3-21-1527/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

07.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1527

Haldusasi

XX ja YY kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

01.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/05079

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – XX ja YY, esindaja vandeadvokaat Taimar

Ehrlich

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja

Timo Päit

Kolmandad isikud – Gerüst OÜ, RR ja UU, esindaja

vandeadvokaat Martin Kruus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX ja YY määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX ja YY määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.07.2021

määruse resolutsiooni p 9 peale.

2. Jätta XX ja YY määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2021

määruse resolutsiooni p 9 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX ja YY ühisomandis on elamumaa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 43, Tallinn kinnistu

(registriosa nr 9300901, katastritunnus 78402:205:3410), mis külgneb Tallinna linnale kuuluva

transpordimaa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee T9 kinnistuga (registriosa nr 26885801,

katastritunnus 78402:205:0213). Kloostrimetsa tee T9 kinnistut kasutavad juurdepääsuna

kaebajad ja Kloostrimetsa tee 45 elanikud. Kloostrimetsa tee T9 kinnistu külgneb teisel pool

Gerüst OÜ-le, RR-le ja UU-le kuuluva elamumaa sihtotstarbega Karuslase tn 7 kinnistuga

(registriosa nr 9301601, katastritunnus 78402:205:3480). Karuslase tn 7 kinnistu külgneb teisel

pool eraomanikele kuuluva transpordimaa sihtotstarbega Sügislase tänavaga (registriosa nr

9302101, katastritunnus 78402:205:3530; menetlusdokumentides viidatud ka kui Karuslase

tänav). Mööda Kloostrimetsa tee T9 ja Karuslase tn 7 kinnistu piiri kulgeb paekivist müür, mida

3-21-1527

2(6)

kaebajad käsitavad müratõkkeseinana ja mille nad ehitasid, kui Kloostrimetsa tee T9 kinnistu

oli reformimata riigimaa.

2. Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 262 kehtestati Sompa tee 1b ja

Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneering, millega muu hulgas määrati

Karuslase tn 7 ehitusõigus kahekorruselise pereelamu ja kahe abihoone püstitamiseks ning

juurdepääs kinnistule Sügislase tänava kaudu (Karuslase tänava ja Lepiku peakraavi äärse

pikenduse kaudu). Otsuse kohaselt pidi detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude

väljaehitamise tagama ehitusloa taotleja vastavalt 07.05.2002 sõlmitud lepingule nr 78.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 11.05.2017 projekteerimistingimused nr

1711802/03161 Karuslase tn 7 kinnistule kahe korteriga elamu püstitamiseks ja

detailplaneeringuga määratud juurdepääsu asukoha täpsustamiseks Kloostrimetsa tee T9

kinnistu kaudu. TLPA andis 26.09.2019 ehitusloa nr 1812271/23469. Kaebajad esitasid

kaebuse projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamiseks juurdepääsuteed puudutavas osas,

mille Tallinna Halduskohtus rahuldas (haldusasi nr 3-19-2055). Kohtuotsus jõustus.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 01.06.2021 projekteerimistingimused nr

2111802/05079 Karuslase tn 7 juurdepääsu rajamiseks Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu

tingimusel, et seadustatakse ebaseaduslikult rajatud kivimüür. Juurdepääs on kavandatud

Kloostrimetsa tee T9 põhjapoolsest nurgast. Projekteerimistingimustega nähakse ette vastavas

osas paekivist müüri osaline lammutamine.

Karuslase tänava väljaehitamisest loobuti Lepiku peakraavi rajamise tõttu. Kinnistutele, kuhu

selle tänava kaudu kavandati algselt juurdepääs (Karuslase tn 1 ja 3), rajati alternatiivsed

juurdepääsud. Juurdepääsu rajamine piki Lepiku peakraavi ei ole enam võimalik, sest

olemasoleva kraavi laius ei võimalda rajada pöörderaadiust, millega tagataks nõuetekohane

juurdepääs kinnistutele. Sügislase (Karuslase) tänav kuulub ka eraomandisse, seega oleks selle

kaudu juurdepääsu rajamine vaid ühe kinnistu tarbeks liialt koormav. Kloostrimetsa tee T9 on

aga avalikult kasutatav. Juurdepääsu lahenduse muutmine säilitab Lepiku peakraavi koosluse.

Kloostrimetsa tee liikluskoormust arvestades ei ole võimalik kavandada sealt täiendavaid

juurdepääse kinnistutele. Liiklusohutuse tagamiseks on otstarbekas kasutada olemasolevaid

mahasõite. Juurdepääsu rajamiseks tuleb lammutada müüri põhjapoolne osa.

5. XX ja YY esitasid Tallinna Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse TLPA 01.06.2021

projekteerimistingimuste nr 2111802/05079 tühistamiseks.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Kloostrimetsa tee T9 ja Karuslase tn 7 piiril

asuva paekivist müratõkkeseina osalise lammutamise ja Karuslase tn 7 juurdepääsutee

ehitamise, samuti selleks ehitusloa andmise või olemasoleva ehitusloa muutmise keelamiseks

kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Juurdepääsu loomine Karuslase tn 7 kinnistule Kloostrimetsa tee T9 kaudu suurendab liiklust

tupikteel ning raskendab ligipääsu kaebaja kinnistule ning sealt Kloostrimetsa teele. Liikluse

kasv vähendab kaebajate privaatsust, suureneb müra ja õhusaaste, sh põhjusel, et osaliselt

lammutatakse müratõkkesein. Väheneb kaebajate kinnistu väärtus.

Projekteerimistingimuste kohase juurdepääsutee ehitamisel

võib

kaebuse eesmärgi

saavutamine osutuda võimatuks. Ühelt poolt on otstarbekas vältida lammutamis- ja

taastamistööde kulusid, teiselt poolt võib müüri taastamine senise kuju ja funktsiooniga olla

keeruline või võimatu. Juurdepääsu rajamine kohtumenetluse ajal võib luua kolmandatele

isikutele ootuse sealt juurdepääsu teostamiseks. Kaebust ei saa pidada perspektiivituks.

Projekteerimistingimused on õigusvastased. Juurdepääsu asukoha muutmisel muudetakse

detailplaneeringu põhilahendust (ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 3). Juurdepääsu asukoha

muutmine ei ole liikluskorralduse põhimõtte muutmine EhS § 27 lg 4 p 7 tähenduses.

3-21-1527

3(6)

Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 eristab juurdepääsuteede asukoha määramist ja

liikluskorralduse põhimõtete määramist. Juurdepääsu muutmiseks pole viidud läbi kohast

menetlust. Väited juurdepääsu rajamise võimatuse kohta on tõendamata. Lepiku peakraavi

kaitsevööndist ei tulene juurdepääsu rajamiseks takistusi. Kolmandad isikud on kasutanud

elamu ehitamiseks muud juurdepääsu. Isegi kui detailplaneeringu järgse lahenduse

realiseerimine on raskendatud, on selle kaasa toonud vastustaja õigusvastane tegevus. Arendaja

ega vastustaja pole detailplaneeringu järgset teedevõrgu lahendust välja ehitanud. Vastustaja on

teinud kaalumisvea. Ka eratee võib olla avalikus kasutuses. Kaebajad valisid elamu asukoha

krundi äärde, arvestades juurdepääsu asukohta ja vähest liiklust. Karuslase tn 7 kasutamine

tõstab oluliselt liiklustihedust, sinna on ette nähtud 6 parkimiskohta. Tee pole

manööverdamiseks piisavalt lai ega vasta standardile. Raskendatud on lume koristamine. Ühel

kaebajal on liikumine puude tõttu raskendatud. Lahenduseta on Karuslase tn 5 juurdepääs, kus

asub reovee pumpla. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi. Kolmandatel

isikutel on võimalik pääseda Karuslase tn 7 kinnistule detailplaneeringu järgse juurdepääsu

kaudu.

6. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajad ei ole välja toonud, millist subjektiivset õigust juurdepääsulahendus ohustab, kui

esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kaebajatel ei ole õigust vaidlustada projekteerimistingimusi

avalikes huvides. Rajatud müür ei ole müratõkkesein, seda ei ole rajatud mürakolde poole. 1,5–

1,8 m kõrgune müür ei summuta müra piisavalt. Müüri säilitamine välimuse pärast ei ole

esialgse õiguskaitse korras kaitstav. Kaebajatel ei olnud müüri ehitamiseks riigi nõusolekut.

Projekteerimistingimuste tingimuseks on müüri seadustamine. Kolmandate isikute harjumus ei

saa kujuneda kohtumenetlusele kuluva aja jooksul. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine

ei too kaasa kahjulikke tagajärgi. Kolmandate isikute õigusi tuleb pidada kaebajate õigustest

kaalukamaks. Kolmandatel isikutel puuduks juurdepääs oma kinnisasjale. Sügislase tänava

omanikud võivad piirata juurdepääsu üle oma kinnistu.

7. Tallinna Halduskohus jättis 27.07.2021 määrusega (allkirjastatud 28.07.2021) kaebajate

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 9).

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Paekivist müüril puudub õiguslik alus, mistõttu ei saa

kaebajad tugineda soovile müüri säilitada ja sel eesmärgil jätta juurdepääsutee rajamata.

Kolmandatel isikutel ei saa tekkida harjumust kasutada juurdepääsuteed kohtumenetluse ajal.

Juurdepääsutee rajamine kohtumenetluse ajal ei kahjusta ülemääraselt kaebajate õigusi.

Kaalukamad on kolmandate isikute huvid ja avalik huvi. Kui kohtumenetluse ajal selgub et

puudus alus paekivimüüri osaliseks lammutamiseks, tuleb kaebajatele tehtu hüvitada. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel ei pruugi kolmandatel isikutel olla juurdepääsu oma kinnistule. Sinna

ei pääse otse Kloostrimetsa teelt, juurdepääsu ei ole võimalik tagada ka Sügislase tänava kaudu,

sest see on eraomandis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. XX ja YY paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 määrus

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas ning uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldada.

Kaebajate

õigusi

rikub

eelkõige

see,

et

projekteerimistingimustega

muudetakse

detailplaneeringus kokku lepitud lahendust Karuslase tn 7 juurdepääsu osas, mitte paekivist

müüri osaline lammutamine. Taotluses on müür eraldi välja toodud, sest selle osalisest

lammutamisest alustatakse juurdepääsu rajamist. Vastustaja ei ole esitanud paekivist müüri osas

pretensioone. Isegi kui müüril puudub õiguslik alus, tuleb arvestada lammutamisest kaasnevate

negatiivsete tagajärgedega kaebajatele. Müüril on müratõkke funktsioon, samuti tõstab see

3-21-1527

4(6)

privaatsust. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib olla takistatud kaebuse rahuldamine.

Halduskohus eksis huvide kaalumisel. Välja ei ole toodud kaalukat avalikku huvi. Küsitav on,

kas kolmandatel isikutel on kohustus hüvitada müüri osalisest lammutamisest tulenev kahju.

Kolmandatel isikutel on oma kinnistule olemas muu juurdepääs. Ehitusprojekti asendiplaanile

on tee kantud olemasoleva killustikkattega teena. Kuigi Sügislase tänav on eraomandis, ei ole

selle omanikud takistanud juurdepääsu kasutamist. Kolmandatel isikutel oleks õigus nõuda

juurdepääsu vastavalt detailplaneeringule. Karuslase tn 7 kinnistu omanikel puudub õigus

nõuda kahte juurdepääsu kinnistule.

9. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukoha

juurde. Üksnes projekteerimistingimuste alusel ei saa rajada juurdepääsuteed ega ümber ehitada

müüri, vaid enne tuleb esitada pädevale asutusele kooskõlastamiseks ehitusprojekt.

10. Kolmandad isikud palusid jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajad ehitasid müüri omavoliliselt võõrale kinnistule, mistõttu puudub neil õigus nõuda

müüri säilimist. Usutav ei ole, et müür toimib müratõkkeseinana, sest see ei paikne

Kloostrimetsa tee poolsel piiril. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kolmandate isikute jaoks

koormav, sest neil puudub muu juurdepääs enda kinnistule. Detailplaneeringus kehtestatud

juurdepääsu peamine eesmärk oli tagada kinnistute omanikele juurdepääs oma kinnistule.

Tõsiseltvõetavad ei ole kaebajate väited turvalisuse ja privaatsuse vähenemise ning liiklusmüra

ja õhusaaste suurenemise kohta. Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kasutamisest Karuslase tn 7

juurdepääsuna ei tulene võrreldavat liiklustihedust Kloostrimetsa teega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebuse halduskohtu 27.07.2021 määruse resolutsiooni p 9 peale võib menetlusse

võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 ls 3 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

12. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3.

Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kaebajatel on

esialgse õiguskaitse vajadus, kui vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset

mõju ei ole ka neile soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või kui negatiivsete

tagajärgede hilisem heastamine on ebaotstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea

esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal olema kindel, kohus peab arvestama kahjulike

tagajärgede saabumise ohuga. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada

ilmselgelt perspektiivituks ning avalik huvi ja puudutatud isiku õigused ei saa esialgse

õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt kahjustada (HKMS § 249 lg 3).

13. Kui vaidlustatud haldusakt isiku õigusi ei riiva, ei saa see ka tema õiguste kaitset

raskendada või võimatuks teha. Kaebeõiguse aluseks on õiguse võimalik riive, mis ei pea olema

intensiivne (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kohtulikult on kaitstavad

põhiõigused ja -vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest ja haldusaktidest

tulenevad õigused. Subjektiivsed õigused võivad võrsuda ka planeeringust. Ainuüksi isiku

lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimise vastu ei ole

kohtulikult kaitstav (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 3-

3-1-29-10, p 22).

Kaebeõiguse ulatuse täpsem kindlakstegemine võimaldab paremini hinnata kaebuse

eduväljavaateid, sest haldusakti kooskõla materiaal- ja menetlusõiguse normidega

3-21-1527

5(6)

kontrollitakse ulatuses, mis seonduvad kaebaja õiguste kaitsega (Riigikohtu 07.05.2020 otsus

nr 3-17-2637, p 15; 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 16). Erinevalt detailplaneeringu

kehtestamise otsusest, ei ole EhS § 27 alusel antud projekteerimistingimusi võimalik

vaidlustada avalikes huvides ega teiste isikute õiguste kaitseks, sest seadus ei näe sellist

võimalust ette.

14. Ringkonnakohtu esialgse hinnangu põhjal on kaebajatel kaebeõigus olemas. Kaebajad

kasutavad Tallinna linnale kuuluvat Kloostrimetsa tee T9 kinnistut juurdepääsuna enda

kinnistule. Sama teed kasutavad juurdepääsuna ka Kloostrimetsa tee 45 elanikud. Seejuures

paikneb kaebajate elamu juurdepääsutee servas. Detailplaneeringus oli ette nähtud Karuslase tn

7 kinnistu juurdepääsutee Sügislase (Karuslase) tänava kaudu. Võib eeldada, et juurdepääsutee

asukoha määramisel arvestati parimat võimalikku lahendust ümberkaudsete kinnistute omanike

õiguste ja liiklusohutuse seisukohalt. Arvestades, et kõrvalkinnistule on ette nähtud 6

parkimiskohta, võib halveneda kaebajate juurdepääs Kloostrimetsa teele ja sealt enda

kinnistule, ühtlasi võib väheneda privaatsus. Kaebajatele jääb küll võimalus võtta meetmeid

privaatsuse vähenemise vastu (istutada hekk vms), kuid see on täiendav kulu, liiati võib see

mõjutada insolatsioonitingimusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siiski eeldada, et müüri

lammutamise

tõttu

suureneb

(liiklus)müra,

sest

projekteerimistingimuste

kohaselt

lammutatakse müür vaid Kloostrimetsa tee T9 põhjapoolsest nurgast. Sealt ei lähtu kaebajate

kinnistule liiklusmüra. Puudub põhjus arvata, et muu olmemüra oleks tavapärasest kõrgema

tasemega. Kuna Karuslase tn 7 parkimiskohad on paigutatud asjaomasele kinnistule, ei saa ka

eeldada, et raskeneb operatiivsõidukite ligipääs juurdepääsuteed kasutavatele elamutele.

Paekivist müüri osalise lammutamisega võib võimalik tagasipöörde raadius suureneda.

Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda võõrale maale seadusliku aluseta rajatud ehitise

säilitamist.

15. Iseenesest ei anna projekteerimistingimused õigust juurdepääsuteed ehitada, selleks tuleb

taotleda ehitusluba. Kuna kaebajate esmane eesmärk on vältida juurdepääsu rajamist

projekteerimistingimustega määratud asukohta, võib kaebajatel tekkida esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmise korral vajadus algatada edaspidi uusi kohtuvaidlusi, kui vastustaja

väljastab ehitusloa ja seda asutakse realiseerima. Kaebuse rahuldamise korral on küll

põhimõtteliselt võimalik juba rajatud juurdepääsutee kõrvaldada ning ehitada see teise kohta,

kuid see on kulukas ning võtab aega. Selliselt ei pruugi kaebajate õiguste kaitse olla esialgse

õiguskaitseta tõhus ning esialgse õiguskaitse vajadust tuleb pigem jaatada.

16. Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks peetud

kaebuse ilmselget perspektiivitust, s.o olukorda, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu

või väga madal.

EhS § 27 lg-s 1 nimetatakse tingimused, millal võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu

korral ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti

koostamiseks anda projekteerimistingimusi, kusjuures sättes nimetatud alused on

alternatiivsed; EhS § 27 lg-s 2 nimetatakse asjaolud, mida projekteerimistingimuste andmisel

arvestatakse ning EhS § 27 lg-s 4 sätestatakse detailplaneeringus käsitletud tingimused, mida

võib projekteerimistingimustega täpsustada. EhS § 27 lg 4 p 7 järgi võib asjakohasel juhul

täpsustada hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud liikluskorralduse

põhimõtteid.

Projekteerimistingimusi

ei

anta

detailplaneeringus

kehtestatud

planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks (EhS § 27 lg 3) ning pädeval asutusel tuleb

keelduda projekteerimistingimuste andmisest, kui taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud

tingimustele (EhS § 32 p 3).

Tõsiselt võetav on kaebajate kahtlus, et juurdepääsutee asukoha muutmine ei ole

liikluskorralduse põhimõtte muutmine EhS § 27 lg 4 p 7 tähenduses. EhS seletuskirjast ei ole

3-21-1527

6(6)

võimalik järeldada, et mõistele oleks tahetud anda autonoomne tähendus võrreldes PlanS § 126

lg 1 p-ga 7. EhS seletuskirja järgi tuleb liikluskorralduse põhimõtete täpsustamise all mõista

liiklussuundade

ja

väljasõidureeglite

muudatusi,

kuid

mitte

juurdepääsuteede

ümberkorraldamist. Kohtupraktikas on aga detailplaneeringus ette nähtud ehitusõiguse olulist

muutmist peetud detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Detailplaneeringu olemuslikuks

muutmiseks on peetud nt seadusega kehtestatud ehituskeelu vähendamist ja nihutamist

(Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2017 otsus nr 3-16-2496, p 11), juurdepääsutee asukoha

muutmist, kui see on paika pandud kehtiva detailplaneeringu ja servituudilepinguga (Tallinna

Ringkonnakohtu 22.08.2017 otsus nr 3-16-141, p 14), detailplaneeringus määratud ehitusaluse

pinna ja korterelamu korterite arvu vähendamist (Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-

19-674, p-d 20, 22). See, kas juurdepääsutee rajamine detailplaneeringus ettenähtud viisil on

muutunud asjaolude tõttu välistatud, nagu väidab vastustaja, eeldab tõendite hindamist. Seega

ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.

17. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata eelkõige põhjusel, et pidas

kolmandate isikute õigusi kaalukamaks kui kaebajate õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

halduskohus huvide kaalumisel eksinud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel puuduks

kolmandatel isikutel juurdepääs Karuslase tn 7 kinnistule. Ehitusprojekti asendiplaanil on

helehalli värviga ruudutatud küll „olemasolev killustikkattega tee“, kuid ei nähtu, et selle tee

kaudu oleks mõeldud Karuslase tn 7 kinnistule juurdepääs. Sama asendiplaani järgi on

detailplaneeringu järgse juurdepääsutee lahenduse küljele kavandatud 1,3 m kõrgune võrkaed

ja hekk. Vastupidist ei saa järeldada ka kaebuse lisaks olevatelt piltidelt. Kaebuse lisa 23-5 (dtl

162) järgi on väidetav juurdepääsutee kaetud rohuga. Pildi metaandmete järgi on see tehtud

21.06.2021 ehk pärast asendiplaani koostamist. Sama asendiplaan esitati juba 04.11.2019

haldusasja nr 3-19-2055 menetluses. Ringkonnakohus möönab, et puudub selgus selles,

missugust teed on kolmandad isikud seni juurdepääsuteena kasutanud. Samas on kaebajate

õiguste riive väheintensiivne. Eelduslikult ei võta autodel kaebajate majast möödumine palju

aega, osaliselt piirab vaadet kaebaja majale ka hekk, juurdepääsutee poole pole palju aknaid

(vastustaja 23.07.2021 vastuse lisa 2, dtl 193); ka võimalus, et Kloostrimetsa teele ja sealt

kinnistule liikumiseks tuleb senisest rohkem oodata, ei kahjusta kaebajate õigusi ülemääraselt.

Kuigi kaebuse rahuldamisel võib senise olukorra taastamine võtta aega, on see siiski võimalik.

18. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu

27.07.2021 määruse resolutsiooni p 9 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)