1-20-9299/18 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. september 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9299 (20284000336) Kohtulahend Tartu Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus E.W süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, millest kandmata karistus 7 kuud 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Tõlk Leonora Nõmmik Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu E.W (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xx-xx xxxxxxxxx) Asja arutamise kuupäev 19.08.2021, 01.09.2021

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §

2 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras: -dest 145, 427, 43

1. E.W-le Tartu Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Maakohtu 27. aprilli 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9299 mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.

2. Pikendada E.W-le Tartu Maakohtu 27. aprilli 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9299

2 (kahe määratud katseaega ) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

27. detsember 2022.a.

3. M edastada ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi äärus süüdimõistetule esindusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

I ASJAOLUD

1. E.W Tartu Maakohtu 27.04.2021 otsusega

424 lg 1

on süüdi mõistetud KarS § järgi ja karistatud vangistusega arS § 68 lg 1 alusel arvati eel

8 kuud. K vangistuse aeg 27.- 28.09.2020, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja E.W-l lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. E.W-le määrati katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 7 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui E.W ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid

75 lg-s . KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati E.W-le katseajaks käitumis kontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkohol i. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati E.W-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärah KarS § 75 lg 4 alusel määrat oidmine. i E.W-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

2. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule 07.07.2021.a. erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu ekandest nähtuvalt E.W kohta. Ett on erakorralise ettekande esitamise põhjuseks asjaolu, et E.W ei ela kohtu poolt määratud alalises elukohas , mis teeb võimatuks kontrolli teostamise xxxx xxx xx-x xxxxxxxxxx hooldusaluse üle. Kriminaalhooldusaluselt ei ole seletusi võetud kuna isik on alates 02.07.2021 kättesaamatu. Esmakohtumine E.W-ga toimus registreerimisel 26.05.2021, kui isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Hooldusalusele anti kaasa õigused ja kohustused vene keeles, mis on isiku emakeel. E.W väitis samal kohtumisel, et elab xxxxxxxxx

üürikorteris, asub järgmisel päeval Tallinnas tööle ning Viljandiga ei seo teda mitte miski. Avaldust elukoha vahetamiseks ning kriminaalhoolduse üleviimiseks ei esitanud, sest väidetavalt otsis alles Tallinnasse elukohta. Registreerimisel 04.06.2021 väitis isik, et 3 nädala pärast on tal kindlasti ametlik elukoht ning siis esitab

avalduse kriminaalhoolduse üleviimiseks. Registreerimise ajaks 11.06.2021 isikul töökohta ega elamispinda ei olnud. 17.06.2021 registreerimisel väitis E.W , et ootab eelmise elaniku väljakolimist korterist ning ta ei tea täpselt, millal kolida saab. Hooldusalusele selgitati, et kui kolimine venib tuleb kriminaalhooldus üle viia tema kohajärgsesse kriminaalhooldusosakonda. Isik lubas praeguse elu e-posti teel saata digiallkirjastatud avalduse elukoha vahetamiseks ning kriminaalhoolduse üleviimiseks kohe, kui üürilepingu sõlmib, kui see ei toimu 2 nädala jooksul, alustatakse kriminaalhoolduse ülevii väitis, et just täna (s.o mist Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Isik 17.06.2021) sai tööpakkumise ja järgmisel päeval läheb läbirääkimistele. Ametnik selgitas E.W-le , et KarS § 75 lg 1 p 1 järgi peab isik elama kohtu poolt määratud alalises elukohas ning antud olukorras isik rikub käitumiskontrolli nõudeid. Isikule saadeti e-posti teel avalduse blankett. 30.06.2021 hommikul helistas E.W ning väitis, et auto läks katki ning ta ei jõua Viljandisse registreerimisajaks. Samuti rääkis isik, et ta siiski ei leia Tallinnas sobivat tööd, mistõttu ei saa seal ka korterit üürida, jääb elama xxxxxxxx soovib esitada avaldust elukoha vahetamiseks ning kriminaalhoolduse üleviimiseks. Lubas tulla registreerimisel 02.07.2021. Ametnik edastas e-posti teel korduva avalduse blanketi. 30.06.2021 kell 19.35 saadeti ametniku e-postile aadressilt epolitsei@smit.ee järgmise sisuga teavitus: „E.W 07.11.1992 XXX rikkus järgmisi temale määratud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi Rikkumist tuvast A.T 30.06.2021 kell 19:34 as xxxxxxxxxxx

aadressil xxxx xxx xx xxxxxxxxxxx xxx-xxxx xxxxxxxxxx. Kommentaar: Isik on alkoholijoobes ning on seotud C-väljakutsega .“ xxxxxxx linnas aadressil xxxx xxx xx 02.07.2021 isik registreerimisele ei ilmunud, põhjustest ei teavitanud. Isik ei vasta ametniku telefonikõnedele ega e-kirjadele. KarS § 75 lg s 1 sätestatud käitumiskontrolli 6 nõudest neli on seotud kriminaalhooldusaluse - elukohaga,

kuid E.W ei ela talle kohtuotsusega määratud elukohas, mis teeb võimatuks hooldusaluse üle kontrolli teostamise. E.W on korduvalt andnud katteta lubadusi oma elukoha muutus nõuetega vastavusse viia ning sihilikult viivitanud avalduse esitamisega. Samuti on E.W rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ametnikul on alus arvata, et E.W hoiab tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale. Tuginedes eeltoodule teeb ametnik ettepaneku E.W-le mõistetud karistus täitmisele pöörata.

3. Kohtuistung 01.09.2021.

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud asjaolude ja taotluse juurde. X - E.W ei ole andnud oma aadressi, et kuhu kriminaalhooldus üle viia. xx xxxxxxxxx Viljandisse käia on väga keeruline ja kontrolli teostada võimatu. Töötamise registrisse tänase seisuga teda veel kantud ei ole, mis tähendab, et ametliku töötamise jutt ei vasta tõele.

Süüdimõistetu saab aru karistuse täitmisele pööramisest, aga ei taha E.W avaldas, et vanglasse minna. ud alati ei luba. Ta on Ta tahab kriminaalhoolduse nõudeid täita, aga asjaol üritanud Tallinnas tööd leida, aga see ei ole kerge ja tal on vaja laste juures käia xxxxxxxxx . Ta elab hetkel -xx xxxxxxxxxxxxx. Viljandiga tal seost ei ole. Saab oma vigadest aru ja xxxxxxx xx lubab, et muudab ennast ja asub täitma kohtuotsust ning kõiki kriminaalhooldusnõudeid.

II KOHTU PÕHJENDUSED

4.

427 lg 1 kohaselt k KrMS § aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg

2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS - § – -des 425 4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (KrHS) riminaalhooldusametnik esitab kohtule § 31 lg 1 kohaselt k kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. § 31 lg 2 kohaselt e KrHS rakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § ui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

74 lg 4 kohaselt k kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

5. Tartu Maakohtu 27.04.2021 otsusega tunnistati E.W

424 lg 1

süüdi KarS § järgi ja mõisteti talle KarS § karistuseks vangistus 8 kuud.

68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 27.- 28.09.2020, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja E.W-l lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. E.W-le määrati katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 7 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui E.W ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis ontrolli nõudeid.

75 lg-s k KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati E.W-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati E.W-le katseajaks käitumis lhooldusametniku poolt määratud kontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaa sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrati E.W-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud ütlustest ütlustest nähtub, ning E.W et E.W d on katseajal rikkunud temale määratud KarS § 75 lg 1 sätestatu kontrollnõudeid määratud lisakohustus (tõendatud PPA teatisega ja t mitte tarvitada alkoholi ). Asjaolu, et E.W ei ela talle kohtuotsusega määratud elukohas, ei ole tema suhtes võimalik teostada nõuetekohast kriminaalhooldust. E.W on korduvalt andnud lubadusi, et oma elukoha muutus nõuetega vastavusse viia ja esitada avaldus elukoha vahetamiseks ja kriminaalhoolduse üleviimiseks. Nähtuvalt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ning kriminaalhooldusametniku ütlustest ei ole süstemaatiliselt E.W täitnud käitumiskontrolli ajaks talle määratud kontrollnõudeid ja samuti on rikkunud talle katseajaks määratud lisakohustus ütlustega t. Kriminaalhooldusametniku ja E.W leidis tõendamist, et pärast riminaalhooldusametnikul olnud võimalik 02.07.2021.a. ei ole k E.W-ga kontakti saada ja sellisel moel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik.

Kohus leiab, et kuna E.W puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega, on käesoleval ajal kriminaalhoolduslikud meetmed isiku suhtes siiski efektiivsemad kui vangistus. Sisuliselt elab süüdimõistetu xxx xxxxxxxxxxx - , mida ta on kinnitanud kohtuistungil ning seega oleks esmalt vajalik esitada taotlus kriminaalhoolduse üleviimiseks isiku tegelikku elukohta. E.W on veel ees. kriminaalhooldus on kestnud alles mõned kuud ja enamus sellest Edaspidiseks kriminaalhoolduse edukaks kulgemiseks l kohustus teha on süüdimõistetu kriminaalhooldajaga koostööd, võimalik katseajaks mää et oleks olemas kindel elukoht ja ratud kohustusi nõuetekohaselt täita.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval ajal ei ole veel põhjendatud E.W-le

. Samas, tulenevalt asjaolust, et E.W mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole olnud piisavalt hoolikas kontrollnõuete täitmisel, tuleb KarS § 74 lg 4 alusel pikendada E.W-le Tartu Maakohtu 27. aprilli 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20- 9299 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 27. detsember 2022.a.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – . Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 392 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada päevajooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik