2-20-11750/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

10. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11750

Tsiviilasi

Estornino OÜ avaldus Tallinn, Kuldnoka tn 4

korteriomanike 21. mai 2020 üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 9. aprilli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Kuldnoka tn 4 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses):

Estornino OÜ (registrikood 12204920), lepinguline

esindaja Marge Juur

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn,

Kuldnoka tn 4 korteriühistu (registrikood 80410717),

lepingulised esindajad advokaadid Tõnis Juurmann ja

Madis Meristo

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 9. aprilli 2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta

selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa punktidele 8 ja 9 koos

nende alapunktidega.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Rahuldada avaldaja Estornino OÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks osaliselt. Määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks määruskaebemenetluses 500 eurot ja mõista see summa puudutatud

isikult Tallinn, Kuldnoka tn 4 korteriühistult avaldaja Estornino OÜ kasuks välja.

Puudutatud isikul tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda avaldajale

alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2 (7)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Estornino OÜ (avaldaja) esitas 14. augustil 2020 Harju maakohtule avalduse Tallinn,

Kuldnoka tn 4 korteriühistu (korteriühistu, puudutatud isik) vastu korteriomanike 21. mai 2020

üldkoosoleku (vaidlusalune koosolek) otsuste tühisuse tuvastamise nõudes.

Avaldaja peamised väited on järgmised:

-

avaldajale kuulub korteriühistu hallatavas elamus kaks korteriomandit (garaaž ja

parkimiskoht) ning ta on ühistu liige;

-

avaldaja sai 31. juulil 2020 teada, et 21. mail 2020 oli toimunud korteriomanike

üldkoosolek, mille kohta talle teadet ei saadetud ja mille toimumisest ta enne ei

teadnud;

-

vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda rikuti oluliselt. Põhikirja järgi tuleks

koosoleku teade panna välja trepikotta nähtavale kohale ja postkastidesse, seadus

kohustab saatma selle ka e-kirjaga, sest avaldaja e-posti aadress oli korteriühistule

teada. Korteriühistu ei järginud avaldaja suhtes ühtegi nendest teavitamise viisidest;

-

avaldaja ei nõustunud korteriühistu seisukohaga, et piisav oli koosoleku teate

nähtavaks tegemine garaažiuksel (avaldaja garaaži vahetus läheduses), lisaks ei tehtud

sel viisil kättesaadavaks põhikirja ja majandusaasta aruande projekte ega majandus-

kava eelnõu.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

vaidlusalunekoosolek kutsuti kokku vastavalt põhikirjale, koosoleku teade kleebiti

7. mail 2020 garaaži jalakäijate ukse mõlemale küljele, mis on tavapärane praktika;

avaldajal ei ole postkasti ja avaldaja ei teatanud enne 21. maid 2020 oma e-posti

aadressi;

-

korteriühistu korraldas 19. oktoobril 2020 sama päevakorraga uue üldkoosoleku, kus

kinnitati samad otsused.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas avalduse 9. aprilli 2021 määrusega (vaidlustatud määrus). Menetlus-

kulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel korteriühistu

kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Kohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

korteriühistu on asutatud Tallinnas aadressil Kuldnoka tn 4 asuvate korteriomandite

eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja

haldamiseks ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks;

-

avaldaja on korteriühistu liige, talle kuuluvad korterid G10 ja P6;

-

21. mail 2020 toimus korteriomanike üldkoosolek, mille teade saadeti 7. mai 2021

e-kirjaga 21 korteriomanikule, aga mitte avaldajale.

3.2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või

põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul

osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised,

kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

3 (7)

3.3. Korteriühistu 21. mail 2020 kehtinud põhikirja p 7.6.4 kohaselt tuli üldkoosoleku

kokkukutsumisest ette teatada vähemalt 7 päeva. Teade tuli panna välja trepikotta nähtavale

kohale ja postkastidesse. Üldkoosoleku teatelt pidi nähtuma koosoleku toimumise koht, aeg ja

päevakord ning selle pidid allkirjastama kõik juhatuse liikmed. Kui üldkoosoleku päevakorras

on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine,

siis kohustab KrtS § 20 lg 3 teates märkima kohta, kus on võimalik tutvuda põhikirja või

majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise

kord. Kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb

üldkoosoleku teade ja lõikes 3 nimetatud dokumendid saata KrtS § 20 lg 4 järgi sellel aadressil.

3.4. Avaldaja esitatust ei nähtu, et avaldaja oleks teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi

enne vaidlusalust koosolekut. Avaldaja e-posti aadress on märgitud 27. oktoobri 2015

notariaalses lepingus, aga korteriühistu pole selle lepingu pool. Samuti ei ole aadressi

avaldamine lepingus samastatav teate esitamisega oma andmete kohta, mis on KrtS § 20 lg 4

kohaldamise eeldus. Avaldaja ja korteriühistu e-kirjavahetus juulist 2020 ei tõenda, et avaldaja

oleks teatanud oma e-posti aadressi enne 21. maid 2020. Seetõttu ei pidanud korteriühistu

saatma avaldajale teadet vaidlusaluse koosoleku toimumise kohta e-kirjaga.

3.5. Maakohus tuvastas korteriühistu juhatuse liikme X vande all antud seletuse,

videosalvestuste ja fotode põhjal, et X kleepis koosoleku teate 7. mail 2020 elamu lifti,

trepikotta ja garaaži uksele. Postkastidesse teateid ei pandud ja teade ei olnud allkirjastatud,

millega rikuti põhikirja p 7.6.4. See rikkumine ei ole oluline ega too kaasa otsuste tühisust.

3.6. Nähtuvalt vaidlusaluse koosoleku protokollist oli päevakorras mh põhikirja muutmine,

2020. ja 2021. aasta majandustegevuse aastakava kinnitamine ja 2019. aasta majandusaasta

aruande kinnitamine. Koosoleku teates ei olnud märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda

põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ega nende dokumentidega

tutvumise kord. Nii rikuti koosoleku kokkukutsumisel KrtS § 20 lg 3. See rikkumine on oluline.

Asjassepuutuv ei ole X seletusest nähtuv, et garaaži kleebitud teate kõrvale pandi ka leht uuest

põhikirjast ja majanduskavade eelnõud. Eelkõige ei teatatud korteriomanikele kohta, kus on

võimalik asjakohaste dokumentidega tutvuda. Seetõttu on korteriomanike 21. mai 2020 otsused

2019. aasta majandusaasta aruande, 2020. ja 2021. aasta majandustegevuse aastakava

kinnitamise ning põhikirja muutmise kohta on tühised.

3.7. Kokkukutsumise korra oluline rikkumine on ka teate postkasti panemata jätmine

olukorras, kus põhikiri seda nõuab. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldajal ei ole postkasti,

kuid X seletuse järgi ei pandud teateid postkastidesse ka neile korteriomanikele, kellel

postkastid on olemas. Seletuse kohaselt oli selliselt toimimine tavapärane, kuna keegi ei ole

kunagi avaldanud soovi teadet postkasti saada. Tavaga ei ole võimalik ümber kujundada

põhikirjast tulenevat kokkukutsumine korda. Kui teate saamine postkasti ei ole korteri-

omanikele oluline ja nad eelistavad teavitamist üksnes e-kirja teel, saavad nad põhikirja

vastavalt muuta. Teate postkasti panemata jätmine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline

rikkumine. Seetõttu on korteriomanike 21. mai 2020 otsused ühised.

3.8. Asjakohatu on korteriühistu väide, et korteriomanikud võtsid 19. oktoobril 2020 uuesti

vastu samasisulised otsused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole

tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seetõttu võisid korteriomanikud

19. oktoobri 2020 teha küll uued otsused, kuid neid ei saa käsitleda vaidlusaluse koosoleku

otsuste kinnitamisena, sest tühiste otsuste kinnitamist seadus ei võimalda. Siiski järeldub

hilisema otsuse alusel registrisse kannete tegemisest, et käesoleva asja kohtumäärust pole vaja

saata registripidajale.

3.9. Avalduse rahuldamise tõttu jäävad kulud korteriühistu kanda. Avaldaja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 1360 eurot (13,6 t × 100 eurot/t).

Kokku tuleb korteriühistul avaldajale hüvitada 1410 eurot ja maksta sellelt summalt viivist.

4 (7)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Korteriühistu esitas 21. aprillil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja jätta avaldus kas läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palub korteri-

ühistu panna avaldaja kanda.

4.1. Avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, sest see ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset ja sellega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada:

-

esiteks soovis avaldaja kohtult lahendit, millega tuvastatakse korteriühistu protse-

duuriline rikkumine, aga niisuguse eesmärgiga avaldust ei peaks kohtud lahendama;

-

teiseks välistab vaidlusaluse koosoleku otsuste tühisuse 19. oktoobril 2020 koosolekul

samade otsuste heakskiitmine (KrtS § 29 lg 1 teine lause, TsÜS § 84 lg 3);

-

kolmandaks kinnitab avaldaja õiguskaitsevajaduse puudumist tõsiasi, et maakohus ei

saatnud kohtulahendi ärakirja registripidajale põhjendusega, et registrisse kantud

asjaolude kohta on 19. oktoobril 2020 tehtud uus otsus.

4.2. Sisuliselt tuleb avaldus jätta rahuldamata, sest

-

esiteks tugines avaldaja ainult väitele, et talle ei saadetud koosoleku teadet e-kirjaga;

maakohus leidis õigesti, et sellist kohustust korteriühistul polnud, aga jättis tegemata

sellest vajaliku järelduse avalduse rahuldamata jätmise kohta;

-

teiseks tugines maakohus üllatuslikult ja uurimispõhimõtet eirates asjaolule, et

korteriühistu rikkus vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda teiste korteri-

omanike suhtes, kes kohtusse ei pöördunud – see tõi mh kaasa olukorra, kus need

korteriomanikud peavad osalema menetluskulude kandmises väidetavalt nende

huvides tehtud lahendi alusel, kuigi nad ei soovinud otsuseid vaidlustada.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. mail 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, aga muudab osaliselt

selle põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus jääb rahuldamata

ja korteriühistu kannab sellega seonduvad menetluskulud.

7. Kaebuse väited avalduse läbi vaatamata jätmise osas pole põhjendatud ega anna alust

vaidlustatud määrust muuta.

7.1. Selles osas on esmalt asjakohane märkida, et õige on vaidlustatud määruse p-s 13

väljendatud maakohtu seisukoht, et korteriomanike üldkoosoleku ei saa tühist otsust kinnitada.

Tühise otsuse kinnitamise võimatus tähendab eelkõige, et esialgset tühist otsust ei ole võimalik

uue (kinnitava) otsusega kehtivaks muuta. Uuel samasisulisel otsusel on iseseisev õigusjõud,

aga sellel pole mõju esialgsele, tühisele otsusele (sarnaselt osanike otsuse kohta Riigikohtu

20. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3069, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).

7.2. Vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamist ei takista

19. oktoobril 2020 koosolekul samasisuliste otsuste vastuvõtmine. Heakskiit KrtS § 29 lg 1

teise lause ja TsÜS § 84 lg 3 tähenduses tuleb anda esialgse (tühise) otsuse kohta ning selle

peaks andma kõik isikud, kelle suhtes esinevad tühisuse alused. Korteriühistu ei toonud esile ja

tõenditest ei nähtu, et avaldaja oleks hääletanud 19. oktoobri 2020 koosolekul kõigi otsuste

poolt või muul viisil avaldanud tahet, et ta soovib heaks kiita tema suhtes 21. mai 2020

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise. Ekslik on korteriühistu arusaam, et kokku-

kutsumise korra rikkumise saab lugeda kõrvaldatuks pelgalt sellega, et isik osaleb sama

päevakorraga järgmisel koosolekul.

5 (7)

7.3. Seadusest ei tulene piiranguid juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise eesmärgile.

Otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead (vrd nt Riigikohtu

30. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 11 teine lõik) ning neile saab tugineda

ka juhul, kui sellega soovitakse sarnast rikkumist edaspidi vältida. Erandjuhul võib otsuse

tühisusele tuginemine olla vastuolus TsÜS § 138 lg-st 1 tuleneva hea usu põhimõttega (nt kui

otsuse tühisuse tuvastamise eesmärk on kahju tekitamine, vt Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 23 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika), aga käesoleval

juhul sellele viitavaid asjaolusid ei esine.

7.4. Avaldaja õiguskaitsevajaduse puudumist ei saa järeldada sellest, et maakohus ei saatnud

kohtulahendi ärakirja registripidajale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega

vaidlustatud määruse p-s 14. Kohtulahendi saatmine registripidajale on vajalik eelkõige juhul,

kui vähemalt veel lahendi tegemise ajal on kohtus vaidlustatud ühinguõigusliku otsuse alusel

tehtud registrikanne kehtiv. Samas ei tähenda kannete vahepealsed muudatused, et algne

avaldus kaotaks oma eesmärgi ja seda poleks vaja lahendada.

8. Avaldaja heidab korteriühistule mh ette, et talle ei saadetud vaidlusaluse koosoleku teadet

ega materjale e-postiga, kuigi e-posti aadress olid teada ning KrtS § 20 lg 4 näeb ette sel juhul

ette üldkoosoleku teade ja sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud dokumentide saatmise

sellel aadressil. Maakohus tõlgendas KrtS § 20 lg 4 sisuliselt nii, et teatamine viidatud sätte

tähenduses eeldab selget tahteavaldust saada edaspidi teated ja dokumendid kätte e-posti teel.

Ringkonnakohus selle õiguskäsitlusega ei nõustu ja muudab vastavalt maakohtu põhjendusi.

8.1. TsÜS § 68 lg 3 näeb ette võimaluse avaldada tahet ka kaudselt, st teoga, millest võib

järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Ringkonnakohus on varem otsustanud, et kui

korteriomanik kasutab korteriühistuga suhtlemiseks oma e-posti aadressi, siis saab sellest mh

järeldada tahet teha aadress korteriühistule teatavaks. Kui korteriühistu juba saadab arveid või

teavet korteriomanikule e-kirjaga, siis saab korteriomanik eeldada, et tema aadress on teada ja

seda pole vaja teatada (16. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17922, p 10.4.6 teine lõik).

8.2. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et avaldaja e-posti aadress pidi olema

korteriühistule teada. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (KrtS § 12

lg 2). Sama kohustus on juriidilise isiku liikmetel ka üldisemalt (TsÜS § 32). Korteriühistu peab

omakorda järgima neid põhimõtteid suhetes korteriomanikuga, st käituma heas usus ja

mõistlikult. Järelikult tuleb KrtS § 20 lg-s 4 sätestatud kohustust täita ka juhul, kui

korteriühistule on teada liikme e-posti aadress.

8.3. Avaldaja tugineb põhjendatult 2015. aasta kasutuskorra kokkuleppele (dtl 76 jj), mille

pool oli mh korteriühistu juhatuse liige X. TsÜS § 123 lg 1 sätestab mh, et kui tehingu

õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis

tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Nii on korteriühistu

teadmiseks piisav, et vastavat asjaolu teab juhatuse liige. Kuivõrd viidatud kokkuleppest oli

avaldaja e-posti aadress X-le teada ja selle teadmise saab omistada korteriühistule, siis ei saa

korteriühistu edukalt tugineda väitele, et ta avaldaja e-posti aadressi ei teadnud.

8.4. Korteriühistu ei selgitanud ega tõendanud, kuidas sai ta teada avaldaja e-posti aadressi

7. mai ja 9. juuli 2020 vahelisel ajal. Nimelt nähtub 9. juuli 2020 e-kirjast (dtl 26), et korteri-

ühistu pöördus avaldaja poole e-kirjaga ja talle oli teada avaldaja e-posti aadress. Sellises

menetluslikus olukorras pidanuks korteriühistu vähemalt tooma esile asjaolud, mis selgitaks

e-posti aadressi hilisemat teadasaamist. Selliseid asjaolusid toimikust ei nähtu.

8.5. Eelnevast tuleneb, et korteriühistule oli avaldaja e-posti aadress teada ja avaldaja võis

mõistlikult eeldada, et seda kasutatakse talle teabe edastamiseks. Sellises olukorras ei pidanud

avaldaja tegema täiendavat tahteavaldust. Järelikult rikkus korteriühistu KrtS § 20 lg 4, kui ei

saatnud vaidlusaluse koosoleku teadet ega materjale avaldajale e-kirjaga.

6 (7)

8.6. KrtS § 20 lg 4 eiramine ei osutu alati oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel.

Maakohus märkis vaidlustatud määruse p-s 9 asjakohaselt, et esmatähtis on see, kas

korteriomanik sai koosolekust tegelikult teada ja kas tal oli võimalik koosolekul arutamisele

tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused on täidetud ka siis, kui e-posti teel

teavitamist ei toimunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-

18-17922, p 10.4.6 neljas lõik ja sarnaselt seal viidatud Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-19-9699, p 10). Käesoleval juhul tuvastas maakohus õigesti, et avaldaja

ei saanud koosolekust muul viisil teada. Seetõttu on KrtS § 20 lg 4 rikkumine oluline ja toob

samuti kaasa vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse.

8.7. Kaebuse sisulise osa esimesele väitele pole ülejäänud osas enam vaja vastata, sest

erinevalt maakohtust tuvastas ringkonnakohus KrtS § 20 lg 4 rikkumise avaldaja suhtes ja

hindas selle oluliseks KrtS § 29 lg 1 tähenduses.

9. Põhikirja järgi tuli koosoleku teade panna liikmete postkastidesse. Vaidlustamata

asjaoludel puudub avaldajal postkast korteriühistu hallatavas elamus. Maakohus leidis, et kuna

teadet ei pandud ka olemasolevatesse postkastidesse, siis on igal juhul rikutud põhikirjas ette

nähtud koosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistu heidab selles osas maakohtule ette

lahendi tegemist lähtudes nende korteriomanike väidetavast huvist, kes ise kohtusse ei

pöördunud. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta ja täiendada.

9.1. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 3 lg 2

võimaldab seaduses ettenähtud juhul pöörduda kohtusse ka teise isiku või avalikkuse eeldatava

seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, aga korteriomaniku ja korteriühistu ning

korteriomanike omavahelistes suhetes seadus sellist õigust ette ei näe. Järelikult sai avaldaja

tugineda vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korra tema suhtes rikkumisele ja sellest

lähtudes tuli maakohtul avaldus ka lahendada.

9.2. Avaldaja suhtes on oluline, kas korteriühistule saab ette heita koosoleku teate postkasti

panemata jätmist olukorras, kus avaldajal postkast puudub. Ringkonnakohus leiab, et sellele

küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.

9.2.1. Postiseadus (PostiS) käsitleb postiteenuse osutamist, aga selle sätted võimaldavad ka

üldisemalt hinnata postkasti paigaldamise kohustust. PostiS § 8 lg 1 kohaselt on postkast saaja

valduses olev vahend postisaadetise kättetoimetamiseks. PostiS § 8 lg 5 esimene lause näeb mh

ette, et linnas paigaldatakse postkast kortermaja esimese korruse eesruumi. Seega tuleb

korteriühistu hallatavas elamus postkastid paigaldada esimese korruse eesruumi.

9.2.2. Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad

kohustusi samas KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 1). Samuti

valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu (KrtS

§ 34 lg 2). Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle

otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette

rangemaid nõudeid (KrtS § 35 lg 1). Tavapärase valitsemisena käsitatakse mh kaasomandi

eseme tavapärast korrashoidu (KrtS § 35 lg 2 p 1).

9.2.3. Kahes eelmises alapunktis märgitust nende koostoimes tuleneb, et korteriühistu

hallatavas elamus postkastide esimese korruse eesruumi paigaldamise küsimus on selline, mis

tuleb kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu osana lahendada korteriühistu kaudu ja

korteriomanike häälteenamusega tehtava otsuse alusel. Põhikirja p 7.6.4 teise lause järgi on

korteriühistul kohustus panna korteriomanike üldkoosoleku teade mh avaldaja postkasti. Seega

peab korteriühistu ilmutama mõistlikku hoolt, et selle kohustuse täitmine oleks võimalik. Kui

avaldajal ei ole postkasti korteriühistu hallatavas elamus, siis on korteriühistul võimalik valida,

kas korraldada postkasti paigaldamine (korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel) või

kasutada avaldaja kui juriidilise isiku registrijärgse asukoha postkasti.

7 (7)

9.2.4. Käesoleval juhul ei kasutanud korteriühistu kumbagi eelmises alapunktis märgitud

võimalust ja rikkus avaldaja suhtes põhikirja p 7.6.4 teisest lausest tulenevat kohustust panna

koosoleku teade postkasti. Järelikult rikkus ta ka koosoleku kokkukutsumise korda ja sarnaselt

eespool p-s 8.6 märgituga on rikkumine oluline.

9.3. Eelnevast tuleneb, et kaebuse sisulise osa teisele väitele pole ülejäänud osas vaja enam

vastata, sest ringkonnakohus tuvastas vaidlusaluse koosoleku teate avaldaja postkasti panemata

jätmise kui olulise rikkumise KrtS § 29 lg 1 tähenduses.

10. Nii avalduse rahuldamise kui ka ülejäänud põhjenduste osas jääb vaidlustatud määrus

muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga asjaolude tuvastamise osas, aga ka selles, et

koosoleku teate allkirjastamata jätmine pole oluline rikkumine ning majandusaasta aruannet,

majanduskava ja põhikirja muutmist käsitlevad otsused on lisaks tühised KrtS § 20 lg 3

rikkumise tõttu. Neid järeldusi, menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramist kaebusega eraldi

ei vaidlustatud.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata avaldaja kulunimekirja alusel.

12.1. Avaldaja taotles 730 euro hüvitamist, mis on tasu 6 t 5 min õigusteenuse eest tasumääraga

120 eurot/t (käibemaksu ei lisandu). Korteriühistu ei esitanud kulude osas vastuväiteid.

12.2. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 t ( sh

tutvumine kaebusega ja vastuse koostamine 3 t 30 min, tutvumine kaebuse edastamise

määrusega 15 min, tutvumine ringkonnakohtu korraldava määrusega 15 min, kulunimekirja

koostamine ja vastuväited korteriühistu kuludele 1 t). Kaebemenetluse kuluna ei ole hüvitatav

tutvumine vaidlustatud määrusega, sest vastava toimingu pidanuks avaldaja esindaja tegema ka

ilma vastaspoole kaebuseta. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus kaebemenetluses

oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning menetlusosalised ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid.

12.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohane esindaja tunnitasu määr on käesoleval

juhul 100 eurot. Käibemaksu hüvitamist avaldaja ei taotluse. Neil kaalutlustel tuleb puudutatud

isikul avaldajale hüvitada kaebemenetluse kuluna 500 eurot (= 5 t × 100).

12.4. Rahuldamata jääb avaldaja taotlus 230 euro (= 730 – 500) hüvitamiseks.

12.5. Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab korteriühistu tasuma viivist.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 696 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)