2-21-9933/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2021.a, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-21-9933

Tsiviilasi

OÜ

BRC

Auto

(likvideerimisel)

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: OÜ BRC Auto (likvideerimisel, registrikood

12991023, asukoht Jõe tn 5 10151 Tallinn) likvideerija Kaupo

Meier

Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre (osaühing Advokaadibüroo

EIPRE&PARTNERID, aadress Juhkentali tn 8, 10132 Tallinn;

e-post: info@eipre.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ BRC Auto (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ BRC Auto (likvideerimisel) ja kustutada äriregistrist.

3. Peale OÜ BRC Auto (likvideerimisel) äriregistrist kustutamist vabastada Terje Eipre

pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata OÜ BRC Auto (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhatuse liige

R.-O. U. (isikukood xxxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasuks 2102,40 eurot ning mõista summa 1401,60

eurot välja võlgniku endiselt juhatuse liikmelt R.-O. U.’ilt.

6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasust 700,80 eurot koos

käibemaksuga. Tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr xxxx, AS

Xxxx.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile ning saata pärast jõustumist

Tartu Maakohtu registriosakonda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud

pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale

võib

ajutine

pankrotihaldur,

Eesti

Vabariik

Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse

kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest

Avalduse asjaolud ja menetluskäik

Võlgnik esitas 21.06.2021 pankrotiavalduse ja 01.07.2021 täienduse. Kohus võttis avalduse

menetlusse 02.07.2021 ja määras ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku

põhitegevusalaks sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük müügiplatsil. Osaühingu

majandustegevus on olnud kahjumlik alates tegevuse algusest. 2018ndal majandusaastal saadi

kahjumit 5854 eurot, 2019nda majandusaasta kahjum oli 35 472 eurot ja perioodil 01.01.2020 kuni

31.05.2021 tekkis kahjum summas 59 504 eurot. Kahjumiga tegutsemine tekitas osaühingus

käibevahendite puuduse ja takistas igapäevast majandustegevuse finantseerimist. Tekkisid raskused

jooksvate arvete tasumisega ja ühingu lepinguliste kohustuste täitmisega. Majandusaasta aruannetest

on võimalik näha, et ettevõtte müügitulu suurenes, mh COVID-19 pandeemia ajal, kuid puhaskasum

on olnud terve tegutsemise aja negatiivne. Samuti on olnud tegutsemisajal negatiivne omakapital.

Äriplaan müüa autosid ühes müügisalongis ei realiseerunud, kuna autode müük on liikunud enamuses

suurtele veebisaitidele (nt www.auto24.ee jms), komisjonimüük salongides on viimastel aastatel

oluliselt kahanenud. Ülemaailmse COVID-19 pandeemiaga seoses oli sõidukite müük häiritud.

Komisjonimüüki toodi oluliselt vähem sõidukeid ning ka klientide ostuhuvi oli langenud ja

koroonapiirangutest tulenevalt oluliselt häiritud, sh ei soovinud inimesed teistega kokku puutuda.

Sellest tulenevalt ei olnud enam kaupa, mida pakkuda, kuid igapäevased tegevuskulud vajasid

maksmist. Osaühingu juhatusel ei õnnestunud kaasata ka täiendavat kapitali, et finantseerida äriühingu

majandustegevust ja katta kahjumit. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku likvideerija sõnade

kohaselt on kassa jääk 5 eurot, mille eest vastutas juhatuse liige R.-O. U.. AS-i Xxxx vastuse kohaselt

on võlgniku arvelduskonto jääk 70,09 EUR. Arvelduskonto analüüsi kohaselt on viimased tehingud

kontol tehtud alles mais 2021, mil mh tasus endine juhatuse liige R.-O. U. tagasi laenu, kuigi

võlausaldajaid oli teisigi. Arvelduskontolt nähtub, et viimane laekumine toimus kontole 19.04.2021,

enne seda alles 07.04.2021. Kontolt nähtub, et R.-O. U. on saanud majanduskulude avanssi 09.04.2021

summas 4500 eurot. Transpordiameti vastuse kohaselt puuduvad võlgnikul käesoleval hetkel sõidukid.

Varasemalt on olnud OÜ-l BRC Auto (likvideerimisel) 14 sõidukit. Arvestades, et võlgnik tegeles

autode müügiga, ei ole selles midagi tavatut. Võlgniku nimele ei ole registreeritud ehitisi kui

vallasasju, võlgnikule ei kuulu osalusi teistes äriühingutes, kinnisvara ega kaubamärke, leiutisi ega

tööstusdisainilahendusi. Esialgsetel andmetel puudub võlgnikul väärtust omav ja realiseeritav vara.

Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 67

082,08 eurot. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ühtlasi puuduvad võlgnikul

võimalused täiendavate vahendite hankimiseks, kuna ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Ka

pankrotimenetluse kulude katmine võlgniku vara arvelt on võimatu. Võlgnik on maksejõuetu ning

tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile

tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik põhjalikult anda hinnangut vara tagasivõitmise

võimalusele. Selleks tuleb halduril eelnevalt tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning tuvastada

võimalik tagasivõidetav vara. Hetkel haldurile teadaolevalt kindlad tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused puuduvad.

Halduri hinnangul puudusid võlgnikul juba 2021. aasta alguseks vahendid võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks ning ettevõtte majandustegevust polnud võimalik

jätkata tulenevalt ebaõnnestunud äriplaanist ja COVID-19 olukorrast. Võlgniku maksejõuetus seisneb

varade ja rahaliste vahendite ebapiisavuses, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega halduri

hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata,

hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud muust põhjusest PankrS § 22 lg 5

mõttes. Käesoleval juhul puudub ajutisel halduril info, et maksejõuetuse on põhjustanud raske

juhtimisviga või tahtlus. Ajutise pankrotihalduril puuduvad andmed, kas antud juhul esinevad KarS §-

is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik

rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. Haldur pole tänase seisuga kogu võlgniku

raamatupidamisega tutvunud, võlgnik on vastanud vaid ajutise halduri küsimustele. Ajutise

pankrotihalduril puuduvad andmed, kas antud juhul võib esineda KarS § 384 lg 1 sätestatud teo

tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine.

31.08.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti

makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 06.09.2021. Likvideerija ajutise

pankrotihalduri aruande ja tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul raha 75 eurot, muu väärtust omav ja realiseeritav vara

puudub ning kohustusi vähemalt 67 082,08 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole

maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS

§ 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud.

Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute

infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse

lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri

seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud

hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus

nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv

aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule

maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri

tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see

makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub 15 töötunni eest tasuks määrata 1752 eurot, millele lisandub käibemaks 350,40

eurot, kokku 2102,40 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri

tunnitasu määr 116,80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Endine juhatuse liige R.-O. U. on

29.07.2021 allkirjastatud kinnituskirjaga võtnud endale iseseisva kohustuse ajutise halduri tasu ja

kulude katmiseks summas 1401,60 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes. VÕS § 65 lõikest 2

mõistab kohus ajutise halduri tasu 1401,60 eurot välja endiselt juhatuse liikmelt.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks 584

eurot. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu

hüvitatakse summas 700,80 eurot (584 eurot tasu+ käibemaks 116,80 eurot) riigi vahenditest.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast

juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui

pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta

endise juhatuse liikme R.-O. U.i vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik