2-19-8627/67 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-19-8627

Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

X hagi CarMasters OÜ vastu sõiduauto valduse

taastamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

16 281,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaarel Kais

Kostja: CarMasters OÜ (registrikood 11242611), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

Viimase kohtuistungi

toimumise aeg

25. august 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi CarMasters OÜ vastu osaliselt.

2. Lõpetada CarMasters OÜ valdus sõiduautole Lexus RX400h (kerenumber (VINkood)

XXXXXXXXXXXX, registreerimisnumber XXXXXX) ja jätta selle valdus Xle.

3. Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks välja 2700 eurot asendussõiduki kulu

hüvitamiseks.

4. Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks välja 60 eurot sõiduki pukseerimiskulu

hüvitamiseks.

5. Mõista CarMaster OÜ-lt X kasuks välja 99,75 eurot sõiduki puhastamise kulu

hüvitamiseks.

6. Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks välja 1719,98 eurot sõiduki taastamiskulu

hüvitamiseks.

7. Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud

määras kahjuhüvitiselt summas 2700 eurot alates 07.06.2019 kuni kohustuse

täitmiseni ja kahjuhüvitiselt summas 1879,73 eurot alates 09.03.2020 kuni kohustuse

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 4579,73 eurot.

2

8. Jätta rahuldamata X nõue CarMasters OÜ-lt sõiduki puhastamise kulu hüvitamiseks

99,75 eurot ületavas osas.

9. Jätta rahuldamata X nõue CarMasters OÜ-lt sõiduki taastamiskulu väljamõistmiseks

1719,98 eurot ületavas osas.

10. Jätta rahuldamata X nõue CarMasters OÜ-lt turvatoolide ostmisega seotud kulu 560

euro hüvitamiseks.

11. Tühistada Harju Maakohtu 26. juuni 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

12. Jätta X menetluskulud 75% ulatuses CarMasters OÜ kanda ja CarMasters OÜ

menetluskulud 25% ulatuses X kanda, v.a 03.07.2019 määruskaebuse ja

määruskaebuse tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud, mis jätta

CarMasters OÜ kanda.

13. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

14. Määrata X menetluskulude rahaliseks suuruseks 11 366,16 eurot (sh riigilõiv,

lepingulise esindaja kulu ja kohtutäituri tasu).

15. Mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks menetluskulude hüvitisena välja 8524,62 eurot.

16. Rahuldada CarMasters OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

17. Määrata CarMasters OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2083,20 eurot

(lepingulise esindaja kulu).

18. Mõista Xlt CarMasters OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 520,80 eurot.

19. Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 15 ja 18 vastastikused nõuded ja

mõista CarMasters OÜ-lt X kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 8003,82

eurot.

20. Kohustada CarMasters OÜ-d tasuma punktis 19 väljamõistetud menetluskulude

hüvitise tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 06.06.2019 Harju Maakohtule hagi CarMasters OÜ vastu valduse taastamiseks ja

kahju hüvitamiseks. Esialgses hagiavalduses esitas hageja kostja vastu ja kohus võttis

menetlusse järgmised nõuded:

1) Kohustada

kostjat

taastama

hageja

valdus

sõidukile

Lexus

RH400h,

registreerimisnumbriga XXXXXX (edaspidi Lexus), andes sõiduki valduse hagejale üle 7

päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis

a. 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki rentimise eest 2700 eurot,

b. sõiduki Lexus liisingmaksed 293,60 eurot

c. turvatoolide soetamise kulu 560 eurot.

3) Viivis kahjusummalt 4434,40 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kahju

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt hageja

tasutavatelt liisingmaksetelt alates nende sissenõutavaks muutumiseni.

4) Määrata, et kui kostja sõiduki Lexus valdust tähtaegselt üle ei anna, tuleb kostjal tasuda

hagejale kahjuhüvitisena 8000 eurot.

5) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 4434,40 eurot alates

kahjuhüvitise maksmise kohustuse tekkimisele järgnevast päevast kuni kahju tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. 26.06.2019 määrusega kohustas maakohus kostjat hagi tagamise korras andma sõiduki Lexus

hagejale üle.

3. 08.03.2020 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõudeid järgmiselt:

1) Kohustada kostjat taastama hageja valdus sõidukile Lexus, andes sõiduki valduse hagejale

üle 7 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

2) Määrata, et kui kostja sõiduki Lexus valdust tähtaegselt üle ei anna, tuleb kostjal tasuda

hagejale kahjuhüvitisena 6000 eurot.

3) Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 9519,50 eurot, sh

a. 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki rentimise eest 2700 eurot,

b. uute turvatoolide soetamise kulu 560 eurot,

c. sõiduki väärtus 6000 eurot,

d. sõiduki pukseerimise kulu 60 eurot,

e. sõiduki puhastamise kulu 199,50 eurot.

4) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 3260 eurot alates 07.06.2019 kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 6259,50 eurot alates 09.03.2020

kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

4. Kohus selgitas pooltele 12.11.2020 kohalduvat õigust ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid

ning andis hagejale võimaluse esitada oma tervikseisukohad. Samuti palus kohus hagejal

täpsustada, kas ta loobub osaliselt oma nõuetest või võtab need tagasi.

5. 26.11.2020 hagiavalduse tervikteksti kohaselt on hageja lõplikud nõuded järgmised:

1) Lõpetada kostja valdus sõidukile Lexus ja jätta selle valdus hagejale.

2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 9519,50 eurot, sh

a. 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki rentimise eest 2700 eurot,

b. uute turvatoolide soetamise kulu 560 eurot,

4

c. sõiduki seisukorra taastamise kulu 6000 eurot,

d. sõiduki pukseerimise kulu 60 eurot,

e. sõiduki puhastamise kulu 199,50 eurot.

3) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 3260 eurot alates 07.06.2019 kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjusummalt 6259,50 eurot alates 09.03.2020

kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

6. Kohus võttis 11.12.2020 määrusega menetlusse hagi sõiduki seisukorra taastamise kulu

6000 euro hüvitamiseks, sõiduki puhastamise kulu 60 euro hüvitamiseks ja pukseerimise

kulu 199,50 euro hüvitamiseks. Sama määrusega võttis kohus vastu tingimusliku kahju

hüvitamise nõudest (8000 eurot) ja liisingmaksete 293,60 euro hüvitamise nõudest

loobumise ja lõpetas selles osas asja menetluse. Maakohtu menetluses on seega hageja

nõuded 26.11.2020 menetlusdokumendis esitatud sõnastuses.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

7. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja sõiduki Lexus RX400h,

registreerimisnumbriga XXXXXX, vastutav kasutaja ja valdaja. Hageja liisis sõiduki

MOGO OÜ-lt ja on tasunud kõik sõidukiga seotud makseid kas ise või endale kuuluvate

ettevõtete kaudu. Sõiduk on hageja isiklikus valduses olev vara, mida ta on kasutanud

eelkõige oma kolme väikese lapse ja kahe koera transpordiks. Vahel on hageja andnud

sõidukit kasutada oma laste isale Qle, et ta sõidutaks lapsi lasteaeda ja sealt koju.

8. Hageja andis sõiduki 14.02.2019 kasutada Qle, et viimane viiks lapsed sel päeval lasteaeda,

huviringidesse jms. Sama päeva õhtul helistas Q hagejale ja teatas, et sõiduk ei asu enam

seal, kuhu ta oli selle parkinud ja et sõiduk on arvatavasti ärandatud. Hiljem leidis hageja

oma sõiduki kostja autoremonditöökoja parklast Tallinnas, Kukermiidi tänaval. Hageja läks

15.02.2019 kostja juurde, et saada auto valdus tagasi. Sõiduk oli pargitud teiste sõidukite

poolt selliselt kinni, et seda ei olnud võimalik sealt ära viia. Kostja teatas hagejale, et ei

tagasta autot, sest Q oli 14.02.2019 käinud kostja autoremonditöökojas oma sõidukit BMW

330xd (RRRRRR) remontimas, kuid jättis remonttööde eest arve tasumata ja viis BMW

kostja parklast minema. Kostja ütles, et hoiab hageja autot pandiks, kuni Q tasub kostjale

BMW remonttööde eest esitatud arve. Hiljem, 08.03.2019 teisaldas kostja sõiduki

kinnisesse garaažiboksi.

9. Kostja ei ole hoolimata korduvatest palvetest sõidukit ja selles olevaid asju hagejale

tagastanud. Sõiduki teisaldamisega hagejale sõiduki kasutamise võimatuks muutmine on

hageja valduse omavoliline äravõtmine. Isegi, kui tegemist ei olnud äravõtmisega, takistas

kostja hagejal valduse teostamist. Kostjal puudus õigus või põhjus hageja valduses oleva

sõiduki ja selles olevate esemete valduse äravõtmiseks hagejalt. Kostja peab sõiduki

hagejale tagastama.

10. Hagejale on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tõttu kahju kokku 9519,50 eurot.

10.1. Kuna hageja vajab igapäevaseks liikumiseks sõidukit, mh põhjusel, et tal on

kolm väikest last ja kaks koera, samuti vajab hageja sõidukit oma äritegevuseks, rentis

hageja perioodiks 20.02.2019 kuni 23.04.2019 samaväärse asendussõiduki, Land Rover

Range Roveri. Nii Lexus RX 400h kui Land Rover Range Rover sport on linnamaasturi

tüüpi tavapärasest luksuslikumad sõidukid. Hageja rentis asendussõiduki, kui oli selge,

et kostja vabatahtlikult sõidukit ei tagasta.

5

Hageja maksis asendussõiduki eest renti 300 eurot nädalas, s.o kokku 2700 eurot, mis tuleb

kostjale hagejale hüvitada.

10.2. Sõidukis asusid selle teisaldamise hetkel hageja jaoks olulised esemed – kolm

laste turvatooli, hageja ettevõtetele kuuluvad dokumendid ja hageja isiklikud esemed.

Hageja pidi soetama uued turvatoolid hinnaga kokku 560 eurot. Kuna uute turvatoolide

ostmine oli laste transportimiseks vältimatult vajalik, on hageja kaotanud huvi sõidukis

olnud turvatoolide tagastamise vastu.

10.3. Kostja tagastas sõiduki hagejale hagi tagamise määruse alusel algatatud

täitemenetluses 22.07.2019. Sõiduki tagasisaamisel selgus, et sõidukile olid tekkinud

kostja valduses olemise ajal kere- ja salongikahjustused. Sõidukil olid niiskus- ja

hallituskahjustused ning tehnilised probleemid, sh on närilised läbi närinud kõik auto

juhtmed. Sellised kahjustused said tekkinud ainult sõiduki hoidmisel kinnises ja

ventileerimata ruumis. Hageja tellis 15.08.2019 Jazz käsipesulas sõiduki salongi

keemilise puhastuse ja pesu eritööd maksumusega 199,50 eurot. Paraku ei ole sõiduki

endine seisukord taastunud, sõiduki sisemuses on jätkuvalt tugev hallituse ja keemilise

töötlemise lõhn, hoolimata pidevast õhutamisest.

10.4. Sõidukile tekkinud kere- ja salongikahjustuste kõrvaldamine, s.o sõiduki endise

olukorra

taastamine,

maksab

49

030,08

eurot,

kuna

sedavõrd

tugevate

hallituskahjustuste puhul tuleb praktiliselt kogu sõiduki salongi sisu välja vahetada.

Samuti tuleb kõrvaldada kahjustused kerel ja esiklaasil. Lähtudes mõistlikkuse

põhimõttest nõuab hageja kostjalt sõiduki seisukorra taastamise kulu hüvitamist auto

väärtuse, s.o 6000 euro ulatuses.

10.5. Kuna sõiduki hagejale tagastamisel 22.07.2019 see ei käivitunud, tellis hageja

puksiiri sõiduki viimiseks kostja territooriumilt Kukermiidi tn 11 Unelmauto AS

remonditöökotta Peterburi tee 1. Teenus maksis 60 eurot.

11. Lisaks kahju hüvitamisele, tuleb kostjal tasuda hagejale ka seaduses sätestatud määras

viivist alates nõude esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

13. Hagejal ei ole valduse taastamise nõuet kostja vastu. Sõiduauto Lexus otsene valdaja

14.02.2019 oli Q, mitte hageja ja valduse taastamise nõue võib olla ainult temal. Hageja ei

ole esile toonud, et otsene valdaja ei saa või ei taha Lexuse valdust taastada. Hageja ei ole

ka tõendanud, et ta oleks nõudnud valduse taastamist Qlt.

14. Kostja ei ole Q suhtes omavoliline valdaja ja tal on õigus keelduda Qle sõiduki tagastamisest

võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 alusel. Nimelt tõi Q 29.01.2019 kostja töökotta remonti

sõiduki BMW 330xd. Kostja oli valmis BMW Qle üle andma 14.02.2019 eeldusel, et

viimane tasub esitatud arved. Q saabus kostja töökotta sõiduautoga Lexus ja murdis kostja

valduse BMW-le ebaseaduslikult. Kostja ei tagasta Lexust kuni Q ei tagasta kostja töökojas

remonditud sõidukit BMW, mille suhtes on kostjal pandiõigus või ei tasu esitatud arveid.

Kuna Q rikkumine jättis kostja ja KavilTran OÜ vahelise võlasuhte tagatiseta, on kostja

nõue ja Q kohustuse vahel piisav seos. Kuna hageja ei teostanud sõiduauto valduse

kaotamisel selle üle tegelikku võimu, sai kahjustada sõiduki valdaja Q, mitte hageja

6

õigushüve. Hagejal võivad seega olla ainult kaudse valdaja õigused ja ta on seeläbi seotud

kostja ja Q vahelise õigussuhte asjaoludega.

15. Kostja paigutas Lexuse 08.03.2019 lukustatud garaažiboksi kuna Q tegi katse siseneda

kostja territooriumile puksiirautoga, eesmärgiga viia Lexus ära.

16. Hagejal ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

väidetav tegu on õigusvastane ja selle teo tagajärjel on tekkinud kahju. Kuna kostja oli

õigustatud takistama Q valdust, puudub kostja tegevuses süü. Pädevad riigiorganid hindasid

kostja tegevuse õiguspärasust ja aktsepteerisid kostja käitumist. Hageja kahju hüvitamise

nõuded on ka sisuliselt põhjendamatud.

16.1. Asendussõiduki rentimise kulu hüvitamise nõue on põhjendamatu, kuna hageja

ei ole tõendanud, et tal oli vaja sõidukit kasutada. Hageja tõi esile, et ta vajas sõidukit

mh oma äritegevuseks. Seega kasutati sõidukitk a teiste isikute poolt ja huvides (hageja

kaks äriühingut). Hageja ei ole määratlenud, kuidas kulud sõiduki tegelike kasutajate

vahel jagunesid ja millises proportsioonis oli kellelgi vaja asendusautot kasutada.

Hagejal on asendusauto nõue isiku vastu, kelle tegevuse tulemusena kostja Lexust kinni

hoidis. Q oleks saanud anda hageja kasutada BMW.

16.2. Hageja ei ole tõendanud, et Lexuses oli 14.02.2019, kui Q kostja parklasse

saabus, kolm turvatooli. Hageja esitas tõendina kaks arvet, kuid ei ole selgitanud, kuidas

on turvatoolide ostmine 25.04.2019 ja 03.05.2019 seotud väidetavate sündmustega, mis

toimusid 14.02.2019. Tõendamata on põhjuslik seos kahju tekkimise ja Lexuse valduse

takistamisega. Hageja oleks vajadusel turvatoolid autost kätte saanud. Isegi, kui kahju

on tekkinud, tuleb kahjuhüvitist vähendada 100% VÕS § 139 alusel.

16.3. Hagejal ei ole kostja vastu sõiduki taastamise kulu hüvitamise nõuet.

Tõendamata on kahju tekitamine. Väited kerekahjustuste kohta on teadvalt ebaõiged.

Hageja ja kostja esitatud fotodelt nähtub, et hageja viidatud kerevigastused olid olemas

juba siis, kui auto oli kinni pargitud. Hageja ei ole väitnud, et kui ta leidis auto kostja

parklas 15.02.2019 kinni pargituna, olid autol tekkinud vigastused näiteks paremal

küljel, mida varem ei eksisteerinud. Tõendamata on väide, et sõiduki seisukorra

taastamiseks kulub 49 030,08 eurot. Hageja esitatud hinnapakkumised ei tõenda nende

autoosade ostmise ja tööde tegemise vajalikkust.

16.4. Väide, et Lexuse eelduslik väärtus on 6000 eurot on tõendamata ja ebausutav.

Heas korras olevat sarnast sõidukit müüakse hinnaga 4990 eurot, kuid arvestades

Lexuse kerevigastusi, ei ole selle väärtus rohkem kui 2500 eurot. Lexus on osalenud

ajavahemikul 17.04.2014– 11.11.2018 vähemalt 6 korral liikluskindlustuse juhtumites.

Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et ta oleks sõiduki korda teinud. 28.03.2018

pakkumises on juhitud tähelepanu sellele, et kindlustus ei olnud otsustanud kas tiiva

kriimud on sama juhtum. Arusaamatuks jääb, millele tugineb hageja väide, et

kerekahjustused tekitas kostja. Lexus on tegelikult endiselt sõidukorras ja liikluses

kasutatav vähemalt kuni novembri lõpuni 2021. Lexusel on endiselt kasutusväärtus,

kuna see on osalenud 2020.a osalenud liikluses vähemalt 3000km. Auto jääkväärtus,

2500 eurot, tuleb kahjuhüvitisest maha arvata.

16.5. Kostja ei ole tekitanud Lexusele salongi kahjustusi. Unelmauto AS 16.08.2019

hinnapakkumisest ei selgu, mis tingis nende tegemise. Hageja ei tõendanud, et

eksisteerisid kahjustused, mille puhul tuleb teostada kogu sõiduki salongi sisu välja

7

vahetamine jms. Kostjal ei olnud ligipääsu Lexuse salongi. Kui hagejale olid teada

asjaolud, mis võisid kaasa tuua varale kahju tekkimise, näiteks liigniiskus autos, pidi

hageja tegema endast oleneva, et vältida kahju tekkimist või suurenemist. Kuna hageja

väitel paigaldas Q autosse niiskuse eemaldaja, oli asja valdajale see probleem teada.

Kostjale ei antud võimalikest probleemidest teada. Hageja ei teinud kahju vältimiseks

midagi. Samuti ei ole hageja tõendanud, mis oli väidetav kostja tegu, mis salongi

kahjustused põhjustas. Isegi, kui kahju on tekkinud, tuleb kahjuhüvitist vähendada

100% võrra VÕS § 139 alusel.

16.6. Hagejal ei olnud vajadust kasutada sõiduki puksiirteenust. Auto, mis on 5 kuud

seisnud, vajab reeglina vaid käivitusabi, mitte pukseerimist.

16.7. Hageja ei ole tõendanud, miks on vaja pärast sõiduki taastamise kulude kandmist

veel vaja sõidukit 199,50 euro eest puhastada. Hageja ei ole tõendanud, et Jazz pesula

arve on seotud Lexusega. Arvestades hageja väiteid, ei ole Lexusele eeldatavalt

keemilist puhastust tehtud. Hageja pukseeris sõiduki kostja juurest Unelmauto AS

aadressile ja ei ole avaldanud, kas auto sai vahepeal sõidukorda.

17. Hageja viivisenõue on põhjendamatu. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta soovib saada

valduse viivitamise eest viivist kahjunõudelt alates hagi esitamisest kuni kahju

hüvitamiseni. Kostjal ei ole võimalik valdust pärast 20.07.2019 rikkuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

18. Kohus lahendab esmalt kostja 25.08.2021 kohtuistungil esitatud vastuväite hageja

17.08.2021 menetlusdokumendi vastuvõtmisele. Kostja palub jätta menetlusdokumendiga

arvestamata, kuna see on esitatud hilinemisega. Kohus andis hagejale 03.05.2021 kohtuistungil

tähtaja 25.05.2021 asjaolude ja tõendite esitamiseks. Kostjale määrati tähtaeg 15.06.2021 oma

vastuväidete ja tõendite esitamiseks ja hagejale omakorda 06.07.2021 neile seisukohtade

esitamiseks. Pooled esitasid 25.05.2021 ja 15.06.2021 menetlusdokumendid tähtaegselt.

Hageja kostja 15.06.2021 menetlusdokumendile tähtaegselt vastust ei esitanud. Hageja esitas

oma seisukoha kaks kuud hiljem, 17.08.2021.

19. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul,

kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et hageja

menetlusdokumendi vastuvõtmine ei ole põhjendatud. Hageja ei toonud esile ühtegi asjaolu,

mis oleks tal takistanud seisukoha tähtaegset esitamist. Kohus selgitab, et uute

menetlusdokumentide esitamine väljaspool selleks kohtu määratud tähtaega takistab tsiviilasja

menetlemist efektiivset ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus arvestab seejuures, et

menetlusdokument esitati vahetult enne põhiistungit ja pooltele oli teada, et asi arutatakse

25.08.2021 kohtuistungil sisuliselt lõpuni. Kohus ei arvesta seega asja lahendamisel hageja

17.08.2021 menetlusdokumendiga.

20. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

8

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on

tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

21. Hageja nõuab kostjalt sõiduauto Lexus suhtes kostja valduse lõpetamist ja selle hagejale

jätmist ning valduse takistamisega tekitatud kahjuhüvitist kokku 9519,50 eurot. Samuti nõuab

hageja kostjalt rahaliste nõuetega seotud viivist. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite kohaselt

ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

a. hageja on sõiduki Lexus RX400h, registreerimisnumbriga XXXXXX vastutav kasutaja (kd

I tl 7 – 9 liisinguleping nr LG18022015/109 ja kd I tl 10 sõiduki registreerimistunnistus);

b. hageja andis 14.02.2019 sõiduki kasutada Qle (kd I tl 67, kostja 23.07.2019

menetlusdokumendi p 2.3);

c. Q läks sõidukiga kostja autoremonditöökotta, kust lahkus oma sõidukiga BMW 330xd,

registreerimisnumbriga RRRRRR, ilma kostjale remonttööde arvet tasumata ja jättis

Lexuse kostja töökoja juurde;

d. kostja takistas Lexuse ära viimist kostja töökoja juurest (kd I tl 67, kostja 23.07.2019

menetlusdokumendi p 2.4);

e. kostja andis Lexuse hagejale üle 22.07.2019 Harju Maakohtu 26.06.2019 hagi tagamise

määruse alusel (kd I tl 37 – 39 hagi tagamise määrus, kd I tl 118 üleandmise protokoll ja kd

II tl 2 kohtuistungi protokoll).

Valduse taastamise nõue

22. Asja valduse taastamisele suunatud nõue võib kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse

(AÕS) § 45 lg 1 alusel, mille kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse

taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Juhul, kui tegemist oli valduse

rikkumise, mitte äravõtmisega, võib hageja nõue kuuluda rahuldamisele AÕS § 44 lg 1 alusel.

23. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võttis valduse ära või rikkus valdust. Kohus

nõustub hagejaga, et kostja tegu on käsitletav valduse äravõtmisena, s.t hageja nõude õiguslik

alus on AÕS § 45. Valduse äravõtmise all mõistetakse kestvat, püsivat ja täielikku tegeliku

võimu kaotust asja osas. Kostja võttis omaks, et takistas Lexuse ära viimist oma töökoja

parklast ja esitas selle kohta foto, millelt nähtub, et sõiduauto on kinni pargitud (kd I tl 75).

Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt selgitas

kostja menetlejale, et otsustas pidada Lexust pandiks enda juures, kuni Q täidab oma kohustuse

ja tasub sõiduautole BMW teostatud remondi eest (kd I tl 11 – 12). Õige ei ole kostja väide, et

ta ei ole võtnud sõidukit enda valdusesse. Kostja tõi oma 23.07.2019 vastuses hagiavaldusele

esile, et sõiduk asus kostja parklas kuni 08.03.2019, kui ta paigutas sõiduauto lukustatud

garaažiboksi, kuna Q oli üritanud Lexust kostja territooriumilt ära viia (kd I tl 68 pöördel ja Kd

I tl 88 – 89 kirjavahetus). Seega võttis kostja Lexuse valduse hagejalt ära hiljemalt 08.03.2021,

kuna ta lasi sõiduki ära viia kinnisesse lukustatud garaažiboksi, mis oli kostja valduses ja millele

hagejal ligipääsu ei olnud. Kostja omistab ebaproportsionaalset tähtsust asjaolule, et sõiduauto

võtmed ei olnud kostja käes. Nimetatu ei takistanud kostjal sõiduki ümberteisaldamist ühest

kohast teise. Samas ei taganud sõiduki võtmed hagejale võimalust seda vallata ja kasutada.

