4-21-2712/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2021 Tallinnas Väärteoasja number 4-21-2712 (2302,21,008578) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

F.K kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo otsusele väärteoasjas nr 18.06.2021 kiirmenetluse 2302,21,008578 Kaebaja F.K isikukood XXX, xxxx kodanik, emakeel xxxx, elukoht xxxx

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Põhja prefektuur, asukoht Pärnu mnt.139, Tallinnas. Kirjaliku seisukoha esitas M. K. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, 123 lg 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

1. F.K kaebus rahuldamata. Jätta

2.

- ja Piirivalveameti .06.2021 kiirmenetluse otsus Jätta Politsei Põhja prefektuuri 18 väärteoasjas nr 2302,21,008578 muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 18.06.2021 kiirmenetluse otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,21,008578 juhtis F.K 18.06.2021 kell 14.28 Pirita tee 12 juures Tallinnas mootorsõidukit millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal. xxxx,

F.K rikkus LS § 76 lg 1, MkM määruse 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 101 ja pani toime LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt oli F.K tegu tõendatud tema enda ütlustega ning videosalvestisega. Otsuse alusel tunnistati F.K süüdi LS § 205 järgi ja teda karistati rahatrahviga 50 trahviühikut, mis on 200 eurot. Kooskõlas KarS § 66 lg 2 võimaldati menetlusalusel isikul rahatrahv tasuda ositi selliselt, et viimase osa tasumise tähtaeg on 17.08.2021. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja süü tunnistamist ning seda, et F.K on varem karistamata. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja esitas kohtule kaebuse ja

nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

F.K ei nõustu talle mõistetud karistusega. Kaebuse kohaselt ei ole trahv ja selle suurus õiglane. Kaebaja nendib, et ta juhtis autot, mille esiosas ei olnud numbrimärki – see oli paigaldatud armatuurlauale esiklaasi taha. Ta oli sunnitud nii liiklema, sest 10.06.2021 lõhkus autopesula numbrimärgi, mis deformeerus ning seda ei olnud võimalik enam korrektselt tagasi asetada. Ta tellis

12.06.2021 uue numbrimärgi, kuid tellimuse täitmine võttis kaua aega. Numbrimärgi sai ta nõuetekohaselt paigaldada alles 19.06.2021. Kaebaja rõhutab, et ta on alati liigelnud reeglipäraselt ning sel põhjusel tuleks talle mõistetud karistus ümber vaadata.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud.

Kohtuvälise menetleja vastuse järgi on F.K väärtegu tõendatud tema enda ütlustega selle kohta, et ta juhtis autot, mille numbrimärk ei olnud kohaselt kinnitatud. Väärteotoimikus olev video xxxx salvestis kinnitab F.K ütlusi. Salvestiselt on näha, et mootorsõidukil registreerimismärki ees ei ole. Deformeerunud registreerimismärk on asetatud salongi, kõrvalistuja ette armatuurile. Menetleja hinnangul on kaebaja tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi: MkM

13.06.2011 määruse lisa 1 kood 101 p 3 kohaselt peab M ja N kategooria sõidukil üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette, esimesele lauppinnale.

Menetleja on seisukohal, et nõuetele mittevastavasse kohta kinnitatud registreerimismärgiga sõidukile liikumiskeeldu ei ole kehtestatud, kuid juht peab arvestama, et selline tegu on karistatav.

Menetleja viitab, et Transpordiameti andmebaasi järgi väljastati kaebaja sõidukile registrimärgi duplikaat 16.06.2021, seda miks kaebaja märgi alles 19.06.2021 sõidukile paigaldas, kaebusest ei selgu. Videosalvestiselt on näha, et registreerimismärgi alus vigastatud ei ole.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebajale mõistetud karistus kohane. LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest võib rikkujat karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, mis on 800 eurot. Kaebajale määratud rahatrahv on maksimaalsest trahvimäärast ¼. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et kaebaja ei avaldanud kordagi kahetsust, ainukeseks süü suurust vähendavaks asjaoluks on see, et kaebaja on varem karistamata. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka üldpreventiivsete aspektidega: mootorsõidukitel eemaldatakse numbrimärke nt kiiruskaamera trahvidest hoidumiseks. Juhina peab kaebaja endale aru andma, et liikluses osaledes on ta vahetult osaks liikluskulutuuri kujundamisel ning isegi siirate motiividega võib ta oma käitumisega teistele valesid signaale anda.

Kokkuvõtvalt leiab menetleja, et F.K kaebus ei ole põhjendatud, see tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 18.06.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,008578 tuleb jätta muutmata.

Kohtu seisukoht:

VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.

Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk.

LS § 76 lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nõudeid riiklikule registreerimismärgile ja selle kinnitamisele täpsustab Majandusja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1, mis kehtestab nõuded alates 01.01.1997.a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30 aastased ja vanemad sõidukid. - Viidatud Lisa p-de 1, 2,

3 ja 5 järgi peab liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk:

- - ja vastama liiklusseaduse § lõike alusel kehtestatud majandus kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele;

- ulatuses ja pimeda ajal tagumine olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses.

Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna; - M kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale; - olema deformeerimata ja ilma katteta.

Kaebaja ei ole vaidlustanud fakti, et ta juhtis 18.06.2021 kell 14.28 Pirita tee 12 juures Tallinnas sõiduautot puudus ees riiklik registreerimismärk xxxx, millel xxxx. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega on tõendatud, et kaebaja juhitud sõiduk on M1 kategooria mootorsõiduk. Kohtule xxx

esitatud väärteotoimikus on CD kajastavad nii sõiduki peatamist -plaat videosalvestistega, mis

(politseisõiduki pardakaamera video) kui sõiduki vaatlust (politseiametnik rinnakaamera video).

Politseisõiduki pardakaamera salvestisega on tõendatud, et juhi (F.K) isikusamasus tuvastati ID-kaardi alusel. Politseiametniku rinnakaamera salvestisega on tõendatud, et kupeekerega sõiduauto deformeerunud numbrimärk on paigutatud juhi kõrvalistuja ees olevale xxxx xxxx armatuurlauale, mitte sõiduki esiosale. Politseiametniku rinnakaamera videost on näha, et sõidukit ei ole eesvaates võimalik sõiduki esiosale (nõuetekohaselt) paigutamata numbrimärgi tõttu hõlpsalt tuvastada

– salongi paigutatud numbrimärk ei ole hästi näha.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et ta juhtis kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk. Kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi, mis näeb ette vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest. Kohus märgib, et asetades registreerimismärgi selleks mitte ette nähtud kohta pani kaebaja teo toime tahtlikult. KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas õigesti märkinud, et karistuse mõistmisel võetakse lähtekohaks sanktsiooni keskmine määr. LS § 205 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemise eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni

200 trahviühikut, mis on kooskõlas KarS § 47 lg 1 800 eurot. Sanktsiooni keskmine määr on seega

100 trahviühikut, mis on 400 eurot. Kaebajale on karistus määratud sanktsiooni alumises neljandikus, so 50 trahviühiku, mis on 200 eurot. Kooskõlas KarS § 66 lg 2 on rahatrahvi tasumine määratud ositi,

2 kuu jooksul.

Kaebaja hinnangul on talle mõistetud karistus liiga ränk. F.K põhjendab kaebuses oma seisukohta sellega, et ta lõhkus numbrimärgi autopesulas, seda ei olnud võimalik korrektselt autole kinnitada ning uue numbrimärgi tellimine, kättesaamine ning paigaldamine võttis aega. Kohus märgib esmalt se kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas õigesti viidanud da, et

sellele, miks peab liikluses osaleval mootorsõidukil olema nõuetekohaselt kinnitatud registreerimismärk. Viimane aitab sõidukit identifitseerida nii rikkumiste kui ka liiklusõnnetuste puhul. Praktikas on lisaks väga levinud kütusevargused tanklatest sõidukitega, mille registreerimisnumber/-numbrid on eemaldatud. Käesolevas asjas on politsei rinnakaamera salvestisega tõendatud, et olenemata numbrimärgi salongi paigaldamisest ei ole sõiduk eesvaates identifitseeritav. Sellise sõidukiga kohtu hinnangul liikluses osaleda ei tohi: LS § 76 lg 1 järgi peab olema sõidukil riiklik registreerimismärk ning otsuses viidatud MkM määrus täpsustab sellele esitatud nõuded, mh viisi kuhu ja mil moel peab registreerimisnumber olema eri liiki sõidukitel kinnitatud, et see oleks loetav. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole pahatahtlikult käitunud, usutavasti ta seda ei olegi, kuid numbrimärgi vale paigutus sõidukil ei ole kohtu hinnangul selline rikkumine, millesse riik peaks suhtuma kergekäeliselt.

Kohus nõustub menetlejaga selles, et Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega on tõendatud, et registreerimismärgi duplikaadi väljastas Transpordiamet 16.06.2021. Menetleja on õigesti märkinud, et videosalvestise järgi registreerimisnumbri alus vigastatud ei ole. Kohus nendib, et registreerimisnumbri kinnitamine alusele ei ole keeruline ja aega ning erilisi oskusi nõudev töö. Juhul, kui inimene sellega ise hakkama ei saa, paigaldab numbri alusele eelduslikult ootetööna praktiliselt iga autoremondi ja –hooldusega tegelev ettevõte. Kaebuse kohaselt paigaldas kaebaja märgi sõidukile kohasesse kohta 19.06.2021, so neljandal päeval peale duplikaadi väljastamist ja päev peale kiirmenetluse otsuse tegemist.

Kohtuväline menetleja on lugenud kohtule arusaadavalt otsuse kohaselt kaebaja karistust kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg 2 mõttes süü tunnistamise ja menetlusele kaasa aitamise. Karistuse mõistmisel on lisaks arvestatud seda, et kaebaja on varem karistamata. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas esitatud väitega, et

Kohtule esitatud väärteotoimikus on mh kaebaja karistusregistri õiend, mille järgi karistati F.K TS § 70 järgi 02.08.2021, so peale 18.06.2021 kiirmenetluse otsuse tegemist. Viimase tegemise hetkel kaebajal kehtivad karistused puudusid, pealegi ei ole tegemist liiklusalase rikkumisega.

Lisaks ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas esitatud väitega, et . Kohus märgib, et varasemate karistuste puudumine, so isiku õiguskuulekus on asjaolu, mida tuleb arvestada karistuse määramisel selle individualiseerimisel. Nii näiteks võib inimese laitmatu minevik tuua endaga kaasa erinevatest sanktsioonialternatiividest kergemaliigilise karistuse mõistmise või arusaama, et varem karistamata inimese puhul on eelduslikult mõjus veidi leebem karistus (mida käesolevas asjas ongi kohtuväline menetleja teinud)

. Teosüü suurust asjaolu, et inimene on varem karistamata, ei mõjuta. Positiivseks saab pidada seda, et numbrimärki ei eemaldanud kaebaja meelega vaid see oli tingitud ebaõnnestunud käigust autopesulasse. Negatiivne on see, et kaebaja osales teadlikult identifitseerimatu sõidukiga liikluses eelduslikult päris mitu päeva. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et tegu kaebaja kahetsenud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud selliseid argumente, millele tuginedes saaks väita, et antud asjas tuleks kohtul leevendada niigi sanktsioonimäära alumisse neljandikku jäävat karistust, mille tasumine on ajatatud.

Eeltoodud alustel tuleb kohtu arvates jätta F.K kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 18.06.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,21,008578 tuleb jätta muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)