3-21-383/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-21-383

Määruse kuupäev

11.09.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X. kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks kaebaja

ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse või alternatiivselt

Justiitsministeeriumi kohustamiseks tegema Viru Vanglale

ettekirjutus

edastada

Justiitsministeeriumile

vajalikud

dokumendid kaebaja ümberpaigutamise otsustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus kinnipeetavate ühest kinnisest

vanglast teise ümberpaigutamise menetluse algatamist

reguleerivate õigusnormide kohaldamata jätmiseks ja

nende osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks rahuldamata.

3. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

4. Jätta kaebaja taotlused kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse

esitamisel

riigilõivu

tasumise

kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

5. Jätta

kaebaja

taotlused

haldusasja

menetluse

kiirendamiseks läbi vaatamata.

6. Jätta

kaebaja

taotlused

asjas

eelistungi

korraldamiseks ja Viru Vanglalt täiendavate tõendite

väljanõudmiseks läbi vaatamata.

7. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi

tähemärkidega XX.

8. Jätta

kaebaja

taotlus

haldusasja

kinniseks

kuulutamiseks rahuldamata.

9. Tagastada kaebajale tema poolt 13.04.2021 kohtule

edastatud 20.01.2021. a ja 22.02.2021. a taotlused Viru

Vangla direktorile (digitoimiku lehed 61 ja 63–66) ning

Viru Vangla 11.03.2021. a otsus nr 6-10/1938-2

3-21-383

(digitoimiku lehed 67–68).

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning edastatakse

teadmiseks Justiitsministeeriumile ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. X.X.

(edaspidi

ka

kaebaja)

esitas

18.02.2021

Tartu

Halduskohtule

kaebuse

Justiitsministeeriumi kohustamiseks paigutada ta edasise karistuse kandmiseks ümber Viru

Vanglast Tartu Vanglasse või alternatiivselt Justiitsministeeriumi kohustamiseks tegema Viru

Vanglale ettekirjutus edastada Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid kaebaja

ümberpaigutamise otsustamiseks.

Kaebaja hinnangul koheldakse teda Viru Vanglas inimväärikust alandavalt ja ebainimlikult

ning ohus on tema elu, tervis, era- ja perekonnaelu ja karistuse täideviimise eesmärgid. Kaebaja

soovib kanda karistust õiguskuulekalt, teha sporti, õppida ja töötada ning osaleda huviringides

ja sotsiaalprogrammides, kuid Viru Vanglas seda talle ei tagata. Kaebaja ei ole varem viibinud

üksikvangistuses nii pikalt, kui Viru Vanglas olles. Samuti ei ole tal kunagi olnud sedavõrd

palju suitsiidikatseid. Kaebaja on viibinud ka teistes vanglates ning siis ei ole tal

distsipliinirikkumisi olnud. Kaebaja sõnul on Viru Vangla ametnikud teinud temast kiusamise

ohvri, mistõttu on põhjendatud tema ümberpaigutamine Tartu Vanglasse. Kaebaja on esitanud

Viru Vangla direktorile korduvalt taotlusi kaebaja ümberpaigutamiseks Justiitsministeeriumile

dokumentide esitamiseks, kuid vangla direktor on jätnud dokumendid edastamata või need

tagastanud menetlemata. Kaebaja ainsaks võimaluseks kaitsta oma julgeolekut on taotleda

kohtult Justiitsministeeriumi kohustamist paigutada ta ümber teise vanglasse. Kaebus on Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 1, art 6 lg 1 ja art 13 (koosmõjus PS § 3 lg-ga 2 ja § 123 lg-ga 2)

alusel lubatav, kuna kohtul on PS-st ja EIÕK-st tulenevalt kohustus kaitsta isikute põhiõigusi

ja vabadusi ning hoida ära nende ebainimlikku kohtlemist.

Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus palus 25.02.2021. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on

esitanud Viru Vanglale taotlusi seoses tema ümberpaigutamisega Tartu Vanglasse, ning kui jah,

siis kas vangla on need lahendanud.

3. Kaebaja esitas 01.03.2021 kohtule kaebuse täpsustuse, milles rõhutab, et palub kohustada

just Justiitsministeeriumit teda teise vanglasse ümber paigutama. Kaebaja leiab, et ükski

õigusakt ei sätesta, et ta on kohustatud esitama ümberpaigutamise taotluse just vangla

direktorile. Ümberpaigutamise otsustab Justiitsministeerium. Kui kohus leiab, et mingi

õigusakt või selle säte ei võimalda kohtul kaebust esitatud kujul menetleda ja/või kaebajal ei

ole õigust sellist kaebust esitada, palub kaebaja kohtul jätta selline õigusakt või säte asjas

kohaldamata ning kohaldada PS § 3 lg 2 ja § 123 lg 2 alusel otse EIÕK art-t 1, art 6 lg-t 1 ja

art-t 13 või tunnistada õigusakt või selle säte PS-ga vastuolus olevaks ja jätta asjas kohaldamata.

Kaebaja palus kohtul Viru Vangla meditsiiniosakonnalt välja nõuda kõik tõendid alates

2019. aastast kuni taotluse esitamise ajani, mis puudutavad kaebaja enesevigastamisi, kui need

on vajalikud asja lahendamiseks, samuti 2017. a ja 2018. a tõendid.

3-21-383

4. Viru Vangla teatas 03.03.2021. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas 20.01.2021 ja

22.02.2021 vanglale taotlused tema ümberpaigutamiseks Tartu või Tallinna Vanglasse.

5. Tartu Halduskohus palus 05.03.2021. a kohtunõudes Justiitsministeeriumil kohtule teatada,

kas kaebaja on esitanud Justiitsministeeriumile taotlusi tema ümberpaigutamiseks Viru

Vanglast Tartu Vanglasse ning kui jah, kas Justiitsministeerium on neile taotlustele vastanud.

6. Justiitsministeerium selgitas 10.03.2021. a vastuses kohtunõudele, et Justiitsministeeriumis

ei ole registreeritud kaebaja taotlusi ega vaideid, mis seonduksid tema ümberpaigutamisega

Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Veel selgitas Justiitsministeerium, et asjaolude kontrollimisel

selgus, et kaebaja on esitanud 31.08.2020 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile

adresseeritud vaide Viru Vangla 18.08.2020. a otsusele nr 6-10/22058-2, millega tagastati

läbivaatamatult tema taotlus Tartu Vanglasse ümberpaigutamiseks. Viru Vangla ei ole tänaseni

nimetatud vaiet Justiitsministeeriumile lahendamiseks edastanud. Justiitsministeerium märkis

täiendavalt, et justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi

täitmisplaan) § 11 lg 2 p 1 ja § 2 lg 2 kohaselt otsustab kinnipeetava karistuse kandmiseks ühest

kinnisest vanglast teise ümberpaigutamise küll Justiitsministeerium, kuid vastava taotluse peab

tulenevalt täitmisplaani §-st 8 esitama selle vangla direktor, kus kinnipeetav karistust kannab.

Viru Vangla ei ole Justiitsministeeriumile kaebaja ümberpaigutamise taotlust esitanud.

7. Viru Vangla täpsustas 11.03.2021 kohtule, et jättis kaebaja 20.01.2021. a ja 22.02.2021. a

taotlused 11.03.2021. a otsusega nr 6-10/1938-2 läbi vaatamata. Lisaks Viru Vangla

11.03.2021. a otsusele nr 6-10/1938-2 edastas vangla kohtule kaebaja 25.06.2020. a ja

13.07.2020. a taotlused tema ümberpaigutamise menetluse alustamiseks ning Viru Vangla

18.08.2020. a vastuse nr 6-10/22058-2 nendele taotlustele.

8. Kaebaja esitas 08.03.2021 kohtule taotlused asjas tehtava lahendi avaldamata jätmiseks või

selles tema nime asendamiseks tähemärkidega XX ning asja HKMS § 77 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel kinniseks kuulutamise

kaalumiseks.

9. Kaebaja esitas 13.04.2021 kohtule taotlused haldusasja menetluse kiirendamiseks

(PS §-de 13, 14 ja 15 ning EIÕK art 6 lg 1 ja art 13 alusel) ja Viru Vanglalt kaebaja

11.03.2021. a vaide (Viru Vangla direktori 11.03.2021. a vastusele nr 6-10/1938-2)

väljanõudmiseks. Kaebaja märgib 13.04.2021. a avalduses, et tema 11.03.2021. a vaie on

kohtule taotluse esitamise ajani Justiitsministeeriumi poolt lahendamata, mistõttu on kaebuse

esitamine ja selle menetlemine muutunud lubatavaks ka taotluse esitamise seisuga.

10. Kaebaja esitas 02.05.2021 kohtule taotlused asja menetlusse võtmisel kinnise eelistungi

korraldamiseks ja sellele Justiitsministeeriumi karistuse täideviimise osakonna juhataja

kaasamiseks (et eelistungil oleks võimalik arutada asja lahendamist kompromissiga). Samas

avalduses palus kaebaja kohtul võtta võimalikult kiiresti asi menetlusse ja see lahendada.

11. Kaebaja esitas 16.08.2021 kohtule taotluse haldusasja menetluse kiirendamiseks

(PS §-de 13, 14 ja 15 ning EIÕK art 6 lg 1 ja art 13 alusel).

12. Kaebaja esitas 29.08.2021 kohtule taotlused (PS §-de 13, 14, 15, 18, 26 ja 28 ning

EIÕK art 6 lg 1 ja art 13 alusel) haldusasja menetluse kiirendamiseks ja/või esialgse

õiguskaitse korras Justiitsministeeriumi kohustamiseks kohtumenetluse ajaks kaebaja

paigutamiseks tema tervise, elu ning era- ja perekonnaelu kaitse eesmärgil Viru Vanglast Tartu

Vanglasse ning kaebajale Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas psühhiaatrilise statsionaarse ravi

ja nõustamise tagamiseks vastavalt vajadusele ja perearsti saatekirjadele.

Kaebaja selgitas, et Viru Vangla meditsiiniosakonna perearst Henry Silvet on teinud 2021. a

mais ja augustis saatekirjad kaebaja saatmiseks (halva vaimse seisundi tõttu) Tartu Vangla

3-21-383

psühhiaatriaosakonda statsionaarsele ravile, kuid Tartu Vangla psühhiaatriaosakond keeldub

kaebajat vastu võtmast kättemaksuks selle eest, et kaebaja end seal 08.01.2021 vigastas.

Kaebaja vaimne tervis on Viru Vangla ametnike terrorist ja kaebaja õiguste rikkumisest läbi

ning tal on pidevalt enesetapu mõtted, stress, depressioon ja ta ei saa enam normaalselt magada.

Sellest tulenevalt on tal pidevalt väsimustunne, ärrituvus, meeleolu muutused ning apaatia kõigi

ja kõige vastu.

Kaebaja palub end vabastada taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

KOHTU SEISUKOHT

13. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse

eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus.

Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude

piire. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud

muus avalduses nõutud ulatuses. HKMS§ 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus peab selgitama välja

kaebuse eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi. Kuigi kohus peab vajadusel

kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja (Riigikohtu

11.05.2005. a määrus nr 3-3-1-22-05, p-d 6–7), on ainuüksi kaebajal õigus määrata kaebuse ese

ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku

õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu 17.11.2005. a otsus nr 3-3-1-54-05, p 6; 17.11.2005. a

otsus nr 3-3-1-54-04, p 14). (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021. a määrus nr 3-21-1471,

p 14)

14. Kohus leiab, et asjas esinevad alused kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus.

15. Kohtu hinnangul saab kaebusest järeldada, et kaebaja tahteks ja eesmärgiks kaebuse

esitamisel on see, et ta paigutataks Viru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Selle eesmärgi

saavutamiseks

on

kaebaja

esitanud

kohtule

alternatiivsed

kohustamisnõuded

Justiitsministeeriumi kohustamiseks tema ümberpaigutamiseks edasise karistuse kandmiseks

Viru Vanglast Tartu Vanglasse või Justiitsministeeriumi kohustamiseks Viru Vanglale

ettekirjutuse tegemiseks edastada Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid kaebaja

ümberpaigutamise otsustamiseks. Saades teada, et kohus on teinud kaebuse aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamiseks päringu Viru Vanglale, on kaebaja oma 01.03.2021. a avalduses

kohtule kinnitanud oma soovi esitada kaebus just Justiitsministeeriumi tegevuse peale.

16. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest

kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava

individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või

julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava saatmist VangS § 19 lg-s 1 nimetatud eesmärkidel ühest

kinnisest vanglast teise loetakse täitmisplaani § 11 lg 2 p 1 kohaselt kinnipeetava

ümberpaigutamiseks ning vastavalt täitmisplaani § 2 lg-le 2 otsustab kinnipeetava sellise

ümberpaigutamise Justiitsministeerium. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav

ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab, ning vastavalt

täitmisplaani § 9 lg 1 p-le 8 tuleb taotluses muu hulgas märkida ümberpaigutamise põhjus.

Seega, kuigi lõpliku otsuse kinnipeetava ümberpaigutamise kohta teeb ümberpaigutamise

taotlust menetledes Justiitsministeerium (täitmisplaani § 10), otsustab ümberpaigutamise

menetluse alustamise üle selle vangla direktor, kus kinnipeetav karistust kannab (vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 18.05.2021.a otsus nr 3-20-1577, p 12). Tulenevalt välja kujunenud

3-21-383

kohtupraktikast puudub VangS § 19 lg 1 ning täitmisplaani §-de 8 ja 10 kohaselt kinnipeetaval

õigus taotleda enda ümberpaigutamist (vt Riigikohtu 02.06.2010. a määrus nr 3-3-1-30-10,

p 12).

Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla ehk vangla, kus kaebaja karistust

kannab, ei ole taotlenud kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamist. Seetõttu puudub

vaidlus ka selles, et kaebaja Viru Vanglast Tartu Vanglasse ümberpaigutamise menetlust ei ole

Justiitsministeeriumis algatatud ning Justiitsministeerium ei ole teinud seda puudutavaid

otsuseid. Kaebaja saaks vaidlustada Justiitsministeeriumi tegevust näiteks olukorras, kus vangla

rahuldab kaebaja taotluse tema ümberpaigutamise kohta taotluse esitamiseks, kuid

Justiitsministeerium peaks jätma vangla direktori taotluse rahuldamata. Sellisel juhul saaks

kaebaja vaidlustada Justiitsministeeriumi vastavat otsust kohtus tühistamisnõudega ning

kohustamisnõudega vaadata taotlus uuesti läbi.

17. Kohtu hinnangul ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda Justiitsministeeriumi

kohustamist tema ümberpaigutamiseks või vanglale ümberpaigutamise dokumentide

edastamiseks ka teistest kaebaja viidatud sätetest.

Täitmisplaani § 11 kohaselt võib põhjendatud juhul otsustada kinnipeetava ümberpaigutamise

täitmisplaanis ettenähtud menetlust järgimata. Kohtu hinnangul on selle sätte eesmärgiks anda

avalikule võimule võimalus otsustada paindlikult kinnipeetava ümberpaigutamine, kui selleks

tekib kiire vajadus. See säte ei pane aga avalikule võimule kohustust hinnata kinnipeetava

taotluse alusel seda, kas kinnipeetava välja toodud põhjused tema ümberpaigutamiseks on

piisavalt erandlikud ja õigustavad seetõttu tema ümberpaigutamist täitmisplaanis ette nähtud

menetlust järgimata.

Kaebaja viidatud täitmisplaani § 6 ei reguleeri süüdi mõistetud kinnipeetavate

ümberpaigutamist, vaid vahistatu staatuses kinnipeetavate ümberpaigutamist (vt sama

paragrahvi lg 1 ls 2).

Justiitsministri 08.07.2003. a määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ § 6 p 14 sätestab

küll Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse ühe ülesandena

kinnipeetavate paigutamise korraldamise, kuid tegemist on osakonnasisest töökorraldust

reguleeriva

sättega,

millest

ei

saa

tulla

kinnipeetavale

kaebeõigust

taotleda

Justiitsministeeriumi kohustamist tema ümberpaigutamiseks või asukohajärgsele vanglale

vastava ettekirjutuse tegemiseks.

18. Kaebaja on asjakohaselt viidanud kohtupraktikas kinnistunud seisukohale, et kinnipeetaval

on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine

on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise

kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu 02.06.2010. a määrus

nr 3-3-1-30-10, p 13). See tähendab seda, et kuigi kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust

nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse, on tal subjektiivne õigus nõuda, et tema

asukohajärgse vangla direktor hindaks, kas ta vastab VangS § 19 lg-s 1 sätestatud tingimustele,

ning kaaluks tingimuste täidetuse korral tema teise vanglasse ümberpaigutamist (Tartu

Ringkonnakohtu 18.05.2021. a otsus nr 3-20-1577, p 14). Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus

kaebajaga, et tal puuduvad muud tõhusad vahendid oma õiguste ning elu, tervise, era- ja

perekonnaelu kaitseks.

19. Praegusel juhul nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja on esitanud seoses sooviga

paigutada ta Viru Vanglast teise vanglasse põhjusel, et teda koheldakse Viru Vanglas

väidetavalt ebainimlikult, järgmised avaldused ning neile on vastatud või jäetud vastamata

järgmiselt.

3-21-383

1) Kaebaja 2017. aastal esitatud taotlus Viru Vanglale, mille Viru Vangla direktor jättis

01.03.2017. a otsusega nr 6-10/4582-2 rahuldamata. Kaebaja esitas nimetatud otsusele

vaide, mille Justiitsministeerium jättis 17.04.2017. a vaideotsusega rahuldamata.

2) Kaebaja 12.08.2019. a taotlus Viru Vangla direktorile, mille Viru Vangla direktor jättis

25.09.2019. a kirjaga nr 6-10/31370-2 käiguta, selgitades, et tegemist on

haldusmenetluse uuendamise taotlusega ning kaebajal on võimalus kõrvaldada taotluses

esinevad puudused. Kaebaja ei leidnud, et taotlus oleks sisaldanud puudusi ning Viru

Vangla direktor jättis 04.11.2019. a otsusega nr 6-10/31370-6 kaebaja 12.08.2019. a

taotluse haldusmenetluse uuendamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas 13.11.2019 vangla

viimati nimetatud otsusele vaide, mis jäi Viru Vangla poolt Justiitsministeeriumile

edastamata.

3) Kaebaja 25.06.2020 ja 13.07.2020 (dtl 41–42 ja 44–46) Viru Vangla direktorile esitatud

taotlused, mille Viru Vangla direktor tagastas 18.08.2020. a otsusega nr 6-10/22058-2

(dtl 48–49) läbivaatamatult, leides, et haldusmenetluse uuendamise aluseks olevaid

asjaolusid ei esine. Kaebaja esitas 31.08.2020 vangla viimati nimetatud otsusele vaide,

mis jäi Viru Vangla poolt Justiitsministeeriumile edastamata.

4) Kaebaja 20.01.2021 ja 22.02.2021 (dtl 19 ja 20–23) Viru Vangla direktorile esitatud

taotlused, mille Viru Vangla direktor tagastas 11.03.2021. a otsusega nr 6-10/1938-2

(dtl 51–52) läbivaatamatult. Kaebaja esitas 11.03.2021 vangla viimati nimetatud

otsusele vaide, mis jäi Viru Vangla poolt Justiitsministeeriumile edastamata.

Veel nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja on esitanud 05.03.2021

Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide, milles taotles vangla kohustamist tema taotluste ja

vaietega tegelemiseks. Viru Vangla jättis 17.05.2021. a kirjaga nr 6-12/80-2 (dtl 74–75) nii

viimati nimetatud vaide kui ka vaided Viru Vangla direktori 04.11.2019. a otsuse

nr 6-10/31370-6, 18.08.2020. a otsuse nr 6-10/22058-2 ja 11.03.2021. a otsuse nr 6-10/1938-2

kehtetuks tunnistamiseks Justiitsministeeriumile edastamata ning tagastas need. Viru Vangla

direktori otsuste peale esitatud vaided tagastas vangla haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel, leides, et menetlus praeguses kohtuasjas hõlmab kaebaja kõiki

pöördumisi ning asi ei saa olla samal ajal vaide- ja kohtumenetluses. Kaebaja 05.03.2021. a

vaide tagastas vangla põhjusel, et vaideid ei saa enam edastada, kui toimub kohtumenetlus.

20. HKMS § 47 lg 3 sätestab, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan

viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses

menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kui sellist tähtaega ei

ole sätestatud, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude

esitamisest arvates. Vastavalt HMS § 80 lg-le 1 edastab haldusorgan vaide juhul, kui see vastab

HMS-s sätestatud nõuetele, koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva

jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle

teenistuslikku järelevalvet. VangS § 11 lg 7 järgi lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates

vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega on praeguse määruse tegemise ajal

kaebajal veel tähtaegselt võimalus vaidlustada nii Viru Vangla tegevust 18.08.2020. a otsuse

nr 6-10/22058-2 kui ka 11.03.2021. a otsuse nr 6-10/1938-2 tegemisel ning esitada kohtule

kaebus Viru Vangla kohustamiseks tema 25.06.2020. a ja 13.07.2020. a taotluste või

20.01.2021. a ja 22.02.2021. a taotluste või kõigi nende taotluste alusel tema ümberpaigutamise

menetluse

alustamiseks

ja

materjalide

Justiitsministeeriumile

edastamiseks.

Kuna

Justiitsministeerium ei ole vaidemenetluse korras viimati nimetatud vangla otsuseid läbi

vaadanud, ei ole sellise võimaliku kohtumenetluse käigus võimalik vaidlustada

Justiitsministeeriumi tegevust. Küll on aga kohtul võimalik kaasata Justiitsministeerium sellises

asjas menetlusse kaasatud haldusorganina HKMS § 24 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 alusel.

3-21-383

21. Kuna kaebajal on käesoleval ajal veel võimalik esitada kohtule tähtaegne kaebus Viru

Vangla kohustamiseks ning kaebaja on praeguses asjas väljendanud sõnaselgelt soovi kohtu

poolt Justiitsministeeriumi kohustamiseks, ei ole vajalik suunata kaebajat praeguses asjas Viru

Vangla kohustamise nõude esitamisele. Samuti kaotaks kaebaja sellisel juhul võimaluse

vaidlustada käesolevas määruses esitatud kohtu seisukohti määruskaebemenetluses.

22. Kaebaja on kaebuse täienduses esitanud kohtule taotluse jätta asjas kohaldamata õigusakt

või selle säte, mis ei võimalda kohtul kaebust esitatud kujul menetleda ning kohaldada

EIÕK art-t 1, art 6 lg-t 1 ja art-t 13 või tunnistada vastav õigusakt või selle säte PS §-dega 13,

14, 15, 16, 18, 26 ja 28 vastuolus olevaks. Kohus tõlgendab seda taotlust selliselt, et kaebaja

palub jätta asjas kohaldamata täitmisplaanis sätestatud korra kinnipeetava ühest kinnisest

vanglast teise ümberpaigutamiseks. Ennekõike on praeguses asjas asjakohane täitmisplaani § 8,

mille kohaselt peab kinnipeetava ümberpaigutamise menetluse alustamise otsustama

kinnipeetava asukohajärgse vangla direktor ja millest on tuletatav kinnipeetava õigus taotleda

tema põhiõiguste kaitse tagamiseks vangla direktorilt tema ümberpaigutamise menetluse

alustamist.

Kohtu hinnangul ei riiva käesolevas määruses kohaldatud õigusnormid ega nende alusel

esitatud järeldused ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigusi ega -vabadusi. Kohus selgitas

eelnevalt, et kaebajal on olemas tõhusad vahendid oma õiguste kaitseks. See, et kaebaja ei ole

neid õiguskaitsevahendeid varem kasutanud ega ole vaidlustanud Viru Vangla direktori

otsustusi tema ümberpaigutamise menetluse alustamise taotluste kohta kohtus, ei anna

kaebajale PS-st ega EIÕK-st tulenevalt veel õigust kasutada selliseid kohtusse pöördumise

viise, mida seadustest otseselt ei tulene. Seetõttu ei ole kaebaja taotlus kinnipeetavate ühest

kinnisest vanglast teise ümberpaigutamise menetluse algatamist reguleerivate õigusnormide

kohaldamata jätmiseks ja nende osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

23. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

24. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda nõuetekohase

kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud.

25. Kuna kohus tagastab kaebuse, jäävad läbi vaatamata kaebaja taotlused kohtumenetluse

kiirendamiseks. Samas märgib kohus, et haldusasja menetluse kiirendamise taotluse esitamise

võimalus on sätestatud HKMS § 100 lg-s 1 ning selle kohaselt võib kohtult taotleda

kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvitusele võtmist, kui haldusasi on

olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku

menetlustoimingut. Praegune haldusasi on Tartu Halduskohtus registreeritud 23.02.2021, seega

on olnud asi kohtu menetluses ca seitse ja pool kuud. Ka sel põhjusel kuuluksid need taotlused

läbi vaatamata jätmisele.

26. Kaebaja on palunud 29.08.2021. a avalduses kohustada Justiitsministeeriumit paigutama

kaebaja kohtumenetluse ajaks Viru Vanglast Tartu Vanglasse ning tagama kaebajale

kohtumenetluse ajal psühhiaatriline statsionaarne ravi ja nõustamine Tartu Vangla

psühhiaatriaosakonnas vastavalt vajadusele ja perearsti saatekirjadele.

HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka

vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse

3-21-383

efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku

olustiku säilimine.

Kuna kohus tuvastas kaebajal kaebeõiguse puudumise Justiitsministeeriumi vastu kaebuse

esitamiseks kaebaja kirjeldatud asjaoludel ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse, siis ei

toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt enam kohtumenetlust. Seetõttu tuleb

jätta läbi vaatamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kohtumenetluse ajal tema õiguste

kaitse tagamiseks.

27. Kohus selgitab seoses kaebaja taotlusega Justiitsministeeriumi kohustamiseks tagada talle

kohtumenetluse ajal statsionaarne ravi ja nõustamine Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas

järgmist.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud 22.08.2021 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse Tartu Vangla psühhiaatri kohustamiseks võtma ta vastu Tartu Vangla

psühhiaatriaosakonda ja osutama talle psühhiaatrilist ravi (haldusasi nr 3-21-1935). Taotluses

märgib kaebaja, et Viru Vangla meditsiiniosakonna perearst H. Silvet on teinud mais 2021

saatekirja tema Tartu psühhiaatriaosakonda statsionaarsele ravile suunamiseks, kuid

psühhiaater S. Kail keeldub tema vastuvõtmisest. Korduv saatekiri tehti kaebaja sõnul 2021. a

augustis ning H. Silvet teatas 17.08.2021 kaebajale, et psühhiaater S. Kail keeldub jätkuvalt

tema statsionaarsele ravile võtmisest. Seejärel esitas kaebaja 18.08.2021 Justiitsministeeriumile

Tartu Vangla kaudu vaide. Taotluse kohaselt oli ravi ja nõustamisabi tagamata jätmisel ohus

kaebaja tervis ja elu. Tartu Halduskohus jättis 02.09.2021. a määrusega haldusasjas

nr 3-21-1935 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Seega on taotleja esitanud sama eesmärki kandva esialgse õiguskaitse taotluse juba haldusasjas

nr 3-21-1935 ning kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi selle menetluse raames, esitades

soovi korral halduskohtu 02.09.2021. a määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul sama halduskohtu määruse kättesaamisest arvates.

28. Põhjusel, et kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Need taotlused jäävad seetõttu läbi

vaatamata.

29. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad läbi vaatamata ka kaebaja taotlused asjas eelistungi

korraldamiseks ning Viru Vanglalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks.

30. Kaebaja on palunud asendada kohtulahendi avaldamisel tema nimi tähemärkidega XX või

jätta lahend avaldamata, samuti kaaluda kohtul asja menetluse kinniseks kuulutamist

HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel.

Kohus peab kaebaja eraelu kaitseks põhjendatuks asendada HKMS § 175 lg 3 alusel koosmõjus

HKMS § 179 lg-ga 4 avaldatavas kohtulahendis tema nimi tähemärkidega. Haldusasja

menetluse kinniseks kuulutamise taotluse jätab kohus rahuldamata, kuna seni kohtule esitatud

materjalid ei kajasta otseselt kaebaja terviseandmeid või läbivaid viiteid nendele. Kaebaja

eraelu kaitse on antud juhul piisavalt tagatud kohtulahendi avaldamisel tema nime

tähemärkidega asendamise läbi ning asja menetluse kinniseks kuulutamine ei ole tema eraelu

ega ka elu, tervise või vabaduse kaitseks ilmselt vajalik.

31. Kohus tagastab kaebajale tema poolt 13.04.2021 kohtule edastatud 20.01.2021. a ja

22.02.2021. a taotlused Viru Vangla direktorile ning Viru Vangla direktori 11.03.2021. a otsuse

nr 6-10/1938-2, kuna samad dokumendid olid nende kohtule esitamise ajal juba asja materjalide

seas olemas.

(allkirjastatud digitaalselt)