Sõiduki üle valduse teostamine ei seisne ka üksnes selle kasutamises liiklusvahendina, nagu

leiab kostja. Kuna hageja kaotas kostja tegevusega püsivalt ja täielikult tegeliku võimu

9

sõiduauto Lexus üle ja kostja eesmärk oligi hoida sõiduautot ajutiselt enda valduses, oli

tegemist valduse äravõtmisega.

24. Hageja asja valduse taastamisele suunatud nõue võiks seega kuuluda rahuldamisele

AÕS § 45 lg 1 alusel, mille kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse

taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Selle nõude eeldused on järgmised:

nõude esitaja on valdaja, aset on leidnud valduse äravõtmine, nõue esitatakse isiku suhtes, kes

valduse ära võttis ja vastav isik on nõudja suhtes omavoliline valdaja AÕS § 40 lg 2 tähenduses.

Nõude saab maksma panna asja senine otsene valdaja, kuid AÕS § 47 sätestatud alustel ja

korras ka kaudne valdaja.

25. Poolte menetlusdokumentide kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole Lexuse

omanik (vt käesoleva otsuse p 21 ja kohtu 12.11.2020 selgitav määrus), kuid ta oli 14.02.2019

Lexuse suhtes vähemalt kaudne valdaja ja et kostja takistas 14.02.2019 Lexuse ära viimist.

Hagiavalduse kohaselt andis hageja sõiduki 14.02.2019 kasutada oma laste isale Qle. Sama

päeva õhtul helistas Q hagejale ja teatas, et sõiduk ei asu enam seal kuhu ta oli selle parkinud.

Hageja on selgitanud ka seda, et Q kasutas sõidukit, et minna kostja töökotta. Kostja on

järeldanud nendest asjaoludest, et hagejal ei saa olla valduse taastamise nõuet, kuna ta ei olnud

sõiduki otsene valdaja. Hageja leiab aga, et Q ei muutunud asja otseseks valdajaks, kuna ta oli

valduse teenija AÕS § 33 lg 3 tähenduses, kellel ei ole valdaja õigusi.

26. Kohus ei nõustu hagejaga, et Q oleks olnud valduse teenija. AÕS § 33 lg 3 kohaselt on

valduse teenija isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema

majapidamises või ettevõttes. Valdaja õigusi ega kohustusi ei ole seega isikul, kes täidab teise

isiku jaoks asja vallates viimase korraldusi. Kui isik valdab asja kui enda valduses olevat asja,

tegutseb ta enda tahte kohaselt (vt nt Riigikohtu 20.03.2019 otsus nr 2-171413 p 10). Kohus

kuulas Q 03.05.2021 kohtuistungil tunnistajana üle. Q ütluste kohaselt on ta hageja laste isa ja

ta kasutas sõidukit 14.02.2021 hageja palvel selleks, et lastega mõni sõit teha. Tunnistaja

selgitas, et kasutas selle vahel autot, et sõita kostja remonditöökotta oma autole järgi (kd II tl

6). Q ei täitnud seega kostja remonditöökotta sõites hageja korraldusi tema majapidamises või

ettevõttes. Igal juhul leiab kohus, et oma laste sõidutamine ei ole käsitletav teise vanema

majapidamises tema korralduse alusel tegutsemisena. Seejuures ei ole hageja ega tunnistaja

väitnud, et Q oleks läinud hageja sõidukiga kostja töökoja juurde hageja korralduse täitmiseks.

Vastupidi, 30.03.2021 menetlusdokumendis märgib hageja, et Q läks Lexusega kostja

autoremonditöökotta oma sõidukile järgi omal algatusel. Eeltoodu tõttu oli Q Lexusega kostja

töökotta minnes selle otsene valdaja ja hageja sõiduki kaudne valdaja.

27. Eeltoodu ei välista siiski hageja nõude rahuldamist ja Lexuse valduse temale üle andmist

AÕS § 45 lg 1 alusel. AÕS § 47 kohaselt võib valduse rikkumisest või valduse äravõtmisest

AÕS § 44 või § 45 tuleneva nõude esitada ka kaudne valdaja, kuid ta võib nõuda asja üleandmist

otsesele valdajale või kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja

valduse üleandmist nõuda ka endale. Hageja, kaudse valdajana, nõuab sõiduki valduse

üleandmist endale. Hageja selgitas ja tõendas, et tegemist on tema liisitud sõidukiga. Q kinnitas

kohtus ütluste andmisel, et tema autot tagasi ei soovi, kuna tegemist ei ole tema sõidukiga (kd

II tl 6). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et otsene valdaja ei taha valdust taastada ja hagejal

on AÕS § 47 tulenevalt iseenesest õigus nõuda valduse taastamist ka endale. Seda järeldust ei

muuda kostja väide, et sõiduki tagastamiseks on tema poolt pöördunud kirjalikult Q.

28. Kostja saab hageja nõude rahuldamisest keelduda, kui valduse äravõtmine ei olnud

omavoliline (st see ei toimunud AÕS § 40 lg 2 esimese lause mõttes valdaja nõusolekuta

seadusvastaselt) ja tal on õigus asja vallata (AÕS § 46).

10

29. Kostja leiab, et ta ei ole Q suhtes omavoliline valdaja, kuna tal tekkis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 654 lg 1 alusel pandiõigus Q sõiduautole BMW 330 xd (RRRRRR), mille remondi

kostja teostas, kuid mille Q viis ära ilma kostjale töötasu maksmata. Kuna Q viis BMW kostja

valdusest ära, rikkus ta kostja pandiõigust ja kostjal on õigus keelduda talle Lexuse, millega Q

saabus kostja töökotta, tagastamisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Q kinnitas kohtus ütluste andmisel,

et läks hageja sõidukiga kostja töökoja juurde ja sõitis ära enda sõiduautoga BMW, jättes

Lexuse kostja töökoja juurde. Hageja vaidles kostja väidetele vastu leides, et kostjal ei ole

Lexuse suhtes pandiõigust.

30. Kohus selgitab, et kostja omavoli hageja suhtes võib välistada see, et tal on õigus asja

vallata, kuna tal on sõiduki suhtes pandiõigus, s.t kui täidetud on VÕS § 654 lg 1 sätestatud

töövõtja pandiõiguse tekkimise eeldused. Pandiõigusega tekib valdusõigus, mis välistab

omavoli. Pandiõigus võib tekkida seaduse või lepingu alusel (AÕS § 276). Pooled ei vaidle

selle üle, et kostjal on nõue Q või KavilTans OÜ vastu sõiduki BMW remondiarve tasumiseks.

Kohus selgitas kostjale, et seda, et tal on Lexuse suhtes pandiõigus, peab tõendama kostja.

Kohus leiab, et esitatud ja tõendatud asjaoludel ei olnud kostjal Lexuse suhtes pandiõigust ega

muud seadusest tulenevat õigust Lexuse valdust ära võtta.

31. VÕS § 654 lg 1 kohaselt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete

tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või

muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Kostja esile toodud asjaolude kohaselt

oli kostjal töövõtulepingust tulenev pandiõigus sõiduauto BMW suhtes. Eelviidatud sättest

tuleneb pandiõigus üksnes töövõtulepingu objektiks olnud asjale. Antud juhul oli vallasasi, mis

oli töövõtu eesmärgil kostja valduses, sõiduauto BMW, mitte Lexus. Nii on kostja õigesti ka

ise märkinud, et tal oli seadusest tulenev pandiõigus sõiduautole BMW 330xd, kuna Q täidab

oma töövõtulepingust tulenevad kohustused, s.o tasub tehtud remonditööde eest (kostja

04.01.2021 menetlusdokument). Kohtuistungil selgitas kostja, et Lexuse kinni pidamine oli

kohane õiguskaitsevahend selleks, et tagada pandi eseme valduse taastamine. Kohus sellega ei

nõustu. Seadus ei näe ette töövõtulepingust tuleneva pandiõiguse laienemist kolmandate isikute

vallasasjadele, mis ei ole töövõtu eesmärgil töövõtja valduses. Kohus pöörab tähelepanu AÕS

§ 286 p-le 2 (km § 281 lg 2), mille kohaselt pant lõpeb kui panditud asi on pandipidaja valdusest

välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda. Teise vallasasja panti võtmine pandieseme asemel ei

ole seadusest tulenev õiguskaitsevahend.

32. Kostjal ei ole hageja ees õigust keelduda sõiduki tagastamisest ka VÕS § 110 lg 1 alusel.

Kostja valdust ei muuda seaduslikuks asjaolu, et tal on Q või KavilTrans OÜ vastu rahaline

nõue ja viimane jättis vaidlusaluse sõiduki kostja territooriumile. Kui kostjal on nõuded Q või

KavilTrans OÜ vastu, tuleb need lahendada eraldi menetluses. Kohus ei anna käesolevas asjas

hinnangut ega hinda tõendeid selle kohta, kas ja kui suur rahaline nõue võib kostjal olla

sõiduauto BMW suhtes sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks

kostja kohustuse ja tema nõude vahel piisav seos nimetatud sätte tähenduses. VÕS § 110 lg 1

teise lause kohaselt on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja

kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või

muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Antud juhul ei ole hageja ega sõiduauto

Lexus mingil viisil seotud kostja ja Q või KavilTrans OÜ vahelise sõiduautot BMW puudutava

töövõtulepinguga ja kostja nõudega viimaste vastu. Hageja vastu kostjal nõudeid ei ole (vt ka

Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-2-1-68-16 p 5. 1). Seetõttu ei anna VÕS § 110 ega VÕS § 111

kostjale hageja ees valdamise õigust AÕS § 83 lg 1 mõttes (vt analoogia korras Riigikohtu

19.02.2014 otsus nr 3-2-1-179-13 p 29). Kostja viide VÕS § 110 lg-le 1 ei annaks igal juhul

alust jätta hagi rahuldamata, nagu palub kostja. Kui kostja vastuväide oleks põhjendatud, teeks

kohus otsuse, millega kostjat kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui hageja on täitnud oma

11

kohustuse kostja suhtes (VÕS § 110 lg 5). See ei oleks aga võimalik, kuna hagejal kostja ees

kohustusi ei ole. Kohus märgib, et VÕS § 111 annab õiguse kohustuse täitmisest keelduda

vastastikkuse lepingu puhul. Hageja ja kostja vahel lepinguid sõlmitud ei ole.

33. Eeltoodu tõttu ei olnud kostjal sõiduauto Lexus suhtes pandiõigust ja tal ei ole hageja

ees õigust asja vallata või õigust keelduda valduse väljaandmisest ka muul õiguslikul alusel.

Samuti ei olnud kostjal valdaja nõusolekut valduse ära võtmiseks. Kostja valdus on seega

omavoliline AÕS § 40 lg 2 tähenduses. Asjaolust, et prokuratuuri tuvastatud asjaoludel ei olnud

tegemist asja ebaseaduslikult enda kasuks pööramiseks karistusseadustiku (KarS) § 201 mõttes

(kd I tl 16 – 17), ei järeldu, et kostjal oleks valduse äravõtmiseks seadusest tulenev alus. See,

kas hageja ja Q elavad koos, ei oma aga asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Õige ei ole kostja

käsitlus, nagu ei tuleks hageja, kostja, Q ja KavilTrans OÜ vahelisi erinevaid õigussuhteid

üksteisest eristada. Kohus ei anna seetõttu hinnangut hageja ja Q kooselu puudutavatele

väidetele ja tõenditele.

34. Kostjal ei ole seega õigust hageja nõude täitmisest AÕS § 46 alusel keelduda. Valduse

taastamise nõude välistavaid asjaolusid (AÕS § 47 lg 2 ja § 48) ei ole kohtu ette toodud. Kuna

kostja võttis sõiduki valduse omavoliliselt ära ja sõiduki otsene valdaja selle tagastamist ei

soovi, kuid selle tagastamist soovib kaudne valdaja, kellel oli tulenevalt liisingulepingust asja

kasutamise õigus, tuleb hagi valduse taastamise nõude osas rahuldada. Hageja nõude

rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väide, nagu ei sooviks hageja saada asja omanikuks.

35. Kohus rahuldas 26.06.2019 hageja hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat hagi

tagamise korras andma vaidlusaluse sõiduki Lexus üle kostjale. Sõiduk anti hagejale üle

22.07.2019. Nimetatu ei takista hageja nõude rahuldamist. Seoses hagi tagamisega sõiduki

hagejale üleandmisega on hageja käesoleva otsuse jõustumiseni sõiduki hoidja, ja kostja selle

kaudne valdaja AÕS § 33 lg 2 mõttes. Kuna hagi tuleb valduse taastamise nõude osas rahuldada,

lõpetab kohus käesoleva otsusega kostja valduse ja jätab sõiduauto hageja valdusesse (vt ka

Riigikohtu 06.12.2017 otsus nr 2-15-3430 p 20.1 ja 20.2).

36. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei

taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu jõusse jätmine ei ole lahendi

täitmise tagamiseks vajalik. Hageja nõustus 25.08.2021 kohtuistungil hagi tagamise abinõu

tühistamisega. Kohus tühistab seetõttu käesoleva otsusega Harju Maakohtu 26.06.2019 hagi

tagamise määruse.

Kahju hüvitamise nõuded

37. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki rentimise

kulu hüvitamiseks 2700 eurot, uute turvatoolide soetamise kulu hüvitamiseks 560 eurot ja

sõiduki pukseerimise kulu hüvitamiseks 60 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist

sõiduki seisukorra taastamise kulu hüvitamiseks 6000 eurot ja sõiduki puhastamise kulu

hüvitamiseks 199,50 eurot.

38. Hageja kahjunõuete õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045

lg 1 p-ga 5, mille järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati mh valduse

rikkumisega. Selle nõude eeldused on järgmised: kostja on toime pannud teo, hagejale on selle

teo tagajärjel tekkinud kahju, teo ja kahjuliku tagajärje vahel on põhjuslik seos, kostja tegu on

õigusvastane VÕS § 1045 tähenduses ja kostja on kahju tekkimises süüdi (VÕS § 1050). Kohus

12

selgitas 12.11.2020 määruses, et eelnimetatud asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada hagejal, v.a

süü, mille puudumine tuli tõendada kostjal. VÕS § 1050 kohaselt süü olemasolu eeldatakse.

39. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. Kohus tuvastas ülal, et vaidlusalune sõiduauto Lexus oli hageja poolt liisitud ja

hageja oli selle vastutav kasutaja ja kaudne valdaja, kuid kostja võttis hageja sõiduki valduse

ära, takistas valduse taastamist ja paigutas selle hiljem kinnisesse garaažiboksi. Kohus tuvastas

ülal ka selle, et kostja poolt sõiduauto valduse äravõtmine oli omavoliline, s.t sellel ei olnud

õiguslikku alust. Kostja on seega rikkunud hageja valdusõigust. Tegemist on õigusvastase teoga

VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses.

Samaväärse sõiduki rentimisega seoses kantud kulu

40. Hageja oli sõiduauto Lexus liisinud ja oli selle vastutav kasutaja. Sõiduk oli antud

liisingulepingu alusel hageja kasutusse (kd I tl 7 – 9, liisingulepingu p 2.1). Kuna vastutava

kasutaja õiguste hulka kuulub ka õigus asja vallata ja kasutada, kaotas hageja kostja

õigusvastase tegevuse tõttu asja kasutusvõimaluse. Hageja tõi esile, et pidi Lexuse

kasutusvõimatuse tõttu rentima perioodil 20.02.2019 – 23.04.2019 asendussõiduki. Hageja

sõlmis 20.02.2019 Soul Brothers OÜ-ga rendilepingu sõiduki Land Rover Range Rover

kasutamiseks hinnaga 250 eurot (koos käibemaksuga 300 eurot), nädalas (kd I tl 18 – 19). Soul

Brothers OÜ 23.04.2019 arve nr 230419 kohaselt tasus hageja nimetatud sõiduki 9 nädala

pikkuse rendiperioodi eest kokku 2700 eurot (kd I tl 121). Seega on hageja kandnud kulusid

põhjusel, et tal ei olnud võimalik kasutada tema poolt liisitud sõiduautot.

41. Asendusauto rentimise kulud võivad kuuluda hüvitamisele VÕS § 132 lg 4 alusel.

Viidatud sätte kohaselt, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema

majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise

kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. (vt ka Riigikohtu

26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 32). VÕS § 132 lg 4 ei välista sõiduki vajalikkust või

kasulikkust muul põhjusel, kui majandus- või kutsetegevus või töö (vt ka Riigikohtu 27.10.2014

otsus 3-2-1-9014 p 14). Kohus leiab, et sõiduauto Lexus oli hagejale vajalik.

42. Asjaolu, et sõidukit oli vaja, tõendab see, et hageja oli eraisikuna sõiduki liisinud ja

sõiduk oli kasutuses. Ka asendussõiduki rentis hageja eraisikuna. Hageja kasutas sõidukit oma

igapäevategemises, mh oma laste sõidutamiseks. Asjaolu, et hagejal on lapsed, kinnitavad ka

Q vande all antud ütlused ja asjaolu, et sõidukis oli selle tagastamisel vähemalt üks lastele

mõeldud turvatool (03.05.2021 kohtuistungi protokoll). Samuti selgitas hageja, et vajas sõidukit

ka oma äritegevusega tegelemiseks. Asjaolu, et hagejaga seotud äriühingud on registreeritud

aadressil, mida hageja on ka kohtumenetluses avaldanud oma elukohana, s.o aadressile Heina

tn 27-1, Tallinn (kd I tl 82 ja 83 äriregistri väljavõtted), seda ei välista. Kostja kahtlused selle

kohta, et hagejal on vaja sõidukit igapäevaselt kasutada, on vastuolus kostja enda esitatud

tõenditega selle kohta, et vastavalt sõiduki ülevaatuse andmetele on Lexus olnud regulaarselt

kasutuses. Tehnoülevaatusel fikseeritud odomeetri näitude kohaselt on perioodil 26.09.2018 –

31.08.2020 Lexusega sõidetud 8320 km (kd I tl 169 pöördel). Vastuseks kostja väidetele märgib

kohus, et hüvitise määramisel ei oma iseseisvat tähendust asjaolu, kas asendusautot kasutas

lisaks hagejale veel keegi (vt ka Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 34).

43. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel kohaldatakse nn conditio sine qua non põhimõtet, mille

13

kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja

uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi

saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks.

44. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja asendusautoga seotud kulude hüvitamise nõue tuleb

esitada Q vastu, kuna kostja hoidis Lexust kinni tema tegevuse tulemusel. Kostja vastutust

hageja ees ei välista kostja ja Q vaheline õigussuhe. Q teavitas kostjat sellest, et Lexus on

kolmanda isiku auto, juba järgmisel päeval, so 15.02.2019 (kd I tl 34) ja hageja käis 15.02.2019

kostja juures ka autot tagasi nõudmas. Kostja keeldus hoolimata sellest sõiduki üleandmisest

hagejale. Asjaolu, et Q läks hageja sõidukiga kostja autoremonditöökotta ja jättis selle sinna,

tekitades seeläbi kostjale võimaluse takistada hagejal Lexuse valduse teostamist, ei kõrvalda

põhjuslikku seost kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks sõidukit

kinni parkinud ja hiljem kinnisesse garaaži teisaldanud, oleks hageja saanud otsese valduse

taastada. Hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel on seega otsene põhjuslik seos.

45. Kostja leidis, et hageja renditud asendussõiduk ei olnud samaväärne, kuid esitas sellele

üksnes üldsõnalise ja tõendamata vastuväite. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et hageja

oleks samaväärse sõiduki saanud rentida ka odavamalt ja kui, siis millise hinnaga. Hageja

selgitas, et nii Lexus RX 400h kui ka Land Rover Range Rover sport on linnamaasturi tüüpi

tavapärasest luksuslikumad sõidukid. Kostja üldsõnalised vastuväited ei võimalda kohtul jõuda

järeldusele, et kahjuhüvitist tuleks vähendada, kuna samaväärse sõiduki oleks saanud tegelikult

mingi teistsuguse hinnaga.

46. Õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist ei ole kostja

tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asendussõiduki rentimisega seotud kulu tuleb

hagejale VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel hüvitada ja kostjalt tuleb hageja kasuks 2700

eurot välja mõista.

Turvatoolide väärtuse hüvitamine

47. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 560 eurot, s.o kulu, mis tekkis põhjusel, et hageja

pidi ostma kolm uut turvatooli, et asendada neid, mis jäid Lexusesse selle valduse äravõtmisel.

Greenhansa OÜ 25.04.2019 arve nr 14792 kohaselt osteti CC Transformer Tech, Shadow

Black, hinnaga 169 eurot (kd I tl 20) ja 03.05.2019 are nr 14816 kohaselt osteti Axkid turvaiste

Grow 15–36kg Must hinnaga 22 eurot ja Maxi-Cosi Titan PRO turvatool 9–36kg, Frequency

Black hinnaga 369 eurot (kd I tl 20 ja 20 pöördel). Hageja esitas maksekorralduse, mille

kohaselt ta tasus arve nr 14792 summas 169 eurot 26.04.2019 (kd I tl 122) ja arve nr 14816,

kokku 395,50 eurot 04.05.2019 (kd I tl 122 pöördel).

48. Turvatooli soetamise kulu on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mille

hüvitamisel tuleb arvestada ka VÕS § 132 sätestatud põhimõtteid. Viidatud sätete kohaselt

hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Asja hävimisest või

kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis,

mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

14

49. Kohus selgitas 12.11.2020 määruses, et asjaolud, mille alusel on võimalik järeldada, et

Lexuses oli 14.02.2019 kolm turvatooli, tuleb esmalt esile tuua ja tõendada hagejal. Samuti

selgitas kohus, et hagejal tuleb selgelt esile tuua ja tõendada, et ta nõudis kostjalt turvatoolide

tagastamist.

50. Kohus märgib, et kui asja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab

ta asjade väljaandmise kohustuse asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses

üksnes tingimusel, et ta on andnud asja ebaseaduslikule valdajale tähtaja asjade väljaandmiseks

(VÕS § 115 lg 2 ja 3). Hageja esitas tõendina Q 15.02.2019 kostjale saadetud e-kirja, milles

teatati kostjale, et auto Lexuse omanik käis autot otsimas, kuid seda ei olnud seal ja omanik

andis tund aega, et auto tagastada (kd I tl 119). Samuti esitas hageja Q 11.03.2019 e-kirja, milles

viimane märkis: „Samuti taastada koheselt ligipääs Autole Lexus reg. XXXXXX milles on

kolmandate isikute isiklikud asjad ja millele olete kohustatud ligipääsu tagama ja teavitama

auto täpse asukoha“. Hageja on seega tõendanud, et kostjat on teavitatud asjaolust, et sõidukis

on kolmandate isikute isiklikud asjad, mida soovitakse kohe tagasi saada. Kostjat teavitati

sellest 11.03.2019 kirjaga, s.o pärast seda, kui kostja oli sõiduki kinnisesse garaažiboksi

teisaldanud. Õige ei ole hageja väide, nagu tähendaks auto tagasi nõudmine alates 15.02.2019

automaatselt ka asjade tagasi nõudmist. Kostja ei saanud hageja viidatud kirjast järeldada, et

sõidukis võib olla asju, mida selle valdajal võib vaja minna ega hinnata nende tagastamise

võimalikkust. Kohus leiab seega, et kostjalt nõuti isiklikele asjadele viivitamatut ligipääsu alles

11.03.2019. Kostja ei teavitanud hagejat ega Q sõiduki asukohast ega võimalusest tagasi saada

vähemalt kolmandate isikute isiklikud asjad, sh laste turvatoolid. Kohus märgib, et kostja ja Q

omavahelises suhtes on hageja käsitletav kolmanda isikuna.

51. Kohus leiab, et hageja ei ole aga tõendanud seda, mitu turvatooli sõidukis 14.02.2019

oli. Hageja üldistest ja tõendamata selgitustest selle kohta, et tal on kolm last, ei järeldu, et

sõiduautos oli 14.02.2019 kolm turvatooli. Hageja ei tõendanud ka seda, et tal on kolm last.

Hageja märkis vaid üldsõnaliselt, et saab seda vajadusel tõendada. Sõiduauto hagejale

tagastamise akti kohaselt oli Lexuses 22.07.2019 üks turvatool (kd I tl 118, aktis ekslikult

märgitud kuupäevana 20.07.2019, v.t 03.05.2021 kohtuistungi protokoll). Samuti on aktis

märgitud, et hageja hinnangul on asjadest, mis autos olid, puudu üks laste turvatool. Seda, et

sõidukis oli selle tagastamise hetkel vähemalt 1 turvatool, kinnitasid pooled 03.05.2021

kohtuistungil. See nähtub ka autost tagastamisel tehtud fotolt (kd I tl 127 pöördel). Seega ei ole

selle üle vaidlust. Sõiduki üleandmise aktist ei tulene seega, et puudu oleks olnud kaks

turvatooli ja et neid oleks saanud seega olla sõidukis kokku kolm. Kohus kuulas hageja taotlusel

tunnistajana üle Q, et tõendada asjaolu, et sõidukis oli sellel hetkel, kui tunnistaja sõiduki kostja

remonditöökoja juurde parkis, kolm turvatooli (vt Harju Maakohtu 15.03.2021 määrus).

Tunnistaja selgitas, et sõidutas sellel päeval kahte last, kuid autos, tagaistmel, oli 3 turvatooli

(kd III tl 7). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused selle kohta, et autos oli kolm turvatooli, ei ole

kooskõlas hageja enda poolt 22.07.2019 esitatud kinnitusega, et autost on puudu vaid 1

turvatool. Seega on hageja nõue vähemalt ühe turvatooli asendamise kulu hüvitamise osas

põhjendamatu.

52. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et kostja oleks mõne turvatooli sõidukist ära

võtnud. Kohus selgitab vastuseks hageja väidetele lisaks ka seda, et hageja ei pidanud

tõendama, et tema ei ole sõidukist turvatoole ära võtnud. Hageja pidi tõendama seda, et sõidukis

oli

14.02.2019, kui see kostja juurde jäi, kolm turvatooli. Hageja esitas selle kohta aga üksnes

paljasõnalisi selgitusi. Q kinnitas kohtus ütluste andmisel, et ta lukustas sõiduki uksed selle

juurest lahkumisel (kd II tl 6 – 7). Kostja on läbivalt väitnud, ja hageja ei ole vastu vaielnud, et

15

sõiduauto võtmed olid hageja enda valduses. Auto üleandmise akti kohaselt ei olnud auto lukul

sisenemise jälgi (kd I tl 118). Seega sai ühe tooli, kui see seal oli, sõidukist ära viia üksnes kas

hageja või Q kelle valduses sõiduk sellel päeval oli. Esitatud asjaoludel leiab kohus, et hagejal

saaks olla nõue üksnes ühe turvatooli asendamise kulu hüvitamiseks, s.o tooli mille olemasolu

autos on tõendatud ega ole vaidluse all.

53. Kohus leiab aga, et turvatooli asendamise kulu ja kostja tegevuse vahel puudub piisav

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4 tähenduses, viidatud ülal).

54. Kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, et hageja käis 15.02.2019, s.o järgmisel päeval

pärast seda, kui Q sõiduauto kostja juurde jättis, kostja asukohas ja viibis ka sõiduautos sees.

Hageja kinnitas 08.03.2020 menetlusdokumendis, et käis koos politseipatrulliga sõiduki juures.

Et hageja käis 15.02.2019 sõiduki juures nähtub ka Politsei- ja Piirivalveameti 04.03.2019

teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (kd I tl 11 – 12). Kohus ei nõustu aga

väitega, nagu oleks auto olnud nii kinni pargitud, et mis tahes esemete autost ära võtmine oleks

olnud väga raske kui mitte võimatu. Kinni pargitud sõidukist tehtud foto ei tõenda, et sõiduki

uksi ei olnud võimalik piisavalt avada (kd I tl 75). Fotolt nähtub, et Lexuse kõrvale pargitud

auto on sellest mõistlikul kaugusel. Hageja selgitas oma 26.11.2020 menetlusdokumendis, et

võimalik, et ta oleks kaalunud politseipatrulliga sõiduki juures käimisel mõnede endale vajalike

asjade kaasa võtmist, kuid sel hetkel oli ta kindel, et asi laheneb kiiresti mõne päeva jooksul.

Seega möönab hageja, et tal oli põhimõtteliselt võimalik endale vajalikud asjad kaasa võtta,

kuid ta ei teinud seda. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks takistanud tal sõidukist asjade

võtmist või keeldunud Lexust kinni parkivate sõidukite ümberparkimisest, kui need takistasid

asjade võtmist, nagu väidab hageja. Seega oli hagejal ligipääs autole vähemalt kuni 08.03.2019,

s.o 22 päeva jooksul.

55. Hageja tõi esile, et asendamaks turvatooli, mille olemasolu autos 22.07.2019 auto

üleandmisel tuvastati, ostis ta 03.05.2019 Maxi-Cosi Titan PRO turvatooli 9 – 36kg, Frequency

Black hinnaga 369 eurot (vt hageja 26.11.2020 menetlusdokumendi p 18). See, et hageja tegi

2,5 kuud pärast seda, kui auto koos turvatooliga kostja territooriumile jäi, kulu turvatooli

soetamiseks, ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega 14.02.2019. Kohus arvestab seejuures,

et hagejal oli võimalik turvatool vähemalt 22 päeva jooksul kostja juurest ise ära tuua, kuid ta

otsustas seda mitte teha. Samuti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks keeldunud või

takistanud selle aja jooksul turvatooli võtmist hageja poolt. Isegi kui arvestada, et Q teavitas

kostjat 11.03.2019 sellest, et autost soovitakse viivitamata saada isiklikke asju, ei ostnud hageja

uusi turvatoole enne kui alles maikuus, s.o ligi kaks kuud hiljem. Esile toodud ja tõendatud

asjaoludel ei ole võimalik järeldada, et hageja pidi ostma 03.05.2019 turvatooli nimelt põhjusel,

et kostja ei andnud hagejale üle sõiduki otsest valdust.

56. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu turvatoolide ostmisega seotud kulude

hüvitamise nõuet ja hagi jääb selles osas rahuldamata.

Sõiduki pukseerimise kulu

57. Hageja nõuab kostjalt 22.07.2019 sõiduki hagi tagamise korral hagejale üle andmisel

kasutatud sõiduki puksiirteenuse hüvitamist summas 60 eurot. Harju Puksiir OÜ 22.07.2019

hagejale esitatud sularahaarve nr 1079 kohaselt tasuti 22.07.2019 puksiirautoteenuse eest 60

eurot sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX transportimise eest aadressilt Kukermiidi 11,

Tallinn aadressile Peterburi tee 1, Tallinn (Unelmauto) (kd I tl 131). Vaidlust ei ole, et

Kukermiidi 11, kust sõiduk transporditi, on kostja asukoht.

16

58. Kohus leiab, et puksiirteenuse kulu on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses,

mille väljamõistmine kostjalt on VÕS § 1043 km § 1045 lg 1 p 5 alusel põhjendatud.

59. Hageja poolt asja materjali juurde esitatud fotode kohaselt oli sõiduauto Lexus selle

hagejale tagastamise hetkel seisundis, millest ei saanud eeldada, et hageja või keegi kolmas isik

sellega sõidab. Fotode kohaselt on auto salongis ulatuslik hallitus, sh ka esiistmel ja roolil (kd

I tl 124 – 125 pöördel). Seejuures ei oma tähtsust see, kas hageja saabus kostja asukohta koos

puksiirautoga või telliti see hiljem. Sõiduki üleandmise akti kohaselt (kd I tl 118) sõiduk ka ei

käivitunud. Kuigi kostja on käesolevas menetluses asunud väitma, et sõidukit ei üritatudki

käivitada, on see väide jäänud tõendamata. Samuti on see väide vastuolus kostja enda

allkirjastatud üleandmise aktiga. Puksiirauto kasutamine oli seega vajalik, et transportida

sõiduk kostja asukohast ära. Kulu on põhjuslikus seoses asjaoluga, et kostja ei tagastanud

sõidukit hagejale enne kui 22.07.2019 ja selleks ajaks oli sõiduki salong seisundis, milles ei

olnud mõistlik sõidukiga sõita, samuti sõiduk ei käivitunud. Arvestades sõiduki salongi

seisundit ei oma tähtsust kostja üldsõnaline väide, et piisanud oleks ka käivitusabist. Kostja ei

ole ka esile toonud, et käivitusabi oleks olnud soodsam kui pukseerimine. Õige ei ole kostja

etteheide, et väide, et sõidukil olid tugevad hallituskahjustused, on uus väide, mis tuleb jätta

arvestamata. Hageja viitas asjaolule, et sõidukil sisemuses on ulatuslikud niiskus- ja

hallituskahjustused juba oma 08.03.2020 hagi täpsustuses ning esitas selle kohta ka tõendid.

60. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kostja tõendanud. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus hagi pukseerimiskulu hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks

kahjuhüvitisena välja 60 eurot.

Sõiduki kahjustumisest tekkinud nõuded

Puhastuskulu

61. Hageja nõuab kostjalt Jazz käsipesulas sõiduki salongi keemilise puhastuse ja pesu

eritööde kulu hüvitamist. Express Pesulad OÜ, Suur-Sõjamäe 4 Jazz Käsipesula 15.08.2019

arve nr 2558146 kohaselt on pangakaardiga tasutud järgmiste tööde eest: keemiline salongi

puhastus maasturile 127,50 eurot ja pesu eritööd 72 eurot, kokku 199,50 eurot (kd I tl 132).

62. Kohus leiab, et sõiduki keemilise puhastuse ja pesu eritööde kulu on käsitletav otsese

varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 tähenduses, mille väljamõistmine kostjalt võib

olla põhjendatud AÕS § 84 lg 2 alusel, kui täidetud on nimetatud sätte kohaldamise eeldused.

63. AÕS § 84 lg 2 kohaselt vastutab isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, asja ja selle

päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või

väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. Tegemist

on kahju hüvitamise nõude erikoosseisuga ja VÕS § 1043 jj ei kohaldu.

64. Kohus selgitas 03.05.2021 kohtuistungil, et kui kostja on hageja asja omavoliline

valdaja, peab ta kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et hageja kahju oleks

tekkinud ka siis, kui ta ei oleks hageja sõidukit omavoliliselt oma valdusesse võtnud (ei oleks

parkinud sõidukit kinni ja hiljem viinud seda kinnisesse garaaži). Samuti oli kostjal võimalik

tõendada põhjusliku seose puudumist tekkinud kahju ja kostja teo vahel. Kohus märgib, et

omavolilise valdaja vastutus asjale tekitatud kahju eest on kõrgendatud vastutus ja omavoliline

valdaja kannab kõiki asja kahjustamise ja hävimisega seotud riske. Erinevalt pahausksest

valdajast ei oma AÕS § 84 lg 2 kohaldamise seisukohalt omavolilise valdaja puhul seega

tähtsust, kas omavoli tarvitanud isik oli kahju tekkimises süüdi, st kas ta oli omavoliliselt

hõivatud asja suhtes hoolas või mitte (vt Riigikohtu 07.10.2009 otsus nr 3-2-1-83-09 p 10).

17

65. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja vastutusele erisätted ei kohaldu põhjusel, et AÕS §

84 näeb ette omaniku nõudeõiguse, kuid hageja on liisinguvõtja, mitte asja omanik. Riigikohus

on varem liikluskahju kontekstis selgitanud, et lisaks liisinguandjale kui asja omanikule tuleb

ka liisinguvõtjat kui asja valdajat, kes kannab selle asja hävimise ja kahjustamise riisikot,

käsitada omanikuga samasugust nõudeõigust omava isikuna (vt selle kohta nt Riigikohtu

13.12.2017 otsus nr 2-16-3600).

66. VÕS § 364 kohaselt läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Viidatud sätte, samuti § 366 ja § 367

tuleneb liisinguvõtja jaoks risk tasuda kokkulepitud liisingumakseid ka sellisel juhul, kui

liisinguese hävib või muutub kasutuskõlbmatuks. Samuti kannab liisinguvõtja VÕS § 367 lg 3

tulenevalt selle asjaolu riisikot, et liisingueseme väärtus on kahjustamise korral liisinguandjale

tagastamise hetkel väiksem, kui oleks kahjustamata asja väärtus. Seega juhul, kui kostja on

omavoliline valdaja, vastutab ta hageja kui vastutava kasutaja ees sõiduki kahjustumise eest.

67. Kohus märgib täiendavalt siiski ka seda, et kui õige oleks kostja järeldus, et AÕS § 84

lg 2 antud olukorras ei kohaldu, kohalduvad hageja nõudele lepinguvälist vastutust käsitlevad

üldsätted, s.o VÕS § 1043 km VÕS § 1045 lg 1 p 5. Kostja vastutust hageja ees ei välista

asjaolu, et selle esitas liisinguvõtja, kes kannab asjaga seotud riske, mitte liisinguandja, kes oli

asja omanik. VÕS § 73 lg 1 kohaselt saab liisinguvõtjat ja liisinguandjat käsitada

solidaarvõlausaldajatena, kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist vaid üks kord.

68. AÕS § 84 lg 2 alusel nõude rahuldamise eeldused on järgmised: hageja on isik, kes

kannab asja hävimise riski, kostja sai valduse omavoliga, sõiduk on kahjustunud ja see ei oleks

kahjustunud, kui asi oleks olnud hageja valduses. Selle üle, et hageja oli sõiduauto liisinguvõtja

ja vastutav kasutaja, pooled ei vaidle. Seda kinnitab ka kohtule esitatud liisinguleping (kd I tl 7

– 9). Kohus tuvastas ülal, et kostja valdus on omavoliline AÕS § 40 lg 2 tähenduses.

69. Kohus leiab, et tõendatud on ka sõiduki kahjustumine selliselt, et see vajas keemilist ja

eripesu. Fotodelt nähtub, et sõiduk, millega kostja töökoja juurde sõideti ja millega veeti ka

lapsi, oli selle tagastamise hetkel 22.07.2019 ulatuslike hallituskahjustustega (kd I tl 124 – 125

pöördel). Tugev hallitus nähtub nii esi kui tagaistmetel, põrandal, roolil kui armatuuril. Seega

on sõiduk kahjustunud. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis mh asja parandamise mõistlikud kulud. Hallituskahjustuste kõrvaldamiseks tehtud

pesu maksumus on asja parandamiseks tehtud mõistlik kulu.

70. Kohus leiab, et sõiduk ei oleks kahjustunud kui asi oleks olnud hageja valduses, kuna

hageja käes oli sõiduk kasutuses ja selliseid kahjustusi ei oleks saanud tekkida. Vastupidist ei

ole kostja hoolimata kohtu selgitustest tõendanud.

71. Kohus ei nõustu kostja oletustega, et Lexust ei ole tegelikult puhastatud. Sellist järeldust

ei kinnita asjaolu, et hageja kulu kandmist tõendava kviitungi kohaselt on arve tasumisel

kasutatud kolmanda isiku kliendikaarti. See ei välista hagejal kui sõiduki vastutaval kasutajal

sõiduki puhastamise kulu tekkimist. Kulu tekkimine ja kandmine ei ole vastuolus ka asjaoluga,

et Lexus pukseeriti 22.07.2019 Unelmauto AS juurde, kuid puhastus teostati 15.08.2019 Jazz

käsipesulas. Kostja esitatud tõendite kohaselt on Lexus sõidukorras ja liikluses kasutatav. Sellel

on kehtiv ülevaatus kuni novembrini 2021 (kd I tl 169). Perioodil 31.08.2020 kuni 05.11.2020,

s.o vähem kui 2,5 kuu jooksul on Lexusega sõidetud 3131 km (odomeetri näit vastavalt 232

629 ja 235 759). Nimetatu viitab asjaolule, et Lexus on olnud regulaarselt kasutuses. Arvestades

viidatud fotodelt nähtuvaid sõiduki salongi kahjustusi 22.07.2019 seisuga, ei oleks sõiduk

saanud ilma puhastamata kasutuses olla. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asjas esitatud

18

tõenditega on tõendanud sõiduki kahjustumine, vajadus sõidukit puhastada, et sõiduk on

puhastatud ja ka see, et sõiduki puhastamine maksab 199,50 euro.

72. Kostja teo, s.o sõiduki omavolilise valduse ja sõidukile kahjustuse tekkimise vahel on

põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Arvestades, et sõiduk oli enne kostja poolt valduse

takistamist ja seejärel valduse äravõtmist kasutuses (vt ka ülal viidatud sõiduki odomeetri

andmed), kuid pärast selle kostjalt tagasi saamist oli see hallituskahjustustega ja vajas

puhastamist, on kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel piisav põhjuslik seos. Kostja ei ole

tõendanud, et sõidukil oleks tekkinud sellised kahjustused ka siis, kui see oleks tagastatud

hageja valdusesse ja olnud tema tavapärases kasutuses (AÕS § 84 lg 2). Omavolilise valdaja

vastutus ei sõltu süüst.

73. Ka AÕS § 84 lg 2 puhul vähendatakse väljamõistetavat kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1

järgi, kui kahju põhjustati osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel,

mille eest kahjustatud isik vastutab. Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et sõidukis oli

selle tagastamise hetkel niiskuse-eemaldaja. See on fikseeritud sõiduki 22.07.2019 tagastamise

aktis (kd I tl 118). Hageja ei ole selle kohta menetluses selgitusi esitanud. Kostja märkis, et

temale ei ole teada, millal see sõidukisse pandud oli. Hageja väide, et sõiduk oli korras on

vastuolus sellega, et sõidukisse oli paigaldatud eraldi niiskuse eemaldaja. Kohus nõustub

kostjaga, et asjaolust, et sõidukis oli niiskuse eemaldaja, järeldub, et sõiduki vastutavale

kasutajale oli teada, et sõidukis on probleem liigniiskusega. Hageja väidet, et sõiduk oli korras,

ei kinnita esitatud tõendid sõiduki remonditööde tegemise kohta 2018. aastal (kd I tl 111 – 114).

Nimetatud remonditööd ei välista liigniiskuse probleemi autos. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks

kostjat liigniiskusest ja sellega kaasnevatest võimalikest ohtudest hoiatanud. Kohus leiab, et

iseenesest asjaolu, et liigniiskus võib tekitada hallitust, on üldtuntud. Hageja väitis üksnes

paljasõnaliselt, nagu oleks Lexuse esinduse spetsialistid kinnitanud, et sellisel kujul auto

hallitamine saab tekkida ainult kinnises ja ventileerimata ruumis ning sõiduki õues seismisel ei

oleks seda kunagi juhtunud, olenemata sõiduki võimalikest probleemidest. See väide on

vastuolus vajadusega paigaldada kasutuses olevasse sõidukisse niiskuse eemaldaja.

74. Sõiduki salongis hallituse tekkimisele on vähemalt osaliselt seega kaasa aidanud hageja

sõidukist endast lähtuv asjaolu ja see, et hageja ei teinud midagi selleks, et kostjat võimalikust

niiskuse ohust teavitada. Kohus märgib, et kuigi hageja sõiduki seisukord on tema enda risk, ei

ole sõiduki kahjustumisele kaasa aidanud ka asjaolu, et sõiduk seisis 5 kuud kasutuseta, mistõttu

ei toimunud salongi soojendamist ega õhuringlust, s.o kostjast lähtuv asjaolu. Kohus leiab, et

nendel asjaoludel on põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine 50% võrra.

75. Kohus rahuldab eeltoodu tõttu hageja nõude sõiduki puhastamise kulu hüvitamiseks

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 99,75 eurot.

Sõiduki taastamise kulu hüvitamise nõue

76. Vastuseks kostja väidetele märgib kohus esmalt, et ei ole lõpetanud menetlust sõiduki

taastamise kulu hüvitamise nõudes. Kohus võttis 11.12.2020 määrusega vastu hageja

loobumise tingimusliku kahju hüvitamise nõudest, mis esitati alternatiivselt juhuks, kui kostja

sõidukit hagejale ei tagasta. Hageja palus sellisel juhul hüvitada sõiduki väärtuse. Hageja

loobus sellest nõudest. Kohus ei ole lõpetanud menetlust sõiduki taastamiskulu hüvitise

väljamõistmise nõude osas. Kohus võttis selle nõude 11.12.2020 määrusega menetlusse ja on

võimaldanud kostjal nõude osas seisukohad ja vastuväited esitada, mida kostja on ka teinud.

19

77. Hageja nõuab kostjalt sõiduki taastamiskulude hüvitamist kooskõlas VÕS § 132 lg 1 ja

lg 3 sõiduki oletatava väärtuse, s.o 6000 euro ulatuses. Hagejale Unelmauto AS poolt

16.08.2019 esitatud hinnapakkumise kohaselt on vaja sõidukis teha järgmised sisetööd (kd I tl

115 – 116,

pakkumine nr 75892):

T.istme seljatoe paid

Põhjavaip beež MHU38

T.luugi alumine poliste T.luugi

sis.al.katte

ül.osa(ivory)MCU35,GSU35,MHU38

V.T uksepolster MHU38

P.T uksepolister

V.E uksepolster

P.E uksepolster

V.pagasipolster

P.pagasi polster

V.Pagasi põhjakate

Pagasniku põhjaplaat MCU35,RH

Pakiruumikate MCU35

Pagasi kate keskmine

MHU38 Laepolster MHU38

plate Assy plate Assy

v.E aknapiilari kate MHU38

p.e akanapiilari kate MHU38

v.keskmise uksepolsti ülemine polster

p.keskmise ukseposti ülemine polster

v.alumine kesk.ukse posti polister

p.alumine kesk.ukseposti polster

v.t ukseääre liist beez MHU38

P.t ukseääre liist beež MHU38

v.tagumine küljepolster beež MHU38

p.t külje polster beež MHU38 keskmine

konsool käetoega beež MHU38

v.päikesesirm beež MHU38

t.keskmine turvavöö beež mhu38

v.t turvavöö MHU38

p.t tagaistme turvavöö

v.e juhi turvavöö piilari kate

p.e turvavöö piilari kate MHU38

turavyo ve turvavöö MCU 35

t.istme vasak külje kate

t.istume seljatoe padi

t.v. istme seljatoe kate pad.

rr, seat

t.v istmekate

t.keskmine seljatoe kate

t.keskmine peatugi

t.p+v peatugi

t.istme p. seljatoe kate

t.keskmise käe toe kate

t.käetoe padi

t.istme keskmine käetoe alus

p.t istme küljekate

t.istme padi

t.istme p.polster

p.e istme seljatoe kate

p.e istme sealjtoe tagune kate

p.e istme seljatoe padi

p.e istmepadjakate MCU 35

p.e istme padi

p.e istme käetugi

p.e istme p.külje polster

p.e istme v.polster juhiistme

käetugi

e.istme alumine eesmine kate

juhiistme v.külje polster

juhiistme p.külje polster

Unelmauto AS poolt 16.08.2019 esitatu hinnapakkumise kohaselt on vaja sõidukis teha

järgmised keretööd (kd I tl 117, pakkumine nr 76029):

esipamper MHU38 p.tagauks MCU35,MHU38,GSU35 iluvõre MHU38

p.t uksekaare

teip mcu35

esiklaas Luxury/w/wimper p.t.uksekaare väl.kesk.teip MCU35 MCU35,GSU35,MHU38

p.t.uksekaare teip MCU35 esiklaasi liist MCU35 p.t uksekaare teip

MCU35,GSU35,MHU38 vihma sens.teip, MCU35,GSE20,GRS190

Tööde kogumaksumus on hinnapakkumiste kohaselt 49 030,08 eurot (vastavalt 41 875 eurot ja

7154,30 eurot).

78. Sõiduki kahjustuste kõrvaldamise tööde kulu on käsitletav otsese varalise kahjuna VÕS

§ 128 lg 3 ja § 132 lg 3 tähenduses, mille väljamõistmine kostjalt võib olla põhjendatud AÕS §

84 lg 2 alusel, kui täidetud on nimetatud sätte kohaldamise eeldused. Nimetatud sätte

20

kohaldamise eeldusi on käsitletud ülal. Kohus märgib veel, et VÕS § 128 lg 3 hõlmab ka

tulevikus tekkiva kahju kui kulutuste kandmine on kindel. Seega ei pea hageja nõude

rahuldamiseks iseenesest tõendama seda, et ta on kostjalt nõutava hüvitise kulu ära kandnud.

79. Kohus selgitas hagejale 03.05.2021 kohtuistungi, et hageja väited kahju kohta on

üldsõnalised ja tegi ettepaneku esile tuua ja tõendada konkreetselt, milline kahju on sõidukile

tehtud ja milline kulu tuleb konkreetse kahju hüvitamiseks teha. Hageja selgitas, et tema nõue

seisneb hüvituse saamises kulude eest sõiduki taastamiseks seisukorda, milles see oli enne

kostja poolt sõiduki valduse ebaseaduslikku murdmist. Hageja selgitas, et kahjustused, mis

sõidukile on tehtud, nähtuvad sellest 22.07.2019 tagastamisel tehtud fotodelt ning Unelmauto

AS pakkumine sõiduki kordategemiseks vajalikke töid ja nende maksumust. Hageja tugineb

seega sellele, et tema 08.03.2020 menetlusdokumendis esile toodud ja Unelmauto AS

hinnapakkumises loetletud tööd on vajalikud tööd sõiduki taastamiseks.

80. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele AÕS § 84 lg 2 alusel, s.o omavolilise valdaja

kõrgendatud vastutust ette nägeva sätte alusel, vastutab kostja asja igasuguse kahjustumise eest.

Hageja nõude rahuldamiseks piisab seega sellest, et hagejale on esitatud sõiduki

kordategemiseks vajalike tööde kalkulatsioon, millelt nähtub, millised tööd täpselt sõiduki

taastamiseks vaja teha on. Kuna hageja tõendas, et sõidukit puhastati 15.08.2019 (vt ülal) ja

sõiduki taastamiseks vajalike tööde hinnapakkumine esitati 16.08.2019, järeldub sellest, et

hinnapakkumine on esitatud nende tööde tegemiseks, mille tegemine on vajalik hoolimata

sellest, et sõidukit puhastati.

81. Kuna omavolilise valdaja vastutus ei sõltu tema süüst, ei oma tähtsust ka see, millistes

tingimustes kostja sõidukit hoidis, st kas ta järgis käibes vajalikku hoolsust. Selle, et sõidukil

tekkisid selle kostja valduses olemise ajal tugevad hallituskahjustused, tuvastas kohus juba ülal.

Seega vastutab kostja nende kahjude kõrvaldamisega seotud kulude eest. See, et kostjal ei olnud

sõiduki salongile ligipääsu, ei oma seejuures mingit tähtsust.

82. Kostjal kui omavolilisel valdajal oli võimalik tõendada oma väidet, et tema ei ole

sõidukile etteheidetud kahjustusi põhjustanud, s.t puudub põhjuslik seos kostja teo ja hagejale

tekkinud kahju vahel või et sõiduk oleks kahjustunud ka siis, kui see ei oleks kostja valduses

olnud. Ka AÕS § 84 lg 2 alusel esitatava nõude korral kohaldub VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

83. Kohus nõustub kostja viitega sellele, et parema tagumise ukse kahjustus oli sõidukil

juba siis, kui Q selle kostja juurde 14.02.2019 jättis ja sellel kahjustusel ei ole seega seost kostja

omavolilise valdusega. Kinni pargitud sõidukist esitatud foto kohaselt oli sõiduki paremal

küljel, tagumise ukse piirkonnas tugev kriim (kd I tl 75). Hageja sellele vastu ei vaielnud.

Hagejal ei ole seega õigust nõuda kostjalt nende kulude hüvitamiseks, mis puudutavad

pakkumises nr 76029 nimetatud parema tagumise ukse töid ja need tuleb hüvitisest maha arvata.

Hinnapakkumise kohaselt on parema tagumise uksega seotud tööde kogumaksumus

775,02 eurot. Muus osas ei ole kostja esitanud tõendeid ega asjaolusid, mille alusel saaks kohus

veenduda, et kostja väide, et tema ei ole kerekahjustusi tekitanud, on õiged. TsMS § 230 lg 1

esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

21

84. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kui sõiduki omavoliline valdaja vastutab

sõidukile hallituskahjustuste ja kerekahjustuste tekkimise eest, mille kõrvaldamiseks on vaja

teha Unelmauto AS hinnapakkumistes esitatud tööd, v.a tagumise parema uksega seotud tööd

hinnaga 775,02 eurot. Viimati nimetatud tööde arvestamine oleks vastuolus ka VÕS § 127 lg 5

tuleneva rikastumise keeluga.

85. Kuna Unelmauto AS esitatud hinnapakkumise kohaselt maksab sõiduki endise olukorra

taastamine rohkem kui sõiduk ise on väärt, nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist sõiduki väärtuse

ulatuses. Nimetatu on kooskõlas VÕS § 132 lg 3 teise lause ja lõikega 1, mille kohaselt kui asja

parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist, mis

vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hageja hinnangul

on sõiduki väärtus 6000 eurot. Kostja vaidleb sellele vastu.

86. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mille alusel saaks kohus leida, et

samaväärse Lexuse väärtus on 6000 eurot. Hageja liisingulepingu kohaselt ostis liisinguandja

sõiduki ja andis hageja kasutusse veebruaris 2015 hinnaga 8000 eurot (kd I tl 7). Kostja esitatud

portaali auto24.ee väljavõtte kohaselt müüdi jaanuaris 2021 sama liiki sõidukit, s.o Lexus

RX400h soodushinnaga 4990 eurot (kd I tl 167 – 168). Tõendeid selle kohta, et sõiduki väärtus

oleks mitte rohkem kui 2500 eurot, nagu väidab kostja, ei ole esitatud. Kohus lähtub seega

kostja esitatud tõenditest, mille kohaselt on sõiduki väärtus 4990 eurot. Sõiduki väärtuse

vähendamine ei ole põhjendatud põhjusel, et sellel on kerekahjustused, kuna osaliselt vastutab

kahjustuste eest kostja ja osa kulust, s.o parema tagumise uksega seonduv kulu, tuleb

kahjuhüvitisest igal juhul maha arvestada. Kostja seisukoht, et kahjuhüvitisest tuleb maha

arvestada sõiduki väärtus, on aga vastuolus VÕS § 132 lg 3 ja 1 sätestatuga, mille kohaselt tuleb

hagejale hüvitada asja väärtus, kuna selle parandamine on oluliselt kulukam.

87. Kohus on ülal poolte väiteid ja tõendeid hinnates tuvastanud, et sõiduki

hallituskahjustused on osaliselt tingitud hageja sõidukist endast lähtuvatest asjaoludest. Nimelt

oli sõidukis liigniiskusega probleem, millest hageja kostjat ka ei hoiatanud. Kohus vähendab

samadel asjaoludel ja tuginedes VÕS § 139 lg-le 1 sarnaselt ka kostjalt hageja kasuks

väljamõistetavat sõiduki taastamise kulu hüvitist 50% võrra. Kuna kahju on tekkinud ka

kostjast lähtuvatel asjaoludel, s.o kostja omavolilise valduse tõttu, ei ole kahjuhüvitise

vähendamine nullini põhjendatud ega õiglane. Kui kostja ei oleks sõidukit oma valduses

hoidnud, ei oleks hagejale kahju tekkinud, kuna kuni 14.02.2019 oli sõiduk kasutuses ja sellele

ei tekkinud hallituskahjustusi, mis said tekkida ainult seismisel. Seejuures vastutab kostja AÕS

§ 84 lg 2 alusel omavolilise valdajana sõltumata oma süüst. Kostja vastutab seega sõiduki

taastamiskulude hüvitamise eest 2495 euro ulatuses (4990 × 50%), millest tuleb maha arvata

ka 775,02 eurot, s.o kulu, mis on seotud sõidukil juba varem esinenud kerekahjustuse

likvideerimisega.

88. Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt hageja kasuks sõiduki taastamiskulude

hüvitamiseks välja 1719,98 eurot.

Viivise nõuded

89. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise nõuete esitamisele järgnevast päevast alates viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

22

90. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%. Seadusjärgne

viivisemäär on alates 01.07.2016 olnud 8% aastas.

91. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõude puhul võlgnetavalt rahalt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab kostjalt viivist

asendussõidukiga seotud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisele järgnevast päevast, 07.06.2019

ja sõiduki puhastamise ja taastamisega seotud kahjuhüvitiselt ning pukseerimiskulult alates

nendega seotud nõuete esitamisele järgnevast päevast 09.03.2020.

92. Kohus leiab, et osas, milles hageja põhinõue kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele,

on põhjendatud ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks. Kostja väide, nagu sooviks hageja

saada viivist valdusega viivitamise eest, jääb arusaamatuks. Hageja nõuab viivist üksnes

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest ja see nõue ei lõppenud auto tagastamisega

22.07.2019.

93. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja viivise 2700 eurolt alates 07.06.2019

ja 1879,73 eurolt (60 + 99,75 + 1719,98) alates 09.03.2020 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kuna hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid põhinõudest suurema viivise

saamist, kuid kostja on põhivõlast suurema viivise väljamõistmisele vastu vaielnud, piirab

kohus hageja viivisenõude põhivõla suurusega, s.o 4519,73 euroga (2700 + 60 + 99,75 +

1719,98).

94. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas

otsuses ei ole viidatud ja millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja

lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

95. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

96. Kohus jätab tsiviilasja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 75% ulatuses kostja kanda

ja 25% ulatuses hageja kanda, välja arvatud kostja 03.07.2019 määruskaebuse (sh

määruskaebuse tagamise taotluse) esitamisega seotud kulud, mis jäävad TsMS § 169 lg 3 alusel

kostja enda kanda. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel, et hageja esitas

kostja vastu kaks eriliigilist nõuet – valduse taastamise nõude, mille kohus rahuldab ja kahju

hüvitamise nõude, mille kohus rahuldab osaliselt ligikaudu pooles ulatuses (4579,73 eurot

9519,50 eurost).

23

97. TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks

hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

Hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

98. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda

jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (TsMS § 174 lg

1). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt

ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

99. Hageja 25.08.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema kulud kokku 15 639 eurot

(sh riigilõivud 750 eurot, kohtutäituri tasu 186 eurot ja õigusabikulu 14 703 eurot

(käibemaksuga)). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja ta

ei ole käibemaksukohustuslane.

100.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab

TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja

asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

101.

Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 130 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr

32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-

204817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et esindaja ühe tööühiku hind on

põhjendatud.

102.

Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud menetluses

järgmisi toiminguid: materjali ja nõuete analüüs (0,8 tundi); kliendiga nõupidamine (1,2

tundi); hagiavalduse koostamine (7,5 tundi); hagiavalduse täiendamine lähtuvalt kliendi

edastatud täiendavast teabest (2 tundi); hagiavalduse täiendamine, hagi tagamise avalduse

koostamine, nõuete arvestuse tegemine (2,25 tundi); hagiavalduses ja hagi tagamise

avalduses muudatuste tegemine, nende lõplik vormistamine, lisade komplekteerimine ja

kohtusse esitamine (0,8 tundi); tutvumine kohtu 07.06.2019 kirjaga ja selgitav päring

kliendile (0,2 tundi); hagi tagamise taotluse uue tervikteksti koostamine ja esitamine (0,6

tundi); tutvumine kohtu 14.06.2019 kirjaga ja kostja 21.06.2019 seisukohaga hagi tagamise

24

taotlusele (0,3 tundi); tutvumine 26.06.2019 määrusega (0,3 tundi); hagiavalduse uue

tervikteksti koostamine (0,6 tundi); täitmisavalduse koostamine hagi tagamise määruse

täitmiseks, avalduse ja täitedokumendi edastamine kohtutäiturile (0,5 tundi); tutvumine

kostja määruskaebuse ja kohtumäärusega, kostja määruskaebusele seisukoha koostamine

(5,5 tundi); seisukoha täiendamine, lõplik vormistamine ja kohtule esitamine (1 tund);

osalemine tagamise määruse täitmisel (1,5 tundi); kostja vastuse, lisade ja taotlusega

tutvumine (0,6 tundi); seisukoha koostamine kostja kolmanda isiku kaasamise taotlusele (5

tundi); kirjavahetus kliendiga (0,5 tundi); tutvumine kliendi poolt saadetud täiendavate

tõenditega (0,3 tundi); tutvumine 16.09.2019 määrusega (0,2 tundi); nõupidamine

kliendiga, tõendite analüüs (2,5 tundi); menetlusdokumendi koostamine, tõendite

komplekteerimine ja esitamine (11,5 tundi); taotluse menetluse jätkamiseks (0,1 tundi);

tutvumine kohtu 05.10.2020 kirjaga ja seisukoha koostamine (0,2 tundi); tutvumine kostja

13.10.2020 seisukohaga (0,1 tundi); tutvumine 12.11.2020 määrusega (0,3 tundi);

tervikseisukoha koostamine (9,5 tundi); tutvumine kostja vastuväitega ja kohtu kirjaga selle

lahendamise kohta (0,3 tundi); tervikseisukohtade täiendamine, vormistamine ja esitamine

(3,5 tundi); tutvumine kostja 02.12.2020 menetlusdokumendiga (0,1 tundi); tutvumine

11.12.2020 määrusega, info kliendile (0,3 tundi); tutvumine kostja 04.01.2021 vastuse ja

lisadega (0,5 tundi); seisukoha koostamine kostja vastusele (8 tundi); seisukoha lõplik

vormistamine ja esitamine (0,3 tundi); tutvumine kostja 18.02.2021 seisukoha ja kliendi

kirjaga, vastuskiri kliendile (0,4 tundi); lõplike seisukohtade koostamine ja esitamine (5,8

tundi); ettevalmistus 0,.05.2021 kohtuistungiks (4,5 tundi); menetluskulude nimekirja

koostamine (0,3 tundi); osalemine 03.05.2021 kohtuistungil (2,5 tundi); tutvumine

03.05.2021 kohtuistungi ja tunnistaja ütluste protokolliga (0,3 tundi); kiri kliendile

täiendavalt vajaminevate tõendite osas (0,3 tundi); kostja protokolli parandamise taotlusele

seisukoha koostamine (1 tund); kirjavahetus kliendiga, tutvumine Amserv Grupi AS

otsusega

ja

seisukoha

koostamine

(1,2

tundi);

tutvumine

vastaspoole

kompromissettepanekuga, info kliendile (0,3 tundi); tutvumine kostja 15.06.2021 seisukoha

ja lisadega (0,5 tundi); tutvumine kostja 25.06.2021 seisukoha ja lisadega, info kliendile

(0,3 tundi); tutvumine 05.07.2021 määrusega (0,2 tundi); seisukoha koostamine (4 tundi);

seisukoha täiendamine, vormistamine ja esitamine (0,2 tundi), ettevalmistus 25.08.2021

kohtuistungiks (3 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,2 tundi); osalemine

25.08.2021 kohtuistungil (vastavalt protokollile 1,38 tundi).

