehtestavat haldusakti tühistamis- ja/või kohustamiskaebusega ning

taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna korralduste kehtivusajad olid väga lühikesed

(umbes 1 kuu), ei oleks kohus jõudnud korralduste peale esitatud tühistamis- ja/või

kohustamiskaebusi korralduste kehtivuse aja jooksul ära menetleda ning kaebajatel tulnuks

nagunii oma kaebuse nõudeid muuta. Kohus leiab, et praegusel juhul, kus piiranguid

kehtestavate korralduste kehtivusajad olid väga lühikesed ja vastustaja käitumine oli piisavalt

etteprognoositav, oli keelamiskaebus lubatav kaebajate õiguste kaitsmiseks. Seda enam, et

kaebajate selgituse kohaselt ei olnud nende primaarseks eelistuseks kahju hüvitamise

nõudmine, vaid piirangutest vabanemise soov. Seega teenib keelamiskaebus kaebajate

eesmärki, see on lubatav ja puudub alus jätta keelamiskaebust läbi vaatamata.

17. Kaebajad taotlesid vastustaja keelamist anda korraldustega nr 322 ja nr 348 sarnase sisuga

haldusakte. Kohus mõistab kaebajate eesmärki selliselt, et kaebajad taotlevad vastustaja

keelamist kehtestada kohapealseks tarbimiseks mõeldud alkohoolsete jookide öiseid jaemüügi

piiranguid COVID-19 viiruse leviku tõkestamise eesmärgil. Kaebajad leidsid, et korralduste

nr 322 ja 348 andmiseks puudus õiguslik alus, korraldused on diskretsioonivigadega ja

ebaproportsionaalsed, rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ning õiguskindluse ja

õigusselguse põhimõtteid. Kohus selgitab, et kuna kaebajate tuvastamisnõue jäi läbi vaatamata

ning menetluses ei ole muid nõudeid, mille esemeks oleks korraldused nr 322 ja 348, siis ei

hinda kohus praeguses menetluses nimetatud korralduste õiguspärasust. Seda saavad kaebajad

taotleda hüvitamiskaebuse esitamisel. Keelamiskaebuse lahendamisel tuleb kohtul hinnata

vastustaja poolt tulevikus eeldatavasti välja antavat haldusakti ja selle võimalikku

õiguspärasust. Kuna kaebajad ei ole kaebuses eristanud tuvastamiskaebuse ja keelamiskaebuse

põhjendusi, siis lähtub kohus kaebuses välja toodud põhjendustest niivõrd, kuivõrd need saavad

olla seotud tulevase haldusakti õiguspärasusega.

18. Vaatamata sellele, et kaebeõigust keelamiskaebuse esitamiseks ei saa välistada, puudub

praegusel juhul siiski alus keelamiskaebust rahuldada.

19. Kohus ei nõustu kaebajatega, et vastustajal puudub alkohoolsete jookide öise jaemüügi

piirangu kehtestamiseks õiguslik alus. AS § 36 lg 1 p 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus avaliku

korra tagamise huvides riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni

peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni. Korrakaitseseaduse § 4 lg 1 järgi on avalik kord

ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute

subjektiivsete õiguste kaitstus. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on piirangu kehtestamisel

peetud avaliku korra all silmas viiruse leviku tõkestamiseks ettenähtud käitumisjuhistest

kinnipidamist. Nende käitumisjuhiste eesmärgiks on kaitsta inimeste elu ja tervist. Kuna

alkoholi tarbimisega väheneb ohutaju ja suureneb riskikäitumine, siis võib see tuua kaasa

käitumisjuhiste suurema rikkumise ja viiruse laiema leviku. Kohtu hinnangul ei saa neist

põhjendustest nähtuvalt järeldada, et vaidlusaluse piirangu kehtestamiseks puudub õiguslik

alus. Avaliku korra laia mõistet arvestades võib sinna alla mahutada ka viiruse leviku

3-20-2042

8(9)

tõkestamiseks ettenähtud käitumisjuhised. Samuti on usutav, et alkoholi tarbimine võib

mõjutada nendest käitumisjuhistest kinnipidamist, seega ohustada avalikku korda. Täiendav

õiguslik alus tuleb NETS § 28 lg 5 p-st 1 ja lg-st 6, mis annab vastustajale õiguse nakkushaiguse

epideemilise leviku tõkestamise eesmärgil asutusi ja ettevõtteid sulgeda või nende tegevust

piirata. Ka alkohoolsete jookide jaemüügi piiramine mahub selle alla.

20. Kohus jätab tähelepanuta kaebajate viited korralduste nr 322 ja 348 väidetavatele

diskretsioonivigadele. Isegi kui need vead on olemas, ei sõltu neist tulevikus antavate

haldusaktide õigusvastasus. Vastustajal on võimalik tulevikus antavaid haldusakte

põhjalikumalt selgitada ja täiendavalt kaaluda. Praegusel juhul puudub kindel teadmine, milliste

täpsemate põhjendustega võib vastustaja tulevikus antavaid haldusakte põhjendada, milliseid

asjaolusid arvestada ja kuidas kaalumist teostada. Seetõttu puudub põhjus võimalikele

diskretsioonivigadele tuginedes keelamiskaebust rahuldada.

21. Kehtestatava piirangu proportsionaalsust tuleb hinnata neid konkreetseid asjaolusid ja

hetkeolukorda arvestades, milles vastustaja otsustab piirangu kehtestada. Nende asjaolude ja

olukorra kohta puudub kohtul hetkel täpsem teadmine, seetõttu puudub ka võimalus piirangu

proportsionaalsust täpsemalt hinnata ja alus keelata vastustajal juba etteulatuvalt piirangut

kehtestada. Ilmselgelt ebaproportsionaalseks piirangut pidada ei saa.

22. Vastustaja eesmärgiks on tagada viiruse levikut tõkestavatest käitumisjuhistest

kinnipidamine. Seda eesmärki aitab vähemalt osaliselt saavutada ka alkoholi jaemüügi

piiramine, st meede ei ole ilmselgelt ebasobiv. Vastustaja põhjendas, et alkoholitarbimine

muudab inimeste käitumist ja hoolsust. Kuigi alkoholi müüakse ja tarvitatakse ka päevasel ajal

ning muudes kohtades peale baaride ja ööklubide, tuleb siiski arvestada asjaoludega, et baaride

ja ööklubide tegevus on suunatud suuresti alkoholi müügile ja kohapealsele tarbimisele, nende

tegevus toimub enamasti ajal, mil inimesed tarbivad rohkem alkoholi, ja nende klientide hulgas

on suurem hulk neid isikuid, kes tarvitavad alkoholi, seetõttu võib arvata, et käitumisjuhiste

rikkumise oht on suur. Alkoholi müügi piirang võib aidata vähendada alkoholijoobest tingitud

korrarikkumiste arvu.

23. Piirangu vajaduse üle otsustab vastustaja piirangu kehtestamise ajal. Ilmselgelt

ebavajalikuks piirangut pidada ei saa. Viiruse levik on olnud kogu maailmas, sh Eestis väga

laialdane ning toonud kaasa palju surmajuhtumeid. Inimeste elu ja tervise kaitsmiseks tuleb

võtta kasutusele kõik asjakohased meetmed, mis aitavad viiruse levikut vältida. Ööklubi või

baari külastavate klientide tuvastamine ei taga seda, et alkoholijoobes isikud ööklubis või baaris

viiruse leviku tõkestamiseks ettenähtud käitumisjuhistest kinni peaksid ja viiruse levikule kaasa

ei aitaks. Igale isikule ei ole mõeldav turvatöötajat kontrollimiseks juurde määrata. On põhjust

arvata, et alkoholimüügi piirangu ajal on baarides ja ööklubides kliente vähemal määral, seega

on ka käitumisjuhiste eiramisi vähemal määral ja viiruse võimalik levik väiksema ulatusega.

24. Ka mõõdukust tuleks hinnata konkreetseid asjaolusid arvestades, milles vastustaja otsustab

piirangu kehtestada. Mõõdukuse puhul saab arvesse võtta, et riik on näinud ettevõtjatele ette

mitmeid toetus- ja hüvitusmeetmeid koroonapiirangutest põhjustatud mõjude ja kahjude

korvamiseks2. Kaebajad on möönnud, et nad on saanud riigilt toetusi. Samuti on neil võimalik

taotleda kahju hüvitamist, kui riigi poolt ette nähtud toetused ja hüvitised ei ole olnud piisavad

kogu põhjustatud kahju hüvitamiseks. Olukorras, kus ühelt poolt on kaalul inimeste elu ja tervis

ning teiselt poolt ettevõtjale tekkiv majanduskahju, mis on rahaliselt hüvitatav, ei saa

võimalikku tulevikus kehtestatavat piirangut pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Kaebajad

ei ole põhjendanud, miks peaks alkoholimüügi piirang tooma kaasa nende majandustegevuse

lõpetamise. Vaatamata alkoholimüügi piirangule on kaebajatel võimalik jätkata muu

2 Vt https://www.kriis.ee/et/majandusolukord, https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised

3-20-2042

9(9)

meelelahutusteenuse pakkumist ja teenida seeläbi tulu. Isegi kui piirangu kehtestamine toob

kaasa majandustegevuse lõpetamise, on majandustegevusega võimalik uuesti alustada pärast

piirangu lõpetamist. Seega ei ole majandustegevusele kaasnevad mõjud sedavõrd fataalsed kui

inimese elule ja tervisele kaasneda võivad tagajärjed.

25. Keelamiskaebuse rahuldamist ei õigusta kaebajate viide võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumisele. Vastustaja 2021. a korraldustest nähtuvalt kehtestati 2021. a alkoholi jaemüügi

piirang alates kl 22. Seega kehtis piirang lisaks ööklubidele ka baaridele, restoranidele jm

toitlustusettevõtetele. Samuti on 2021. a kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks piiranguid

oluliselt laiemalt. Järelikult ei ole öist alkoholimüüki korraldavad ettevõtjad ainsad, kelle

majandustegevust on viiruse leviku tõkestamise eesmärgil piiratud.

26. Õigusselgust ja -kindlust saab hinnata konkreetse haldusakti pinnalt. Vastustaja on

kehtestanud seni alkoholimüügi piiranguid ühe kuu kaupa. See tagab paremini õiguskindluse

põhimõtte järgimise kui tähtajatu piirangu kehtestamine, sest ettevõtjal on võimalik ette näha,

millise konkreetse ajani piirang kehtib ja millal piirangu kehtestamise vajaduse üle uuesti

otsustatakse. Lühema kestusega piirangu kehtestamine võimaldab vastustajal paremini

arvestada konkreetse hetkeolukorraga ja ühiskonnas toimunud muutustega ning piiranguid on

lihtsam vastavalt vajadusele korrigeerida. Kuna viiruse leviku kiirus ja põhjused ei ole ka

vastustajale üheselt ja kindlalt ette nähtavad, sest varasem kogemus selle haiguse osas puudub

ja viiruse levik sõltub lisaks isikute endi valmidusest käitumisjuhiseid järgida, siis ei ole

põhjendatud heita vastustajale ette seda, et ta ei oska kohe määrata piirangutele kindlaid

tähtaegu ja ta pikendab piirangute kehtivusaegu hiljem korduvalt. Ka kaebajatel endil on

võimalik ühiskonnas toimuvat silmas pidades piirangute jätkumist ette näha.

27. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse keelamisnõudes

rahuldamata ja

tuvastamisnõude läbi vaatamata.

28. Menetluskulud jäävad kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema

menetluskulu väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule menetluskulu dokumente,

seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 12.01.2023

KOHTUOTSUSEGA.