1-19-7196/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2021 kohtumaja

Võru Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-19-7196 Kohtunik Rita Kulberg A si Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne stetu A.A katseaja süüdimõi pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar Süüdimõistetu A.A

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx)

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse taotlus rahuldada.

Pikendada Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega A.A-le määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 25.07.2022.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega tunnistati A.A

424 lg 2 süüdi KarS § järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. i eelvangistuses viibitud 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvat päev karistusaja hulka ja A.A-le mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg äärati, et mõistetud vangistusest kuulub

-te 1-3 alusel m koheselt ära kandmisele päeva vangistust ning karistuse ülejäänud osa, s.o

1 aasta 5 kuud 22 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui pikkust A.A ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksu -des 1- l toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud

2 (3)

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustus - s 2, 8 de i mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.11.2019

ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 11.12.2019. Katseaja kestus on 25.11.2019 25.05.2022. –

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindus on 26.08.2021 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotletakse süüdimõistetu A.A

(s.o kuni 25.07.2022), sest A.A rikkus katseaja pikendamist 2 kuu võrra sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Kuigi kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole hooldusalune suutnud senini , tuleks talle teha toimepandud rikkumistest vajalikke järeldusi siiski

anda võimalus muuta oma käitumist ja suhtumist käitumiskontrolli nõuetesse. Eeltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pikendada katseaega süüdimõistetu kahe kuu võrra.

KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Ettekande kohaselt leppis kriminaalhooldusametnik A.A-ga 20.01.2021 kohtumisel kokku, et viimane osaleb

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ asemel programmis „Kainem ja tervem Eesti“ A.A oli programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemisega nõus. .

Samuti selgitas kriminaalhooldusametnik , et sotsiaalprogrammis osalemise süüdimõistetule kohustuse täidetuks lugemiseks tuleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osaleda järjepidevalt mitme kuu vältel. Lõuna Eesti Haigla 21.07.2021 tõendist aga nähtub, et A.A - osales programmis ainult kahel korral (19.02.2021, 26.02.2021) ja otsustas seejärel edasi mitte osaleda. 29.07.2021 kirjalikus seletuses A.A selgitas, et osales programmis vähemalt viis telefonikõnet, mis toimusid igal reedel ning kuna ta alkoholi ei tarvitanud ja alkoholi tarvitamine on talle

keelatud, siis ei näinud rohkem mõtet osaleda.

Lõuna Eesti Haigla tõend ja hooldusaluse kirjalikud seletused kogumis tõendavad, et -

A.A loobus omal algatusel programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemast. Asjaolu, kas programmi raames toimus patsiendi ja spetsialisti vahelisi kontakteerumisi kahel või enamal korral, telefonitsi või visiitide raames, käesoleva rikkumise tuvastamisel määravat tähtsust ei oma. Ei ole vaidlust selles, et A.A andis nõusoleku osaleda sotsiaalprogrammi asemel programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning ka seal mõnel korral osales. Kohtu hinnangul käitus kriminaalhooldusametnik õiguspäraselt, kui pakkus A.A-le võimalust läbida sotsiaalprogramm . Kuigi kohtule on varasema i asemel programmi „Kainem ja tervem Eesti “ töökogemuse pinnalt teada, et tegemist on oma sisult sõltuvusravi programmiga, siis on nimetatud programmil ka sotsiaalprogrammile omased tunnused (vahetu korduv suhtlemine spetsialistiga, kes nõustab ja korrigeerib isiku käitumismalle). Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et A.A katkestas programmis osalemise omal soovil.

3 (3)

Väärib tähelepanu, et süüdimõistetu tõendeid väidetud telefonikõnede ei ole ka esitanud toimumise kohta - tud olid kokkusaamised) (Lõuna Eesti Haigla tõendist nähtub, et planeeri . Kuna tõendi nähtub üheselt test kogumis

, et A.A osales programmi raames vaid kahel kohtumisel ning oli teadlik, et süüdimõistetu programmikohustuse täitmiseks peab ta osalema programmis pikema aja vältel, siis on A.A programmis osalemise omal algatusel katkestamisega rikkunud - sotsiaalprogrammis osalemise KarS § s 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustust. Nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb programmis osaleda nii kaua, kui seda ette näeb programmi läbiviija. Omal algatusel programmi katkestamine loetakse kohtupraktika kohaselt rikkumiseks. Kuna A.A oli teadlik, et tal tuleb pikema aja vältel osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“, siis pani ta rikkumise kohtu hinnangul toime tahtlikult.

Ettekande kohaselt on A.A sotsiaalprogrammis osalemise kohustust rikkunud ka 14.09.2020 (mis u seletusega). Kuna on tõendatud hooldusaluse kirjalik kriminaalhooldusametnik on A.A-d nimetatud rikkumise eest 6.10.2020 kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam selle rikkumise eest teist - korda kohaldada mingit muud KarS § s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumi samas iseloomustab ne süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt sotsiaalprogrammis osalemise kohustust , osutades, et süüdimõistetu on ka varasemalt rikkunud ning tegemist ei ole esmakordse rikkumisega.

Ettekande kohaselt ei olnud A.A 1.01.2021 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Kuna kriminaalhooldusametnik on A.A-d nimetatud rikkumise eest 6.01.2021 kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus ka selle rikkumise eest enam teist korda kohaldada mingit muud KarS § s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu - katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et süüdimõistetu on katseajal peale sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse rikkumise toime pannud ka teisi rikkumisi ning seega suhtunud käitumiskontrolli nõuete järgimisse pealiskaudselt.

A.A-d valdavalt , iseloomustab positiivselt, et ta on registreerimiskohustust täitnud täpselt on järginud alkoholi tarvitamise keeldu inaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. ning teisi krim Samuti ei ole A.A

karistusregistri andmetel toime pannud uusi süütegusid.

A.A senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et süüdimõistetul esineb aeg ajalt probleeme

kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete korrektse täitmisega. Vastava käitumisega rikub A.A talle kohtuotsusega pandud kohustusi. Sellise tendentsiga aga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus

le. A.A isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu täies ulatuses täitmise arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks pikendada A.A katseaega kahe kuu võrra, nagu on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes taotletud.

Olgu lisatud, et kui A.A kontroll jätkuvalt rikub käitumis i nõudeid, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida mõistetud karistuse A.A-le täitmisele pööramisega.

Eeltoodu alusel kohus määrab pikendada KarS § 74 lg 4 alusel A.A katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 25.07.2022.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg