3-21-376/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

10.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-376

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks

seoses

karantiinis

hoidmise

ning

jalutuskäigu võimaldamata jätmisega kahe nädala

jooksul

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määruse haldusasjas

nr 3-21-376 resolutsiooni p 2 peale.

2. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määruse

haldusasjas nr 3-21-376 resolutsiooni p 1 peale.

3. Tagastada X-le määruskaebusele lisatud dokumendid digitaalse toimiku leheküljel

186–195.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 kehtestati vanglas piirangud

COVID-19 haiguseleviku tõkestamiseks: alates 06.11.2020 lõpetati kinnipeetavate saatmine

jalutuskäigule ning jäeti ära jalutuskäigud eneseisolatsiooni ajaks nendele kinnipeetavatele,

kelle COVID-19 test oli positiivne, kes olid positiivse testitulemuse saanud kinnipeetava

lähikontaktsed või kelle puhul esines Terviseameti juhistest tulenev asjaolu (p 1.3). Käskkirja

põhjenduste järgi loeti nakkuskahtlusega isikuks ka need kinnipeetavad, kes ei nõustunud

3-21-376

2(6)

testimisega. Sama piirangut jätkati vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1-/20/56 (p

1.3). Õigusselguse huvides tunnistati selle käskkirjaga 10.11.2020 käskkiri kehtetuks.

2. Tallinna Vangla luges X nakkuskahtlusega isikuks, sest ta ei nõustunud testimisega, ning

tema suhtes kohaldati eneseisolatsiooni ajavahemikul 05.–18.12.2020 (14 päeva), mille kestel

ei võimaldatud talle jalutuskäike.

3. X esitas 10.12.2020 venekeelsed avaldused (registreeritud 10.12.2020 nr 5-15/20/473-1 ja

5-15/20/474-1). Tallinna Vangla andis 29.12.2020 kirjadega nr 5-15/20/473-2 ja 5-15/20/474-

2 kaebajale tähtaja tõlke esitamiseks või nõusoleku andmiseks tõlketeenuse eest tasuda.

Tallinna Vangla tagastas vaided 22.01.2021 kirjadega nr 5-15/20/473-4 ja 5-15/20/474-4, sest

kaebaja ei kõrvaldanud vaiete puudusi.

4. X esitas venekeelse avalduse (registreeritud 11.12.2020 nr 5-18/20/28524-1) seoses tema

isolatsioonis hoidmisega. Avaldusele oli lisatud taotlus selle tõlkimiseks. Tallinna Vangla

tagastas 18.12.2020 kirjaga nr 5-18/20/28524-2 kaebaja avalduse tõlkimise korraldamiseks,

sest tema vanglasisesel isikuarvel oli piisavalt raha, et tõlkimise eest tasuda.

5. X esitas venekeelse vaide 18.12.2020 kirja 5-18/20/28524-2 peale (registreeritud 03.02.2021

nr 5-15/21/77-1). Sellele oli lisatud taotlus võõrkeelse vaide tõlkimiseks. Tallinna Vangla andis

kaebajale 15.02.2021 kirjaga nr 5-15/21/77-2 tähtaja vaides esinevate puuduste

kõrvaldamiseks, s.o vaide tõlkimiseks või tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja on tekitanud

teadlikult olukorra, kus tal puudub raha, et tõlkimise eest tasuda. Ta on kulutanud suuri

summasid vangla kaupluses ja tasunud ette terve aasta elektri eest, tehes seega kulutusi, mis ei

olnud vältimatult vajalikud. Kaebaja on varem esitanud pöördumisi eesti keeles. Tallinna

Vangla tagastas 06.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/77-3 vaide, sest kaebaja ei kõrvaldanud

tähtaegselt selle puudusi.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 22.02.2021 kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna

Vangla tegevuse õigusvastasus karantiinis hoidmisel ning jalutuskäikude võimaldamata

jätmisel kahe nädala jooksul. Kaebaja sõnul ei keeldunud ta COVID-19 testi tegemisest. Ta

pandi karantiini, kuigi ta oli terve ja viibinud varem isolatsioonis.

Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks,

muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks ja

kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks.

7. Tallinna Vangla selgitas 26.03.2021 vastuses, et kaebaja vaidlustas 10.11.2020 käskkirja

nr 1-1/20/52, millega kehtestati Tallinna Vangla kinnipeetavatele piiranguid COVID-19 leviku

tõkestamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub preventiivne või rehabiliteeriv huvi.

See ei annaks õiguslikku eelist, vaid teadmise, kas vangla tegevus oli õiguspärane või mitte,

mis ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav. Kaebajale on võimaldatud alates 19.12.2021

jalutuskäike ning tulevikus sarnane olukord ei kordu, kui ta nõustub testimisega. Kuna kaebaja

keeldus testimisest, loeti ta nakkuskahtlusega isikuks ja tema suhtes kohaldati eneseisolatsiooni

05.–18.12.2020 (14 päeva), mille kestel ei võimaldatud talle jalutuskäike. Kaebaja ei ole

vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1/20/56, millega jätkati

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse seoses tema eneseisolatsiooni paigutamisega, kuid

kaebuse eesmärk on lõpetada 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 õiguslik toime. Kaebaja ei ole

vaidlustanud 10.12.2020 käskkirja nr 1-1-/20/56. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi tuleb

enne kohtule vangla haldusakti peale kaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

3-21-376

3(6)

Kaebus on lubatav vaid siis, kui vaie on õigusvastaselt tagastatud. Vaided on tagastatud

õiguspäraselt.

Kaebaja on vaidlustanud 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52, kuid tema vaided tagastati

22.01.2021 kirjadega nr 5-15/20/473-4 ja 5-15/20/474-4 (käskkirja puudutavad pöördumised)

ning 06.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/77-3 (eneseisolatsiooni õigusvastasust puudutav

pöördumine), sest ta ei kõrvaldanud nende puudusi. Kaebajal oli pöördumiste tegemise

(10.12.2020 ja 11.12.2020), puuduste kõrvaldamiseks koostatud kirjade saamise (04.01.2021)

ja pöördumiste tagastamise kirja saamise hetkel piisavalt raha, et tõlkimise eest tasuda.

Tõlkimise eest tasumist ei välista see, kui isik soovib säästa raha. Pärast pöördumiste esitamist

on kaebaja kulutanud kaupluses vastavalt 67,59 eurot, 47,44 eurot ja 32,18 eurot, maksnud

elektrienergia eest 7 eurot, vabanemisfondi on kinni peetud 20 eurot ja vahekontole 50 eurot.

Jaanuaris ja veebruaris oli tema sissetulek 100 eurot. Pöördumiste tegemise hetkest on kaebajal

olnud 262,34 eurot (241,34 + sissetulek 100 eurot ‒ elektrienergia 7 eurot ‒ kinnipidamised

vabanemisfondi 20 eurot ‒ vahekontole 50 eurot). Kaebaja pidi arvestama, et tal tuleb tõlkimise

eest tasuda. Kaebajal oli võimalik tõlkimise eest tasuda nii pöördumiste esitamise ajal kui ka

puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul. Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi, mistõttu olid

vaided puudusega ja need tagastati õiguspäraselt. Kaebajal on seega läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

Isegi kui kaebajal puudus raha tõlkimise eest tasumiseks, võib vangla vastusest järeldada, et

kaebaja oskab vaide esitamiseks piisaval määral eesti keelt. Justiitsministri 30.11.2000 määruse

nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 5 järgi võib sellisel juhul jätta dokumendi

tõlkijale edastamata. Vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega

seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide

esitamise põhjused. Vaide esitamist lihtsustab võimalus esitada see blanketil. Kaebaja on

keeldunud eesti keele õppimisest, kuigi talle on seda võimalust pakutud. Vangla korraldab

erandlikult võõrkeelsete vaiete tõlkimise siis, kui see on kinnipeetava õiguste kaitseks vajalik.

Erandi tegemine ei ole õigustatud isiku puhul, kelle võõrkeelsed pöördumised on tingitud tema

enda soovimatusest eesti keelt kasutada ja oma eesti keele oskust parandada.

Kaebuse tagastamise tõttu tuleb menetlusabi taotlus jätta läbi vaatamata.

9. Kaebaja esitas halduskohtule 07.04.2021 ja 21.04.2021 avaldused edastada talle 01.04.2021

määrus ja Tallinna Vangla 26.03.2021 vastus vene keeles.

10. Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti 22.04.2021 kaebaja kaebusena pealkirjastatud

avaldus (korratud 28.04.2021), milles ta palus kohustada halduskohut väljastama talle

01.04.2021 määruse venekeelne tõlge.

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.04.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ja

vabastas ta 01.04.2021 määruse tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni p 1). Halduskohus

ei rahuldanud menetlusabi taotlust Tallinna Vangla 26.03.2021 vastuse tõlkimist puudutavas

osas, sest vangla vastuse sisu on määruses selgitatud (resolutsiooni p 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 29.04.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada

Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määrus ja saata kaebus läbivaatamiseks halduskohtule.

Kaebaja arvel ei olnud halduskohtu märgitud summat. Arvel oli 74 eurot ja mahaarvestused.

Kaebaja maksis elektrienergia aastatasu 45 eurot ette, sest tal puudub sissetulek ja raha.

Kaupluses tehtud sisseostud olid seotud pühadega ja vajalikud. Ostude vajalikkuse üle otsustab

kaebaja. Vale ja tõendamata on vangla väide, et kaebaja oskab eesti keelt. Kaebaja kasutas

eestikeelsete avalduste esitamiseks kaasvangide abi. Kaebaja ei ole kohustatud näitama mingeid

3-21-376

4(6)

preventiivseid või rehabiliteerivaid huvisid. Kinnipeetavaid hoitakse põhjuseta kambrites.

2020. a novembris saadeti kinnipeetavad tööle, kooli ja jalutuskäikudele, sundides tegema

COVID-19 analüüse. Kaebaja ei keeldunud testi tegemisest. Vangla 10.11.2020 korraldust ei

tõlgitud vene keelde. Kaebajal ei olnud kontakte. Vanglas peaks võimaldada suhtlemist vene

keeles, sest rohkem kui pool kinnipeetavatest räägivad vene keelt emakeelena. Kaebaja palus

võtta vangla vastutusele ja trahvida HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 rikkumise eest, samuti võtta

meetmed halduskohtu kohtuniku vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

13. Ringkonnakohus

leiab,

et

kaebaja

22.04.2021

avaldust

tuleb

tõlgendada

määruskaebusena halduskohtu 01.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale. Selles heidetakse

ette 01.04.2021 määruse tõlkimata jätmist. Määruskaebus tuleb aga tagastada, sest asjas tehtav

määrus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam tema õigusi mõjutada (HKMS § 203 lg 2 ja §

187 lg 3 p 6). Halduskohus rahuldas 22.04.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

01.04.2021 määruse tõlkimiseks vene keelde (resolutsiooni p 1). Kaebajale tõlgiti 01.04.2021

määrus vene keelde ning ta sai selle kätte 27.04.2021. Kaebaja ei ole vaidlustanud halduskohtu

01.04.2021 määrust või 22.04.2021 määrust osas, milles talle ei antud menetlusabi Tallinna

Vangla 26.03.2021 vastuse tõlkimiseks vene keelde. Määruskaebus ei ole seega kaebaja õiguste

kaitseks enam vajalik ning selle võib tagastada.

II

14. Kaebaja 29.04.2021 määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4) ning

määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Kaebaja eesmärk on

kaebuse menetlemine. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 01.04.2021 määruse resolutsiooni p

1 tühistamist ja asja saatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS §

205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebus

on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Kaebaja sai halduskohtu 01.04.2021 määruse venekeelse

tõlke kätte 27.04.2021 ning määruskaebus on esitatud kaks päeva hiljem. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

15. Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebusele lisatud dokumendid (11.12.2020

kaebus vanglale, 08.12.2020 taotlus tõlkimiseks, 21.01.2021 taotlus tõlkimiseks, 03.02.2021

vaie ja vangla 06.03.2021 vastus võõrkeelse vaide tagastamise kohta, dtl 186–195), sest need

on korduvad ja haldusasja toimikus juba olemas (dtl 17–18, 52–61). Kaebajal tuleb hoiduda

juba toimikus olevate dokumentide uuesti esitamisest (HKMS § 28 lg 1).

16. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

17. Kaebusest nähtuvalt ei olnud kaebaja rahul sellega, et ta paigutati eneseisolatsiooni

ajavahemikul 05.–18.12.2020 (14 päeva) ning talle ei võimaldatud sel ajal jalutuskäike. Nimelt

loeti 10.11.2020 ja 10.12.2020 käskkirjaga isikud, kes keeldusid COVID-19 testi tegemisest,

nakkuskahtlusega isikuks ning nad paigutati eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni paigutatud

kinnipeetavate jalutuskäigud jäeti ära (p 1.3). Kaebaja sõnul ei keeldunud ta COVID-19 testist

ja ta oli terve, mistõttu oli tema karantiinis hoidmine õigusvastane.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebuse eesmärk lõpetada käskkirjade p 1.3

õiguslikku toimet või p-st 1.3 vabaneda, vaid tuvastada, et täiendavaid piiranguid on tema

suhtes kohaldatud õigusvastaselt, sest ta ei ole COVID-19 testist keeldunud. Ka vanglale

esitatud avalduste (10.12.2020 nr 5-15/20/473-1 ja 5-15/20/474-1, 11.12.2020 nr 5-

18/20/28524-1) eesmärk oli tema karantiinist vabastamine (toimingu lõpetamine) ja

3-21-376

5(6)

jalutuskäikudele lubamine, mitte käskkirja kehtetuks tunnistamine. Kaebaja ei ole teinud

etteheiteid nakkuskahtlusega isikute karantiinis hoidmisele, vaid leiab, et tema karantiini

paigutamine ei olnud põhjendatud. Seega pidas halduskohus kaebuse eesmärgi saavutamiseks

ekslikult asjakohaseks tühistamiskaebust, mille lubatavust ta seejärel kontrollis.

19. Tuvastamiskaebuse esitamisel ei kehti kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue

(vrdl VangS § 11 lg-d 5 ja 8). Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjendatud

huvi. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust esitada tuvastamiskaebust

(HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). Tuvastamisotsus peab aitama isiku õiguste kaitsele kaasa.

Kohtupraktikas on lubatud tuvastamiskaebuse esitamist preventiivsel ja rehabiliteerival

eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivsel eesmärgil peab isikul olema põhjust

arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1). Rehabiliteerival eesmärgil on lubatud

tuvastamiskaebust esitada nt hea maine taastamiseks tõhusama õiguskaitsevahendi puudumisel

(Riigikohtu 10.03.2015 otsus nr 3-3-1-83-14, p 12).

20. Praegusel juhul ei annaks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajale

mingisugust õiguslikku eelist või kasu, vaid üksnes n-ö moraalse võidu. Vangla on PS § 3 järgi

kohustatud oma tegevuse korraldama õiguspäraselt, sõltumata tegevuse õigusvastasust

tuvastavast kohtulahendist. Seega ei saa eeldada, et vangla käitub edaspidi õigusvastaselt ja

paigutab kaebaja ilma vastava näidustuseta karantiini ja jätab ilma jalutuskäikudest.

Ringkonnakohus möönab, et sisuliselt jätkuvad 10.11.2020 ja 10.12.2020 käskkirja p-s 1.3

sätestatud piirangud tänaseni (viimati vaadati piirangud üle 10.06.2021 käskkirjaga nr 1-

1/21/33). Kuna kaebaja eesmärk ei olnud vabaneda käskkirja p 1.3 toimest, ei ole ennetav

tuvastamiskaebus tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal on võimalik esitada vanglale vaie, kui

peaks edaspidi tekkima vaidlus selle üle, kas ta on testi tegemisest keeldunud, misjärel ta

karantiini paigutatakse, ning taotleda kohtult vaidemenetluse ajal esialgset õiguskaitset.

Kaebaja õiguste kaitse ei ole järelkontrolli raames ebamõistlikult raske.

21. Kaebajal ei ole ka rehabiliteerivat huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest teda ei

kahtlustata üheski inkrimineerivas toimingus, mis tema mainet või nime kahjustaks. Ühtlasi on

kaebajal võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Kui kaebaja leiab, et vangla

paigutas ta õigusvastaselt karantiini ega võimaldanud jalutuskäike, võib ta esitada

hüvitamiskaebuse. Hüvitamiskaebuse raames saab hinnata ka esmaste õiguskaitsevahendite

kasutamist ja nende tõhusust. Kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8), ei saada ringkonnakohus asja läbivaatamiseks tagasi

halduskohtule.

22. Kaebajale on varem (nt haldusasjades nr 3-19-423, 3-21-334, 3-21-335, 3-21-375, 3-21-

453, 3-21-625) selgitatud võõrkeelsete avalduste tõlkimise ja selle eest tasumise korda.

Ringkonnakohus jääb varasemate seisukohtade juurde. Ka kinnipeetava puhul võib eeldada, et

ta säästab oma õiguste maksmapanekuks raha. Isegi kui kaebajal ei pruukinud jätkuda raha, et

tõlkida kõik vanglale esitatud avaldused, ei ole ta maksnud kas või ühe avalduse tõlkimise eest,

mille tagajärjel ei saa ta tasuda järgmiste avalduste tõlkimise eest. See tekitab põhjendatud

kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et

tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.

23. Põhjendatud ei ole kaebaja taotlus vangla trahvimiseks ega etteheited halduskohtu

kohtuniku tööle. Vangla ei ole rikkunud HKMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Asjaolu,

et halduskohus kaebaja kaebuse tagastas, ei tähenda, et halduskohus oleks vangla tegevuse

heaks kiitnud.

3-21-376

6(6)

24. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.04.2021

määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele (HKMS § 200 p 4).

(allkirjastatud digitaalselt)