2-21-6052/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-6052 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6052 Tsiviilasi

T R elatise vähendamise nõudes M R ja K R vastu Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T R (ik xxx) Hageja esindaja: Nastasja Musienko, e-post: xxx Kostja I: M R (ik xxx) Kostja II: K R (ik xxx) Kostjate seaduslik esindaja: M R (ik xxx, e-post xxx Menetluse liik Kirjalik eelmenetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada T R hagi. 2. Vähendada T Rlt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 06.06.2017 määrusega (maksekäsuga) tsiviilasjas nr 2-17-109199 väljamõistetud elatissummat (elatisesumma ühes kuus). 3. Mõista T Rlt välja elatis lapse M R (ik xxx) ülalpidamiseks alates 17.04.2021 summas 120 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 21.09.2029 4. Mõista T Rlt välja elatis lapse K R (ik xxx) ülalpidamisks alates 17.04.2021 summas 120 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 11.11.2023 . MENETLUSKULUD Jätta kummagi poole poolt kantud menetluskulud poole enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetlus T R esitas Harju Maakohtule 17.04.2021 hagiavalduse, milles palub muuta 10.05.2017 kohtumäärusega kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-17-109199 hagejalt T Rlt (isikukood: xxx) kostja M R (isikukood: xxx) ja K R (isikukood: xxx) kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt kostjate kasuks välja elatis 120 eurot x 2 kuus alates 17.04.2021 kuni kostjate

2-21-6052 2

täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei suuda hageja seaduses sätestatud määras elatist tasuda. Hageja on alates 2017.aastast töötu ning tema ainukeseks sissetulekuks on toimetulekutoetus summas 209 eurot kuus. Hagejal vara puudub. Majanduslikult aitab hagejat viimase ema ja õde. Hagejal tekkinud elatise võlgnevus, mis ületab 14 000 eurot ning mille täitmiseks on sõlmitud kohtutäituriga maksegraafik. Hageja möönis, et kuigi hagejale on lastele elatise maksmine prioriteet nr 1, tunnistab hageja, et ei suuda raske majandusliku olukorra tõttu nii enam jätkata. Samuti palus hageja arvestada asjaoluga, et kostjate vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega 2x60 eurot kuus. Kostjate seaduslik esindaja teatas 03.09.2021 kohtule, et kostjad on nõus igakuise elatise vähendamisega. Kohtu 03.09.2021 täpsustavale e-kirjale hagi õigusvõtmise kohta vastas kostja seaduslik esindaja, et kostjad K R ja M on nõus, et hageja T R hakkab igakuiselt maksma lapsele alates 17.04.2021 kuni nende täiskasvanuks saamiseni 120 eurot kuus. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. T R on 21.09.2011 sündinud M R ja 11.11.2005 sündinud K R isa. Pärnu Maakohtu 06.06.2017 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-17-109199 on T Rt kohustatud tasuma M Rle elatist 235 eurot kuus alates 03.05.2017 kuni M R täisealiseks saamiseni 21.09.2029 ja K Rle elatist 235 eurot kuus alates 03.05.2017 kuni K R täisealiseks saamiseni 11.11.2023. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada hagejalt kostjate ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 120 euroni kuus. Kostjad võtsid kohtule 03.09.2021 esitatud dokumendis hagi õigeks ning kinnitasid täiendavalt 06.09.2021 hagis esitatud nõuet põhjendatuks et hageja täidab elatise täitmise kohustust alates 17.04.2021 hagis taotletud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt, olles eelnevalt kostjate tahte välja selgitanud, muudab kohus Pärnu

2-21-6052 3

Maakohtu 06.06.2017 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-17-109199 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt välja kostjate kasuks kostjate ülalpidamiseks alates 17.04.2021 välja igakuise elatise 120 eurot kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on palunud menetluskulud jätta poolte enda kanda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik