3-21-1809/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.202, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1809

Haldusasi

Baltic

Restaurants

Estonia

AS-i

kaebus

Tallinna

Haridusameti riigihanke komisjoni 15.06.2021 protokolli

nr 1.-4/78 (osa 7, Jakob Westholmi Gümnaasium) ja

15.06.2021 protokolli nr 1.-4/81 (Osa 10, Tallinna

Prantsuse Lütseum) tühistamiseks osas, millega hankija

tunnistas Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK

Teeninduse OÜ pakkumused võrdseks ja otsustas kutsuda

RK Teeninduse OÜ eduka pakkuja väljaselgitamiseks

liisuheitmisele, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni

29.07.2021 otsuse nr 124-21/234323 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Baltic Restaurants Estonia AS, esinda-

ja, vandeadvokaat Siret Siilbek

Vastustaja (hankija) – Tallinna Haridusamet, esindajad van-

deadvokaat Kaido Künnapas ja advokaat Mario Sõrm

Kolmas isik - RK Teeninduse OÜ, esindaja advokaat Priit Kala

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-lt Tallinna Haridusameti kasuks välja menetluskulud

summas 1772,40 eurot.

3. Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-lt RK Teeninduse OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 722,40 eurot.

4. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.09.2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.03.2021 avaldas Tallinna Haridusamet (hankija/vastustaja) sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusega riigihanke „Toitlustusteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“

(viitenumber 234323) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid

2(11)

(RHAD), sealhulgas dokumendi Koolide ühishange. Riigihange on jagatud 24 osaks, ehk

toitlustusteenust tellitakse 24-le põhi- ja keskkoolile. Pakkumusi võis esitada ühes või mitmes

osas. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 31.05.2021. a, esitasid pakkumused kokku 12 pakkujat,

teiste hulgas Baltic Restaurants Estonia AS (kaebaja) (osades 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 13,

14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21 ja 24) ning RK Teeninduse OÜ (kolmas isik) (osades 2, 3, 6, 7, 10,

11, 13, 17, 18 ja 24).

2. Tallinna Haridusameti juhataja 24.03.2021. a käskkirjaga nr 1.-40/14 moodustatud riigihanke

komisjoni (hankekomisjon) 15.06.2021 koosoleku protokolli nr 3 (kaebuse lisa 1) kohaselt

otsustas hankekomisjon tunnistada kõigile hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele ja

kõigile alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks mh kaebaja ja kolmanda isiku

pakkumused (p 1). Ühtlasi viis hankekomisjon 15.06.2021 (koosoleku protokoll 15.06.2021 nr 1.-

4/78 ja 1.-4/81) läbi Tallinna koolidele (osadele 1-24) hindamise (kaebuse lisad 2 ja 3). Koosoleku

protokollide kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumuseks pakkumus, mis saab hindamise

kriteeriumite alusel kõige rohkem hindamispunkte. Hankekomisjoni 15.06.2021. a koosoleku

protokollide kohaselt otsustas komisjon, et kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused on osades 7 ja

10 võrdsed (100 punkti). Ühtlasi otsustas hankekomisjon tulenevalt RHAD punktist 8.7 võrdsete

maksumuste korral korraldada 06.07.2021. a eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmine kõigi

võrdselt enim hindepunkte saanud pakkumused esitanud pakkujate vahel. Komisjon otsustas

kutsuda 06.07.2021 eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmisele kaebaja (100 punkti) ja

kolmanda isiku (100 punkti).

3. 22.06.2021 andis hankija käskkirjad (esitatud hankija poolt 08.09.2021) pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta riigihanke 21- s osas, sh osades 7 ja 10. Käskkirjades on märgitud, et edukaks

on tunnistatud pakkumused, mis said hindamise kriteeriumite alusel kõige rohkem hindepunkte.

Nii kaebaja kui ka kolmas isik said võrdselt 100 hindepunkti mõlemas pakkumuse osas.

4. Hankija 06.07.2021 käskkirjaga nr 1.-40/58 tunnistati 22.06.2021 käskkirjad riigihanke osades

7 ja 10 kehtetuks lähtudes sellest, et liisuheitmine toimub juba 06.07.2021 ning hankijal on edukas

pakkuja võimalik igas hanke osas leida pärast liisuheitmise toimingu tegemist ning hankija teeb

igas hanke osas pärast liisuheitmise toimumist vastavalt liisuheitmise tulemustele uued edukaks

tunnistamis otsused (esitatud hankija poolt 08.09.2021).

5. Kaebaja esitas 02.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hankekomisjoni otsustele, millega tunnistati osades 2, 3, 6, 7, 10, 11, 13, 17, 18, ja 24 teiste

pakkumustega võrdseks ning kutsuti liisuheitmisel osalema kolmas isik.

6. 29.07.2021 tegi VAKO otsuse, millega jättis kaebaja vaidlustuse rahuldamata. VAKO leidis,

kokkuvõtvalt järgmist: a) hankija korraldab vaidlusalust riigihanget sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusena ning peab riigihangete seaduse (RHS) § 126 lg-de 2 ja 7 koosmõjus sellise

menetluse läbiviimisel järgima enda poolt riigihanke alusdokumentides määratud menetluskorda

ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta

sätestatud menetlusreeglid automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erireeglid. Hankija ei

ole RHAD-is näinud ette hankija õigust ja kohustust kontrollida menetluses pakkumuse

maksumuse põhjendatust, s.o hankija ei ole võtnud vaidlusalusesse hankemetlusse üle RHS §-i

115 regulatsiooni. Sellest tulenevalt puudus hankijal nii kohustus kui ka õigus pakkumuste

maksumuste põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-is 115 sätestatud korras või mõnes muus

analoogses vormis; b) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse regulatsioon RHS-is sarnaneb olulisel

määral kontsessioonilepingute sõlmimise regulatsiooniga, kus kohtupraktika kohaselt puudub

hankijal kohustus juhinduda analoogia korras või mõnel muul alusel RHS §-ist 115, kui hankija ei

ole seda kohustust ise ette näinud. Sotsiaal- ja eriteenuste hankes puudub kavandamata lünk, mida

tuleks asuda täitma RHS §-i 115 kohaldamisega analoogia korras või riigihanke üldpõhimõtetest

lähtuvalt; c) asjaolust, et RHS muutmise seaduseelnõu p 147 näeb muuhulgas ette RHS § 126 lg-t

7 muuta viisil, mis kohustab hankijat juhinduma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel

RHS §-is 115 sätestatust, tõestab eelpool toodut. Kui see on seadusandja tahe, siis jõustub

3(11)

kõnealune muudatus peale seaduse vastu võtmist. Seni aga vastav regulatsioon RHS-is puudub; d)

igat riigihanget tuleb vaadelda eraldi, üksnes RHS-i ja selle riigihanke tingimuste kontekstis, ning

see, mida on teinud või kuidas on hankijad käitunud teistes riigihangetes, ei saa tuua hankijale

konkreetses riigihankes mingeid kohustusi teataval viisil käitumiseks; e) isegi kui hankijal oleks

esinenud alus kontrolli teostamiseks, puudus hankijal praegusel juhul alus sellise kontrolli

teostamiseks kolmanda isiku pakkumuse suhtes, kuna hankijal ei pidanud tekkima kahtlust sellest,

et kolmanda isiku pakkumus võiks olla põhjendamatult madala maksumusega. Kolmas isik on

pakkunud riigihanke kõigis vaidlustatud osades hommikueine ja koolieine maksumuseks 0,02

eurot (käibemaksuga). Sama maksumusega pakkumused on esitanud ka enamik teistest

pakkujatest, sh kaebaja. Nimetatu näitab veenvalt, et hankijal ei saanud olla mingit alust

kahtluseks, et pakutud maksumus võiks olla põhjendamatult madal. Hankija selgitas, et riigihanke

osades esitatud 96-st pakkumusest 70 pakkumuse maksumus oli sama - 0,02 eurot. Sellest saab

teha järelduse, et selline ongi hankija hangitava teenuse praegune hind. Kuna kolmanda isiku

pakkumuse maksumus ei olnud riigihanke üheski vaidlustatud osas kõige madalam ning üheksal

juhul kümnest oli sama suur, kui enamiku pakkujate pakkumuste maksumused, ei pidanud

hankijal tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Hakates sellises

olukorras kontrollima kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust oleks hankija

kohelnud isikuid ebavõrdselt; f) kaebaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku pakkumuses märgitud

hind on liiga madal.

7. Kaebaja esitas 06.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõu-

des Tallinna Haridusameti riigihanke komisjoni 15.06.2021 protokolli nr 1.-4/78 (Osa 7, Jakob

Westholmi Gümnaasium) ja 15.06.2021 protokolli nr 1.-4/81 (Osa 10, Tallinna Prantsuse Lüt-

seum) tühistamiseks osas, millega hankija tunnistas Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Tee-

ninduse OÜ pakkumused võrdseks ja otsustas kutsuda RK Teeninduse OÜ eduka pakkuja välja-

selgitamiseks liisuheitmisele, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.07.2021 otsuse nr 124-

21/234323 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja vaidlustab kohtus hankekomisjoni 15.06.2021 protokollid riigihanke osades 7 ja 10.

Kaebaja eesmärk on takistada kolmanda isiku liisuheitmisel osalemist, kuna leiab, et kolmanda

isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Kaebuses tugineb kaebaja järgnevale.

8.1 Põhjendamatult madalat maksumust tuleb kontrollida ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses,

mis viiakse läbi RHS § 126 ja riigihangete üldpõhimõtete alusel. RHS § 3 p-s 3 toodud printsiip

peab olema tagatud ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustes. See ei ole tagatud, kui hankija ei

kontrolli põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamist. Riigihanke üldpõhimõtted

kohalduvad täies ulatuses ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Konkurentsi on moonutatud,

kui hankelepingu saab ettevõtja, kes hankelepingut täita ei suuda. Menetluses olevas riigihangete

seaduse eelnõus on ette nähtud regulatsioon, mis rõhutab alates rahvusvahelise piirmääraga hange-

test alati põhjendamatult madala maksumuse kontrollikohustust.

8.2 Põhjendamatult madala maksumuse kontrollimata jätmise õigus kontsessioonimenetluses ei

too kaasa selle kontrollimata jätmist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Kontsessioonimenetlus

on oma olemuselt nii erinev, et kontsessioonimenetlustega seonduv kohtupraktika ei ole kaebaja

hinnangul kohaldatav sotsiaal- ja eriteenuste menetluses. Pakkumusega seotud äririskid mõjutavad

lepingu täitmise võimalikkust tervikuna. Kummastav on, et ühe kooli kaupa korraldatavates han-

getes on hankijad pidanud vajalikuks põhjendamatult madala maksumusega pakkumust kontrolli-

da, kui aga kaasatud on 24 kooli, siis mitte. Hommikusöögi ja koolieine maksumus saab määra-

vaks eduka pakkuja valimisel sõltumata sellest, et teenuse osakaal on väike võrreldes koolilõuna

4(11)

teenuse osakaaluga. Kaebaja leiab, et lähtuda tuleks praktikast, mida on tunnustatud varasemalt

lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas.

8.3 Hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus põhjendamatult madala maksumuse osas. Kolmas isik

ei suuda kinni pidada ka varasemates toitlustushangetes esitatud samasugustest madalatest hinda-

dest. Kolmas isik on esitanud Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hankel samuti 0,02 eurot nii

hommikupudru kui koolieine maksumuseks kokku. Tegelikult on avalikest andmetest kättesaadav

info, et hommikuputru pakutakse 0,02 euro ning koolieinet hoopis 1,34 euro eest. Seega ei täideta

hankelepingut vastavalt lubadusele vaid 6800% kallimalt, mis tähendab, et pakutud hinnaga ei

suuda kolmas isik teenust osutada. Olukorras, kus sama pakkuja hankija haldusalasse kuuluva

kooliga sõlmitud sama hinnaga hankelepingut ei täida, oleks pidanud hankijal tekkima kahtlus

maksumuse põhjendatuse osas ka käesolevas hankes.

8.4 Ebaõige on vastustaja väide, nagu ei oleks kaebaja tõendanud, et kolmanda isiku pakkumus on

põhjendamatult madal. Kaebaja on avalike andmete põhjal põhjendanud, et pakutava hinnaga ei

ole kolmas isik suuteline toitlustama ka Mustamäe Reaalgümnaasiumis. Kolmanda isiku 2019. a

majandusaasta aruande kohaselt ei ole sugugi kogu kolmanda isiku käive seotud teenuse osutami-

sega toitlustusturul. Hankija on jätnud ka tähelepanuta, et kolmas isik on esitanud pakkumuse 10-

le riigihanke osale, st soovib hüppeliselt oma ärimahtu kolmekordistada, st viielt koolilt 14-le.

Sellise pakkumuse edukaks tunnistamine ei ole majanduslikult mõistlik, sest on oht, et pakkuja ei

soovi või ei ole võimeline lepingut ettenähtud määral täitma. Ainuüksi nimetatud põhjusel on han-

kijal kohustus lükata kolmanda isiku pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi. Arvestada tuleb

pakkuja võimekust täita lepingut kõigil hanke osadel korraga. Selliseid investeeringuid (nt köökide

sisustamine) kolmas isik aga teinud ei ole juba alates 01.07.2018. Ainus kool, millele kolmas isik

kandideerib ning seal ka ise juba teenindab, on Gustav Adolfi Gümnaasium. Praegu peaks kolmas

isik oma palgatud personali mahtu vähemalt kahekordistama. Märkimisväärne on ka asjaolu, et

kolmas isik on asunud samas hankes võidetud koolide toitlustusest ka loobuma. Hankelepingust

loobumine kinnitab üheselt, et kolmandal isikul puudub suutlikkus hankelepingute täitmiseks.

8.5 Tähelepanuväärne on, et kolmas isik, ega hankija ei ole ümber lükanud kaebaja väidet sellest,

et sõlmitud Mustamäe Reaalgümnaasiumi hankelepingut ei ole tegelikult täidetud 0,02 euro suuru-

se hinnaga. Hankija on üksnes märkinud, et nimetatu ei ole oluline. Nimetatud seisukoht on aga

ekslik. Ettevõtted, kes pakkusid hankes sama hinda ei plaani oma turuosa märgatavalt suurendada,

v.a kolmas isik.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9.1 Kaebaja soovib kaebuse rahuldamist samadel argumentidel, kui see jäeti rahuldamata vaidlus-

tusmenetluses ning kaebus ei sisalda sisuliselt mitte ühtegi uut mõtet. Selleks, et kaebusel oleks

eduväljavaateid, peaks kaebaja suutma kohut veenda, et hankijal oli käesolevas sotsiaal- ja eritee-

nuste erimenetluses kohustus pakkumuste maksumuste põhjendatust kontrollida, hankijal pidi tek-

kima kahtlus kolmanda isiku pakkumuste maksumuste põhjendatuses (nn silmatorkava maksumu-

se erinevuste test) ja hankija pidanuks kolmanda isiku pakkumused nende põhjendamatult madala

maksumuse tõttu tagasi lükkama. Sisuliselt taandub vastus eeltoodud küsimustele sellele, kas

käesolevas riigihankes olid täidetud kõik RHS § 115 kohaldamise eeldused või mitte.

9.2 Hankijal polnud käesolevas hankes õigust ega kohustust pakkumuste maksumuse põhjendatust

kontrollida. Normi kohaldamise kohustus tuleneb kas otse seadusest (RHS) või kui sellist kohus-

tust RHS-ist ei tulene, peab hankija selle kohustuse endale riigihanke alusdokumendis (RHAD)

tekitama (siduvaks muutma). Antud riigihange on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus RHS § 126

mõttes. Tegemist ei ole RHS 2. peatüki mõttes hankemenetlusega. RHS § 115, mille kohaldamist

kaebaja sisuliselt taotleb, asub RHS-i ptk- s 2. Ka RHS § 126 ei viita, et selles menetluses RHS §

5(11)

115 kohalduks. Sätte kohaldamist ei näe ette ka ükski riigihanke alusdokument. Ka kõigis käeso-

leva hankega seotud vaidlustes on VAKO leidnud, et hankija ei pidanud RHS-i § 115 kohaldama.

9.3 Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ei tulene kohustust pakkumuse maksumuse põhjen-

datust kontrollida. Kehtiva RHS kontekstis pole midagi sellist, mille osas VAKO ja kohtud ei

oleks varem juba seisukohta võtnud. Näiteks Tartu Rinkonnakohtu 09.07.2020 lahend haldusasjas

nr 3-20-537. Asjaolul, et kontsessioonilepinguga läheb kontsessionäärile üle suurem osa äririskist

kui muude hankelepingute korral, ei oma mingit tähendust selles kontekstis, millised kohustused

on RHS-is või RHAD-is vastava riigihanke menetluse tarbeks ette näinud. Analüüsida tuleb hoo-

pis, milliseid kohustusi näeb ette RHS ja milliseid RHAD ning kas need konkreetses menetluses

laienevad või mitte. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ja kontsessioonilepingu sõlmimise menet-

lus on aga sarnased selle poolest, et kumbki pole RHS 2. peatüki mõttes hankemenetlused ning

mõlemad on suuremal või väiksemal määral hankija kujundatavad. Kujundpõhimõtted tulenevad

RHS § 126 lg-s 2 ja § 141 lg-s 1 sätestatust. Kummaski menetluses pole seadusandja näinud ette

üldist kohustust RHS § 115 ülevõtmiseks. Kaebaja seisukohta toetavaid printsiipe ei tulene ka Eu-

roopa Liidu õigusest, sh direktiivist EL 2014/24/EL. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei

saa kontsessioonilepingute ja sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute puhul erinevalt kohalduda.

Riigihangete seaduse eelnõu toetab hankija tõlgendust. Rahandusministeerium on tõepoolest me-

netluses oleva RHS-i muutmise eelnõu p-s 147 näinud ette RHS § 126 täiendamise nii, et hankija

kohustuks sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses järgima RHS §-s 115 sätestatut. Sellise muudatuse

järele puuduks aga vajadus, kui Rahandusministeerium jagaks kaebaja seisukohta, et RHS § 115

kohaldub läbi riigihanke korraldamise üldpõhimõtete või kuidagi „automaatselt“ ilma vastava vii-

teta riigihanke alusdokumendile või RHS-le. Asjasse ei puutu ka teiste hankijate tegevus mõnede

teiste koolide osas korraldatavates hangetes.

9.4 Vastava pädevusnormita pakkumuste maksumuste kontrollimine oleks osapooltele ettenähta-

matu ja õigusvastane. Sellises olukorras oleks hankija eksinud omaenda seatud menetlusreeglite

vastu.

9.5 Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika pinnalt võib üldistada, et erinevus pakkumuste maksu-

muste vahel alla 20% maksumuselt järgneva pakkumuse vahel ja alla 25% pakkumuste maksu-

muste keskmisest pole selline erinevus, mida üldjuhul kahtlust äratavaks saab pidada. Vaidlusalu-

ses riigihankes oli 96-st esitatud pakkumusest 70-s pakkumuse maksumus sama – 0,02 EUR. Selli-

se maksumusega pakkumust esitas nii kaebaja kui ka kolmas isik ning enamik pakkujaid. Vastus-

taja nõustub täielikult VAKO otsuse p-s 15 toodud argumentatsiooniga, et kaebaja ei täitnud vaid-

lustusmenetluses ega ole ka kaebuse raames kuidagi täitnud tõendamiskoormist tõendamaks, et

vaidlustatud pakkumuste maksumus saab olla kahtlustäratavalt madal.

Kolmanda isiku seisukoht

10. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

10.1 Kaebaja keskne väide on, et hankija on alusetult kaasanud liisuheitmisele kolmanda isiku,

sest kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud

ühtki uut seisukohta. Kolmas isik on kaebaja väidete osas varasemas menetluses seisukoha aval-

danud. Samuti on kaebaja väiteid põhjalikult käsitlenud VAKO oma otsuses. Praeguseks on hanke

osades, mille osas kaebaja VAKO otsusele kaebust ei esitanud, VAKO otsus jõustunud. Kolmas

isik saab seega üksnes nõustuda VAKO seisukohtadega.

10.2 Täiendavalt osundab kolmas isik, et kaebaja jätab tähelepanuta VAKO otsuses nr 127-

21/234323 tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused, mis muudavad kaebuse ainetuks. Kuigi tege-

mist on riigihankel osalenud teise pakkuja P. Dussmann Eesti OÜ vaidlustuse kohta tehtud otsuse-

ga, puudutas see analoogselt kaebaja kaebusega ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põh-

jendatuse küsimust ning hõlmas muuhulgas hanke samu osasid. VAKO selgitas, et hankes on luba-

6(11)

tud ristsubsideerimine, v. a RHAD-is sätestatud keeld ristsubsideerida hommikueine ja koolieine

maksumust koolilõuna maksumusega. VAKO leidis, et ristsubsideerimine on võimalik pakkuja

muude tuludega.

10.3 Kui kaebaja leidis, et kohaldada oleks tulnud RHS §-i 115, siis oleks tal tulnud esitada vaid-

lustus RHAD peale. Seda kaebaja ei ole teinud. Kui pakkumuse kontrolli kohustus tuleneks RHS §

3 p-s 3 sätestatud üldprintsiipidest, siis puuduks vajadus RHS § 115 järele.

10.4 Hommikueine ja koolieine maksumuse ja pakkumuse tingimused on iseloomulikud kontses-

siooni olemusele, sest kogu pakkumusega seotud äririsk on pakkuja kanda, kuna selle eest ei tasu

hankija pakkujale midagi, vaid selle eest tasuvad õpilased ise. See tähendab, et hankija ei garantee-

ri pakkujale tulu. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et kontsessiooni tingimused ei oleks antud

juhul analoogia korras üldse sobivad.

10.5 Kaebaja pädevuses ei ole hinnata, kuidas on kolmas isik mõnda lepingut täitnud. Kolmas isik

on täitnud kõiki enda poolt sõlmitud hankelepinguid nõuetekohaselt ning talle ei ole teada ühegi

hankija poolset ühtegi hankelepingu täitmist puudutavat pretensiooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks on, kas sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses tuleb

otse- või analoogia korras kohaldada RHS §-s 115 ette nähtud põhjendamatult madala maksumuse

kontrolli või mitte. Juhul, kui vastus nimetatud küsimusele on eitav, siis on küsimus selles, kas

hankija kohustus kontrollida sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses põhjendamatult madala

maksumusega pakkumust tuleneb RHS üldprintsiipidest.

12. RHS § 126 lg 2 kohaselt määrab hankija riigihanke alusdokumentides kindlaks sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse nõuetest. RHS §

126 lg 7 sätestab, et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva

seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja

eriteenuste

eripärasid.

Hankija

võib

arvesse

võtta

teenuste

kvaliteedi,

katkematuse,

ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamiseks kaalutlusi, erinevate

kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate

kaasamist ja innovatsiooni.

13. Enne hinnangu andmist RHS § 115 kohaldatavuse küsimusele käesolevas hankes peab kohus

vajalikuks peatuda kaebaja poolt vaidlustatud hankekomisjoni otsuste õiguslikul tähendusel.

13.1 Nii kohtud kui ka vaidlustuskomisjon on oma varasemas praktikas olnud seisukohal (nt

Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-20-2240 p 23.1, VAKO otsused nr 138 -20/222733 p-d

14.15, nr 127-21/234323 p 27), et nn alapakkumuste kontrolli teostamata jätmine on vaidlustatav

üksnes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, mitte pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsuse kaudu. Praktikas on leitud, et keeld pakkuda põhjendamatult madalat hinda ei ole

pakkumuse vastavustingimus, vaid eraldiseisev seadusest või teatud erijuhtudel ka riigihanke

alusdokumentidest tulenev pakkumuse tagasilükkamise alus (vrd RHS § 114 ja lg 2 vs RHS §

115).

13.2 Hankekomisjoni 15.06.2021 protokollist nr 3 (kaebuse lisa 1) tulenevalt on hankekomisjon

leidnud, et kõigile hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustele vastavad on mh kaebaja ja

kolmanda isiku pakkumused. Hankekomisjoni 15.06.2021 protokollist nr 1.-4/78 ja 15.06.2021

protokollist nr 1.-4/81 nähtub, et hankekomisjon viis läbi riigihanke osades 7 ja 10 hindamise ning

protokollides kajastuvad esitatud pakkumustele erinevate hindamise kriteeriumite alusel antud

punktid, punktide kogusummad ja juhul, kui mitu pakkujat said kogusummana võrdse arvu punkte

(maksimaalne punktisumma 100 punkti), siis ka hankekomisjoni otsus kutsuda võrdselt punkte

saanud pakkumused esitanud pakkujad 06.07.2021. a eduka pakkuja väljaselgitamiseks

7(11)

liisuheitmisele. Seega sõltus pakkumuse edukaks tunnistamine liisuheitmise tulemusest. Hankija

21.06.2021 käskkiri, millega otsustati mh hanke osades 7 ja 10 pakkumused esitanud pakkujad

kvalifitseerida ning nendes hankeosades esitatud pakkumused vastavaks tunnistada, ei sisalda

viidet liisuheitmisele. Vastavat viidet ei sisalda ka hankija 22.06.2021 käskkirjad pakkumuste

edukaks tunnistamise kohta riigihanke 21- s osas, sh osades 7 ja 10 (vastustaja poolt kohtule

edastatud 8.09.2021). Käskkirjades on märgitud, et edukaks on tunnistatud pakkumused, mis said

hindamise kriteeriumite alusel kõige rohkem hindepunkte (RHS § 85 lg 3 ja 117 lg 1). Nii kaebaja

kui ka kolmas isik said võrdselt 100 hindepunkti mõlemas pakkumuse osas. Nimetatud käskkiri ei

oma praeguses menetlusetapis enam õiguslikku tähendust, kuna 06.07.2021 käskkirjaga nr 1.-

40/58 tunnistati 22.06.2021 käskkirjad riigihanke osades 7 ja 10 kehtetuks. Kehtetuks tunnistamist

on põhjendatud asjaoluga, et liisuheitmine toimub juba 06.07.2021 ning hankijal on edukas

pakkuja võimalik igas hanke osas leida pärast liisuheitmise toimingu tegemist ning hankija teeb

igas hanke osas pärast liisuheitmise toimumist vastavalt liisuheitmise tulemustele uued edukaks

tunnistamis otsused. Seega ei ole ka praeguseks hetkeks õiguslik olustik muutunud ning eduka

pakkuja valik sõltub jätkuvalt liisuheitmise tulemustest.

13.3 Kaebaja eesmärk on takistada kolmandat isikut liisuheitmisel osalemast, kuna ta leiab, et

kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Hinnates asjas esitatud

dokumente nõustub kohus VAKO otsuse punktis 8.4 toodud põhjendusega, et käesolevas asjas

esinevad asjaolud, millest tulenevalt on kaebajal võimalik vaidlustada hankekomisjoni 15.06.2021

protokollides tehtud otsuseid. Tulenevalt 22.06.2021 käskkirjade kehtetuks tunnistamisest

06.07.2021 käskkirjaga, ei ole hankija teinud otsustust pakkumuste edukaks tunnistamise kohta.

Seega on 15.06.2021 protokollid liisuheitmise ainsaks õiguslikuks aluseks, mistõttu saabki

kaebaja vaidlustada ainult 15.06.2021 hankekomisjoni protokollides tehtud otsuseid ega pea

ootama ära hankija otsust pakkumuste edukaks tunnistamise kohta.

14. Puudub vaidlus, et hankija korraldab vaidlusalust riigihanget sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusena. RHS § 126 lg-te 2 ja 7 kohaselt peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses

järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtteid ning RHAD-is kindlaks määratud

erimenetluse korda, milles võidakse mh näha ette, et erimenetluses lähtutakse ka muudest RHS

sätetest. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud kohtumääruse punktis 16

selgitanud, et seadus ei sätesta kindlaid nõudeid, kui põhjalik peaks RHAD-is määratav

erimenetluse kord olema ja milliseid küsimusi tuleks selles tingimata reguleerida, kuid

erimenetluse kord peaks RHS § 3 p-st 1 tulenevalt tagama hankija tegevuse läbipaistvuse ja

kontrollitavuse. Siiski ei saa ringkonnakohtu hinnangul RHS § 3 p-st 3 tuletada sisuliselt hankija

kohustust järgida vahetult RHS §-s 115 sätestatut ka juhul, kui erimenetluse kord nn alapakkumisi

ei käsitle. Teistsugune tõlgendus muudaks RHS § 126 lg 2 vähemalt osaliselt sisutuks.

15. Puudub vaidlus selles, et kõnealune sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ei ole RHS 2. peatükis

sätestatud hankemenetlus. Seega on õige vastustaja, kolmanda isiku ja VAKO seisukoht, mille

kohaselt ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid, st RHS § 115,

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud reeglid, mis

on sätestatud RHS §-s 126 (lg- d 9 ja 10). VAKO on seejuures põhjendatult viidanud võrdlusena

kontsessioonilepingute sõlmimise regulatsioonile ja sellega seotud kohtupraktikale, mis käsitleb

hankija kohustuse puudumist juhinduda analoogia korras või mõnel muul alusel RHS §-st 115, kui

hankija ei ole seda kohustust ette näinud. Kohus nõustub, et võrdlus on praeguses asjas

asjakohane, kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste menetlus ning kontsessioonimenetlus on sarnased selle

poolest, et kumbki pole RHS 2. peatüki mõttes hankemenetlused ning mõlemad menetlusliigid on

suuremal või vähemal määral hankija enda poolt kujundatavad (RHS § 126 lg 2 ning § 141 lg 1).

Samuti on kohtud ja VAKO kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust puudutavate vaidluste

raames tuvastanud, et sellises menetluses ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustust pakkumuse

maksumuste põhjendatust kontrollida (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-20-537 p 32). Ka

direktiiv 2014/EL ei näe ette, et sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankimisel tuleks rakendada

8(11)

direktiivi artiklit 69 (põhjendamatult madala maksumusega pakkumused). See tähendab, et

kummaski menetluses ei ole ka EL õiguse alusel ette nähtud hankija kohustust pakkumuse

maksumuse põhjendatust kontrollida. Tallinna Ringkonnakohus on oma 09.07.2020 otsuse nr 3-

20-537 p-s 31 selgitanud, et RHS § 115 kohaldamiseks analoogia korras teenuste

kontsessioonilepingute sõlmimise riigihankele peab esinema regulatsioonis kavandamatu lünk.

Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist lünka ei ole. Kohus leiab, et ka praegu RHS-is sotsiaal-

ja eriteenuste erimenetluse regulatsioonis puudub lünk, mida saaks sisustada RHS §-i 115

kohaldamisega

analoogia

korras

või

riigihanke

üldpõhimõtetest

lähtuvalt.

Kaebaja

argumentatsioon, mis põhineb kuni 2007 aastani kehtinud RHS-i kontekstis tehtud kohtupraktikal,

ei ole praegusel ajal enam relevantne. Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021

tehtud määruses seoses kaebaja poolt viidatud RHS eelnõuga (vt EIS toimik 21-0339) selgitanud,

et VAKO on oma 29.07.2021 otsuses põhjendatult märkinud, et kavandatav RHS § 126 lg 7

oluline täpsustus (mh plaanitakse näha ette, et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kohaldatakse

üldjuhul ka RHS §-s 115 sätestatut), toetab tõlgendust, et kehtiva RHS § 126 lg-s 7 viidatud RHS

§-st 3 ei saa tuletada samasisulist kohustust. Kohus leiab, et eeltoodust tuleneb printsiip, et kehtiv

RHS ei näe ette RHS §-i 115 kohaldamist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul, kui hankija

seda riigihanke alusdokumentides ise kehtestanud ei ole. RHAD p 2.1 sätestab praegusel juhul, et

erimenetlus viiakse läbi alusdokumentides sätestatud alustel ning järjekorras. Viide RHS § 115

kohaldatavusele puudub. VAKO on põhjendatult märkinud, et asjaolust, et seaduseelnõud ette

valmistav Rahandusministeerium peab vajalikuks RHS-i sellisel viisil täiendada, saab järeldada

vaid ühte – kehtivast seadusest ei tulene otseselt ega kaudselt nõuet RHS §-i 115 n.ö automaatse

kohaldamise kohta sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Kui see on seadusandja tahe, jõustub

kõnealune muudatus RHS § 126 lg-s 7 pärast seaduse vastuvõtmist. Seni aga vastav regulatsioon

RHS-is puudub. Seega ei pidanud hankija RHS §-i 115 kohaldama.

16. Kaebaja järgmiseks väiteks on, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli kohustus

tuleneb riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas

3.09.2021 tehtud kohtmääruse punktis 16 selgitanud, et RHS § 3 p-st 3 saab tuletada hankija

üldise kohustuse kontrollida, et edukaks ei tunnistataks pakkumust, mille maksumus on

põhjendamatult madal. Selline kontroll ei pea siiski vastama RHS §-s 115 sätestatule, kuid peab

mõistlikult võimaldama tuvastada, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte.

Kohus leiab, et kuivõrd RHS § 115 ei ole käesoleval juhul otse kohaldatav, siis saabki vastav

regulatsioon olla sätestatud RHAD-is. RHS § 126 lg 2 määrab kindlaks hankija kaalutlusruumi ja

valikuvabaduse RHAD-is erimenetluse korra kindlaksmääramisel. Sättest tulenevalt on hankijal

RHAD-i koostades võimalik valida, kas lähtuda RHS-i teiste peatükkide regulatsioonist või mitte.

Kui kaebaja leidis, et RHAD ei ole koostatud RHS üldprintsiipe järgides, siis oli tal õigus vastav

RHAD tingimus vaidlustada. Kuna kaebaja ega teised pakkujad seda teinud ei ole, siis on RHAD

kehtivas sõnastuses kohustuslik kõigile menetluses osalevatele isikutele, st nii hankijale, kui ka

pakkujatele. Praegusel juhul RHAD-is RHS § 115 sättele analoogset sätet ei leidu, mistõttu said

nii hankija kui ka pakkujad lähtuda vaid RHAD-is sätestatud regulatsioonist. Kuna käesoleval

juhul ei ole hankija pidanud vajalikuks põhjendamatult madala maksumuse kontrolli lisamist

RHAD-i, siis ei võimalda RHS § 126 lg 2 selle kontrolli teostamist ka nõuda. Kohus ei nõustu

kaebaja väitega, et kuivõrd pakkumuste maksumuse põhjendatust on pidanud vajalikuks

kontrollida oma riigihangetes erinevad Tallinna haridusasutused, peaks seda tegema ka käesolevas

hankes hankija. VAKO on vastates kaebaja sellekohasele väitele põhjendatult leidnud, et iga

riigihanget tuleb vaadelda eraldi, üksnes RHS- i ja selle tingimuste kontekstis ning see, mida on

teinud või kuidas käitunud teistes riigihangetes teised hankijad või isegi sama hankija varasemates

riigihangetes, ei saa tuua hankijale käesolevas riigihankes mingeid kohustusi teataval viisil

käitumiseks.

17. Kohus nõustub vastustaja, kolmanda isiku ja VAKO seisukohaga, et isegi juhul, kui hankijal

oli sotsiaal- ja eriteenuste menetlusena korraldatava hanke puhul põhjendamatult madala

maksumuse kontrollimise kohustus, puudus hankijal käesoleval juhul alus sellise kontrolli

9(11)

teostamiseks kolmanda isiku pakkumuse suhtes, kuna hankijal ei pidanud tekkima kahtlust selles,

et

kolmanda

isiku

pakkumus

võiks

olla

põhjendamatult

madala

maksumusega.

Vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktikas on leitud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui

teistes esitatud pakkumustes või kui on tavapärane turuhind (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-15,

VAKO otsused 52-20/219089, 53-20/218279). Kohus nõustub VAKO seisukohaga ega korda seda

siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2). Hankijal ei saanud tekkida kahtlust, et kolmanda isiku poolt

pakutav hind on põhjendamatult madal, kui riigihanke vaidlustatud osades esitatud 96-st

pakkumusest 70-s pakkumuse maksumus hommikueine ja koolieine puhul oli 0,02 eurot

(käibemaksuga). Sama maksumusega pakkumuse esitas enamik pakkujatest, seejuures ka kaebaja

ning VAKO otsuse punktist 14 nähtuvalt ka enamik teisi pakkujaid. Kui hankijal ei saanud isegi

tekkida kahtlust kolmanda isiku pakkumuste maksumuste põhjendatuses, siis ei saanud hankija

isegi teoreetiliselt kolmanda isiku pakkumusi, kui põhjendamatult madala maksumusega

pakkumusi tagasi lükata. Seega ei ole RHS § 115 kohaldamise eeldused täidetud ka juhul, kui

norm kuuluks kohaldamisele. Samuti puuduks hankijal sellises olukorras kohustus kontrollida

pakkumuse maksumust tulenevalt RHS § 3 p-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest või RHAD-ist, kui

nendes sisalduvast regulatsioonist tuleneks hankijale selline kohustus.

18. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 15 tooduga, et kaebaja ei täitnud vaidlustusmenetluses

ega ka kohtumenetluses tõendamiskoormust tõendamaks, et kolmanda isiku pakkumuste

maksumus saab olla nii madal, et hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus. Praeguseks on

ilmselge, et teenuse osutamisega ei ole võimalik alustada hankija soovitud ajal, sest nimetatud

kuupäev on praeguseks hetkeks juba möödunud. Seega ei ole enam asjakohased kaebaja väited

selle kohta, kas kolmandal isikul oli selleks ajaks olemas vajalik persona, köökide sisseseade jne.

Puudub iseenesest vaidlus selles, et kaebaja on toidukäitlejaks 120 tegevuskohas ja kolmas isik 9-

s tegevuskohas. Seega soovib kolmas isik tõepoolest suurendada märkimisväärselt oma turuosa

Tallinna koolidele toitlustusteenuste osutamisel. Samas ei ole kaebaja lükanud ümber kolmanda

isiku väidet, et kolmas isik osutab teenust ka eraharidusasutustele, mis tagab talle ilmselt ka

tulubaasi. Samuti ei ole kaebaja toonud välja, et kolmas isik ei suuda katta koolieine ja

hommikueine kulusid oma muude äritulude arvel, kui selleks peaks tekkima vajadus. Tallinna

Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud määruse punktis 18 välja toonud, et hanke

erinevates osades on lisaks kaebajale ja kolmandale isikule hommikueine ja koolieine

maksumuseks 0,02 eurot pakkunud ka OÜ Orfeum (9 tegevuskohta), Koolitoitlustuse OÜ (6

tegevuskohta), OÜ Bramos (2 tegevuskohta), AS Tuleleek (13 tegevuskohta), Lavka OÜ (3

tegevuskohta) ja OÜ Sensum (tegevuskohad puuduvad). Seega ei ole kolmanda isiku tegevuse

maht silmatorkavalt väiksem kui teistel sama hinda pakkunud ettevõtjatel. Ringkonnakohus

märkis, et arusaamatu on kaebaja eeldus, et teised sama hinda pakkunud ettevõtjad, kes ei soovi

praeguse hankega oma turuosa samavõrra kasvatada, kui kolmas isik, suudavad adekvaatselt

hinnata oma võimekust selle hinnaga lepinguid täita ja neil ei teki tõenäoliselt raskusi lepingut

pakutud hinnaga täita. Sellist järeldust ei saa teha ainuüksi sellest, et kolmas isik väidetavalt ei

paku Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis hommikueinet ja koolieinet maksumusega kokku

0,02 eurot. Kohus nõustub ringkonnakohtuga. Seega ei ole koolieine ja hommikueine maksumust

0,02 eurot võimeline pakkuma vaid kaebaja. Kaebaja jätab ka tähelepanuta, et riigihanke

hankelepingu esemeks on eelkõige koolilõuna pakkumine (hind on määratud Tallinna

Linnavolikogu poolt) ning koolieine ja hommikueine näol on tegemist väga väikese mahuga

lisateenusega. Seega ei pidanud kolmas isik katma investeeringuid ja tagama rahaliste vahendite

olemasolu hommikueine ja kooleine pakkumusest tulenevalt, mistõttu koolieine ja hommikueine

maksumus ei peagi neid kulusid katma. Kohus osundab ka samas hankes 28.07.2021 VAKO poolt

tehtud otsuse nr 127/234323 punktis 33 toodule, milles VAKO on jõudnud järeldusele, et pakkujal

on üksnes keelatud koolieine ja hommikueine maksumust ristsubsideerida koolilõuna

maksumusega. Mingit piirangut ristsubsideerida koolieine ja hommikueine hinda pakkuja muude

tuludega, olgu või hankelepingu välistega, hankija kehtestanud ei ole. Sellises olukorras, kus

10(11)

pakkujate vabadus oma teenuste hinnastamisel on piiratud väga kitsas lõigus ning pakkujad võivad

õiguspäraselt katta (potentsiaalselt) kahjumlike teenuste pakkumusest tekkivat võimalikku miinust

sisuliselt kõigi muude oma tuludega (v.a üksnes koolilõuna), on täiesti võimalik ja mõeldav, et

koolieine ja hommikueine koondhind määratakse nii kummaliselt madalaks kui 0,02 eurot.

Teoreetiliselt võiks see hind olla ka 0,00 eurot, kui pakkuja teenib enda muude lepingute täitmisest

piisavalt tulu või kui piisavalt suur tulu tekib sama hankelepingu siseste muude teenuste

pakkumisest. VAKO leidis kokkuvõtvalt (p 34), et seega ei saa vaidlustaja tugineda elulise

ebausutavuse väitele. Kohus leiab, et nimetatu kinnitab omakorda, et koolitoitlustuse valdkonnas

kogenud hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et pakutav hommikueine ja koolieine maksumus on

põhjendamatult madal.

19. Vastates kaebaja väitele, mille kohaselt on kolmas isik asunud samas hankes võidetud koolide

toitlustusest ka loobuma, osundab kohus, et kaebaja viitab hankija 31.08.2021 teatele riigihankes

235839. Nimetatud hankes on hankijaks aga Tallinna Nõmme Gümnaasium, mitte vastustaja.

Praeguse riigihanke number on 234323. Seega ei ole kaebaja viide täpne, kuna tegemist ei ole

sama hankijaga. Samas leiab kohus, et asjaolu, et kolmas isik soovib Tallinna Nõmme

Gümnaasiumi toitlusteenuse osutamisest loobuda ei tähenda seda, et tal puudub majanduslik

võimekus teenust osutada. Loobuimiseks võib olla ka teisi põhjuseid. Seega ei tõenda nimetatud

asjaolu veel seda, et kolmas isik ei suudaks vaidlusaluses hankes lepingut täita.

20. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et hankijal ei pidanud ka kontrollikohustuse

olemasolul tekkima kahtlust selles, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal. Seega on hankekomisjon õigesti tunnistanud 15.06.2021 protokollides 1.-4/78 (osa 7) ja

1.-4/81 (osa 10) kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused võrdseks ja kutsunud kaebaja ja kolmanda

isiku liisuheitmisele. VAKO 29.07.2021 otsus on põhjendatud ning õige. Seega jääb kaebus

rahuldamata.

MENETLUSKULUD

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

22. Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul, kui

vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei saa

käsitada

haldusorgani

põhitegevusena,

sest

hankemenetluste

läbiviimine

on

halduse

kõrvalfunktsioon (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 30–

31; 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Küll aga tuleb menetluskulude väljamõistmisel

hinnata õigusabikulude väljamõistmise ulatust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja

vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

23. Vastustaja on taotlenud oma 01.09.2021 ja 08.09.2021 taotlustes menetluskulude välja

mõistmist kokku 21,1 tunni ulatuses ja kokku summas 4431 eurot koos käibemaksuga. Kohus

leiab, et vastustaja menetluskulud on põhjendatud vaid osaliselt. Nagu vastustaja ise on korduvalt

rõhutanud, siis kattusid kaebaja väited kohtumenetluses suures osas tema poolt juba VAKO

menetluses esitatud väidetega, mille osas on vastustaja VAKO menetluses juba seisukoha

esitanud. VAKO menetluses olid vastustaja menetluskulud 5502 eurot, millest VAKO pidas

põhjendatuks mõista kaebajalt välja 3360 eurot. Kuivõrd erinevad vaidluse lahendamisel tähtsust

omavad asjaolud toodi poolte poolt esile juba VAKO menetluses, siis ei saanud menetlus

halduskohtus olla vastustaja jaoks enam niivõrd mahukas, et see õigustaks õigusabi osutamist 21,1

tunni ulatuses. Samuti tuleb tähele panna, et ka kohtumenetluses esindasid vastustajat jätkuvalt

kaks esindajat, mida ei saa pidada põhjendatuks arvestades vaidluse mahtu kohtumenetluses.

Samuti nähtub menetluskulude nimekirjast, et see sisaldab ka tasu menetluskulude nimekirja

koostamise eest, mille välja mõistmine kaebajalt ei oleks kindlasti põhjendatud. Eeltoodut

arvestades peab kohus mõistlikuks vähendada menetluskulude suurust 60% võrra ja mõistab

kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 1772,40 eurot (käibemaksuga).

11(11)

24. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik vaidles kaebusele kogu ulatuses vastu ning seega hüvitab

kolmanda isiku menetluskulud kaebaja. Kolmas isik on esitanud käesolevas vaidluses taotluse

menetluskulude hüvitamiseks summas 1806 eurot (käibemaksuga) ja tunnihinnaga 140 eurot tund,

millele lisandub käibemaks, st osutatud õigusabi maht on 10,75 tundi. Kohus leiab, et ka

kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud vaid osaliselt. Kuna kaebaja väited

kohtumenetluses kattuvad suures osas tema poolt juba VAKO menetluse esitatud väidetega, siis ei

saanud vaidlus halduskohtus olla kolmanda isiku jaoks oma mahult võrreldav vaidlusega VAKO-

s. Ka kolmanda isiku menetluskulude taotlus sisaldab kulutusi menetluskulude nimekirja

koostamisele, mis ei ole põhjendatud. VAKO menetluses taotles kolmas isik menetluskulude välja

mõistmist summas 1558 eurot (käibemaksuga), millest VAKO mõistis välja 1008 eurot (koos

käibemaksuga). Kohus leiab, et ka kolmanda isiku menetluskulusid tuleb eelnevast tulenevalt

vähendada 60% võrra ning seega mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

menetluskulud summas 722,40 euro ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm