2-20-17682/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-17682 Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 3. veebruari 2021 otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus Kaebuse hind ringkonnakohtus 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 3. veebruari 2021 otsus muutmata. 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. X (hageja) esitas 30.11.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 10.03.1995. Poolte faktilised abielulised suhted on lõppenud ja pooled elavad eraldi. Abielusuhteid on võimatu taastada. Hageja ei soovi abielu jätkamist. Poolte lapsed on täisealised. Kostja keeldub abielu lahutamisest perekonnaseisuametis.

Kostja vastus 3. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole ette võtnud mingeid samme selleks, et lahendada asi kohtuväliselt. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja ei anna nõusolekut abielu lahutamiseks. Hageja kavatsusest abielu lahutada sai kostja teada alles hagiavaldusega tutvudes. Pooled on olnud abielus üle 25 aasta ning kogu selle aja jooksul pole kostja andnud hagejale ühtegi põhjust abielu lahutamiseks. Poolte vahel on tekkinud väiksed konfliktid, mida ei saa vaadelda mõjuva põhjusena abielu lõpetamiseks. Kostja on seisukohal, et pooled lepivad ära ja taastavad oma abielusuhted. Kostja palus kohtul anda pooltele kuuekuuline tähtaeg leppimiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused 4. Harju Maakohtu 3.02.2021 otsusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse leppimisaja andmiseks ning lahutas poolte vahel 10.03.1995 sõlmitud abielu. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

5. Maakohus kuulas pooled ära kohtuistungil ning kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõiget 1. Kohus asus seisukohale, et kostja taotlus leppimisaja andmiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei soovi abielu säilitada. Poolte abielusuhted lõppesid 1,5 aastat tagasi ja hagejal on uus elukaaslane. Maakohtu hinnangul saab abielu abikaasade vahel kesta ainult siis, kui mõlemad abielupooled seda soovivad. Käesoleval juhul see nii ei ole.

Apellatsioonkaebus 6. Maakohtu otsusele esitas 3.03.2021 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi alternatiivselt maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palub kohtul anda osapooltele kuuekuuline tähtaeg leppimiseks. 7. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja andnud kohtule eksitavaid andmeid selle kohta, kui kaua poolte konflikt kestnud on. Tegelikkuses on see kestnud vaid paar kuud. Maakohus on ignoreerinud kostja nõuet leppimisaja kohaldamiseks. Kostja hinnangul on olemas tõenäosus, et pooled lepivad ära. Hageja ei ole esitanud oma nõude põhjendamiseks tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele 8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Abielusuhteid ei ole võimalik taastada.

3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6).

10. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on nii hagiavalduses kui ka maakohtu istungil väljendanud, et abielusuhted on lõppenud ning ta soovib abielu lahutamist. Maakohus ei rikkunud perekonnaseadust kui jättis leppimisaja määramata, kuna abielusuhte jätkamine eeldab mõlema poole tahet. Hageja oli lepitusaja määramisele vastu ja ei näinud võimalust abielu jätkamiseks. Samal põhjusel puudub ringkonnakohtul alus määrata kuuekuuline leppimisaeg. Hageja on ka vastuses apellatsioonkaebusele avaldanud, et abielusuhteid ei ole võimalik taastada. Lisaks on kohtumenetlus kestnud üle kuue kuu ning pooltel oleks olnud võimalus leppimiseks, kui hagejal oleks see tahe olnud.

11. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on nii maakohtus kui ringkonnakohtus selgelt väljendanud, et ta peab abielu jätkamist võimatuks, siis tuleb asuda seisukohale, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult abielu lahutanud ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov