2-19-17944/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-17944

Kohtuasi

X (pankrotis) hagi pankrotihaldur Kalle Mõtsniku ja

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu

sissenõude täitmise viisi hea usu põhimõttega vastuolu

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.02.2021 määrus (hagi läbi vaatamata

jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

X (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (pankrotis; isikukood XXXXXXXXX),

lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja

Kostjad: pankrotihaldur Kalle Mõtsnik ja Eesti

Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; registrikood

70000349), Eesti Vabariigi lepinguline esindaja Karel

Miisna

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.02.2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-19-17944

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X (pankrotis) esitas 17.11.2019 Harju Maakohtule hagi pankrotihaldur Kalle Mõtsniku ja

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu nõudega tuvastada XXX, Tallinn

korteriomandi enampakkumisel müügi vastuolu hea usu põhimõttega ja keelduda

korteriomandi aresti ja selle müügist pankrotimenetluse raames.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 03.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-18-10252 välja hageja pankrot. Hageja pankrotihalduriks nimetati Kalle Mõtsnik, kes

teavitas pärast võlausaldajate üldkoosolekut, et kavatseb müüa hagejale kuuluva korteri XXX,

Tallinn enampakkumisel. Korteri suhtes on 01.10.2012 sõlmitud tähtajaline eluruumi

üürileping kuni 31.12.2027, mille kohaselt on üürnikule üürile antud üks tuba üldpinnaga

12 m2. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel maksab üürileandja üürnikule trahvi 4500 eurot.

1.2. 20.11.2018 pöördus hageja halduri poole palvega keelata pankrotivara koosseisu kuuluva

korteri müüki, millele haldur vastas 11.12.2018 eitavalt. 31.01.2019 esitas hageja Harju

Maakohtule pankrotimenetluse järelevalve raames avalduse korteriomandi müügi keelamiseks,

mille kohus jättis 04.03.2019 määrusega rahuldamata. Määrus ei ole vaidlustatav.

1.3. Perioodil 02.04.2019 – 05.11.2019 avaldas haldur Ametlikud Teadaannetes mitmeid

enampakkumise teateid alghinnaga vahemikus 69 000 – 49 000. Hageja püüdis kaitsta oma

õigusi pankrotimenetluses, kuid tulutult. Pankrotihaldur ei soovi oma plaanist loobuda

vaatamata sellele, et kinnisvara müük pankrotimenetluse raames ei ole otstarbekas ning ei

soodusta pankrotimenetluse eesmärgi saavutamist. Võlgniku huve ja õigused kaitseb

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 2, mille kohaselt vara ei arestita (ega müüda), kui võib

eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks.

Pankrotihalduri poolt valitud võlakohustuste täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega,

kuna ei soodusta pankrotimenetluse eesmärgi saavutamist ning seab võlgniku veelgi

raskemasse olukorda kui enne pankrotimenetlust.

18.11.2019 määrusega jättis maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata ja võttis hagi

samal päeval menetlusse.

Pankrotihaldur vaidles hagile vastu. Haldur ei saa keelduda pankrotivarasse kuuluva korteri

müümisest ja vara enampakkumisel müük ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 133 lg 1 kohaselt võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud

teisiti. Võlausaldajate üldkoosolek andis kooskõlastuse võlgnikule kuuluva korteriomandi

enampakkumisel müügiks. Kohus on juba 04.03.2019 määrusega tsiviilasjas 2-18-10252

asunud seisukohale, et võlgniku taotlus pankrotimenetluse raames korteriomandi müügist

keeldumiseks tuleb jätta rahuldamata.

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles samuti hagile vastu. Võlgnikule kuuluva

kinnisvara näol on tegu sisuliselt ainsa likviidse pankrotivarasse kuuluva esemega, mille

müügist saadavate vahendite abil on võimalik täita võlausaldajate nõudeid võimalikus suures

määras ja katta pankrotimenetluse kulusid. Pankrotihalduri kinnitusel müüdi korter 53 500

euroga, mis on märkimisväärne summa. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendamatu.

2-19-17944

Maakohus lõpetas 07.02.2020 määrusega tsiviilasja menetluse, kuna asi on teises tsiviilasjas

jõustunud lahendiga lahendatud. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.07.2020 määrusega

hageja määruskaebuse ja tühistas maakohtu 07.02.2020 määruse. Ringkonnakohus märkis, et

asja uuel lahendamisel saab maakohus kaaluda, kas esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel.

Maakohus määras 05.02.2021 kirjaga menetlusosalistele lõplike seisukohtade ja taotluste

esitamise tähtaja.

6.1. Pankrotihaldur taotles 08.02.2021 seisukohas hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2

alusel. Vaidlusalune korteriomand on enampakkumisel müüdud.

6.2. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde,

lisades, et kummastavana kõlab nõude õigustamine sellega, et hageja võlg on ligikaudu 16,5

miljonit eurot. Hoopis säärase maksuvõla tekitamine on pahausklik. Üürileping läks üle uuele

korteriomandi omanikule ja see ei tekita võlgnikule lisakulusid. Pankrotimenetluse kiiret ja

efektiivset läbiviimist ei ole takistanud mitte kinnisvara müük enampakkumisel, vaid seda on

teinud võlgniku poolt ilmselgelt põhjendamatu hagi esitamine.

6.3. Hageja jäi nõude juurde ja palus selle rahuldada. Hagi esitati, kuna võlgniku staatus

pankrotimenetluses ei taga võlgnikule efektiivseid kaitsemeetmeid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus jättis 22.02.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.

7.1. Tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu või

puudumine. Hagejal puudub eraldiseisev õiguslik tuvastushuvi tuvastamaks, et kinnisvara

müük pankrotimenetluses enampakkumisel on vastuolus hea usu põhimõttega. PankrS § 136

lg 1 sätestab, et pankrotivara müük toimub enampakkumisel TMS-s sätestatud korras, kui

PankrS-st ei tulene teisiti. Seadusandja ei ole pankrotimenetluses enampakkumise kehtetuks

tunnistamist TMS § 223 alusel ette näinud, sest pankrotimenetluse erisused välistavad TMS

§ 223 kohaldamise. Seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-39-12. Eeltoodust

tulenevalt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna see ei ole esitatud

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

7.2. Alusetud on hageja süüdistused, et pankrotihalduri poolt valitud sissenõude täitmise viis

on vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldajate üldkoosolek andis haldurile kooskõlastuse

võlgnikule kuuluva korteriomandi enampakkumisel müügiks. PankrS § 2 alusel on üheks

pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt

võimalikult suures osas. Seega kinnisasja enampakkumine justnimelt soodustab pankroti-

menetluse eesmärgi täitmist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

8.1. Väär on maakohtu järeldus, et hagiavalduse eesmärgiks oli enampakkumise kehtetuks

tunnistamine. Hageja soov on saada kohtu hinnangut, kas pankrotihalduri poolt valitud

2-19-17944

võlakohustuste täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega või mitte. Võlgniku staatus

pankrotimenetluses ei taga võlgnikule efektiivseid kaitsemeetmeid. Kaitseõiguse kasutamist ei

saa nimetada pankrotimenetluse takistamiseks, vaid see on põhiõiguse õiguspärane kasutamine.

8.2. Maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust. Nimetatud rikkumine on kokkuvõttes

tinginud lahendi, kus kohus on ebaõigesti järeldanud, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kui

kohus oleks täitnud eelmenetluse ülesandeid nõuetekohaselt, sh selgitanud hagejale, mida ta

peab tõendama, oleks hageja saanud esitada täiendavaid vastuväiteid, mis oleks toonud kaasa

ka teistsuguse otsuse.

Maakohus andis kostjatele tähtaja kaebusele vastamiseks.

9.1. Pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu. Maakohus on õigesti leidnud, et esinevad alused

hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja viited ei ole asjakohased, kuna käsitlevad vara

võõrandamist täitemenetluses, mitte pankrotimenetluses.

9.2. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles samuti kaebusele vastu. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud hagi

menetlemiseks vajalikku õiguslikku huvi. Hagi läbi vaatamata jätmisel järgis maakohus samas

asjas ringkonnakohtu poolt antud suunist kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist.

Maakohus võttis kaebuse menetlusse, seda ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659

ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus ei ole hageja poolt hagiga taotletavat eesmärki hinnates eksinud. Kohtule

esitatud hagi ese oli seotud hageja korteriomandi aresti alt vabastamise ja selle

pankrotimenetluses müümise keelamisega. Ühtlasi soovis hageja tuvastada korteriomandi

müügi vastuolu hea usu põhimõttega. Hagi õigusliku alusena viitas hageja TMS § 53 lg-le 2.

Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist on

kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustusi piisavalt põhjendanud. Maakohus on

vaidlustatud määruses piisavalt põhistanud hageja tuvastushuvi puudumist, seega ka esitatud

tuvastusnõude rahuldamise võimatust.

Pankrotiseaduse mõttest tulenevalt tuleb vara müüa võimalikult suurt kasu andval viisil ja

võlausaldajate huve arvestades. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt

enampakkumise korda, võib võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale

pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või kojale. Haldur, kes on oma

kohustuse rikkumisega tekitanud võlgnikule süüliselt kahju, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi

hüvitama. Niisiis näeb pankrotiseadus ette piisavad kaitsemeetmed – järelevalve halduri

tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning halduri vastutuse.

2-19-17944

Seega jättis maakohus hagi õigesti läbi vaatamata. Hagejale täiendava tähtaja andmine ei

oleks võimaldanud teha teistsugust lahendit. Vajadusele kaaluda hagi läbi vaatamata jätmise

põhjendatust viitas hageja eelmist kaebust lahendades ka ringkonnakohus.

Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja (hageja) kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm