4-21-3064/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-3064

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-3064 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Kaebuse sisu

Kalvi Altmetsa kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.07.2021 otsuse peale väärteoasjas nr. 2302,21,008194 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

KALVI ALTMETS, isikukood 36811234918; e-posti aadress: xxx ), elukoht xxx, karistusregistri kohaselt kriminaalja väärteokaristused puuduvad Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 ja 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Tühistada osaliselt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.07.2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,008194, millega Kalvi Altmets tunnistati süüdi LS § 227 lg 3 järgi ja karistati juhtimisõiguse äravõtmisega

6 kuuks, s.o mõistetud karistuse määra osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Kalvi Altmetsa LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üks) kuu.

3. Vastavalt LS § 127 sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4. Rahuldada osaliselt menetlusaluse isiku Kalvi Altmetsa kaebus.

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

4-21-3064

2 / 5

1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Mehis Kasonen on koostanud 06.07.2021 otsuse väärteoasjas nr. 2302,21,008194 otsuse selle kohta, et 14.06.2021.a kella 15:28 ajal Harju maakonnas, Tallinnas Pärnu mnt 107 (Tondi tn ja Vineeri tn vahel, suunaga Vineeri tn) juhtis K. Altmets mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx kiirusega 105 km/h +/-4 km, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h . Sellise tegevusega rikkus ta LS 15 lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt asulasisesel teel on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kohtuväline menetleja karistas K. Altmetsa LS § 227 lg 3 järgi toimepandud väärteo eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

2. 29.07.2021 esitas menetlusaluse isiku kaitsja Kaspar Kamsakann Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politseija Piirivalveameti 06.07.2021 otsuse osaliselt, s.o määratud karistuse osas ja karistada menetlusalust isikut rahatrahviga 50 trahviühiku suuruses summas või alternatiivselt vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega maksimaalselt ühe kuuni. Menetlusalune isik on teo toimepanemist kahetsenud ja vabandanud, mida tuleb käsitleda kergendavate asjaoludena. Kohtuväline menetleja ei ole seda teinud. Karistusregistri andmetel ei ole kaebuse esitajal ühtegi kehtivat karistust ja teda ei ole varaemalt karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuväline menetleja kõrvaldab oma otsusega kaebuse esitaja liiklusest pooleks aastaks, justkui tegemist oleks süstemaatilise saririkkujaga, kes kujutab endast ohtu kaasliiklejatele. Kaebuse esitaja ei ületa kiirust süstemaatiliselt ega sea ohtu teisi isikuid, sh kaasliiklejaid. Juhtimisõigus on kaebuse esitajale vajalik elatise teenimiseks ettevõtluses. Kaebaja omab transporditeenust osutavat ettevõtet, tegemist on nn ühemehefirmaga ja K. Altmets on ise ka vedude vahetu teostaja. Seepärast seab juhtimisõiguse äravõtmine kaebuse esitaja majanduslikult keerulisse olukorda ja mõjutab ka tema alaealise lapse ülalpidamist. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks piisab isiku karistamisest rahatrahviga kuna tegemist ei ole süstemaatilise rikkujaga, kellelt tuleks juhtimisõigus pooleks aastaks ära võtta. Kaebuse esitaja kaitsja palub kohtul asendada K. Altmetsale määratud juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga 50 trahviühiku suuruses summas. Juhul kui kohus siiski rahatrahvi määramist piisavaks ei pea, palub kaebuse esitaja vähendada oluliselt juhtimisõiguse peatamise aega vähendades seda maksimaalselt ühe kuuni. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

3. Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus vastuses, et K. Altmetsa süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tegu on tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Kohtuväline menetleja jääb otsuses märgitu juurde, milles on väljendatud seisukoht rikkumise ja määratud karistuse osas. Lisaks sellele leiab kohtuväline menetleja, et kiiruse ületamine nii suurel määral ei saanud menetlusalusele isikule märkamatuks jääda. Seda enam, et videosalvestiselt nähtavalt kasutas isik rikkumise toimepanemiseks ja teisest sõidukist möödumiseks ühissõidukitele mõeldud rada. Seega tegutses isik otsese tahtlusega ning olles seejuures ka lugupidamatu teiste liiklejate suhtes. Menetlusalusele isiku ettevõte tegutseb juba alates 2014. aastast ja seega ei tohiks isikule üllatusena tulla, et tema töö ja senise elukorralduse jätkumiseks on juhtimisõigus oluline ning ta peaks seda meeles pidama igal ajal liikluses otsuseid vastu võttes. Riigikohus on otsuses 3-1-1-122-13 leidnud, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse

4-21-3064

3 / 5

rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtuväline menetleja leiab, et antud teo toimepanemise viisis väljendub isiku hoolimatu suhtumine rikkumisse ning märkimisväärne on asjaolu, et isik juhtis sõidukit lubatust kaks korda kiiremini. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. 14.06.2021 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 14.06.2021 kell 15:28 juhtis K. Altmets mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx kiirusega 105 km/h +/-4 km, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h . Sellise tegevusega rikkus ta LS 15 lg 1 p 2 nõuet ja väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Menetlusalune isik on 14.06.2021 antud ütluste kohaselt väärteo toimepanemist tunnistanud ning selgitanud, et pani teo toime hajameelsusest ja tähelepanu hajus päikesest. Menetlusalune isik on toimepandud tegu kahetsenud ja vabandanud. Selgitas, et ei ole varem nii hullusti rikkunud, kehtivaid rikkumisi ei ole.

6. Videosalvestisest nähtub, kuidas 14.06.2021 kell 15:28:17 sõidab mootorratas Tallinnas Pärnu maantee viaduktil vasakpoolsel ühistranspordi rajal kiirusega 99 km/h, mootorratta sõidukiirus tõuseb ja suurimaks mõõdetud kiiruseks on 105 km/h kell 15:28:20. Videosalvestisest ja selle põhjal tehtud fototabelist nähtub, et mootorratas möödub temast paremal sõidurajal liikuvast sõidukist. Kiirusmõõteseadme logiga on tõendatud, et kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega LaserCam 4 nr LE0771, kasutajaks H H. Kohtuvälise menetluse toimikus olevast tõendist 16.03.2021 nr 1.9-9/354-1 nähtub, et kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik H H on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kiirusmõõteseadme taatlustunnistus nr TTRS-20/00287 tõendab, et LaserCam 4 nr LE0771 oli taadeldud 17.12.2020. Taatlustunnistus on kehtiv 1 aasta.

7. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et K. Altmetsal puuduvad kehtivad karistused. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on K. Altmetsal kehtiv juhtimisõigus.

8. Väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt on K. Altmets toime pannud LS § 227 lg 3 ettenähtud süüteo, kuivõrd menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet. LS §

227 lg 3 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Kohus leiab, et ülal nimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et 14.06.2021 kell 15:28 K. Altmets juhtis Tallinnas Pärnu mnt 107 (Tondi tn ja Vineeri tn vahel, suunaga Vineeri tn poole) mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx kiirusega 105 km/h +/-4 km, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

4-21-3064

4 / 5

51 km/h. Seega on tõendamist leidnud, et K. Altmets pani toime LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo.

9. Kaebaja tunnistab teo toime panemist ja kahetseb tehtut. Selgitas, et pani teo toime hajameelsusest ja tähelepanu hajus päikesest. Juhtimisõigust on vaja kuna tegeleb ettevõtlusega ja ettevõte tegeleb transpordi valdkonnas.

10. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

K. Altmets pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk. Arvestades, et K. Altmetsa poolt juhitud sõiduki lõplikuks sõidukiiruseks oli 105 km/h +/- 4 km, ei ole võimalik kuidagi asuda seisukohale, et menetlusalune isik ei saanud aru, et tema kiirus on oluliselt suurem, kui seda on antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus. Kohus ei tuvastanud K. Altmetsa käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Järelikult on K. Altmets toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. KARISTUS

11. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

12. KarS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel valinud raskemaliigilise karistuse määrates karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras, see on

6 kuuks. Karistuse liigi valikut on kohtuväline menetleja põhjendanud üldpreventiivse eesmärgiga anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita ning ohtlik tegu saab vastavalt karistatud, samuti leides, et säärane karistus on ka eripreventiivselt liiklusrikkuja jaoks kõige vahetumalt tajutavam.

13. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki juhtimine piirkiirust ületades on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuna üldteadaolevalt on liiklusõnnetuste tekke üks põhilisemaid riskitegureid vale sõidukiiruse valimine. Samuti nõustub kohus sellega, et K. Altmetsa süü on piisavalt suur välistamaks karistamist kergemaliigilise rahatrahviga. Seega on sobivaks karistusliigiks juhtimisõiguse äravõtmine. Siiski on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel olnud ülemäära range. Isikule mõistetav karistus ei saa üldpreventiivsetel kaalutlustel olla karmim võrreldes tema süü suurusega. Kuigi kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et arvestades teo toimepanemist päevasel ajal, mil liiklustihedus on suur ning K. Altmetsa poolt piirkiiruse ületamise ulatust (mitte vähem kui 51 km/h), on põhjendatud karistada isikut juhtimisõiguse äravõtmisega, ei ole kohtu hinnangul õige kohaldada karistust sanktsiooni keskmises määras. Kuigi K. Altmets pani temale etteheidatava teo toime päevasel ajal ja asulasisesel teel, nähtub videosalvestisest, et samal ajal osales liikluses vaid üks teine sõiduk. Pärnu maantee viadukt on hea nähtavusega ja sõites vasakpoolsel ühistranspordile mõeldud rajal, oli teiste liiklejate ohtu seadmise tõenäosus pigem väike. Karistusregistri andmetel K. Altmetsal kehtivad karistused puuduvad. Samuti arvestab kohus kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt menetlusaluse isiku väljendatud kahetsust ja süü tunnistamist. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et menetlusalune isik on

4-21-3064

5 / 5

kahestust väljendanud vaid enda olukorra kergendamiseks. Raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik K. Altmetsa mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikule mõistetva karistus peab vastama tema süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada K. Altmetsa juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid seda miinimummääras, s. o 1 kuu. Juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks on piisav, et saata menetlusaluse isikule väga selge signaal, et tema poolt toimepandud väärtegu oli ohtlik ja taunitav ning mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

14. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, samuti mõjutab tema sõnul juhtimisõiguse äravõtmine ka alaealise lapse heaolu. Kohus leiab, et isegi kui arvestada, et kaebuse esitajal on töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus ning see põhjendus oleks ehk inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo nr 3-1-1-26-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks vajalik. Menetlusaluse isiku jaoks ei saanud tulla üllatusena ja ootamatult, et tal on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks või alaealise lapse sõidutamiseks. Need asjaolud oli menetlusalusel isikul teada ka siis kui ta linnaliikluses suures ulatuses teadlikult kiirust ületas. Juhtimisõiguse saanud isikuna oli ta teadlik ka sellest, et sellisele teole võivad järgneda karistusena nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhivõi lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad ja võimalus töötada senisel töökohal säiliks.

15. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K. Altmetsale mõistetud karistus tuleb tühistada temale mõistetud karistuse määra osas, tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ning mõistab

K. Altmetsale LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. K. Altmetsa kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/