103.

Kostja leidis, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja hageja peaks tõendama kulude

kandmise. Kohus nõustub kostjaga, et hageja õigusabikulude kostjalt välja mõistmine ei ole

taotletud mahus põhjendatud. Samas pöörab kohus kostja tähelepanu sellele, et

õigusabikulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmine ei eelda, et hageja on need kulud

tegelikult ka juba ära maksnud. Seega ei ole alust nõuda hagejalt välja tõendeid selle kohta,

et ta on kulud kandnud. Kohus hindab hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulude

põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 alusel.

104.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal asjaga tutvumisele ja

hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse koostamisele kokku 14,55 tundi (kõik toimingud

02.04.2019, 16.04.2019, 22.04.2019, 29.04.2019, 30.05.2019 ja 06.06.2019). Kuigi kohus

peab kõiki tehtud toiminguid hageja õiguste kaitsmise seisukohalt vajalikuks, siis ei ole

ajakulu taotletud ulatuses põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisulist mahtu, selle lisade

arvu (8), vaidluse asjaolusid ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus viidatud toimingutele

25

kulunud aega põhjendatuks 10 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus ajakulu 4,55 tunni

võrra.

105.

Põhjendatud ei ole mõista teiselt menetlusosaliselt välja kulusid, mis seonduvad hageja

menetlusdokumentide parandamisega. Hageja oleks saanud, arvestades mh hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, esitada kohe korrektselt põhjendatud hagiavalduse ja

hagi tagamise taotluse. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus 07.06.2019 (0,2 tundi),

13.06.2019 (0,6 tundi), 02.07.2021 (0,6 tundi – hagiavalduse uue tervikteksti koostamise

osas), 23.11.2020 (9,5 tundi) ja 26.11.2020 (3,5 tundi) tehtud toimingutega, sest need on

tingitud hagiavalduse ja/või hagi tagamise taotluse parandamise vajadusest. Kokku jätab

kohus arvestamata 14,40 tunniga.

106.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kostja määruskaebuse ja

kohtu 04.07.2019 määrusega tutvumisele ning määruskaebuse osas seisukoha koostamisele,

vormistamisele ja esitamisele kokku 6,5 tundi (kõik toimingud 11.07.2019 ja 15.07.2019).

Arvestades kohtumääruse, määruskaebuse ja sellele esitatud seisukoha sisu ja mahtu, loeb

kohus tehtud toimingutele kulunud aja põhjendatuks 4 tunni ulatuses.

107.

Hageja lepingulisel esindajal kulus kostja kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse

koostamisele 5 tundi (toiming 08.08.2019). Kohus leiab, et pelgalt menetluslikule taotlusele

seisukoha koostamisele kulunud aeg ei ole proportsionaalne, arvestades sh muid tsiviilasjas

esitatud seisukohti. Hageja ei esitanud taotlusele eriliselt mahukat seisukohta. Kohus peab

seisukoha koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 3 tundi.

108.

Kohus ei mõista teiselt poolelt täies ulatuses välja hageja esindaja kohtuistungil

osalemise aega 2,5 tunni ulatuses. Istungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 2 tundi 17

minutit, s.o 2,28 tundi.

109.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 21.02.2021 kostja seisukoha

ja kliendi kirjaga tutvumisele ning vastuskirja koostamisele 0,4 tundi, 16.03.2021 kohtu

15.03.2021 määrusega tutvumisele ja kliendile info ning selgituste jagamisele 0,4 tundi ja

25.05.2021 kliendiga e-kirjavahetusele, Amsrev Grupi AS otsusega tutvumisele ja seisukoha

koostamisele 1,2 tundi. Kohus ei pea viidatud toiminguteks põhjendatuks lepingulise esindaja

kulu kliendiga suhtlemisele ja selgituste jagamisele. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt

ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja hageja vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu

04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Ka asja materjalist ei saa järeldada, et selline suhtlus

oleks menetluse seisukohast olnud vajalik. Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit

lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Eeltoodust tulenevalt vähendab

kohus 21.02.2021 toimingutele kulunud aega 0,2 tunnile, 16.03.2021 ajakulu 0,2 tunnile ja

25.05.2021 ajakulu 1 tunnile.

110.

Põhjendatud ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu kostja kompromissettepaneku ja

lisadega tutvumisele ning kliendile info edastamisele (toiming 08.06.2021). Kohus leiab, et

kompromissläbirääkimistega seotud kulude väljanõudmine teiselt poolelt ei ole

põhjendanud, kuna pooled ei saavutanud tsiviilasjas kompromissi. Selliste kulude teiselt

menetlusosaliselt nõudmine on vastuolus kompromissläbirääkimiste olemusega. Lisaks ei

nähtu sellise kulu kandmist ka tsiviilasja toimikust. Kohus jätab viidatud toimingud

menetluskulude kindlaksmääramisel seetõttu arvestamata.

26

111.

Kuna kohus ei võta asja materjali juurde hageja 17.08.2021 hilinemisega esitatud

menetlusdokumenti, ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista ka esindaja ajakulu selle

seisukoha koostamisele ja täiendamisele (kokku 4,20 tundi).

112.

Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Toimingud on

olnud kliendi õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja

põhjendatud. Kohus arvestab, et hageja esitas tsiviilasjas mitu erinevat, sh eriliigilist nõuet,

mille osas tuli esile tuua nii asjaolud kui tõendid. Arvestades nii tsiviilasja mahu, keerukuse

kui esindaja kvalifikatsiooniga, peab kohus kantud kulusid põhjendatuks. Hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on seega kokku

66,83 tundi (10 tundi + 0,3 tundi + 0,3 tundi + 0,5 tundi + 4 tundi + 1,5 tundi + 0,6 tundi +

3 tundi + 0,5 tundi + 0,3 tundi

+ 0,2 tundi + 2,5 tundi + 11,5 tundi + 0,1 tundi + 0,2 tundi + 0,1 tundi + 0,3 tundi + 0,3 tundi +

0,1 tundi + 0,3 tundi + 0,5 tundi + 8 tundi + 0,3 tundi + 0,2 tundi + 0,2 tundi + 5,8 tundi + 4,5

tundi + 0,3 tundi + 2,28 tundi + 0,3 tundi + 0,3 tundi + 1 tund + 1 tundi + 0,5 tundi + 0,3 tundi

+ 0,2 tundi + 3 tundi + 0,2 tundi + 1,38 tundi). Arvestades hageja lepingulise esindaja

tunnihinda, on tema õigusabikulu kokku 8691,80 eurot (66,83 tundi × 130 eurot), millele

lisandub käibemaks.

113.

Lisaks õigusabikuludele taotleb hageja kostjalt ka kohtutäituri tasu väljamõistmist.

Hageja tasus kohtutäiturile hagi tagamise määruse täitmise eest kokku 186 eurot ((15 + 140)

+ 20%, kd III tl 105 – 107). TsMS § 144 p 5 kohaselt on kohtuvälised kulud kohtutäituri

tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kohus leiab, et tegemist

on põhjendatud kuluga. Lähtudes kohtutäituri seaduse (KTS) § 34, § 38 lg 1 p 2 ja § 32 lg

3 vastab tasu suurus seaduses ettenähtule.

114.

Ühtlasi taotleb hageja kostjalt hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud

riigilõivu, s.o 750 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on

tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

115.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus

11 366,16 eurot ((8691,80 + 20%) + 186 + 750). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 8524,62 eurot (11 366,16 eurot × 75%).

Kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

116.

Kostja 25.08.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema kulud kokku 3005 eurot

(õigusabikulud 18,75 tunni eest (käibemaksuta)). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud

seoses käesoleva tsiviilasjaga ja ta on käibemaksukohustuslane.

117.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS §

218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

27

118.

Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 140 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga

ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, leiab kohus, et esindaja ühe tööühiku hind on põhjendatud.

119.

Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud menetluses

järgmisi toiminguid: hagi tagamise taotlusega tutvumine, vastuse koostamine (2,75 tundi);

määruskaebuse koostamine (3 tundi); hagi vastus (3,75 tundi); vastus kohtunõudele (0,25

tundi); vastuväide kohtu tegevusele (0,25 tundi); vastus hagi terviktekstile (3,5 tundi); vastus

hageja taotlustele (1 tund); seisukoht hageja lõplikele seisukohtadele (1 tund); kohtuistungil

esindamine (2 tundi); seisukoht hageja seisukohtadele (1,25 tundi); kohtuistungil esindamine

(2 tundi).

120.

Hageja palus kohtul hinnata esindaja kulude põhjendatust. Samuti palus hageja jätta

kostja kanda rahuldamata jäänud taotlustega seotud kulud. Kohus leiab, et kostja

õigusabikulude hagejalt välja mõistmine ei ole taotletud mahus põhjendatud. Kuna käesoleva

otsusega jätab kohus kostja 03.07.2019 määruskaebuse (sh määruskaebuse tagamise taotluse)

esitamisega seotud kulud kostja kanda, kuna määruskaebuse tagamise taotlus ja määruskaebus

jäid rahuldamata (TsMS § 169 lg 3), ei arvesta kohus neid kulusid kostja menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Samal põhjusel ei ole põhjendatud taotlus määruskaebuse

ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamiseks. Küll aga võtab

kohus arvesse hagi tagamise taotlusega tutvumise ajakulu, mille põhjendatud suuruseks loeb

kohus 0,5 tundi.

121.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja märkinud 25.08.2021 toimunud

kohtuistungi eeldatavaks ajakuluks 2 tundi. Kuna tegelikult kestis istung 1,38 tundi, jätab kohus

seda ületavas osas esindaja kulu välja mõistmata.

122.

Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Toimingud on

olnud kliendi õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja

põhjendatud. Arvestades nii tsiviilasja mahu, keerukuse kui esindaja kvalifikatsiooniga, peab

kohus kantud kulusid põhjendatuks. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu

maakohtu menetluses on seega kokku 14,88 tundi (0,5 tundi + 3,75 tundi + 0,25 tundi + 0,25

tundi + 3,5 tundi + 1 tund + 1 tund + 2 tundi + 1,25 tundi + 1,38 tundi). Arvestades kostja

lepingulise esindaja tunnihinda, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

2083,20 eurot (14,88 tundi × 140 eurot), käibemaksuta.

123.

Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

2083,20 eurot. Käesoleva otsusega jäeti tsiviilasja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda.

Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale tema menetluskuludest 520,80 eurot (2083,20 eurot ×

25%).

124.

TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

28

125.

Kohus tasaarvestab pooltelt väljamõistetud menetluskulud ja määrab, et kostjalt tuleb

hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 8003,82 eurot (8524,62 – 520,80). Hageja

taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik