3-21-1070/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1070

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsuse nr

TVH/21/011117 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X

Vastustaja: Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2021.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 08.02.2021 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse.

2. ETK 02.03.2021 otsusega nr TVH/21/011117 tuvastati, et Xi töövõime ei ole vähenenud.

3. 18.05.2021 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 02.03.2021 otsuse nr

TVH/21/011117 tühistamiseks ja ETK kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebaja on läbinud vaidemenetluse. ETK 20.04.2021 vaideotsusega nr 1291 jäeti kaebaja vaie

rahuldamata.

4. 19.05.2021 määrusega võttis Tallinna Halduskohus Xi kaebuse menetlusse. 12.07.2021

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja märgib esmalt, et vaidlustatud otsusega rikkus ETK Eesti Vabariigi põhiseaduse

(PS) § 28 jättes kaebaja ilma osalisest töövõimetoetusest, ravikindlustusest ja kvalifitseeritud

eriarstide abist.

Kaebaja selgitab, et alates 06.03.2012 oli ta töövõimetuspensionär diagnoosiga krooniline

radikuliit. Kaebaja sai töövõimetuspensioni ja tal oli ravikindlustus. Vaidlustatud otsusega jättis

ETK aga kaebaja kõigest eeltoodust ilma ning tunnistas kaebaja piiranguteta terveks inimeseks,

millise otsusega kaebaja ei nõustu alljärgnevatel põhjustel.

5.2. Kaebaja tarvitab ravimit Tramadol 100, mis on narkootikum ja mida kirjutatakse välja

üksnes väga tugevate valude korral haiguse viimastes staadiumites. See ravim tekitab

narkojoovet ja sõltuvust. Kaebaja võtab ravimit pidevalt alates 2012. aastast.

Kaebajale on kirjutatud 30 tabletti 60 päevaks. Järelikult tarvitab kaebaja 15 tabletti kuus. 15

päeval kuus on kaebajal väga tugevad valud ning lisaks on kaebaja rohust tulenevalt

narkojoobes, kuid see ei too veel ETK arvates kaasa töövõime langust. Kaebaja märgib, et

selleks, et tööle saada tuleb kirjutada CV, kus kaebajal on kirjas, et on tihti haige, füüsiline

koormus on vastunäidustatud ja kaebaja tarvitab Tramadoli. Kaebajal on sellega seoses

küsimus, et kes peaks ta sellisel juhul täiskohaga tööle võtma.

5.3. ETK viitab oma vastuses vaidele 2018 aastal toimunud kohtumisele neurokirurgiga. See

on vale, neurokirurg tunnistas ühemõtteliselt osalist töövõimet. Ta võrdles kaebaja seljast

varem tehtud pilte ja praeguseid pilte ning ütles, et on paremaks läinud. Määras endiselt

võimlemise ja valuvaigistavad tabletid. Ütles veel, et kõik jääb endiseks – valud hakkavad

vahelduma kergendustega. Kaebaja peab alati oma liigutusi kontrollima. Operatsioon jääb

äärmiseks juhuks.

5.4. Kaebaja ei nõustu ETK-ga ka selles, et otsus põhineb faktidel. Kaebajale jääb selgusetuks

millistel. Perearst Natalja Bogatšova ei ole kutsunud kaebajat kordagi uuringutele. Perearst teab

väga hästi, et kaebaja võtab Tramadoli, kuna tema ise kirjutab seda kaebajale välja.

Peale selle Tramadol summutab ka teisi haigusi, neid saab avastada ainult uuringutega. Kaebaja

käis enne taotluse esitamist perearsti vastuvõtul ja kohe avastati ka neerukivid/lisaks

põhihaigusele/uroloogi vastuvõtt on 02.06.2021 ja kõrge vererõhk/ tabletid Moxonidinhexal ja

Noliprel ning gastroendroloog on 07.06.2021.

5.5. Kaebaja on seisukohal, et ETK jättis kaebaja ilma ravikindlustusest ja kvalifitseeritud

arstiabist. Kui ravikindlustus lõppeb ei saa kaebaja minna ka uroloogi ja gastroendroloogi

juurde ning edasine ravi muutub võimatuks.

5.6. Kaebaja palub uurida ETK käest, mitu toetust saavat inimest on 9 aasta jooksul võtnud

ravimit Tramadol 100.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

6.1. Vastustaja märgib esmalt, et hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda

poolt 08.02.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses (lisa 1) märgitud hinnanguid oma

tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed (lisa 2). Kaebaja ise on 08.02.2021

esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise

tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

suhtlemise valdkondades.

Tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus (edaspidi TTO) ekspertarst dr

Niina Neglason, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi

taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja

terviseandmed, koostas 10.02.2021 eksperdiarvamuse (lisa 3), mille vastustaja võttis töövõime

hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsusega nr

TVH/21/011117 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst

analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime

hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides

kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaideotsus nr 1291. Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul,

kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt

vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik

eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Siiri Oro, kes nõustus TTO

ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses.

Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud

tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 17.06.2021 oma seisukoha

töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug. Töötukassa töövõime hindamise

ekspertarsti 17.06.2021 koostatud seisukohas, mille vastustaja lisab allkirjastatud kujul (

vastuse lisa 4), jääb dr Lembi Aug esialgse seisukoha juurde.

6.2. TTO ekspertarst hindas 10.02.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade

võtmetegevused järgmiselt:

1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu

ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud

muud piirangud – arvväärtusega 0.

2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade

liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud

piirangud – arvväärtusega 0.

3) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 3 (raske piirang). TTO ekspertarst

selgitab, et kaebajal esinevad nimmevalud kiirgumisega vasemasse jalga. 2017. aastal teostatud

uuringute alusel närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esinenud.

Kaebaja on 2018. aastal konsulteeritud neurokirurgi poolt, nimmest toob esile ealise normi leiu.

Kirurgiliseks raviks näidustust ei ole. Soovitav regulaarne võimlemine, koormuse

reguleerimine vastavalt enesetundele. Kaebaja ei ole taastusravi saanud, valuravi vajab

tõhustamist. Vastuvõtule pöördub keskmiselt kord aastas. Ajutist töövõimetust ei ole vajanud.

Tegemist on krooniliste nimmevaludega, mis kiirguvad vasemasse jalga ja piiravad pikkade

vahemaade läbimist ja treppidest liikumist.

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.2 Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega

0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang – 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud

piiranguid tema terviseandmed ei kinnita. TTO ekspertarst selgitab, et terviseandmete kohaselt

puudub kaebajal püsiv kõrvalabi vajadus.

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3. Seismine ja istumine“ arvväärtusega

1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et

kaebajal esinevad nimmevalud kiirgumisega vasemasse jalga. 2017. aastal teostatud uuringute

alusel närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esinenud. Kaebaja on 2018. aastal

konsulteeritud neurokirurgi poolt, nimmest toob esile ealise normi leiu. Kaebajal kirurgiliseks

raviks näidustust ei ole, talle on soovitav regulaarne võimlemine, koormuse reguleerimine

vastavalt enesetundele. Kaebaja ei ole taastusravi saanud, valuravi vajab tõhustamist. Perearst

ordineerib kaebajale vaid Tramadoli, kuid valuraviarstile, kes vaataks valuravi skeemi üle, ei

ole peetud vajalikuks teda suunata. Vastuvõtule pöördub kaebaja keskmiselt kord aastas. Ajutist

töövõimetust ei ole vajanud. Tegemist on krooniliste nimmevaludega, millest tulenevalt on

kaebajal piiratud nii pikemaaegsem kehaasendi säilitamine kui ka kehaasendi muutmine.

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.4. Liikumisega seotud muud

probleemid“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang – 9 (muutuv

piirang). TTO ekspertarst selgitab, et piiranguid ei hinnata ägenemiste ajal, kuid võetakse

arvesse ägenemiste sagedust. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale on tegemist

pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse tuvastamisega. Pikaajaliseks

tervisekahjustuseks loetakse püsivat seisundit, mis eelduste kohaselt adekvaatse ravi foonil

vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu. Ägenemiste ajal on piirangud enam väljendunud,

kuid ravi tulemusel vähenevad. Seega ei arvestata kaebaja väitel 29.01.2021 esinenud seljavalu

ägenemisega seotud piiranguid püsivaks seisundiks ning hinnatakse arvväärtusega 0.

Piirangu hindamisel tugines TTO ekspertarst neuroloog dr Kardava 02.02.2021 ja neurokirurg

dr Savisaare 09.04.2018 epikriisidele.

Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang valude esinemise

tõttu. Pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad nimmevalud kiirgumisega

vasemasse jalga. Nii pikemaaegsem kehaasendi säilitamine kui ka kehaasendi muutmine on

valude tõttu piiratud. Piirangu põhjuseks on lülisamba struktuur. Samas objektiivselt 2017.

aastal teostatud uuringute alusel närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esinenud.

Jalgade jõud ja tundlikkus ning refleksid on korras. MRT-l nimmepiirkonnast on tegemist ealise

normi leiuga. Vastuvõtule pöördub keskmiselt kord aastas, seega ägenemised harva. Haiguse

kulg healoomuline, ei ole tekkinud seljaaju kompressioonile viitavaid sümptomeid, mistõttu ei

ole vajanud ka uusi uuringuid ega kirurgilist sekkumist.

Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.1 Käte sirutamine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst

selgitab, et kaebajal esineb parema käe küünarliigese piirkonna valulikkus. Ta on konsulteeritud

ortopeedi poolt, tegemist on epikondüliidiga. Kaebajale on ravi määratud. Õlaliigese kahjustust

terviseandmed ei kinnita.

Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid käelise tegevuse

valdkonna võtmetegevustes „2.2 Asjade liigutamine“, „2.3 Käteosavus“, „2.4 Käelise

tegevusega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtustega 0

(piiranguid ei tuvastatud).

Piirangu hindamisel tugines TTO ekspertarst üldkirurg dr Bugrovi 09.10.2020 epikriisile.

Kokkuvõtlikult esineb kaebajal käelise tegevuse valdkonnas kerge tegutsemispiirang. Kaebajal

on valude tõttu parema käe küünarliigese piirkonnas raskused küünitamisel. Piirangu põhjuseks

on küünarvarre ligamentide ja fastsiate struktuur. Tegemist on tavaliselt korduvatest liigutustest

põhjustatud ülekoormusega seotud valudega, mis ajutise koormuse vähendamise, taastusravi ja

liigutuste (õigete töövõtete) korrigeerimisega leevenevad. Luulist patoloogist pole tuvastatud.

Terviseandmetele tuginedes on tegemist ühekordse pöördumisega 2020. aastal (09.10.2020

üldkirurgi epikriis), seega on TTO ekspertarst õigesti hinnanud käelise tegevuse kerge

piiranguna.

Kaebajal hinnati teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevus „3.3

Teabevahetusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja

enda hinnang 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud terviseandmete

alusel kinnitust. TTO ekspertarst selgitab, et lugemisprillide kasutamise kohta kaebaja

terviseandmetes andmed puuduvad.

Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes „3.1 Teabe edasiandmine“ ega „3.2 Teabe

vastuvõtmine“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud).

Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus „6.4

Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut

ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei

leidnud terviseandmete alusel kinnitust. TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja terviseandmetes

puuduvad andmed vaimsete häirete kohta.

Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes „6.1 Väljaskäimine“, „6.2 Riski või

ohu tajumine“, „6.3 Toimetulek muutustega“ mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0

(piirangut ei tuvastatud).

Kaebajal hinnati suhtlemise valdkonna võtmetegevus „7.2 Kohane käitumine“ arvväärtusega 0

(piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja

terviseandmetes puuduvad andmed vaimsete häirete kohta.

Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid suhtlemise

valdkonna võtmetegevustes „7.1 Suhtlemisega hakkamasaamine“ ega „7.3 Suhtlemisega

seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei

tuvastatud).

Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja

õigesti hinnatud töövõimeliseks.

Eelnevast tulenevalt on vastustaja 02.03.2021 otsuses nr TVH/21/011117 õigesti märgitud, et

kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

dorsopaatiad, krooniline valu. Kaebajal on raskendatud pikkade vahemaade läbimine,

treppidest käimine, pikemaajaline kehaasendi säilitamine, kehaasendi muutmine vasakusse

jalga kiirguvate nimmevalude tõttu. Samuti esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Kaebajal on

piiratud küünitamine parema käe küünarliigese piirkonna valude tõttu. TTO ekspertarst leidis,

et kuigi kaebajal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ja tegevustes,

ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.

Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piirang kergeks (arvväärtusega 1), kui

probleem ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul

või esineb alla 25% ajast. Metoodika kohaselt hinnatakse piirang mõõdukaks (arvväärtusega

2), kui probleem häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt

raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel. Piirang on raske (arvväärtus 3), kui see takistab

olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu

võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav. Muutuv piirang 9 – töövõime hindamise taotlusel

on võimalik enesehinnanguliselt määrata piirang ka muutlikuks, mis tähendab, et piirangu

raskusaste sõltub päevast, teostatud tegevustest, ravimite tarvitamisest ja teistest

keskkonnateguritest ning kaasuvate haiguste kulust.

Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst kaebaja

töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud

enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse

seisukoha juurde.

6.3. Ekslik on kaebaja seisukoht siduda varasemalt temal tuvastatud töövõimekaotuse protsent

Eesti

Töötukassa

poolt

läbiviidava

töövõime

hindamise

menetlusega.

Tallinna

Ringkonnakohus

on

otsuses

nr

3-17-1695

punktis

märkinud,

et

töövõime

hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel

ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Lõpetatakse töövõimekaotuse

protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakati

hindama inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb

töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese

terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Selle tulemusena võivad

Sotsiaalkindlustusameti poolt varem tuvastatud püsiv töövõimetus (s.o töövõime kaotuse

protsent) ja töötukassa poolt tuvastatud töövõime ulatus (s.o töövõime ei ole vähenenud, osaline

või puuduv töövõime) erineda.

Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet (kordushindajatel kuni

31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja

selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa.

Töövõime hindamist reguleerib TVTS ja selle alusel kehtestatud määrus. Töövõime hindamisel

ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust

(protsendid) ega püsiva töövõimetuse kestust.

Põhiseaduse § 28 kohaselt on Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral. Kaebajal ei ole vaidlustatud otsuse kohaselt tuvastatud

töövõime vähenemist, mistõttu ei ole kaebaja viide eelnimetatud sättele vastustaja hinnangul

asjakohane.

Vastustaja ei ole tunnistanud kaebajat piiranguteta terveks inimeseks. Vastustaja on

vaidlustatud

töövõime

hindamise

otsuse

kohaselt

tuvastanud

kaebajal

kerged

tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, mis seavad piirangud töökoha

valikule, kuid piirangud ei esine sellisel määral, et kaebajal oleks tuvastatav osaline töövõime.

TTO ekspertarst on 10.02.2021 eksperdiarvamuses leidnud, et kaebajale on sobilikud

tööülesanded, mille täitmine ei eelda püsivates sundasendites viibimist. Kaebaja töövõimet

toetab taastus- ja valuravi.

6.4. Vastustaja nõustub, et Tramadol kuulub opioidide klassi ja tekitab psüühilist ja füüsilist

sõltuvust ning pikaajalisel kasutamisel Tramadoli toime nõrgeneb, mistõttu ravimit tuleb

manustada suuremas annuses. Samas juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et seljavalu

ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada lühikest aega ning eelistatud on

mittesteroidseid põletikuvastased ravimid (lühend MSPR) nagu ibuprofeen, diklofenak,

deksketoprofeen, naprokseen, atseklofenak, ketoprofeen ja etorikoksiib. Vajadusel tuleb

ravimeid kombineerida: lisada paratsetamool, väikeses annuses amitriptülliin või kasutada

lühiaegselt opioide. Opioidide kasutamine on näidustatud lühiaegselt, see võib mõjutada võimet

sooritada keskendumist nõudvaid tegevusi, nagu autojuhtimine. Terviseandmete alusel ei ole

valuravi potentsiaali seni kasutatud, kaebaja ei ole käinud valuravikabinetis ravi

korrigeerimisel/ kombineerimisel. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt kasutab järjepidevalt

Tramadoli aastast 2012, pigem kinnitab sõltuvust ravimist ning ei ole tõenäoliselt

korrelatsioonis valu tugevusega. Sellele viitab ka asjaolu, et 2018. aastal neurokirurgi poolt

teostatud lülisamba MRT uuring on ealise normi leiuga ning objektiivselt jalgade jõud,

tundlikkus ja refleksid olid korras. Viimase viie aasta terviseandmetes ei kajastu taastusravis

osalemist, mis on valude leevendamisel ja ennetamisel olulise tähendusega. Liikumine,

lülisamba liikuvuse säilitamine ja lihaste tugevdamine on valu vähendav ja selle taasteket

ennetav ehk moodustab tähtsa osa seljavalude ravis ning tõenduspõhine füüsiline treening on

vajalik igapäevaselt ja seda ei asenda ükski ravim.

6.5. Vastustaja leiab, et 09.04.2018 neurokirurg Simmo Savisaare epikriis ei kinnita

ühemõtteliselt osalist töövõimet. Epikriisi kohaselt on tegemist kroonilise nimmevaluga, mis

ajuti kiirgub vasaku jala tagumisele pinnale. Obj: nimmelordoos lame, kerge painduvuse

piiratus enam ette. Lasegue vasakul 50*+, paremal 70*+. Jalgade jõud ja tundlikkus ning

refleksid korras. MRT nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks näidustust ei

ole. Neurokirurg valuravi osas soovitusi ei teinud ning pidas oluliseks regulaarset võimlemist

ja koormuse reguleerimist vastavalt enesetundele. Koormuse reguleerimise soovitus ei ole

võrdsustatav osalise töövõimetusega. Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et

terviseandmetes kuvatava viimase kahe aasta vältel kaebaja seljavalude tõttu ajutist

töövabastust (TVL) pole vajanud ja arstile pöördub keskmiselt kord aastas, mis viitab seisundi

kompensatsioonile. Seljavalude korral väljenduvad piirangud eelkõige ägenemiste ajal, mil

suur osa inimestest vajab ajutist töövabastust.

6.6. Vastustaja selgitab, et kaebaja väidab, et ta on osalise töövõimega liikumispiirangute tõttu

ja tal esinevad nimmevalud kiirgumisega vasemasse jalga. 2017. aastal teostatud uuringute

alusel närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esinenud. Kaebaja on 2018. aastal

konsulteeritud neurokirurgi poolt. Obj: nimmelordoos lame, kerge painduvuse piiratus enam

ette. Lasegue vasakul 50*+, paremal 70*+. Jalgade jõud ja tundlikkus ning refleksid korras. Et

MRT-l nimmepiirkonnast on tegemist ealise normi leiuga, siis kirurgiliseks raviks näidustust ei

ole. Vastuvõtule pöördub keskmiselt kord aastas, ei ole tekkinud seljaaju kompressioonile

viitavaid sümptomeid, mistõttu ei ole vajanud ka uusi uuringuid seljavaludega seoses. Ajutist

töövõimetust ei ole vajanud. Tegemist on krooniliste nimmevaludega, mille valuravi vajab

tõhustamist. Perearst ordineerib kaebajale vaid Tramadoli, kuid valuraviarstile, kes vaataks

valuravi skeemi üle, ei ole peetud vajalikuks teda suunata. Kaebaja ei ole soovitatud

taastusravile pöördunud. Püsiv kõrvalabi vajadus puudub. Eelnevast lähtudes on tegemist

kergete piirangutega liikumise valdkonnas ning töövõime hindamise metoodika kohaselt isiku

enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase viie aasta terviseandmeid kogumis arvesse

võttes ei ole käesoleval hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et kaebajal oleks tuvastatav

osaline töövõime.

6.7. Vastustaja nõustub, et kaebajal leiti 25.11.2020 teostatud kõhu- ja vaagnapiirkonna

ultraheliuuringul vasakus neerus neerukivi. Samas ei ole tegemist töövõimet püsivalt mõjutava

seisundiga, sest neerude mõõtmed on normi piires, uriini äravoolu takistust ei esine ja

neerufunktsioon on häireta (analüüsid toodud perearsti 30.11.2020 epikriisis).

20.04.2021 koostatud vaideotsuse ajaks kõrgenenud vererõhu diagnoosi ei olnud püstitatud

ning seda ei saanud töövõime hindamisel seega arvestada. Perearsti 30.11.2020 epikriisis

(mõõdetud 05.11.2020) vererõhk normis 130/90 mmHg. Käesoleva aasta mais on tõepoolest

perearsti poolt mõõdetud vererõhk 160/100 mmHg ja alustatud raviga. Mõõdukas vererõhu

kõrgenemine on tavapäraselt raviga hästi kompenseeritav ja üldist töövõimet ei mõjuta.

20.04.2021 koostatud vaideotsuse ajal ei olnud ka seedetrakti haiguste diagnoose, uuringuid

ega ravi, mistõttu töövõime hindamine oli sel ajahetkel korrektne. Tavapäraselt on tüsistumata

seedetrakti vaevused raviga kompenseeritavad ja püsivalt töövõimet ei mõjuta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

8. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist

otsuse tegemise eel, s.o enne 02.03.2021.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

10. Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsuse nr TVH/21/011117 õiguslike alustena on märgitud

töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39).

11. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks

tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui

inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende

piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse

soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist

tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul

töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui

tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2)

osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Otsuses nr TVH/21/011117 on TVTS § 5 lg 3 p 1

alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

12. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6

järgi

tuvastab

Töötukassa

isiku

töövõime

ulatuse

töövõime

hindamisel

tehtud

eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse

eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline

tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine;

muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti

arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s

3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes

esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst

kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).

Seletuskiri

töövõimetoetuse

seaduse

eelnõu

SE

juurde,

lk

(leitav

arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-

841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad

ja võtmetegevused:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud

liikumise piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud

käelise tegevuse piirangud;

3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud

suhtlemise piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie

kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid

mõjutavate asjaoludena välja:

1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning

ravimite mõju;

2) muud tervisehäired.

Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa

järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt

käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja

hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos

eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja

terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa

diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja

tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.

Töövõime

hindamiseks

koostatakse

eksperdiarvamus

taotlusel

olevate

andmete,

töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku

töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub

tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja

inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused

(määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul

esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist

piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika (edaspidi metoodika)

kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud

ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule

(metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-

s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet

välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga

valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3

nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2).

Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel

ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta

ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate

andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema

töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb

töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.

Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks

arvestatud ning otsus on tema hinnangul rajatud ebaõigele eksperthinnangule. Kaebaja toob

välja, et töövõime hindamisel oleks pidanud tuvastama tema terviseseisundi sh selle, et kaebuse

esitaja tarvitab juba alates 2012 aastast ühes kuus 15 tabletti ravimit Tramadol 100, mille näol

on tegemist narkojoovet ja sõltuvust tekitava ravimiga mis ei võimalda töötada, kuid seda ei

tehtud. Lisaks on kogutud andmete põhjal tehtud vale järeldus. Kaebaja tervisenäitajad ei ole

paranenud, vaid jäänud samaks. Neurokirurg tunnistas kaebaja osalist töövõimet, mitte ei

tunnistanud teda terveks. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas vastustaja jõudis järeldusele, et

kaebaja on töövõimeline ning millistele andmetele vastustaja seejuures tugines (otsus on seega

põhjendamata). Lisaks ei ole kaebajat kutsutud täiendavatele uuringutele. Vastustaja rikkus

oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28, jättes ta ilma osalisest töövõimetoetusest,

ravikindlustusest, kvalifitseeritud eriarstide abist, tunnistades ta piiranguteta terveks inimeseks.

Kohus märgib, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja

viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on

kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, kas vastustaja

on otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust, samuti kas aluseks võetud eksperthinnangust

nähtub ilmselgeid eksimusi, mis võisid mõjutada hinnangu andmist kaebaja töövõimele, sh kas

otsuse aluseks olevas eksperthinnangus on arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja

põhjendatud nendega mittenõustumist. Samuti on kontrollitav, kas TIS andmeid on õigesti

kajastatud ning kust tulenevad vastavad järeldused.

13. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime

vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise

ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad,

krooniline valu.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete

kudede haigusseisundid.

Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja

ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud terviseinfosüsteemi (TIS) andmetel

kinnitust.

Taotlejal on raskendatud pikkade vahemaade läbimine, treppidest käimine, pikemaajaline

kehaasendi säilitamine, kehaasendi muutmine vasakusse jalga kiirguvate nimmevalude tõttu.

Taotlejal on piiratud küünitamine parema käe küünarliigese piirkonna valude tõttu.

Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need

taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja

töövõime vähenemist.

Kui terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud piirangud esinevad püsivalt, on soovitatav

pöörduda arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad TIS kantud

või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada ETK-le uus töövõime hindamise taotlus.

Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause).

Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile

või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).

Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva

eksperthinnangu (vastustaja 21.06.2021 vastuse lisa 3 KIS dok 5s) ja Töötukassa ekspertarsti

L. Aug seisukohaga kaebaja poolt 08.02.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses ja

18.05.2021 kaebuses kirjeldatud piirangutele (vastustaja 21.06.2021 vastuse lisa 4 KIS dok 5s)

põhijäreldustega. Samuti nähtub otsusest, et kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid on

otsustamisel kaalutud.

Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid

tema hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud

sätete alusel kinnitama ka terviseandmed.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja

antud hinnangutega on arvestatud. Kohus selgitab, et ta ei saa hinnata ekspertarvamust

meditsiinilistes küsimustes sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed

on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.

14. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed:

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50%

ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.

Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute

raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

15. Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud neljas valdkonnas – liikumise

valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, vaimse võimekuse ja suhtlemise valdkonnas.

Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud dokumendipõhiselt

10.02.2021 AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst Niina Neglason (ekspertarvamus,

vastustaja vastuse lisa 3, KIS dok 5s).

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad;

üldsümptomid ja -tunnused.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete

kudede haigusseisundid.

Teabevahetusega seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust, andmed puuduvad.

Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel

kinnitust, vaimsete häirete kohta andmed puuduvad.

Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust,

vaimsete häirete kohta andmed puuduvad.

Eksperthinnangu kohaselt esineb kokkuvõtlikult liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang.

Pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad nimmevalud kiirgumisega

vasemasse jalga. Nii pikemaaegsem kehaasendi säilitamine kui ka kehaasendi muutmine on

valude tõttu piiratud.

Käelise tegevuse valdkonnas esineb kerge tegutsemispiirang. Valude tõttu parema käe

küünarliigese piirkonnas on raskused küünitamisel.

16. Ekspertiisiaktist nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud kõigi määruses nr 39

nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa. Alljärgnevalt on käsitletud valdkondi ja

võtmetegevusi, mis on kaebaja ja ekspertarsti poolt välja toodud sh neid valdkondi ja

võtmetegevusi, milles ekspertarst kaebaja hinnangutega ei nõustunud.

Kaebaja on töövõime hindamise taotluses toonud välja, et tal tahet pole, sest füüsiline seisund

seda ei võimalda. Apaatia on pidev. Samuti pole soovi suhelda.

Kaebaja on töövõime hindamise taotluses toonud välja „Liikumise“ osas, et suudab liikuda kuni

100 m. Pidev seljavalu nimmepiirkonnas. Kui haigus süveneb, kasutab käimiskeppi. Haigus

süveneb iga kahe nädala tagant ja kestab 3-4 päeva järjest. Selleks ajaks vajab kõrvalist abi.

Suvel raskem liikuda. Radikulopaatia süveneb suvel, sest suvel on füüsiline koormus suurem.

Treppidel suudab liikumine ja takistuste ületamine suurte raskustega, peaaegu võimatu.

Taotleja elab esimesel korruse. Hoiab alati käsipuust kinni. Saab trepist kuni 3korruseni jõuda.

Seljavalude tõttu valutavad vasak jalg ja varbad.

Ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Võimekus ohutult liikuda on muutlik. Kui

haigus süveneb vajab kõrvalist abi. Kui taotleja tunneb end hästi, siis saab ka ise hakkama.

Ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata.

Istumine põhjustab valu alaseljas ja varvastes. Valu on nii tugev, et seda ei saa taluda. Peab

asendit muutma või üles tõusma. Seetõttu ei saa töötada täiskoormusega. Ei saa seista kauem

kui 1 tund. Tunneb seljavalu ka seistes. Vasak jalg (varvas) valutab pidevalt. Võimekus

kehaasendeid vahetada on muutlik. Haiguse ägenemisel ei saa kehaasendit ilma valuta muuta.

Igal hommikul treenib, et liikuvust suurendada.

Viimane haiguse ägenemine oli 29.01.2021, isegi arsti poole pöördumine ei olnud võimalik.

Liikumine oli keeruline. Oli aegu, kui taotleja kukkus ettepoole ega suutnud ise püsti tõusta.

Kaebaja on töövõime hindamise taotluses toonud välja „Käeline tegevus“ osas välja toonud, et

on paremakäeline. Taotleja ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Mõõdukate raskustega suudab

käsi tõsta nii palju, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada.

Paremat kätt ei saa tõsta, õlaliigesed valutavad. Elektripirni ei saa vahetada.

„Teabe edastamise ja vastuvõtmise“ all märgib taotleja, et kasutab lugemisprille.

„Õppimise ja tegevuste sooritamise“ all märgib taotleja, et pole soovi õppida, apaatia on pidev.

Energia puudus. Kuna liikumine on keeruline, tekivad ka hirmud.

„Suhtlemise“ all toob taotleja välja, et ei suuda kontrollida enda emotsioone ja käitumist. Halva

seisundi tõttu võib käituda agressiivselt. (vt vastustaja vastuse lisa 1, KIS dok 5s)

Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud.

Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnangut, märgib, et eksperthinnangus on kaebaja

esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga

nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused

(vt 21.06.2021 vastustaja vastuse lisa 3, KIS dok 5s). Seega ei ole õige kaebaja väide justkui

kaebaja antud hinnanguid arvesse ei oleks võetud. Ekspertarvamuses on esitatud andmed

kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1-6.

17. Eksperthinnangust nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud

andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 §

7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangus on põhjendatud kaebaja hinnangutega

mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangus aluseks võetud TIS

andmed oleks ebaõiged.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja väide, et neurokirurg tunnistas 2018 aastal

ühemõtteliselt kaebaja osalist töövõimet, ei ole õige. Vastustaja on põhjendatult välja toonud,

et epikriisi kohaselt on tegemist kroonilise nimmevaluga, mis ajuti kiirgub vasaku jala

tagumisele pinnale. Obj: nimmelordoos lame, kerge painduvuse piiratus enam ette. Lasegue

vasakul 50*+, paremal 70*+. Jalgade jõud ja tundlikkus ning refleksid korras. MRT nimmest

toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks näidustust ei ole. Neurokirurg valuravi osas

soovitusi ei teinud ning pidas oluliseks regulaarset võimlemist ja koormuse reguleerimist

vastavalt enesetundele. Koormuse reguleerimise soovitus ei ole võrdsustatav osalise

töövõimetusega.

Kohus leiab, et kaebaja seisund, mis on terviseandmete alusel jälgitav ning vastavatest

andmetest ei nähtu püsivaid funktsionaalse tegutsemisvõime piiranguid. Kaks ekspertarsti on

kinnitanud, et kaebajal esinevad kerged piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades

ei põhjusta märkimisväärseid piiranguid üldisele töövõimele. Kaebaja ei ole vastavaid

asjaolusid ümber lükanud. Seejuures ei nähtu ka kaebaja enda poolt Eesti Töötukassale esitatud

töövõime hindamise taotlusest ega ka kohtukaebusest, et kaebajal oleks selliseid piiranguid,

mis takistaksid teda töötamast. Asjaolu, et kaebajale on välja kirjutatud valuraviks Tramadol

100 ei tähenda, et kaebajal puudub töövõime, kui kaebajal diagnoositud haigusega ei kaasne

italle selliseid funktsionaalseid tegutsemispiiranguid, mis takistaks teda töötamast.

Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi ja

selle suhtes välja kirjutatud ravimeid eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad

võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud.

Ka asjaolu, et kaebaja vaidlustatud haldusakti lõppjäreldustega ei nõustu, ei tähenda, et otsus

oleks õigusvastane. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on

kohtumenetluses üle kontrollinud Eesti Töötukassa ekspertarst (vt vastustaja 21.06.2021

vastuse lisa 4, KIS dok 5s). Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste sooritamise

suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud

asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise

taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangus märgituga.

Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Asjaolu,

et kaebaja tarvitab Tramadoli ei tähenda seda, et kaebaja oleks töövõimetu töövõimetoetuse

seaduse tähenduses.

Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnangut

ja Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja tegutsemisvõime on mõnevõrra

piiratud. Samas ei takista kaebaja piirangud oluliselt tema igapäevaelu, mis omakorda ei mõjuta

kaebaja töövõimet ulatuses, et töötamine oleks üldiselt takistatud. Siinkohal tuleb arvestada, et

ekspertarst töövõime vähenemist ei tuvastanud.

Käesoleval juhul nähtub eksperdiarvamusest, et hinnatud valdkondade võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtused jäid 1 ja 0 piiresse, mistõttu on eksperdiarvamuse kokkuvõttes,

kooskõlas määruse nr 39 § 6 lg-ga 6 ja § 8 lg-ga 5, leitud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Ekspertarsti antud hinnangu kohaselt esinevad kaebajal piirangud, mis vajavad tähelepanu

töötingimuste valikul. Kohtul puudub alus kahelda ekspertarsti arvamuse paikapidavuses.

Kohus osundab, et eksperdiarvamuses on arvestatud nii kaebaja taotluses märgitud andmetega

(sh taotleja enda hinnang piirangutele) ning tervise infosüsteemis olevate taotleja andmetega.

Töötukassa oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse tuvastamisel lähtuma koostatud

eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuivõrd ekspertiisi käigus leiti, et kaebajal

töövõime vähenenud ei ole, siis puudus töötukassal alus teha teistsuguse sisuga otsus (TVTS §

5 lg 3 p 1).

18. Kaebaja on kaebuses veel toonud välja, et sisuliselt palus ta pikendada töövõimetust, mis

on kestnud 7-8 aastat.

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vastav väide ei ole asjakohane. Käesoleval ajal kehtiva

regulatsiooni kohaselt ei võeta töövõime hindamisel aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt

varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust ega püsiva töövõimetuse kestust. Töövõimeteotuse

seaduse kehtima hakkamisel alates 01.07.2016 muutusid töövõime hindamise alused ja kord.

Asjakohane ei ole ka kaebaja väide vastustaja poolt PS § 28 rikkumises. PS § 28 lg 2 sätestab,

et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.

Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.

Millal loetakse isik töövõimetuks ning tal on õigus riigi abile sätestab töövõimetoetuse seadus

ja tervise- ja tööministri määrus „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu.“ Käesoleval juhul

ongi kaebaja töövõimet lähtudes eelpool viidatud regulatsioonist hinnatud ning leitud, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukoht selles, et

vastustaja on rikkunud PS § 28 ebaõige.

19. Veel tõi kaebaja välja, et Tramadol on narkootikum ja kaebaja ei saa töötada selle

tarvitamise tõttu ca 15 tabletti kuus. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et Tramadol kuulub

opioidide klassi ja tekitab psüühilist ja füüsilist sõltuvust. Samas on vastustaja juhtinud

põhjendatult tähelepanu sellele, et seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada

lühikest aega ning eelistatud on mittesteroidseid põletikuvastased ravimid. Vajadusel tuleb

ravimeid kombineerida või kasutada lühiaegselt opioide. Samuti on vastustaja põhjendatult

välja toonud, et kaebaja ei ole kasutanud valuravi võimalusi. Kohus soovitab kaebuse esitajal

pöörduda valuravi arsti vastuvõtule selgitamaks välja, kas kaebajal on võimalik asendada

Tramadol mõne muu ravimiga. Üksnes Tramadoli kasutamine ei too aga kaasa isiku

töövõimetust töövõimetoetuse seaduse tähenduses.

20. Viimaks märgib kaebaja, et ta käis enne taotluse esitamist perearsti vastuvõtul ja kohe

avastati ka neerukivid/lisaks põhihaigusele/uroloogi vastuvõtt on 02.06.2021 ja kõrge vererõhk/

tabletid Moxonidinhexal ja Noliprel/ning gastroendroloog on 07.06.2021.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajal leiti 25.11.2020 teostatud kõhu- ja

vaagnapiirkonna ultraheliuuringul vasakus neerus neerukivi. Samas on vastustaja põhjendatult

välja toonud ei ole tegemist töövõimet püsivalt mõjutava seisundiga.

20.04.2021 koostatud vaideotsuse ajaks kõrgenenud vererõhu diagnoosi ei olnud püstitatud

ning seda ei saanud töövõime hindamisel, milline otsus tehti 02.03.2021 ega ka vaideotsuse

tegemisel seega arvestada.

20.04.2021 koostatud vaideotsuse ajal ei olnud ka seedetrakti haiguste diagnoose, uuringuid

ega ravi, mistõttu töövõime hindamine ja vaideotsus olid sel ajahetkel korrektsed.

Kohus kordab, et kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga.

Lisaks ei lähtuta töövõime hindamisel mitte konkreetsest diagnoosist, vaid selles, kas see

diagnoos toob kaasa tegutsemispiirangud vastavalt töövõimetoetuse seadusele. Kohus leiab, et

vastustaja (ja vastustaja eksperdid) on vastava hindamise läbi viinud õiguspäraselt lähtudes

töövõimetoetuse seaduse regulatsioonist.

21. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsus nr

TVH/21/011117 on õiguspärane. Kuivõrd vaidlustatud otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei

kuulu, siis on põhjendamatu ka kaebaja kohustamisnõue. Kaebus on tervikuna põhjendamatu

ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vastustajate seisukohtadega, mis on esitatud

vastuseks käesolevale kaebusele ning vaideotsuses märgituga ega pea vastavaid väited lähtudes

HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud,

siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik