1-20-6082/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2021 kohtumaja

Võru Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-6082 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar A si Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse Põlva erakorraline ettekanne

. -le B U süüdimõistetule täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde Süüdimõistetu B. XXX U

(isikukood ; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus rahuldada.

KarS § 74 lg 4 alusel määrata katseajaks KarS § sätestatud B U . -le - 75 lg 2 p 5 s

kohustus - alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru le (Põlva, Võru tn 12)

kohtumaja

määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 19.10.2020 otsusega tunnistati .

424 lg 2 B U süüdi KarS § järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg KarS § 68 lg 1 8.07.2019

karistuseks 1 – 10.07.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning .U le mõisteti B - aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 3 alusel määrat

-te 1- i, et . peab B U mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistust 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui .U B ei pane 3 aasta pikkuse katseaja

2 (4)

kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõudeid ja -des 1- KarS § 7 s 8 sätestatud kohustust 5 lg 2 p- osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohusta alates koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ti . -d B U kandmiselt vabanemisel 15 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereanalüüside tulemused tuli esitada kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.10.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 4.11.2020. K s osalis

ontrollnõuete täitmine peatu elt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Katseaja kestus on 19.10.2020 19.10.2023. –

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esindus on 10.08.2021 esitanud Tartu Põlva Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotletakse kohtult määrata B U . -le katseajaks kohustus täiendav läbida alkoholivastane võõrutusravi, sest süüdimõistetu 22.06.2021 teostatud Synlabi vereanalüüsi näitaja on eelmise prooviga võrreldes suurem ning ületab lubatud piirmäära. Kriminaalhooldaja hinnangul on . katseaja korrektse B U läbimise ning sätestatud kohustuste järgimisel probleemiks alkoholi kuritarvitamine. Kohaldatud katseaeg on pikk, mistõttu või anda isikule võimaluse oma alkoholiprobleemiga

b tegelemiseks oldusametniku hinnangul vajalik ja ravile pöördumiseks. Seetõttu on kriminaalho B U . -le panna lisakohustus alluda asjakohasele ravile.

KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kriminaalhooldusametnik heidab . -le ette

B U 22.06.2021 teostatud Synlabi vereanalüüsi tulemuse piirväärtuse ületamist.

B.U Synlab vereanalüüside vastustest nähtub, et 14.01.2021 CDT oli 7,2% (proovi nr 1701001-01), 7.04.2021 CDT 1,2% (proovi nr 2396641-01), 22.06.2021 CDT 2,8% (proovi nr 3317381-01) ja 20.07.2021 CDT 1,7% (proovi nr 3632201-01). B U . oma 22.07.2021 kirjalikus seletuses tunnistab, et tarvitas alkoholi juunikuus rohkem kui vaja, sest alkohol aitab tal magada ning leevendab valusid. . avaldab ka soovi B U pöörduda alkoholiravile.

Kuna CDT kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ning kuue kuu möödumisel analüüsist peavad näitajad olema normi piires ehk esmasest vere väiksemad kui 1,3% ületanud , siis on . kohtu hinnangul 22.06.2021 ja ka 20.07.2021 B U CDT piirmäärasid (näit on 6 kuu möödudes üle 1,3%, s.o 1,7%). Süüdimõistetu on

ka ise

3 (4)

tunnistanud alkoholi liigtarvitamist. Synlab vereanalüüside tulemused ning kriminaalhooldusaluse kirjalikud seletused kogumis tõendavad, et .U on rikkunud B tahtlikult KarS § 75 lg 4 alusel võetud vabatahtlikku lisakohustust hoida vereanalüüside CDT näidud normi piires. lu selliselt korraldama, et kõik Kriminaalhooldusalune peab oma e kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded saaksid korrektselt täidetud. Harjumus leevendada terviseprobleeme alkoholi manustamisega on küll inimlikult mõistetav, kuid ei vabanda kohustust d esmajoones haiguste ravimiseks ning e rikkumist. Alkohol ei ole siiski mõeldu eelkõige on vajalik pöörduda arsti vastuvõtule, kes otsustab edasise raviplaani.

Ettekande kohaselt on .

B U eelkõige alkoholi kuritarvitamise tagajärjel rikkunud 11.01.2021 registreerimiskohustust, samuti ei teinud ta vereanalüüse kohtu poolt määratud tähtajaks ära (rikkumisi tõendavad ning rikkus ka 16.03.2021 registreerimiskohustust registreerimisleht ja hooldusaluse kirjalikud seletused). Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik . -d vastavalt 19.01.2021 ja 25.03.2021 kirjalikult hoiatanud. B U Kuna . -d on 11.01.2021 ja 16.03.2021 rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik B U kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud KarS §-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et B U . on korduvalt ka varasemalt rikkunud registreerimiskohustust ning seega ei ole tegemist ühekordse eksimusega.

B U . -d iseloomustab ka negatiivselt, et ettekande kohaselt võib ta enda sõnul alkoholijoobes käituda tagajärgedega mittearvestavalt ärritudes ka vägivaldselt. riskeerivalt, ning Kohus nõustub kriminaalhooldusa ga selles, et süüdimõistetu metniku pisendab oma tarbimisharjumusi. Alkoholi pruukimine on kujunenud . B U elustiili osaks ning suure tõenäosusega tõsiseltvõetav motivatsioon muutusteks puudub.

Samuti on .

B U alkoholijoobes teinud kriminaalhooldusosakonda sobimatutel kellaaegadel ja sobimatu sisuga telefonikõnesid, mistõttu tekkinud ka põhjendatud on ametnikul kahtlus . alkoholi B U liigtarvitamise (joomatsükkel) osas.

B U . -d iseloomustab positiivselt, et ta on üldjuhul registreerimiskohustust täitnud korrektselt (välja arvatud 11.01.2021 ja 16.03.2021), on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning tunnistab osaliselt näeb enda alkoholiprobleeme. Samas .

B U alkoholi enda jaoks pigem positiivsena, sest selle tarvitamine

leevendab valusid, tekib töötahe ning uni on parem. Kriminaalhoolduse ajal ei ole . toime p

B U annud uusi süütegusid.

B U . senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult täita temale Tartu Maakohtu 19.10.2020 otsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid (registreerimiskohustust). Erakorralisele ettekandele lisatu , et d tõenditest võib järeldada kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumine on seotud eelkõige alkoholi kuritarvitamisega. . on vestluses kriminaalhooldusametnikuga alkoholiga seonduvaid B U probleeme osaliselt tunnistanud. Samas peab ta alkoholi tarvitamist siiski eelkõige enda tervisest tulenevalt vajalikuks ja positiivseks. Ka ametniku hinnangul on muuhulgas alkoholi tarvitamine tarvitamisega seoses olnud põhjuseks registreerimisele mittejõudmisel. Alkoholi on .U l ka tõsised terviseprobleemid. Vaatamata sellele tarvitab süüdimõistetu jätkuvalt B - suures koguses kanget õlut (kuni 3 liitrit) või viina (kuni 0,5 liitrit) mitmel korral kuus. Sõltuvusest ei ole aidanud vabaneda ka lühiajaline šokivangistus. Alkoholijoobes kuriteo toimepanemine ning kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuse korduv rikkumine alkoholi tarvitamise tõttu viitab sellele, et B U . -l on kombeks alkoholiga liialdada. Samuti on süüdimõistetu tema karistamise aluseks olnud liikluskuriteo (korduv joobes juhtimine) toime

4 (4)

pannud alkoholijoobe seisundis. Alkoholi edasise tarvitamisega kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täitmisele või paneb süüdimõistetu toime lausa mõne uue kuriteo.

. isikut ja senise B U kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle kohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Nimetatud lisakohustuse määramist on taotlenud ka kriminaalhooldusametnik. Samuti on kohtu arvates 22.07.2021 andnud kirjaliku nimetatud kohustuse võtmiseks selgesõnalise nõusoleku ka süüdimõistetu (rikkumise kohta kirjutatud seletuses). Alkoholi tarvitamise vastasele ravile allumise

kohustuse määramine suurendab tõenäosust, et süüdimõistetu katseaja edasine läbimine möödub rikkumisteta.

Kohus möönab, et ainult ravile allumise kohustuse määramine võib jääda süüdimõistetu alkoholi tarvitamise jätkudes jääda poolikuks lahenduseks. Ainuüksi ravile pöördumine ja allumine ei garanteeri, et . B U edaspidi alkoholi ei liigtarvita ning käitumiskontrolli nõuetega kaasnevaid rikkumisi toime ei pane. Et suurendada käitumiskontrolli nõuete edaspidise nõuetekohase täitmise tõenäosust, võiks kaaluda .U le B - ka alkoholi tarvitamise keelu määramist. Nimetatud keeld distsiplineeriks süüdimõistetut hoiduma alkoholi tarvitamisest. Samas pole kriminaalhooldusametnik taotlenud sellise lisakohustuse määramist, mistõttu ei tee seda ka kohus. Kohtu hinnangul pole õige süüdimõistetu olukorda ilma sellekohase taotluseta raskendada. Lisaks taotletavale veel ühe täiendava kohustuse panek süüdimõistetule raskendab kohtu arvates tema olukorda. Süüdimõistetu isikut arvestades oleks alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamise suure tõenäosuseg hetkel süüdimõistetule ka a ülejõukäiv. Kohus peab võimalikuks anda süüdimõistetule võimaluse oma alkoholitarbimise harjumusi raviga muuta. Kui süüdimõistetu jätkuvalt rikub registreerimiskohustust, sotsiaalprogrammis osalemise kohustust pandud kohustusi, on või teisi talle kohtuotsusega kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida B U . -le mõistetud karistuse täitmisele pööramisega.

Eeltoodu . -le B U ja KarS § 74 lg 4 alusel kohus määrab KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ravile pöördumiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja järgimiseks on oluline, et süüdimõistetu oleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Ravile allumise kohustuse täitmise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu täidaks kõrvalekaldumatult talle määratud raviskeemi. Ravile allumise kohustuse rikkumiseks loetakse nii tervishoiuteenuse osutaja poole tähtaegselt mittepöördumine kui ka ravi arsti ettekirjutuseta katkestamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg