2-19-132885/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.09.2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-132885

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi L. N. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1373,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja M. A. (e-post xxx)

Kostja L. N. (isikukood xxx; aadress xxx e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi.

2. Välja mõista L. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlg 1046,01 eurot ja viivis

373,56 eurot.

3. Välja mõista L. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (1046,01

eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.09.2021 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Määrata kindlaks Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude suurus ning mõista L.

N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 730 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 07.11.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

21.02.2020 hagi L. N. vastu võla nõudes. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmis L.

N. X AS-ga ja X OÜ-ga 23.09.2015 võrgulepingu nr 4642317284. X OÜ edastas kostjale

teate, et võrguleping lõpeb 10.05.2017. Kostja ei ole tasunud ajavahemikus 23.01.2017-

21.06.2017 esitatud arveid kokku summas 1046,01 eurot. Arvete alusel tasumata

summadelt arvestatud viivis 0,022% päevas on 21.02.2020 seisuga 244,22 eurot.

2. Eesti Energia AS on loovutanud 08.01.2019 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Hageja palus mõista kostjalt hageja OÜ põhivõlgnevus 1046,01 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 244,22 eurot, viivised alates 22.02.2020 kuni põhinõude summas

1046,01 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulud.

Kostja vastuväited

4. L. N. vaidles hageja nõudele vastu, kuna on tasunud kõik võrgulepingust tulenevad arved.

Kohtuotsuse põhjendused

5. TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

käesolevas

seadustikus

sätestatud

üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000

eurole. Hagihind on alla 2000 euro ning kohus menetleb hagi lihtmenetluses. TsMS § 444

lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

6. Osaühing Aktiva Finants esitas L. N. vastu X AS-lt omandatud nõude tasumata

elektrivarustuse eest. Vaidlus puudub selles, et X AS ja L. N. sõlmisid 21.09.2015

võrgulepingu nr 4642317284 elektrienergia tarbimiskohaga xxx(dtl 33-34). Võrguleping

lõppes 10.05.2017 (dtl 36). Vaidlus puudub ka elektri varustamisega seotud tasudes, mille

eest X AS esitas arved (dtl 38-55).

7. Kostja väidab, et on tasunud kõik (sh nõude aluseks olevad) arved. Kostja esitas oma väite

tõendamiseks enda ja poja (R.-R. R.) pangakonto väljavõtted 2017-2019. aastate eest (dtl

140-142, 156, 159). Väljavõtetest nähtub, et X AS-le on 2017 makstud kokku 271 eurot,

2018 on makstud kokku 1549,79 eurot ja 2019 on makstud kokku 599 eurot. Peamiselt on

selgitusse märgitud kevade tee 48.

8. Hageja väitel laekus ainult 08.04.2018 tehtud makse 15 eurot L. N. lepingule (viitenumber

27873332661). Makse on tehtud R.-R. R. kontolt selgitusega xxx, leping L. N. (dtl 141).

Kõik ülejäänud maksed on laekunud A. N. lepingule (viitenumber 64329019239),

tarbimiskoht on sama xxx. Kostja ei esitanud maksekorraldusi, millelt oleks nähtunud

ülekannete tegemisel märgitud viitenumbrid (kohus küsis maksekorraldusi korduvalt).

TsMS § 230 lg 1 ls 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pidi

tõendama asjaolusid millele tuginesid tema vastuväited (TsMS § 230 lg 1 ls 1). Kostja ei

tõendanud just nõude aluseks olevate arvete tasumist.

9. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

10. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

1046,01 eurot.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 ls 1 kohaselt

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti.

12. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks (s.o 21.02.2020)

sissenõutavaks muutunud viivise 244,22 eurot. VÕS § 113 lg 1 ls-te 1 ja 2 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 97 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Viivise määr on 8% aastas. Kostja viivisearvestusele vastu ei vaielnud.

13. Kohus rahuldab hagi põhinõudelt alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.02.2020 arvestatud viivisenõude osas ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 244,22 eurot.

14. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (1046,01 eurolt) VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

15. Kohus rahuldab hagi viivisenõude osas, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi

22.02.2020-08.09.2021 (s.o 565 päeva) eest 129,34 eurot.

16. Kohus rahuldab hagi edasiulatuva viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise põhinõudelt (1046,01 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

17. Kohus tunnistab asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ilma seaduses ettenähtud

tagatiseta (TsMS § 405 lg 1 p 10).

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub

rahuldamisele täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

19. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu

5,25 tunni eest 630 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot. Hageja

lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine 21.02.2020 - 3 h; Kostja seisukohtadega tutvumine

ja Hageja seisukoha esitamine 27.04.2021 - 1h; Kostja seisukohtadega tutvumine ja Hageja

seisukoha esitamine 08.06.2021 - 0,75 h; Kohtuistungil osalemine 25.08.2021 - 0,5 h.

20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Vastavalt hagi hinnale tuli RLS § 59

lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv.

21. TsMS § 175 lg 1 ls 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus lähtub

menetluskulude kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste

p-dest 10.2 ja 10.3 ning Riigikohtu praktikast menetluskulude kindlaksmääramisel

(nt RKTKm 2-20-4817, p 20).

22. Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ajakulu. Hageja

esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka

(TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldaja

menetluskulude katteks 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu

20 eurot. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline

tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 tunni eest.

23. Kohus peab hageja TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja tunnitasu ning ajakulu

4,25 tunni ulatuses põhjendatuks. Esindaja esitatud dokumentide koostamisele ja istungil

osalemiseks kulunud aeg on adekvaatne.

24. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu 730 eurot (200 + 20 + 510). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik