2-21-109802/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-109802

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

21. juuni 2021. a

määrus

(hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja Marek Aunver

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. juuni 2021. a määrus ja saata asi samale

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja, avaldaja) esitas 8. aprillil 2021 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja, võlgnik) vastu võlgnevuse 679,69 euro

saamiseks. Kohus tegi 12. aprillil 2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 26. mai 2021. a määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas hagejat 2. juuni 2021. a kohtumäärusega esitama kohtule oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 16. juunil 2021.

Maakohus selgitas hagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 3 järgi, kui

2-21-109802

2 (4)

avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse

võtmast.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus keeldus 21. juuni 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmast. Hageja ei ole

tähtaegselt, s.o hiljemalt 16. juuniks 2021 ega ka hagi menetlusse võtmisest keeldumise

määruse koostamise ajaks, esitanud nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta avaldus TsMS-s sätestatud menetlusdokumendile

ja hagile ettenähtud nõuetele. Avalduses sisalduvad puudused, need on nõude ja põhjenduste

hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamata jätmine ja täiendava riigilõivu tasumata jätmine,

takistavad hagi lahendamist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi

menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei saanud tähtaegselt hagi

koos lisadega esitada, sest ta ei olnud puuduste kõrvaldamise määrust kätte saanud. Hageja sai

määruse kätte 5. juulil 2021. Maakohus keeldus põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest enne

puuduste kõrvaldamise määruse hagejale kättetoimetamist.

5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

7. Määruskaebuses tugineb hageja sellele, et maakohus on põhjendamatult keeldunud hagi

menetlusse võtmisest hagiavalduse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, kuna hageja ei olnud

maakohtu määrust, millega teda kohustati puudused kõrvaldama, kätte saanud. Seega tuleb

ringkonnakohtul hinnata, kas maakohtu 2. juuni 2021. a määrus oli hagejale nõuetekohaselt

edastatud.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtule kohustust TsMS § 487 lg 1 koosmõjus

TsMS § 340¹ lg-ga 1 alusel tehtav puuduste kõrvaldamise määrus hagejale kätte toimetada

(TsMS § 466 lg 1). Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama,

edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (TsMS § 310 lg 1). Seega ei sõltu maakohtu

määratava tähtaja algus puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus

on seisukohal, et kohtul tuleb sellegipoolest valida puuduste kõrvaldamise määruse

edastamiseks selline viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda

ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud

tähtajast. Eelnev on oluline seetõttu, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral

keeldub kohus TsMS § 487 lg 3 kohaselt hagi menetlusse võtmast, millel võib olla hagejale

kahjulikke tagajärgi. Ka puuduste kõrvaldamise määruse edastamisel saab lähtuda TsMS § 321

lg 1 esimesest lausest tulenevast põhimõttest, mille kohaselt toimetatakse menetluses olevas

asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated eelkõige menetlusosalise esindajale. Seadus

ei keela kohtul toimetada puuduste kõrvaldamise määrust menetlusosalisele kätte ka TsMS 6.

osas sätestatud korras ja seada puuduste kõrvaldamise tähtaja algust sõltuvaks

menetlusdokumendi kättetoimetamisest.

2-21-109802

3 (4)

9. Praeguses asjas tegi maakohus puuduste kõrvaldamise määruse 2. juunil 2021. Samal

kuupäeval tegi kohus määruse hagejale ja hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud

lepingulisele

esindajale

Alla

Žulinskajale

e-toimiku

infosüsteemis

nähtavaks.

Menetlusdokumendi nähtavaks tegemise kohta saadeti 2. juunil 2021 teavitus hageja esindaja

Alla Žulinskaja e-posti aadressile XXX, mida on ringkonnakohtule 23. augustil 2021

kinnitanud avaliku e-toimiku haldur. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja esindaja oleks

teavituse ega määruse kättesaamist kinnitanud. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud

talle määrust mõnel muul viisil edastada.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu valitud viis puuduste kõrvaldamise määruse

edastamiseks ei olnud praeguse asja asjaoludel sobiv.

10.1. Üksnes määruse isikule e-toimikus nähtavaks tegemisest selle edastamiseks ei piisa.

Isikut tuleb määruse nähtavaks tegemisest ka teavitada, sest vastasel juhul ei pruugi ta selle

olemasolust teada saada. Üldjuhul ei saa isikutelt eeldada, et nad regulaarselt e-toimikut

kontrolliksid.

10.2. Ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta samal päeval

e-posti teel teavitus hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile XXX, ei olnud see asjaolusid

arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks

kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule

avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses

märgitud nii avaldaja lepingulise esindaja e-posti aadressi kui ka menetlusposti

aadressinaYYY. Selles olukorras ei olnud põhjendatud saata puuduste kõrvaldamise määrust

hageja esindaja teisele e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja ei olnud praeguses

asjas kohtule avaldanud. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-posti aadressile, ei saa

kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud

teavituse saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat

kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et

adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid, millest kohus oleks saanud

vaidlustatud määruse tegemisel lähtuda, asja materjalidest ei nähtu. Hageja määruskaebusele

lisatud e-toimiku väljavõttest nähtuvalt on Alla Žulinskaja avanud maakohtu 2. juuni 2021. a

puuduste kõrvaldamise määruse alles 5. juulil 2021, s.o pärast vaidlustatud määruse tegemist.

11. Lisaks sellele, et praegusel juhul ei olnud kohtu valitud e-posti aadressi kasutamine üleüldse

põhjendatud, on maakohus eksinud ka menetlustähtaja minimaalsele pikkusele kehtestatud

nõuete vastu. Hagejale nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks antav tähtaeg peab TsMS

§ 487 lg 1 järgi olema vähemalt 14 päeva. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on XXX hageja

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduses

märgitud

lepingulise

esindaja

kehtiv

rahvastikuregistrijärgne ja seega eelduslikult isiklik e-posti aadress. Ringkonnakohus leiab, et

saates menetlusdokumendi või selle e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavituse füüsilise

isiku e-posti aadressile, mida ei kasutata majandus- ja kutsetegevuses, tuleb kohtul arvestada

sellega, et isik ei pruugi oma e-posti iga päev kontrollida. Seetõttu tuleb kohtul juhul, kui

seadusega on kehtestatud menetlusdokumendis antava tähtaja minimaalne pikkus, arvestada

tähtaja määramisel ka mõistliku ajaga, mis isikul kulub menetlusdokumendist või selle e-

toimikus nähtavaks tegemisest teadasaamiseks. Selleks tuleks kohtul määrata seadusega

ettenähtud miinimumtähtajast pikem tähtaeg. Eelnev aitab tagada, et isikule on pärast

menetlusdokumendiga tutvumist ka tegelikult tagatud seaduses ettenähtud pikkusega

ajavahemik kohtu nõutud toimingu tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik aeg,

mis füüsilisel isikul võib kuluda e-posti teel saadetud menetlusdokumendi või teatega

tutvumiseks, üldjuhul vähemalt kolm päeva. Eelnevast tuleneb, et ehkki praegusel juhul määras

maakohus hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 14 päeva (määrus tehti 2. juunil

2-21-109802

4 (4)

2021 ja kohtu määratud tähtaeg lõppes 16. juunil 2021), ei vastanud selle tähtaja pikkus

maakohtu valitud edastusviisi arvestades TsMS § 487 lg 1 nõuetele.

12. Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohus 2. juuni 2021. a puuduste kõrvaldamise määrust

enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist hagejale nõuetekohaselt edastanud ega määranud

puuduste kõrvaldamiseks piisava pikkusega tähtaega. Seega keeldus maakohus põhjendamatult

TsMS § 487 lg 3 järgi hagi menetlusse võtmast. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna

ringkonnakohtul ei ole võimalik teha maakohtu eest hagi menetlusse võtmisele suunatud

toiminguid.

13. Ringkonnakohus märgib, et ehkki maakohus viitas vaidlustatud määruses hagi menetlusse

võtmisest keeldumise põhjusena ka täiendava riigilõivu tasumata jätmisele, ei ole maakohus 2.

juuni 2021. a puuduste kõrvaldamise määruses sellele puudusele viidanud ega andnud hagejale

tähtaega selle puuduse kõrvaldamiseks. Hagi menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb

maakohtul vajadusel anda hagejale tähtaeg ka maksmata riigilõivu tasumiseks.

14. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa