3-21-1503/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma,

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

10.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1503

Haldusasi

XXi kaebus 08.06.2020 ehitusteatise nr 1911201/29556

tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

kohustamiseks nõuda endise olukorra taastamist

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja XX

Vastustaja Tallinna linn, esindajad Silver Sarapuu ja Eva

Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määruse peale

menetlusse.

2. Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RIBBON CONSULT OÜ esitas ehitisregistri kaudu 08.06.2020 (esmakordselt 17.12.2019)

ehitusteatise nr 1911201/29556, et muuta jahutussüsteeme Tallinnas Alevi tn 2 // Pärnu mnt

126 korteris nr 12.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) aktsepteeris ehitusteatise 26.06.2020.

3. XX esitas 05.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse ehitusteatise nr 1911201/29556

tühistamiseks ning TLPA kohustamiseks nõuda soojuspumba paigaldajalt endise olukorra

taastamist.

Korterisse nr 12 paigaldatud statsionaarne jahutusseade on vastuolus Alevi tn 2 // Pärnu mnt

126 korteriühistu kodukorra ja seadusega. Konditsioneeride paigaldamisega muutus

3-21-1503

2(6)

jahutussüsteemi liik, mida tuleb käsitada olulise muudatusena. Korteriühistu kodukorra järgi on

korteriomanikel keelatud muuta omavoliliselt elamu välisilmet, paigutada ümber

elektrijuhtmestikku ja teha kandvatesse seintesse avasid. Konditsioneeride paigaldamiseks

pidanuks olema kõikide korteriomanike nõusolek. 13.06.2021 toimunud korteriühistu

koosolekul, millel arutati konditsioneeride paigaldamise lubamist, viibinud korteriomanike

enamus nõusolekut ei andnud. TLPA ei ole ehitusteatise registreerimisel arvestanud õigusaktide

ja korteriühistu juhatuse keeluga. Konditsioneeride paigaldamise päeval teavitati korteri nr 12

omanikku V.A, et tema tegevus ei ole naabritega kooskõlastatud ega seaduspärane. Samuti

teavitati politseid. Sellest hoolimata viidi paigaldus lõpule.

4. Tallinna linn leidis 18.08.2021 kirjalikus vastuses kohtunõudele, et kaebus tuleb

kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Lisaks on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega.

Kaebusest ei selgu, kuidas rikub vaidlustatud ehitusteatis kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kaebajal puudub õigus esitada ehitusteatise ja riikliku järelevalve küsimustes kaebust teiste

isikute või avaliku huvi kaitseks.

Kaebus on esitatud rohkem kui aasta pärast ehitustegevuse teavitatuks lugemist. Kaebuse

kohaselt teavitati konditsioneeri paigaldamise päeval V.A ja politseid, kuid ei ole täpsustatud,

millal see toimus. On äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja sai ehitusteatisest teada alles 30 päeva

enne kaebuse esitamist. Seejuures esitati esmane ehitusteatis juba 17.12.2019 ning 18.19.2019

saadeti ehitisregistri kaudu teade ehitusteatise menetlusse esitamisest ka korteriühistule. Pärast

teate saatmist pöördusid TLPA poole korteriühistu juhatuse liige H.R ja majaelanik M.L.

Ehitusteatise menetlus hõlmab olemuselt vähemtähtsate ehituslike küsimuste lahendamist. Kui

täidetud on kõik ehitustehnilised ja -õiguslikud aspektid, loeb vastustaja ehitustegevuse

teavitatuks. Praegusel juhul oli vaja esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, mis ka esitati ja mis

olid nõuetekohased.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 24.08.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1

ja 2 alusel.

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 06.06.2018 määruses haldusasjas nr 3-17-1152, et

ehitusteatisele vastamata jätmine ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid

halduse toiming. Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise

andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks, kui

seadus ei sätesta teisiti. Praeguses asjas luges TLPA ehitustegevuse teavitatuks 26.06.2020.

Seega ei andnud TLPA haldusakti, vaid sooritas toimingu, mistõttu ei ole kaebajal võimalik

tühistamisnõudega kohtusse pöörduda.

Kaebuses ei ole kirjeldatud, kuidas rikub vaidlustatud ehitisteatis või paigaldatud jahutusseade

(soojuspump) kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse käiguta jätmine selle asjaolu

täpsustamiseks ei ole otstarbekas. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 2 tuleb enne kohustamisnõudega

kohtusse pöördumist esmalt pöörduda asjaomase nõudega TLPA poole. Vastustaja kinnitas

kohtule, et seoses vaidlustatud ehitusteatisega on TLPA poole pöördunud Alevi tn 2 // Pärnu

mnt 126 maja elanikud H.R ning M.L. Kaebaja ei ole vastustajale taotlust esitanud. Ka

tuvastamiskaebusega ei saavutaks kaebaja soovitud eesmärki, kuivõrd kaebuse rahuldamise

tulemusel ei oleks kolmas isik kohustatud jahutusseadet eemaldama.

Lisaks on kaebus esitatud hilinemisega. Kaebaja ei ole täpsustanud, millal ta sai teada

soojuspumba paigaldamisest. Kaebaja pöördus kohtu poole rohkem kui aasta pärast

ehitustegevuse teavitatuks lugemist. TLPA on vastanud Alevi tn 2 // Pärnu mnt 126

korteriühistu juhatuse liikmele H.Rile 07.07.2020 kirjaga nr 4-3/13-6 ning majaelanik M.Lle

07.07.2020 kirjaga nr 4-3/13-7. Nimetatud kirjades on välja toodud ka tähtajad ehitusteatise

vaidlustamiseks. Kohus möönab, et TLPA ei teavitanud ehitusteatisest kaebajat. Samas puudus

3-21-1503

3(6)

TLPA-l sellekohane kohustus, kuivõrd kaebaja ei olnud pöördunud TLPA poole. M.L on oma

07.07.2020 kirjas välja toonud järgneva: „Selle seadme kondensaatvee äravool pole kohe

kindlasti ühendatud sadevee renni, kuna sellist renni pole selles majas olemaski! Lisaks

kahtlen, et seade on reaalselt paigaldatud eraldi kaitseautomaadi taha ning talle on veetud

eraldi toitekaabel. /…/ Olen hetkel väga suures hämmingus, sest need kirjeldused ei vasta

absoluutselt tegelikkusele.“ Sellest saab järeldada, et majaelanikud olid soojuspumba

paigaldamisest teadlikud juba 2020. aastal. Kaebaja oleks soojuspumba paigaldamisest teada

saades pidanud kohustamisnõudega pöörduma 30 päeva jooksul esmalt kohaliku omavalitsuse

poole ning seejärel vajadusel kohtusse.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub määruskaebuses (pealkirjastatud kui menetluse taastamise avaldus) tühistada

Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määrus.

Halduskohus on jätnud arvestamata sellega, et ehitusteatise puhul ei ole järgitud häid tavasid ja

protseduurireegleid. Ehitustegevuse teavitatuks lugemise nõuded ei olnud täidetud, kuivõrd

puudus korteriühistu juhatuse luba või üldkoosoleku otsus või naabrite luba. Kaebetähtaja

küsimus pole oluline, kuna rikuti seadusi. Soojuspumba paigaldamiseks puuriti kandvatest

fassaadiseintest läbi mitmeid auke. Sellisete muudatuste tegemiseks oli asjaõigusseaduse § 74

lg 1 kohaselt vaja kõikide korteriomanike luba. Statsionaarse jahutusseadme paigaldamine

korterelamusse loob pretsedendi, kus osadele korterelamu rõdudega korteritele saab paigaldada

jahutusseadme, kuid ilma rõdudeta korteritele ning avariiredelitega varustatud rõdudega

korteritele seda paigaldada ei saa. See tekitab elamus korteriomanike ebavõrdse kohtlemise

olukorra. Energia tarbimise suurenemise tõttu muutub korterelamu ehitusprojekti kohane

energiaklass tasemelt B tasemele D. Energiaklassi halvenemine vähendab kinnisvaraekspertide

hinnangul korterite väärtust kuni 500 euro võrra ruutmeetri kohta. Energiaklassi halvenemise

tõttu ei saa korterit müües uus korteri ostja võtta kodulaenu rohelaenu tingimustel. Alevi tn 2 //

Pärnu mnt 126 korterelamu elektrikilbid ei ole algselt kohandatud selleks, et kanda

elektripinget, mis arvutuste kohaselt võib tekkida, kui näiteks veel 10 korteriomanikku

otsustavad paigaldada statsionaarsed konditsioneerid. Sellistel asjaoludel oleks vaja välja

vahetada korruste elektrikilbid ning ümber seadistada faasid, et korterites ei tekiks ülepingete

tõttu elektrikatkestusi. See looks olukorra, kus korterelamu elektrisüsteemid tuleks ümber

ehitada, kuid kulud kantaks remondifondist, mis kaudselt tõstab kulutusi nendele

korteriomanikele, kes jahutusseadmeid tehnilistel põhjustel paigaldada ei saaks. Lisaks tuleks

suurendada ka kogu korterelamu ampreid, mis tõstaks võrdselt kõikide korteriomanike kulutusi

elektritarbimisele suurenevate ampritasude arvelt. Korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul

otsustati, et statsionaarsete konditsioneeride paigaldamine ei ole kogu korterelamu

korteriomanike huvides, sest konditsioneeride paigaldamine vähendab nende korteriomanike

vara väärtust, kes tehnilistel põhjustel konditsioneere paigaldada ei saa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuse menetlusse võtmine

7. Kaebaja menetluse taastamise avaldus, mis on oma sisult määruskaebus, tuleb võtta HKMS

§ 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 ja HKMS § 104 lg

1).

3-21-1503

4(6)

Kaebuse nõue ja selle lubatavus

8. Halduskohus on õigesti märkinud, et ehitusteatisele vastamata jätmine (teavitatuks

lugemine) EhS § 36 lg 2 alusel on halduse toiming, mitte haldusakt. Ehitusteatise puhul antakse

haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena

esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel (Riigikohtu 06.06.2018 määrus

asjas nr 3-17-1152, p 11). Kohus saab tühistada vaid haldusakti (HKMS § 5 lg 1 p 1, § 37 lg 2

p 1) ning kuivõrd praegusel juhul pole vastustaja haldusakti andnud, ei ole tühistamiskaebus

võimalik ega lubatav. Kui halduskohus kvalifitseeris vastustaja tegevuse haldusakti asemel

toiminguks, tulnuks kontrollida, milliste nõuete esitamine on asjakohane ja võimalik toimingu

tõrjumiseks. Halduskohtult on küll võimalik taotleda toimingu õigusvastasuse tuvastamist

(HKMS § 5 lg 1 p 6, § 37 lg 2 p 6), kuid tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui

õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2) – tingimus, mis siinsel juhul

pole täidetud (vt määruse järgmine punkt). Toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei tekitaks

korteri 12 omanikule kohustust eemaldada jahutusseade ja taastada endine olukord. Seega pole

kaebajal kaebeõigust ehitusteatise teavitatuks lugemise õigusvastaseks tunnistamise nõude

esitamiseks ja kaebus tuleks selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2018 määrusest asjas nr 3-17-1152 (p 10) ja

18.12.2019 otsusest asjas nr 3-17-1859 (p 15) tuleneb, et kui ehitusteatisega on nõustutud selle

vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada

riikliku järelevalve meetmetega. Tõhusaim abinõu kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitseks

on kohustamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 2), täpsemalt vastustaja kohustamine otsustama

ehitusjärelevalve korraldamise üle. Kohustamisnõude raames saab halduskohus anda hinnangu

sellele, kas vastustaja poolt ehitusteatise teavitatuks lugemine oli õiguspärane või mitte.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 järgi tuleb taotlus toimingu sooritamiseks esitada

selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise

korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja pole väitnud

ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtusse pöördumist esitanud TLPA-le

ehitusjärelevalve taotluse. Vastustaja 18.08.2021 kirjaliku vastuse kohaselt on TLPA poole

pöördunud Alevi tn 2 // Pärnu mnt 126 korteriühistu juhatuse liige H.R ja majaelanik M.L ning

pöördumistele on vastatud 30.01.2020, 07.07.2020 ja 07.08.2020 kirjadega (vastustaja vastuse

lisad 6–9 ja 11). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kaebaja pole ise esitanud TLPA-le

taotlust ehitusjärelevalve algatamiseks, ei ole iseenesest kaebuse tagastamise aluseks, kuivõrd

RVastS § 6 lg 3 ei puuduta kaebuse protsessuaalset lubatavust (Riigikohtu 07.12.2020 määrus

asjas nr 3-19-2448, p 10). Taotluse puudumine ei välista praeguses asjas ka kaebuse

rahuldamist, kuivõrd ehitusjärelevalve algatamine ei eelda isiku taotlust (EhS § 130 lg 2) ning

kaebaja tugineb sellele, et ehitusteatis on teavitatuks loetud õigusvastaselt. Taotluse esitamine

haldusorganile on enne halduskohtusse pöördumist vajalik juhul, kui ehitusteatise

aktsepteerimine on toimunud küll õiguspäraselt, aga kaebajal on esile tuua mingeid asjaolusid,

mis muudavad ehitamise lubamatuks. Ringkonnakohus märgib, et TLPA 07.07.2020 kirjadest

nr 4-3/13-6 ja nr 4-3/13-7 (identse sisuga kirjad, millest esimene on adresseeritud H.Rile ja

teine M.Lle) ning 07.08.2020 kirjast nr 4-3/13-11 (vastus M.Lle) järeldub, et vastustaja oleks

ilmselt jätnud ehitusjärelevalve menetluse algatamata ka juhul, kui kaebaja oleks sellesisulise

taotluse esitanud. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ja linna vahel on sisuline erimeelsus,

kas järelevalvemenetluse peaks algamata või mitte ning halduskohus saaks selle vaidluse

lahendada. Uue avalduse esitamisele suunamine oleks praeguseks kujunenud olukorras

formalistlik ja sisuliselt eesmärgipäratu.

Kaebaja õiguste riive

10. Halduskohtule esitatud kaebuses on viidatud ehitustegevuse vastuolule korteriühistu

põhikirja ja õigusaktidega. Kaebuse kohaselt pidanuks jahutusseadme paigaldamiseks olema

3-21-1503

5(6)

teiste korteriomanike nõusolek, mida pole antud. Halduskohus märkis, et kaebuses ei ole

kirjeldatud, kuidas vaidlustatud ehitisteatis või paigaldatud jahutusseade rikub kaebaja

subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja õiguste rikkumise kindlakstegemisel

ei saa halduskohus piirduda sellega, mida kaebaja on kirja pannud esialgses kaebuses. Kui

õiguste riivet pole kaebuses piisavalt selgitatud, tuleb kaebajale anda tähtaeg asjaomaste

põhistuste esitamiseks (HKMS § 2 lõiked 4–6, § 38 lg 1 p 7, § 120 lg 3). Määruskaebuses on

kaebaja selgitanud, et jahutusseadme paigaldamise võimaldamine rõdule tekitab ebavõrdse

olukorra, kus osadel korteriomanikel on võimalik jahutusseade paigaldada, teistel aga mitte.

Jahutusseadmete paigaldamisest tingitud energia tarbimise suurenemise tõttu võib halveneda

hoone ehitusprojekti kohane energiaklass, mis võib omakorda viia korteriomandite väärtuse

vähenemiseni. Samuti võib jahutusseadmete paigaldamine tingida korruste elektrisüsteemide

ümberehitamise, mille tulemusel suurenevad ka nende korteriomanike kulud, kellel pole

võimalik jahutusseadet paigaldada.

11. Seega võib vaidlustatud toimingul olla mõju kaebajale ja riivata tema subjektiivseid õigusi.

Riive intensiivsus ja kaebuse perspektiivitus

12. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole küll välistatud, kuid

kaebaja ja vastustaja kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa see olla intensiivne. Kaebaja

väidetest ei nähtu, et tema korter (kinnistusraamatu järgi kuulub kaebajale ½ korteriomandist

nr 3) asub korteri nr 12 vahetus läheduses ja selle rõdul paiknev jahutusseade mõjutab otseselt

tema korteriomandi kasutamist. Kaebaja kirjeldab oma õiguste riivena pigem tsiviilkorras

lahendatavaid küsimusi, mitte niivõrd subjektiivsete avalike õiguste riivamist. Siinses asjas on

vaidluse all ühe jahutusseadme paigaldamine ning on vähetõenäoline, et see tooks vältimatult

kaasa määruskaebuses kirjeldatud energiaklassi halvenemise, kaebaja korteriomandi väärtuse

olulise vähenemise ja kulutused hoone elektrisüsteemi ümberehitamisele ehk et kokku oleks

tekkiva kahju suurus suurem kui 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause). Ka sellest, et

kaebaja pole pöördunud TLPA poole ehitusjärelevalve teostamiseks ning on esitanud kaebuse

ligikaudu aasta pärast ehitustegevuse alustamist (ehitustegevuse alguse ajale eeldatavasti kohe

pärast ehitusteatise aktsepteerimist viitab M.L 07.07.2020 kiri – vastustaja vastuse lisa 10), võib

kaudselt järeldada, et kaebaja subjektiivsete avalike õiguste riive on väheintensiivne.

13. Õiguste väheintensiivne riive iseenesest ei ole kaebeõiguse mittetunnustamise ja kaebuse

tagastamise aluseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 8). Küll

aga võib kohus juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, tagastada

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seda tingimusel, et asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohtu hinnangul on siinsel juhul tegemist sellise

olukorraga.

14. TLPA 07.07.2020 kirjades nr 4-3/13-6 ja nr 4-3/13-7 on välja toodud järgmist: vaidlusalune

jahutusseade ei paista tänavale ning arhitekt on arhitektuurse lahenduse kooskõlastanud; seade

on ühendatud kaitseautomaadiga koos rikkevoolukaitsmega; kondensaatvesi on juhitud rõdu

vee äravoolurenni abil sademeveesüsteemi; 40-millimeetrise läbimõõduga ava tegemine läbi

seina ei mõjuta hoone kandekonstruktsiooni; Päästeameti selgituse kohaselt ei ole

õhksoojuspumba välisseadme paigaldamine korteri rõdule (v.a evakuatsiooni rõdule)

tuleohutuse seisukohalt keelatud; müratase omal rõdul on mõõtmisprotokolli kohaselt

maksimaalselt 47–48 db; hoone asub III mürakategooria piirkonnas; naabrite rõdud asuvad

vähemalt kahe meetri kaugusel ning rõdude vahel on seinad, mis piiravad müra levikut.

15. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis viitaksid vastustaja tegevuse

õigusvastasusele ehitusteatise aktsepteerimisel. Vaidluse sisu on üsna kindlapiiriline ning on

ebatõenäoline, et asja edasise menetluse käigus võiksid ilmneda mingid uued, seni teadmata

asjaolud, mis kinnitaksid vastustaja tegevuse õigusvastasust. Ehitusteatisega esitati vastustajale

3-21-1503

6(6)

ehitusprojekt vastavalt EhS lisale 1 (vastustaja vastuse lisad 14 ja 15). Juba esialgse, 17.12.2019

ehitusteatise esitamise järel saadeti ehitisregistri kaudu teade ehitusteatise menetlusse

esitamisest ka korteriühistule (vastustaja vastuse lisa 3). Ehitusloa andmisest ja ehitusteatise

aktsepteerimisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 44. Asjas esitatud väidetest ja

materjalidest selliseid aluseid ei ilmne. TLPA 07.07.2020 kirjades on õigesti selgitatud, et ameti

antav avalik-õiguslik luba ehitamiseks ei välista kohustust enne ehitamist saada ka kaasomanike

tsiviilõiguslik nõusolek, kuid selle puudumisest tulenevad korteriomanike vahelised vaidlused

ei kuulu lahendamisele teatise või loamenetluse käigus, vaid tsiviilkorras. Ringkonnakohus

lisab, et teiste korteriomanike nõusoleku küsimus on eraõiguslik ning see ei ole ehitusteatise

heakskiitmise eelduseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859,

p 20). Järelikult ei olnud vastustajal alust jätta ehitusteatis aktsepteerimata selle tõttu, et

ehitustegevuseks puudus kaasomanike nõusolek.

16. Ehitustegevus on praeguseks arvatavasti lõpule viidud ning kaebaja väidetest ei nähtu, et

selle käigus oleks projektis kavandamata kõrvalmõjuna kahjustatud kaasomanike vara.

Põhjendatud vajaduse korral projekti järgi väikese läbimõõduga ava(de) tegemine välisseina

(sh ka näiteks ventilatsiooniava puurimine) ning jahutusseadme paigaldamine ühe korteri

rõdule ei ole põhjust käsitada kaasomanike vara kahjustava ega muul moel ohtu põhjustava

tegevusena ning sellist ohtu ei olnud vastustajal põhjust eeldada ka ehitusteatise menetlemise

ajal. Soojuspump asub rõdupõrandal ning pole mõistlikku alust arvata, et see alla kukuks või

muul viisil majaelanikele või teistele inimestele ohtu kujutaks. Seda, kas soojuspump on

paigaldatud projekti järgi ja nõuetekohaselt, kontrollitakse kasutusteatise menetluses.

17. Riigikohtu halduskolleegium märkis 06.06.2018 asjas nr 3-17-1152 tehtud määruses (p 10)

viitega tsiviilkolleegiumi otsusele asjas nr 3-2-1-129-13 (p-d 20–22), et välistatud ei ole

tsiviilõiguslike nõuete esitamine otse isiku vastu, kes on kaebajate hinnangul ehitamisega nende

õigusi rikkunud.

Menetluslikud otsustused

18. Eelneva põhjal esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seega

jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu 24.08.2021 määruse

resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)