4-21-2572/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2021 Tallinnas Väärteoasja number 4-21-2572 (2317,21,003471) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi Ermo Suurkase (Suurkask) kaebus Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo 03.06.2021 otsusele väärteoasjas nr 2317,21,003471 Kaebaja Ermo Suurkask isikukood 38305310361, XXX kodanik, emakeel XXX keel; elukoht XXX, e-posti aadress: XXX

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet sisekontrollibüroo, asukoht: Pärnu mnt.139, Tallinnas. Kirjaliku seisukoha esitas Liina Sarapuu Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, 123 lg 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus

otsustas:

1. Jätta Ermo Suurkase kaebus rahuldamata. 2. Jätta Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo 03.06.2021 otsus väärteoasjas nr 2317,21,003471 muutmata.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud: Politseija Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 06.05.2021 koostatud väärteoprotokolli nr AB1606019 kohaselt juhtis Ermo Suurkask 06.05.2021 kella 14.34 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Paldiski maanteel, Mõisa tn. ja Haabersti tn, liikudes suunaga Haabersti tänava poole mootorsõidukit Volvo V40, r/n XXX, kiirusega 79 +/-3 km/h, ületades sellega sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Samuti juhtis mootorsõidukit alustades ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes. Ermo Suurkask rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 2, § 58 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2, § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Politsei-ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo III talituse poolt koostatud 03.06.2021 otsuse alusel karistati Ermo Suurkaske LS § 227 lg 2; § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel, kohaldades LS § 227 lg 2 sätteid, rahatrahviga 55,00 trahviühiku ulatuses, s.o 220,00 eurot.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebaja on oma kaebuses leidnud, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada järgmistel põhjustel:

- menetleja on väärteoprotokolli tõendiks märkinud tunnistaja üle.protokoll ning seega peaks lähtuma kirjutatud tõendist, mitte kasutama kujutlusvõimet ning lähtuma materjalide juures olevast tunnistaja ülekuulamise protokollist; - väärteoprotokolli ei ole kirja pandud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendamist heli-ja videosalvestisega. Väljatrükki ei ole kirjeldatud väärteoprotokollis, samuti ei ole koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ega selle asendamist heli ja videosalvestisega. Menetleja ei tohi luua uut tõendit väärteomaterjali juurde; - menetleja ei ole teinud video põhjal sündmuskoha vaatlust; - menetleja on otsuses leidnud, et foori nõuete rikkumine ja kiiruse ületamine on üks tegu. Väärteo koht on väärteoprotokollis kirjeldatud Paldiski mnt Mõisa tn ja Haabersti tn vahel. Foor asub aga Paldiski mnt Haabersti tn ja Rannamõisa tee vahel. Tegemist ei ole ühe teoga.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud.

Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtade juurde. Menetleja märgib järgmist:

- Kaebaja on väärteoprotokollist välja lugenud „tunnistaja üle protokoll“. Menetleja hinnangul on seal kirjas aga „tunnistaja ük protokoll“ ning lühend ük viitab, et meentleja on lühendanud sõna „ülekuulamise“. Kuna väärteoprotokolli blokis „Muud tõendid ja andmed“ on tõendite loetlemiseks üsna vähe ruumi, siis on dokumentide nimetuste lühendamine tavapärana tegevus. Väärteoprotokolli blokis „Muud tõendid ja andmed“ kirjas olev väljend „kiirusemõõtekasutamise protokoll..“, millele kaebaja viitab, peaks korrektselt kirja panduna olema „kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll..“, kuid kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist inimliku eksitusega, mis ei muuda arusaamist tõendi olemusest ega muuda kiiruse mõõtmise tulemust ebausaldusväärseks; - LaserCam 4 andmete väljatrükk ei ole iseseisev tõend, vaid kajastab paberkandjal LaserCam4 salvestuse andmeid ehk samad andmed on tuvastatavad LaserCam4 salvestuselt. Kui kaebaja peab silmas, et lisatud salvestusi ei ole vormistatud vaatlusena, siis väärteomenetluse

seadustiku § 31 lg 11 sätte kohaselt võib riikliku järelevalve käigus tehtud salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks. - KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuse osas märgib menetleja, et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud , et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona ning kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Antud väärteoasjas sõiduki juhtimine kaebaja poolt kiiruse ületamise ja foori nõuete rikkumise vahel ei katkenud ning mõlemad rikkumised olid omavahel seotud. Seega on tegemist ühtse teoga.

Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Menetlusalusele isikule heidetakse ette mootorsõidukiga asulasisesel teel kiiruse ületamist mitte vähem kui 26 km/h. Samuti heidetakse ette mootorsõidukiga ristmiku ületamist ajal, mil fooris põles punane, keelav tuli. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid vaid kaebaja hinnangul tuleb väärteomenetlus lõpetada väärteoprotokollis sisalduvate vastuolude tõttu.

Kohus märgib, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on video, kiirusemõõtekasutamise protokoll, mis on asendatud video ja helisalvestusega, tunnistaja üle/ük protokoll ning videosalvestus patrullautost.

Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja etteheidete kohta, et väärteoprotokollis kajastatud tõendi nimetus ei ühti väärteotoimikus oleva tõendi tunnistaja ülekuulamise protokolli nimetusega.

Kohtu hinnangul ei too tõendi nimetuse lühendamine väärteoprotokollis kaasa väärteomenetluse rikkumist. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis nimetanud kaebaja süüd

kinnitavad tõendid, mis on üheselt arusaadavad, k.a on tunnistaja ütluste tõendi viitamine ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll.

Kaebaja hinnangul tuleb menetlus lõpetada ka seetõttu, kuna väärteoprotokolli ei ole kirja pandud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendamist heli-ja videosalvestusega. VTMS § 64 ja 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi. Tulenevalt KrMS § 63 lg-st 1 on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdiantud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Vastavalt VTMS § 31 lg 11 kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Riigikohus on seoses videosalvestise tõendina kasutamisega selgitanud, et kuni 15. juulini 2013 ei saanud riikliku järelevalve käigus videosalvestatu olla väärteomenetluses iseseisev tõend. See tähendab, et sellist salvestist tuli käsitada asitõendina ja selle vormistamisel järgida kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 9. jaos sätestatut. 16. juulil 2013 jõustunud seadusemuudatusega täiendati VTMS § 31 aga lg-ga 11, mis sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad selle seos väärteoasjaga, salvestise loomise tingimused ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Muudatuse tegemisel lähtuti menetlusökonoomia põhimõttest ja selle eesmärk oli hoida kokku salvestise dokumenteerimisele kuluvat aega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. aprilli 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-22-14, p 9). Kuivõrd menetleja salvestisest eelpool loetletud asjaolud on kajastatud, siis kohtu hinnangul vastab esitatud salvestis VTMS § 31 lg-s 11 loetletud tingimustele. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. LS § 221 lg 1 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. Kohtu hinnangul on Ermo Suurkase poolt toime pandud rikkumised LS § 227 lg 2, § 221 lg 1 järgi on tõendamist leidnud: Tunnistaja R P ütlustega, mille kohaselt täites 06.05.2021 tööülesandeid, mõõtis kella 14.34 ajal Paldiski mnt. Mõisa tänava ja Haabersti tänava vahel, suunaga Haabersti tänava poole mootorsõiduki Volvo r/n XXX kiiruseks 79 +/-3 km/h. Sõiduk ületas asulasisesel teel sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Järgnesid sõidukile patrullautoga. Sõiduauto ületas Haaberstis ringristmiku foori keelava punase tulega. Sõiduki kinni pidades tuvastasid selle juhiks Ermo Suurkase (ik 38305310361). LaserCam4 salvestise ning proloog väljavõttega, millest nähtub, et mootorsõiduk r/n XXX sõitis 06.05.2021 asulasisesel teel, kus kiirusepiirang oli 50km/h, kiirusega 79km/h. Videosalvestisest nähtub mh, kuidas mootorsõiduk ületab ristmiku foori keelava punase tulega. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja pannud teo toime tahtlikult; ületades kiirust mitte vähem kui 26km/h pidi Ermo Suurkask möönma, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Samuti ületades ristmiku foori punase tulega, pidi ta eelnevalt nägema foori kollase tule süttimist, mistõttu pani ta teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 221 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses kajastatuga, et kuivõrd Ermo Suurkask on LS § 227 lg 2 ja § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod pannud toime ühe teona, s.t mõlemad rikkumised olid ajalis-ruumiliselt üksteisega seotud, siis tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse valikuga ning leiab, et Ermo Suurkase tegusid arvestades on karistuse liik ja määr rikkumisega kooskõlas. Vaatamata asjaolule, et kohtuväline menetleja ei ole asja materjalide juurde lisanud karistusregistri väljavõtet, ei saa isiku süüd ning tegusid arvestades karistusmäär olla alla keskmise. Kohtu hinnangul ei täidaks sellises määras karistus oma eesmärki. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et Ermo Suurkask ei ole avaldanud oma teo osas vähimatki kahetsust. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistused nii LS § 227 lg 2 kui ka LS § 221 lg 1 vastavad toimepandud tegudele, isiku süüle ja mõjutatavusele.

(allkirjastatud digitaalselt)