2-19-17536/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. september 2021

Tsiviilasja number

2-19-17536

Tsiviilasi

Nikolai Antonenko hagi Bauroc AS-i vastu saamata

jäänud töötasu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1896 eurot 86 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bauroc AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Bauroc AS (registrikood 10198948),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Aru ja

vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin

Vastustaja (hageja): Nikolai Antonenko (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bauroc AS-i apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. aprilli 2021. a otsus

osas, millega maakohus rahuldas hagi töötasu

väljamõistmiseks söögi- ja puhkepauside eest.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi

töötasu väljamõistmiseks söögi- ja puhkepauside eest

summas 421 eurot 1 sent rahuldamata.

3. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Nikolai Antonenko hagi Bauroc AS-i

vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks

osaliselt.

3.2. Mõista Bauroc AS-lt Nikolai Antonenko kasuks

välja saamata jäänud töötasu tööks valmistumise aja

(töökohale jõudmine ja tööriietesse riietumine,

töökohalt lahkumine ja riiete vahetamine ning

enesehügieen) eest summas 1475 eurot 85 senti.

3.3. Jätta Nikolai Antonenko hagi Bauroc AS-i vastu

töötasu väljamõistmiseks söögi- ja puhkepauside eest

summas 421 eurot 1 sent rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

80% ulatuses Bauroc AS-i ja 20% Nikolai Antonenko

kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus peale tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nikolai Antonenko (hageja, töötaja) esitas 19. augustil 2019 Tööisnpektsiooni

töövaidluskomisjonile avalduse Bauroc AS-i (kostja, tööandja) vastu tööandja poolt ebatäpse

tööaja arvestuse pidamise tuvastamiseks ja saamata jäänud töötasu, sh ületunnitasu 46 euro 20

sendi, tulemustasu 89 euro 18 sendi ja tervisekontrolli tasu 16 euro 35 sendi, väljamõistmiseks.

Töövaidluskomisjon jättis 26. septembri 2019. a otsusega avalduse rahuldamata. Hageja esitas

maakohtule taotluse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja VKG Plokk OÜ-ga (hilisem ärinimi Roclite OÜ)

13. juunil 2012 töölepingu nr X (tööleping). Roclite OÜ õigusjärglaseks on kostja. Hageja asus

alates 18. juunist 2012 tööle tootmis- ja tehnikaosakonda valveremondilukksepana. Töölepingu

lisa 9 kohaselt on hageja töökohaks kostja tehas Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas. Hageja töötasu

suuruseks on X eurot tunnis. Töölepingu p 4.1 kohaselt on hageja tööle võetud täistööajaga ning

p 4.2 järgi töötab hageja vahetustega vastavalt kinnitatud graafikule.

Hageja täidab kostja korraldusi hommikuse vahetuse puhul alates kl 7.40 tööle saabumisest

kuni 20.10 vahetuse üleandmiseni ja öise vahetuse puhul kl 19.40 kuni 8.10. Kostja fikseerib

tööaja hommikusel vahetusel alates kl 8.00 kuni 20.00 ning öisel vahetusel alates kl 20.00 kuni

8.00. Kostja on jätnud hagejale arvestamata igas vahetuses 0,5 töötundi ning on maksnud

hagejale töötasu ettenähtust vähem. Kostja korraldusest "Tööaja fikseerimine ja tööajaarvestus

tootmises" (edaspidi korraldus) koosmõjus töökorralduse reeglitega ning töölepingu p-ga 8.1.

saab hagejat pidada kostja käsutuses olevaks ajast, mil hageja on saabunud kostja asukohta ning

pandud olukorda, kus ta on juriidiliselt kohustatud täitma kostja juhiseid. Tööriietesse

riietumine on hageja töökohustuse täitmine ning järelikult on sellele kulutatud aeg tööaeg.

Kostja arvestas ebaõigesti hagejale aprillis 2019. a töötasu X eurot X senti. Hageja tööaja

arvestuse kohaselt peaks arvestatud töötasu suuruseks olema X eurot X senti (X + X + X + X).

Hagejale on aprillis 2019. a arvestatud töötasu vähem 61 eurot 29 senti.

Hageja täpsustatud nõude kohaselt töötas hageja maist 2017 kuni oktoobrini 2019 382

töövahetust, sh 2017. a 113 töövahetust, 2018. a 148 töövahetust ja 2019. a 121 töövahetust.

Kostja on arvestanud hagejale igas vahetuses tööaega 0,5 töötunni võrra tegelikust tööajast

vähem, s.o kokku 191 töötundi (382 * 0,5). Hageja poolt töötatud aeg ületas normtunnid ja on

ületunnitöö. Hagejal on saamata jäänud töötasu 2017. a X eurot X senti (56,5 t * X eurot X senti

* 1,5), 2018. a X eurot X senti (74 t * X eurot X senti * 1,5) ning 2019. a X eurot X senti (60,5

t * X eurot X senti * 1,5), s.o kokku 1475 eurot 85 senti.

Lisaks ei ole kostja arvestanud alates märtsist 2019 kuni oktoobrini 2019 tööajana aega, mis oli

töövahetuse jooksul kulunud söögi- ja puhkepausidele. Puhkamiseks ja einetamiseks hagejale

antava aja peab kostja arvama tööaja hulka. Kokku on kostja poolt arvestamata 51,5 töötundi.

Hageja poolt töötatud aeg ületas normtunnid, seega on kostja poolt arvestamata tunnid

ületunnitöö. Saamata jäänud töötasu on X eurot X sent (51,5 t * X eurot X senti * 1,5).

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja on hageja tööaega õigesti

arvestanud. Tööks valmispaneku ja töökohalt lahkumise aeg ei ole tööaeg. Töölepingu seaduse

(TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on kostja kohustatud maksma töötasu üksnes töö eest. Hageja ei

täida vaidlusaluse 30 minuti jooksul tööülesandeid, mille pooled on töölepingu p-s 3 ja hageja

ametijuhendis kokku leppinud. Seega ei saa hageja nimetatud aja eest nõuda tasu.

MENETLUS

MAA-

JA

RINGKONNAKOHTUS

ASJA

ESMAKORDSEL

LÄBIVAATAMISEL

4. Viru Maakohus jättis 17. aprilli 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Pooled ei vaidle selle üle, et alates 14. veebruarist 2019 lähtuvad pooled töösuhtes

tööajagraafikust, mille kohaselt algab tööpäev kl 8.00 ja lõpeb kl 20.00 ning õhtuse vahetuse

korral algab tööpäev kl 20.00 ja lõpeb kl 8.00. Hageja lähtumine bussigraafikust tulenevast ajast

(buss saabub kl 7.40 ja lahkub kl 20.10 ja öise vahetuse korral saabub kl 19.40 ning lahkub kl

8.10) on ekslik. Tööandja poolt transpordi pakkumine töötajale on võimalus kasutada tööle

jõudmiseks tööandja tasuta transporti. Kui selline bussigraafik töötajale ei sobi, on tal võimalik

kasutada alternatiivseid võimalusi tööle jõudmiseks arvestusega, et tööd peab ta alustama

töögraafikus märgitud tööajal.

Ekslik on hageja seisukoht, et kostja korralduse p-s 2.1 märgitud töötaja kohustus (töötaja on

kohustatud tööle jõudes minema riietusruumi, riietuma tööriietesse ning minema tsehhi)

reguleerib töötaja tööaega. Nimetatud korraldus ei reguleeri töötaja tööaega, vaid sellest tuleneb

tööandja kohustus järgida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätteid.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu

1475 eurot 85 senti, saata saamata jäänud töötasu nõue söögi- ja puhkepauside eest maakohtule

uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14. augusti 2020. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt,

tühistas maakohtu otsuse täies ulatuses ning saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohus saatis hageja poolt 10. veebruari 2020 menetlusdokumendis

esitatud nõude töötasu saamiseks söögi- ja puhkepauside aja eest samale maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus on tööks valmispaneku ja töölt lahkumise aja eest töötasu saamise nõude

lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning jätnud osaliselt täitmata eelmenetluse

ülesanded (TsMS § 392 lg 1, § 351 lg 1). Kostja ja maakohus on tõlgendanud mõistet "tööaeg"

TLS § 5 lg 1 p 7 tähenduses liiga kitsalt. Põhjendamatu on lugeda tööajaks ainult seda aega,

mil töötaja teeb vahetult töölepingus kokku lepitud tööd. Tööajaks tuleb lugeda mh aega, mil

töötaja täidab tööandja huvides muid töö iseloomust tulenevaid kohustusi (TLS § 15 lg 2 p 1).

Töörõivastesse ümberriietumise aeg võib sõltuvalt juhtumi asjaoludest kuuluda tasustatava

tööaja hulka. Juhul kui tööandja on kohustanud töötajat tööl olles töörõivaid kandma ning

töötaja ei tohi neid rõivaid teel tööle ja töölt koju kanda või ei saa töörõivaste kandmist

väljaspoolt töökohta riiete välimuse tõttu töötajalt oodata, tuleb ümberriietumisele kuluvat

mõislikku aega (nii enne tööülesannete täitmise alustamist kui ka pärast ülesannete täitmise

lõpetamist) arvestada tasustatava tööaja hulka. Kostja võib olla teinud maist 2017. a kuni

oktoobrini 2019. a ületunnitööd (TLS 44 lg 1), kuna senises menetluses tuvastatu põhjal on

kostja nõudnud töörõivastesse riietumist töökohal ning hageja on neid kostja nõudmisi järginud.

Hagi lahendamiseks tuleb tuvastada, kas vahetuse vastuvõtmise ja üleandmise toimingud olid

hageja ametikohal (valveremondilukksepp) tööandja poolt nõutavad ning kas neid väidetavaid

ülesandeid täitis kostja graafikujärgse vahetuse ajal või väljaspool seda.

7. Hageja palus 20. oktoobri 2020. a täpsustatud hagiavalduses mõista kostjalt välja saamata

jäänud töötasu tööks valmispaneku aja eest perioodi mai 2017 kuni oktoober 2019 eest 1475

eurot 85 senti, saamata jäänud töötasu söögi- ja puhkepauside tasustamata jätmise eest perioodi

märtsist 2019 kuni oktoober 2019 eest 421 eurot 1 sent ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus võttis hagi 28. oktoobri 2020. a määrusega menetlusse.

MAAKOHTU LAHEND ASJA TEISTKORDSEL LÄBIVAATAMISEL

8. Viru Maakohus rahuldas 30. aprilli 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

saamata jäänud töötasu tööks valmistumise aja (töökohale jõudmine ja tööriietesse riietumine,

töökohalt lahkumine ja riiete vahetamine ning enesehügieen) eest 1475 eurot 85 senti ning

saamata jäänud töötasu söögi- ja puhkepauside tasustamata jätmise eest 421 eurot 1 sent.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

õigusabikulud 4640 eurot 94 senti ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tuli tööle ja lahkus töölt kostja poolt korraldatud

ühistranspordiga. Hageja saabus hommikusse vahetusse kl 7.40 ja lõpetas vahetuse kl 20.10

ning õhtusesse vahetusse saabus hageja kl 19.40 ja lõpetas vahetuse kl 8.10. Kostja fikseeris

tööaja hommikusel vahetusel kl 8.00-st kuni kl 20.00-ni ning õhtusel vahetusel kl 20.00-st kuni

kl 8.00-ni. Kostja ei arvestanud hageja tööaja hulka tööks valmistumise aega (tööle saabumine

ja riietumine), söögiaega ja töölt lahkumisele riiete vahetamiseks kuluvat aega.

TLS § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja)

tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 5

lg 1 p-de 7 ja 9 kohaselt peab tööleping sisaldama aega, millal töötaja täidab kokkulepitud

tööülesandeid (tööaeg) ja puhkuse kestust.

Töölepingu p 4.3 järgi määratletakse hageja tööaja algus ja lõpp, samuti lõunavaheaja ning

teiste võimalike vaheaegade algus ja lõpp tööandja töösisekorraeeskirjades ja/või mõnes muus

äriühingusiseses dokumendis. Üldjuhul täidab töötaja tööülesandeid kokkulepitud tööajal, kuid

TLS § 44 lg 1 võimaldab pooltel leppida kokku, et töötaja kohustub tegema ületunnitööd, st

töötama üle kokkulepitud tööaja. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö

kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Kui pooled on leppinud kokku, et

ületunnitöö hüvitatakse rahas, maksab tööandja TLS § 44 lg 7 alusel töötajale 1,5-kordset

töötasu (Riigikohtu 16. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-15, p 13).

Tööajaks ei ole ainult aeg, mil töötaja teeb vahetult töölepingus kokku lepitud tööd, vaid

tööajaks tuleb lugeda ka aega, mil töötaja täidab tööandja huvides muid töö iseloomust

tulenevaid kohustusi (TLS § 15 lg 2 p 1). Juhul, kui tööandja on kohustanud töötajat tööl olles

töörõivaid kandma ning töötaja ei tohi neid rõivaid teel tööle ja töölt koju kanda või ei saa

töörõivaste kandmist väljaspool töökohta riiete välimuse tõttu töötajalt mõistlikult oodata, tuleb

ümberriietumisele kuluvat mõislikku ajavahemikku (nii enne tööülesannete täitmise alustamist

kui ka pärast ülesannete täitmise lõpetamist) arvestada tasustatava tööaja hulka.

Töökorralduse reeglite p 4.3 kohaselt peab töötaja alustama töö tegemist vastavalt

tööajakorralduse p-s 4.1 või 4.2 nimetatud ajal, st nimetatud ajaks peab töötaja olema saabunud

töökohta, vahetanud vajadusel riided ja teinud muud ettevalmistused töökohustuste täitmise

alustamiseks. Tööandja võimaldas selleks töötajatele tasuta transporti töökohta. Bussi jõudmine

töökohta ei oma tähtsust, sest tegemist on töötajatele pakutud võimalusega töökohale

jõudmiseks.

Kostja selgitas, et töötajate tööaja algust arvestab Biostar süsteem selliselt, et kui töötaja siseneb

töökohta kl 7.45 ja 8.00 vahel, siis ümardab süsteem selle töötaja kasuks nagu tulnuks töötaja

tööle juba kl 7.45. Tööaja algus fikseeriti Biostar süsteemi elektroonilise kaardiga ettevõtte

territooriumile sisenemisel vahetult pärast riiete vahetamist ning tööaja lõpp fikseeriti pärast

ettevõtte territooriumilt lahkumist ja enne riiete vahetamist. Tulenevalt sellest, et tööle

saabumisel ja töölt lahkumisel tööaega ümardati töötaja kasuks, mahtus ümardatud aja sisse ka

riiete vahetamine.

Asjas leidis tõendamist, et tööandja kohustas töötajat tööl olles töörõivaid kandma. Tööandja

eeskirjast „Tootmise tööaja fikseerimine ja arvestus“ tuleneb, et töötaja peab ettevõttesse jõudes

esmalt riietuma tööriietesse, seega tuleb ümberriietumisele kuluvat mõislikku ajavahemikku

(nii enne tööülesannete täitmise alustamist kui ka pärast ülesannete täitmise lõpetamist)

arvestada tasustatava tööaja hulka.

Töökorralduse reeglite p 4.2 sätestab, et vahetustega töö korral määratakse tööaja algus ja lõpp,

puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad, mis arvatakse tööaja hulka ning ühest vahetusest

teise ülemineku ajad ja kord kindlaks tööandja poolt kinnitatavate vahetusgraafikutega.

„Töötaja varalised õigused ja soodustused töösuhtes“ p 9 kohaselt ei ole tööaeg tööpäevasisene

vaheaeg ega kuulu tasustamisele, need vaheajad arvestatakse tööaja hulka vaid juhul, kui töö

iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja

einestada tööajal.

Hageja oli tehniline teenistuja, kes sai ise valida aja söömiseks või puhkepausideks. Asjaolu, et

hageja puhul ei olnud selgelt fikseeritud tema puhkamiseks ja einestamiseks antavat aega, ei

saa lugeda oluliseks töölepingu rikkumiseks. Tulenevalt hageja ametijuhendist on ilmne, et

hageja tööiseloomu tõttu ei ole võimalik konkreetset puhke- või söögiaega määrata, sest hageja

pidi tööprotsessi tagamiseks olema valmis viivituseta teostama oma eriala piires vajalikku tööd

tagamaks ettevõtte elutegevuse, selle avariide ja tööseisakuteta toimimise ja samuti plaanilisi

vahetusülesandeid, võtma tarvitusele kõik võimalikud abinõud tühiseisakute ennetamiseks ja

viivitamatuks rikke kõrvaldamiseks seadmete töövea või avarii korral. Hageja kuulus „Töötaja

varalised õigused ja soodustused töösuhtes“ p-s 9 nimetatud töötajate hulka, kellel ei olnud töö

iseloomu tõttu võimalik vaheaega anda ning tööandja lõi töötajale võimaluse puhata ja

einestada tööajal, tööpäevasisesed vaheajad tuli p 9 kohaselt arvestada tööaja hulka.

Maakohus leidis, et hageja poolt arvestatud 0,5 tundi tööks valmistumiseks (töökohale

saabumine, riiete vahetamine) ja peale tööd riiete vahetamiseks, enesehügieeniks ja töökohalt

lahkumiseks tuleb pidada mõistlikuks ajaks, mis sellisteks toiminguteks kuluda võib. Maakohus

nõustus hagiavalduses p-s 2.1.2 toodud arvestusega. Kostja oleks pidanud lugema tööajaks ka

hageja söögiaja. Maakohus nõustus hagiavalduse p-s 2.2 (saamata jäänud töötasu nõue

puhkamiseks ja einestamiseks antava aja eest) toodud arvestusega.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulud on

kokku 5356 eurot 76 senti. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja on tõendanud, et tal on

kohustus hüvitada menetluskulud Keemikute Ametiühingule. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja esindajakulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Dokumentide

tõlked on esitatud ja dokumentide tõlgete kulu ei ole ülepaisutatud. Kokkuvõtvalt on hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 4640 eurot 94 senti (sh käibemaks).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse tervikuna, teha asjas uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata või alternatiivselt

saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on rikkunud TLS § 5 lg 1 p-i 7 ning § 28 lg 2 p-i 2, järeldades, et ümberriietumisele

kuluv aeg tuleb arvestada tasustatava tööaja hulka. Kostja pakkus hagejale tasuta tööriideid.

Alternatiivselt oleks hageja saanud ise muretseda endale tööriideid ja riietuda vastavalt enne

tööle tulekut ning selliselt ei pidanuks hageja ümberriietumisele aega kuulutama. Tegemist on

olnud kostja poolse vastutulekuga oma töötajatele, sh hagejale, kuivõrd töötajate soov ei ole

olnud ise muretseda tööriided, riietuda kodus ning pesta ja puhastada oma töörõivaid ise.

Maakohus on jätnud tuvastamata hageja poolt reaalselt riietumisele kulunud aja ühe

töövahetuse jooksul ning hindamata kostja väited ja tõendid selle kohta, et riietumine oli

paariminutiline protsess ning see toimus Biostar süsteemi ümardamise järgi tööaja raames.

Tööaja ümardamise kaudu sai hageja kuu lõikes arvestatavas mahus tööaega juurde ilma

tööülesandeid täitmata. Ka enne Biostar süsteemi kasutuselevõttu toimus tööaja arvestamine

samal põhimõttel ehk ümardamisega töötaja kasuks ning riietuti tööaja sees. Riietumise

tegeliku aja tuvastamine ei olnud maakohtu poolt võimalik, sest hageja ei esitanud tõendeid,

mis tõendaksid, et riietumisele kulus 0,5 tundi.

Vahetuse üleandmine ei näinud reeglina ette mingeid toiminguid. Vaid erandlikel juhtumitel,

nt avarii olukorras, võis vahetuse üleandmine võtta mõne minuti ning info edastati tööaja sees.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TLS § 47 lg-t 2 ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu,

et hagejale oli 30-minutiline söögipaus tagatud ning hageja seda ka kasutas, on tõendatud.

Asjaolu, et hagejal tuli aeg-ajalt avariiliste olukordadega tegeleda, ei tähenda, et ta ei kasutanud

30-minutilisi söögipause vahetuse jooksul. Hageja on ise 20. jaanuari 2021. a kohtuistungil

kohtule selgitanud, et hageja sai söögipause võtta. Hageja ei kuulunud liinioperaatorite hulka,

st liini töös hoidmine ei sõltunud hagejast. Hagejal kui tehnilise teenistuse vahetuses oleval

töötajal oli võimalik söögi- ja puhkepauside aegu valida. Hageja ei saanud ise vabalt söögi- ja

puhkepausi valida üksnes avariilise situatsiooni olukorras või kui oli vaja läbi viia hooldus- või

remonditöid. Need olid aga harvad ja erandkorralised juhtumid.

Maakohus on jätnud hindamata kostja väited, et 0,5-tunnine tööaja kaotus, mil hagejal oli

söögipaus, kompenseeriti täiendavalt palgatõusuga. Kostja edastas 30. jaanuaril 2019 ja

1. veebruaril 2019 kõigile töötajatele, sh hagejale, teavituskirjad seoses planeeritavate

muudatustega söögipauside töötundide hulka mitte arvestamisega ning täpsustas, et viidatud

muudatused viiakse sisse alates 1. märtsist 2019 (III kd, tl 87–88). Kostja teavitas hagejat, et

edaspidi ei kuulu söögipausid tööaja hulka. Kostja kompenseeris hagejale 0,5 tundi tööaja

kaotust (varasem söögiaeg) palgatõusuga 4,17% (0,5 / 12) võrra. 12-tunnisest vahetusest kuulus

tasustatava tööaja hulka 11,5 tundi, millest oli välja arvestatud 30 minutit söögipausi. Ülejäänud

päevasisesed puhkepausid tasustati. Maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded osaliselt

täitmata, sest ei võimaldanud kostjal tõendada A.A. ütlustega asjaolusid, mille osas kohus pidas

tõendeid ebapiisavaks. Olukorras, kus maakohus leidis, et esitatud tõendid on ebapiisavad,

oleks kohus pidanud ära kuulama kostja seadusliku esindaja. Kostja taotles seadusliku esindaja

vande all ülekuulamist. T Nilson oli vaidlusaluses tehases tehniline direktor, viibis igapäevaselt

tehases ning puutus kokku ja suhtles hagejaga. Maakohus jättis 8. märtsi 2021. a määrusega

kostja taotluse menetlusosalise vande all ülekuulamiseks rahuldamata põhjusel, et väiteid, mida

kostja soovib seadusliku esindaja vande all ärakuulamisega tõendada, on võimalik tõendada

dokumentaalsete tõenditega. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevuse kohta, mille maakohus

jättis rahuldamata.

10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Vastuse kohaselt on tõendatud, et kostja kohustas hagejat tööl olles töörõivaid kandma. Hageja

ei tohtinud kanda töörõivaid teel tööle ja töölt koju. Tööriided asusid kostja juures ja töötajatel

oli keelatud võtta tööriided endaga kaasa ja kanda tööriided väljaspool kostja territooriumi.

Kostja, leides, et hagejal kulus vähem kui 0,5 tundi töökohale saabumiseks ja riiete

vahetamiseks, oleks pidanud enda väiteid tõendama. Kostja seda teinud ei ole. Hageja on enda

arvestused esitanud 20. oktoobri 2020. a hagiavalduses.

Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et töövahetuse üleandmine ja vastuvõtmine toimus tööaja

raames. Erinevate vahetuste lukkseppade tööajad ei kattunud, ühe vahetuse lukksepa tööaeg

lõppes kl 8.00 ning järgmise vahetuse lukksepa tööaeg algas ka kl 8.00. Seega on võimatu, et

kahe erineva vahetuse töötajad annavad üle ja võtavad vastu tööülesandeid graafikujärgse

vahetuse ajal.

Hageja jaoks ei olnud korraldatud kindlaid 30-minutilisi söögipause, ta kasutas aega

einestamiseks tööaja jooksul. Kui tööandja poolt on töötajale korraldatud 30-minutiline

söögiaeg, siis on tegemist töötaja puhkeajaga. Töötajale korraldatud 30-minutiline söögiaeg on

aeg, millal töötaja ei ole kohustatud alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile ning töötajal

puudub kohustus viibida tööandja territooriumil ja olla tööandja jaoks kättesaadav. Kui

söögipausid töötajale ei ole korraldatud, siis ei ole tegemist töötaja puhkeajaga ning seetõttu

puudub töötajal õigus lahkuda tööandja territooriumilt ja töötaja peab olema alati tööandjale

kättesaadav. Hageja einestamine toimus vahetult tsehhis, hagejal puudus õigus ja võimalus

vahetuse jooksul kostja territooriumilt lahkuda ning hageja pidi olema alati vahetuse jooksul

kättesaadav. Töö iseloomu tõttu puudus kostjal võimalus anda töötajatele täpselt kindlaks

määratud vaheaegu puhkamiseks ja einestamiseks.

Kostja muudatus tööaja arvestamisel lõunapauside ajal on vastuolus töökorralduse reeglite

p-ga 4.2, mille kohaselt määratakse vahetustega töö korral tööaja algus ja lõpp, puhkamiseks ja

einestamiseks antavad ajad, mis arvatakse tööaja hulka, ning ühest vahetusest teise ülemineku

ajad ja kord kindlaks tööandja poolt kinnitatavate vahetusgraafikutega.

Maakohus leidis õigustatult, et TsMS § 268¹ kohaldamine kohtu algatusel ei ole põhjendatud,

sest kostja väiteid on võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt menetlusõiguse normi ja materiaalõiguse

normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2) osas, millega maakohus rahuldas hagi

töötasu väljamõistmiseks söögi- ja puhkepauside eest. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega jätab hagi 421 eurot 1 sendi ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80% ulatuses kostja ning 20% ulatuses hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud hagi osas, milles hageja

nõudis kostjalt saamata jäänud töötasu tööks valmistumise aja (töökohale jõudmise ja

tööriietesse riietumise, töökohalt lahkumise ja riiete vahetamise ning enesehügieeni) eest.

TLS § 5 lg 1 p 7 järgi on tööaeg aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid.

Ringkonnakohus on käesolevas asjas 14. augusti 2020. a otsuses selgitanud, et tööajaks tuleb

lugeda mh aega, mil töötaja täidab tööandja huvides muid töö iseloomust tulenevaid kohustusi

(TLS § 15 lg 2 p 1). Töörõivastesse ümberriietumise aeg võib sõltuvalt juhtumi asjaoludest

kuuluda tasustatava tööaja hulka.

Hageja töötas vaidlusalusel ajal valveremondilukksepana, hageja väitel oli ta kohustatud

kandma tööriietust. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt oli võimalus kasutada tööriideid

tööandjapoolne mugavusteenus hagejale, kuivõrd töötajatel ei olnud soovi muretseda endale ise

tööriided, riietuda kodus ja pesta tööriided ise. Nimetatu ei vasta ringkonnakohtu hinnangul

asjas esitatud tõenditele. Hageja esitas koos hagiavalduse täiendusega tööandjapoolse

isikukaitsevahendite ja tööriiete valimise, väljaandmise, kandmise, arvestuse, tagastamise korra

(III kd, tl 3), mille p 3.13 järgi on kaitsevahendite ja tööriiete kasutamine kohustuslik vastavalt

töö iseloomule. Maakohtu 20. jaanuari 2021 istungil ei vaielnud pooled selle üle, et hagejal oli

kohustus kanda tööülesannete täitmiseks vajalikku riietust (III kd, tl 119).

Ekslik on apellatsioonkaebuse seisukoht, mille kohaselt ei tule tööaja arvestamisel eristada

kindla töörõiva kohustustega töötajaid nendest, kes saavad oma riietust vabalt valida.

Ringkonnakohus jääb oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et kui tööandja on

kohustanud töötajat tööl olles töörõivaid kandma ning töötaja ei tohi neid rõivaid teel tööle ja

töölt koju kanda või ei saa töörõivaste kandmist väljaspool töökohta riiete välimuse tõttu

töötajalt oodata, tuleb ümberriietumisele kuluvat mõislikku aega (nii enne tööülesannete

täitmise alustamist kui ka pärast ülesannete täitmise lõpetamist) arvestada tasustatava tööaja

hulka.

13. Hageja nõuab kostjalt tasu aja eest, mis tal kulus ümberriietumisele ning tööülesannete

täitmise ettevalmistusele (tööülesannete täpsustamisele). Hageja ei ole nõudes selgelt eristanud

riietumisele ning konkreetse vahetuse tööülesannete väljaselgitamisele kuluvat aega. Hagejal

väitel tuli tal riietumise järel tutvuda töövihikus märgitud ülesannetega. Lahkuv töötaja selgitas,

mida ta vahetuse jooksul tegi ning mida uus vahetus tegema peab. Kostja esindaja väitis

maakohtu istungil (III kd, tl 118), et hageja tutvus tööülesannetega tehasesse sisenemise järel

(siis, kui tema tööaja arvestus oli juba alanud). Hageja leidis vastupidiselt, et vahetuse

ülevõtmine toimus enne tsehhi sisenemist (III kd, tl 134). Kostja kinnitas 23. novembri 2020. a

menetlusdokumendis (III kd, tl 60–61), et vahetuse vastuvõtmiseks tuli tutvuda kirjalikult

paberkandjal märgitud tööülesannetega. Dokument hõlmas endas lisaks konkreetse vahetuse

tööülesannetele ka mitme järgneva vahetuse ülesandeid.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult kostja taotluse kostja seadusliku

esindaja A.A. vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Asja materjalidest ei tulene, et

tööülesannete üleandmise kord oleks olnud tööandja poolt reguleeritud. TsMS § 268 järgi võib

kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata tõendama kohustatud poole siis, kui üks

pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Hageja nõusolekut andnud ei ole. TsMS § 2681

kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus ei pea põhjendatuks

sekkuda.

Õige ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole vaidlustanud tööandja poolt kasutatud

tööaja arvestamise süsteemi seadistust töötajale soodsamalt. Hageja leidis 19. veebruari 20121

menetlusdokumendis vastupidiselt, et töötajatel olid tihti konfliktid ülemustega seetõttu, et

tööle asumise ja töölt lahkumise fikseerimise süsteem oli häälestatud tööandja kasuks. Kostja

esitatud B.B. selgitusest ( III kd, tl 85) ei tulene üheselt, kuidas kostja poolt kasutatav süsteem

töötab. Nimetatud kirjeldus on B.B. hetkearusaam, mis on suunatud tekkinud probleemide

lahendamisele (meilisõnum algab lausega „Vaatan üle, miks nii juhtub…“).

Ringkonnakohus leiab, et tööaja arvestamise süsteem peab olema tööandja poolt korraldatud

nii, et see on arusaadavalt dokumenteeritud ning ei tohiks olla seadistatud viisil, mis annaks

võimalusi pooltevahelisteks vaidlusteks. Maakohus ei lugenud põhjendatult tõendatuks, et

Biostar süsteemi ümberarvestus oleks katnud tööks ettevalmistumise või töölt lahkumise

ettevalmistamise aja.

15. Ringkonnakohtus ei vaidle pooled selle üle, et hageja töötas kostja juures graafiku alusel

selliselt, ning hommikune vahetus algas kl 8.00 ja lõppes kl 20.00 ning öine vahetus algas kl

20.00 ja lõppes kl 8.00.

Maakohus leidis otsuse põhjendustes, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tuleb

tööle ja lahkub töölt tööandja korraldatud ühistranspordiga, s.o tööle saabumisel ja töölt

lahkumisel lähtub ta bussigraafikust, so hageja saabus hommikusse vahetusse kell 7.40 ja

lõpetas vahetuse kell 20.10. Õhtusesse vahetusse saabus hageja 19.40 ja lõpetas vahetuse 8.10.

Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu seisukoht asja materjalidele. 20. jaanuari 2021

maakohtu istungi protokolli (III kd, tl 117) kohaselt rõhutab hageja, et vale on kostja väide,

mille kohaselt poolte vahel puudus maakohtu menetluses vaidlus selle üle, et hageja kasutas

tööl käimiseks kostja poolt lisahüvena pakutud ühistransporditeenust. Hageja leidis, et ta on nii

hagiavalduses kui ka muudes dokumentides väitnud, et ta tuli tööle ja lahkus töölt nii tööandja

korraldatud ühistranspordiga kui ka isikliku sõidukiga. Hageja 4. märtsi 2021

menetlusdokumendi kohaselt (III kd, tl 168jj) tuleneb busside sõidugraafikust, et alates

13. veebruarist 2018 väljub buss tehasest hommikul kell 8.20 ja õhtul kell 20.20. Hageja väitel

väljus buss tehasest tegelikult veel vähemalt 5-10 minutit hiljem. Töötajad ei saanud kiiremini

tehasest lahkuda, kuna palju aega läks ümberriietumisele ja eriti pesemisele. Vahetuses oli

tavaliselt 15-20 töötajat, duširuumis on 3 kabiini ja kabiini vabanemist tuli oodata.

Kostja esitas fotod hageja tööriietest (III kd, tl 154jj), hageja kirjeldas tööriiete vahetamisega

seonduvat (III kd, tl 133jj). Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on hageja

möönnud, et kuna riideid on vähe ja need on lihtsakoelised, kulub riiete vahetamisele üksnes

paar minutit. Maakohus ei oleks pidanud arvutama minutilise täpsusega riietumisele kuluvat

aega, tegemist on individuaalse, osaliselt ka isiku hetkeseisukorrast sõltuva toiminguga ning ei

pruugi olla kõikidel päevadel täpselt ühesugune.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult esitatud tõendite alusel rahuldanud

hageja nõude, mille kohaselt tuleks tööaja hulka arvestada riietumisele ning tööülesannetega

tutvumisele pool tundi ühe vahetuse kohta.

16. Hageja leiab, et kuna aega ümberriietumisele ning vahetuse ülevõtmisele ei ole tööandja

arvestanud tööaja hulka, on ta perioodil mai 2017. a kuni oktoober 2019. a teinud ületunnitööd

(TLS 44 lg 1). Kostja vaidleb vastu sellele, et ümberriietumisele kuuluv aeg on tööaeg, kuid ei

ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja nõude suuruse kujunemisele.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja nõude lugeda 30-

minutiline söögipaus tasustatava tööaja hulka. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul hageja

nõuet rahuldades tõendeid ebaõigesti hinnanud.

TLS § 47 lg-te 1 ja 2 kohaselt on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes

või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus

hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Kokkulepe, mille kohaselt

pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest

vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul,

kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse

puhata ja einestada tööajal.

Hageja nõuab saamata jäänud tasu söögipauside tööaja sisse mittearvestamise eest perioodil

märts – oktoober 2019. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kuni märtsini 2019 arvestati

söögiaeg tööandja poolt tööaja sisse. Kostja esitas kohtule 28. jaanuari 2019. a teavituskirja (III

kd, tl 87–89), mille kohaselt ühinesid Roclite OÜ ja Bauroc AS ning ühinemise tulemusena

soovitakse ühtlustada kahe tehase töötajate tööaja ning palgaarvestuse põhimõtted. Teate

kohaselt on vahetuse pikkuseks jätkuvalt 12 tundi, millest 11,5 tundi arvestatakse tasustatava

tööaja hulka ning 0,5 tundi arvestatakse lõunapausiks, mida ei tasustata. Selleks, et töötajatel

säiliks senine töötasu, suurendatakse töötaja tunnitasu.

Kostja 1. veebruari 2019. a teavituskirja (III kd, tl 97) kohaselt viiakse 28. jaanuari 2019. a

teavituskirjas märgitud muudatused sisse alates 1. märtsist 2019. a.

TLS § 47 lg 3 järgi võib tööandja tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused

tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

Ringkonnakohus leiab, et selline muudatus ei ole töötajate huve ebamõistlikult kahjustanud,

sest kostja tõstis vastavalt ka töötajate töötasu määra.

18. Hageja leiab, et hageja puhul oli tegemist töötajaga, kelle töö iseloomu tõttu ei saanud talle

anda vaheaega ning hageja poolt einestamisele kulunud aeg tuleb arvestada tööaja sisse

(TLS § 47 lg 2 teine lause).

Kostja esitas 14. veebruari 2019. a korralduse nr 3 (III kd, tl 161–163), millega fikseeriti tööaja

algus ja lõpp, samuti söögi- ja puhkeajad nii päevase, kui ka öise vahetuse puhul. Korralduse

kohaselt on päevase vahetuse ajal söögipaus kestusega 30 minutit vahemikus kl 12:00 – 12:30

ja öises vahetuses vahemikus kl 00:00 – 00:30. Korralduse kohaselt tagab vahetuse ülem

ümberpööramise ja teisaldamise manipulaatori operaatorile 30-minutilise söögipausi,

asendades teda doseerimise operaatoriga. Kui vahetuses ei ole doseerimise operaatorit, siis on

vaja tagada 30-minutiline söögipaus lõikamise protsessi ajal, peatades lõikamise 15 minutiks,

või tehnoloogilise pausi ajal.

Hageja hinnangul ei saanud sellist korraldust täita, kuna nii ümberpööramise ja teisaldamise

manipulaatori operaator kui ka doseerimise operaator jälgivad tööprotsessi katkestamatult ning

ühe operaatori töö peatamine 30-minutiliseks söögipausiks ei olnud võimalik. Samuti ei nähtu

korraldusest, millal on doseerimise operaatori söögipaus (III kd, tl 170). Ringkonnakohus leiab,

et nimetatud hageja väited on asjakohatud. Vaidlust ei ole, et hageja oli valveremondilukksepp.

Seega ei puuduta korralduses märgitud erisused hageja tööajakorraldust.

Hageja ei ole tõendanud, et tema puhul oli tegemist töötajaga, kelle töö iseloomu tõttu ei saadud

talle võimaldada söögipause tööajal. Hageja ametijuhendist seda ei nähtu (I kd, tl 103—106,

tõlge tl 114–116). Hageja pidi olema valmis tööprotsessi tagamiseks teostama oma eriala piires

vajalikku tööd tagamaks ettevõtte elutegevus ning selle avariide ja tööseisakuteta toimimine.

Hageja ei saanud iseseisvalt valida söögi- ja puhkepausi seega üksnes avariilise situatsiooni

olukorras või kui oli vaja läbi viia hooldus- või remonditöid, mis vajasid kindlalt

tehnoloogilistest võimalustest tingitud spetsiaalset liini seisakut. Avarii on siiski erandjuhtum

(kostja apellatsioonkaebuse p 2.4.4).

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue lugeda 30-minutiline söögipaus tasustatava tööaja hulka

tuleb jätta rahuldamata.

19. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi osalise

rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel

80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude

jaotuse muutmise. Maakohus ei ole kostja menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust

hinnanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri

2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15,

p 19 jj).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke