Legislator Case Law & Legislation
3-21-1557/25 AI generated

3-21-1557/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-1557/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kohaldas 5. juuni 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 kinnipeetava M.M. ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid

Legislator headnote

AI generated

3-21-1557/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Viru Vangla kohaldas 5. juuni 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 kinnipeetava M.M. ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition medical care requirements inadequate medical assessment health insurance voucher fee physiotherapy coverage expulsion despite health conditions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-1557

Haldusasi

M.M. kaebus Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr

3-21/1-2/135 ja 5. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/539-1

tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. juuni

2021. a määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. juuli 2021. a määruse resolutsiooni

p-de 5 ja 6 peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14. juuli 2021. a määrus esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise osas muutmata.

2. Jätta mee taotlus istungi korraldamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja täiendavate

tõendite (sealhulgas terviseaudit) kogumiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kohaldas 5. juuni 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 kinnipeetava M.M.

suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning

ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid

julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.

2. 5. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/539-1 tunnistas Viru Vangla M.M. süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja aluseks

oli 12 ettekannet perioodist 5. juuni 2021 – 11. juuni 2021, mil kaebaja ei allunud hommikuste

ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks

kambriluugi või trellukse juurde.

3. malle esitas 20. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi 3-21-1423) Viru Vangla

5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 tühistamiseks ning vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks käeraudade kohaldamisel ja kaebaja hoidmisel erirežiimil. Ühes kaebusega esitas

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja täitmise

peatamiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 8. juuli 2021 a. määrusega haldusasjas nr 3-21-1243 kaebaja

kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu

määruse ringkonnakohtus.

5. Kaebaja esitas 7. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtus

haldusasjana 3-21-1557. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla

5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmine osas, mis puudutab käeraudade kandmise

kohustust ja peatada 5. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/539-1 täitmine. Kui Viru Vangla kaebaja

vaiet ei rahulda, palus kaebaja nimetatud käskkirjade tühistamist.

Kaebaja selgitab, et ekspertkomisjoni hinnangul on kaebajal raskendatud tasakaalu hoidmine ja

püstiasendi säilitamine. Kaebaja kasutab liikumiseks üldjuhul karku ja seljaortoosi, ilma karguta

liikumisel vajab tasakaalu hoidmiseks ja toetumiseks mõlemat kätt. Seega ei ole kaebajal oma

terviseprobleemide tõttu võimalik käeraudasid kanda ja käskkirjas nimetatud kohustust täita.

Kummagi käskkirja koostamisel ei ole ametnikud arvestanud ekspertkomisjoni hinnanguga ega

küsinud meditsiiniosakonna arvamust. Korraldus kanda käeraudasid paneb ohtu kaebaja tervise

ja ta ei pea seda täitma ning seega ei ole ta pannud toime ühtegi vangla nimetatud rikkumist.

Vangla ei ole hinnanud, kas kaebaja jätkuv hoidmine erirežiimil on põhjendatud.

6. Tartu Halduskohus jättis 14. juuli 2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata ja

Viru Vangla 5. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/539-1 täitmise peatamiseks rahuldamata. Lisaks

jättis halduskohus sama määrusega läbi vaatamata vastustaja taotluse menetluse osaliseks

kinniseks kuulutamiseks.

Halduskohus leidis, et kuna kaebaja esitas haldusasjas nr 3-21-1423 samuti esialgse õiguskaitse

taotluse Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks ja

halduskohus jättis selle taotluse 8. juuli 2021. a määrusega rahuldamata, on käesolevas

haldusasjas esitatud korduv taotlus, mis tuleb HKMS § 55 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 8. juuli

2021. a määruses haldusasjas nr 3-21-1423 jaatas halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse

vajadust, kuid leidis, et kaebajale kohaldatud piirangutest tulenevat riivet ei saa pidada

olulisemaks asjas esinevast avalikust huvist ja puudutatud isikute õigustest. Halduskohus

märkis, et kuigi kaebaja ei ole talle käskkirja täitmise peatamata jätmisel saabuvaid kahjulikke

tagajärgi selgelt välja toonud, saab tema väidetest järeldada, et ta peab kahjulikuks tagajärjeks

ennekõike seda, et ta ei saa käeraudadega liikuda.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus Viru Vangla 5. juuli 2021. a määruse täitmise

peatamiseks, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kohtuotsuse täitmist

raskemaks või võimatuks ega põhjusta kaebajale ebamõistlikke piiranguid ning ei too kaasa

pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja möönab, et ei täitnud vanglateenistuse ametniku korraldusi

ning selle eest karistati teda noomitustega. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas talle määratud

noomitused tema õigusi rikuvad või missugused pöördumatud tagajärjed talle karistuse

täitmisele pööramisega kaasnevad. See ei ole ka kohtule äratuntav. Kaebaja karistamine

noomitusega ei saa selle karistuse olemusest tulenevalt tuua kaebajale kaasa pöördumatuid

tagajärgi või ebamõistlikke piiranguid, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega tuleks vältida.

Halduskohus jättis vastustaja 13. juuli 2021. a vastuses kohtunõudele esitatud taotluse menetluse

kinniseks kuulutamiseks haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud turvasalvestise osas praeguses

menetlusstaadiumis läbi vaatamata. Kuna kohus ei lahenda kaebaja taotlust Viru Vangla 5. juuni

2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks sisuliselt, puudub vajadus esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestada haldusasjas nr 3-21-1423 vastustaja esitatud

seisukoha ja tõenditega.

7. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles taotleb

Tartu Halduskohtu 14. juuli 2021. a määruse tühistamist, esmase õiguskaitse taotluse

rahuldamist ja kaebuse menetlusse võtmist.

Määruskaebuses leiab kaebaja, et kui kohus jätab ta ilma võimalusest vaadata sündmuste

videosalvestist, on tegu diskrimineerimisega ja kaitsevõime piiramisega. Keegi pole küsitlenud

intsidendi juures viibinud isikut, mistõttu hoitakse kaebajat kinni valesüüdistuse alusel. Kaebaja

vangistuse käik tõendab, et ta pole füüsiliselt ega verbaalselt vägivaldne. Tema tervislikku

olukorda ja füüsilist võimekust saavad hinnata ekspertarstid, mitte valvur. Asjakohatu on kohtu

ebaloogiline järeldus, et kuna kaebaja saab žestikuleerida ning astuda kambris edasi-tagasi, siis

kõnnib ta täitsa vabalt. Kohus eiras ekspertarstide otsuseid ja selgitusi. Kaebaja parem jalg on

nõrgem, sellele toetumine on valulik ning jalg võib suvalistel ajahetkedel alt ära kaduda. Rumal

on väide, et kaebaja saab käia käed selja taga raudus. Vangla pole 64,5 päeva jooksul hinnanud

põhjuste olemasolu, mille alusel kaebajat suletud kambris hoitakse. Halduskohus ei arvestanud,

et kaebaja pole olnud agressiivne. Loenduse ajal pole käeraudade kandmine kunagi vajalik

olnud. Vangla ega kohus ei ole kaebaja esitatud faktilisi asjaolusid kontrollinud.

8. 6. septembril 2021 jõudis ringkonnakohtule M.M. taotlus asja menetlemiseks nii haldus- kui

ka ringkonnakohtus istungil, sealhulgas esialgse õiguskaitse taotluse menetlemiseks istungil.

Istungi toimumine võimaldab küsitleda otsustava tähtsusega tunnistajaid ning kaebaja saab

vahetult selgitada oma füüsilist võimekust ja vastata küsimustele. Kaebaja taotleb üle kuulata

valvuri, kes koostas vaidlusaluse ettekande; kaks kinnipeetavat, kes viibisid intsidendi juures;

kaebaja perearsti, kes oskab selgitada kaebaja võime kohta kanda käsi selja taga raudus; II

üksuse juht, kelle kohustuseks on vaidlusaluse menetluse läbiviimine ja kontroll piirangute

jätkamise õigustatuse üle. Kaebaja palub näidata vangla turvakaamera lindistust, et saaks näha,

millel vangla järeldused põhinevad. Lisaks palub kaebaja korraldada tema terviseaudit, mille

käigus hinnatakse tema võimekust käia käed raudus ja võtta kohtuasja nr 3-21-1557

materjalidele lisatud tõendid ka käesoleva kohtuasja juurde, kuna kohus ei liitnud nimetatud

kohtuasju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.

10. Tartu Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse kaebaja suhtes täiendavate

julgeoluabinõude

kohaldamise

käskkirja

täitmise

peatamiseks

läbi

vaatamata

ja

distsiplinaarkaristuse määranud käskkirja osas rahuldamata. Määruskaebuses ja selle

täiendustes esitatud väited ei anna alust Tartu Halduskohtu 14. juuli 2021. a määruse

tühistamiseks.

Halduskohus võttis 19. augusti 2021. a määrusega kaebuse menetlusse Viru Vangla 5. juuni

2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 ja 5. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/539-1 tühistamise nõuetega.

Määruskaebuses esitatud väited puudutavad pigem Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirjaga

mittenõustumist ja kaebaja seisukohti käskkirja õigusvastasuse kohta, mistõttu on kaebaja

etteheited käskkirjade õiguspärasuse osas asjakohased kohtuasja sisulise menetluse käigus.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse taotlust Viru Vangla

5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks saab lugeda samadel asjaoludel

ja samal alusel korduvalt esitatud taotluseks. Pärast 20. juunil 2021 halduskohtule asjas nr 3-21-

1423 esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ei ole olukord muutunud, asjaolud on jäänud samaks.

Määruskaebuse

kohaselt

on

kaebaja

suhtes

jätkuvalt

kohaldatud

täiendavaid

julgeolekuabinõusid ning ohjeldusmeetmena kohaldatakse käeraudade kasutamist. Kaebaja ei

ole toonud välja vastuargumente, et käesolevas kohtuasjas 7. juulil 2021 esitatud esialgse

õiguskaitse taotlus ei oleks varasema taotlusega sarnane. Kaebaja ei ole vastu vaielnud

halduskohtu järeldusele, et tegemist on samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva

taotlusega. Kaebaja ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest ei tulene arusaama, et tema

olukord oleks vahepealsel perioodil muutunud. Seega jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise

peatamiseks läbi vaatamata.

12. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et distsiplinaarkaristusena noomitus on

karistus, mis üldjuhul ei too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi või ebamõistlikke

piiranguid, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega tuleks vältida. Noomitus ei kuulu mingil

konkreetsel ajahetkel täitmisele, vaid seda liiki karistus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et

tema käitumine ei olnud õiguspärane ja selle eest on ette nähtud karistus. Noomitus on kõige

kergemat liiki distsiplinaarkaristus, mis peaks kaebajat juhtima õiguskuulekale käitumisele

vanglas. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb noomituse kohene kahjulik tagajärg, mille

saabumine on vaja ära hoida kohtumenetluse ajal ja mille hilisem kõrvaldamine ei ole võimalik

või ülemääraselt koormav. Kae ringkonnakohtule ei ole teada kaebajale määratud noomituse

hiljem raskesti kõrvaldatav kahjulik mõju kaebuse asjaoludel. Arvestades vaidluse asjaolusid

asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohtu otsustus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus Viru Vangla 5. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/539-1 täitmise peatamiseks rahuldamata,

oli õige.

13. Vastustaja taotles 13. juuli 2021. a vastuses halduskohtu kohtunõudele, et kohus arvestaks

haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud seisukohaga ja tõenditega ning haldusasjas nr 3-21-1423

esitatud tõenditega arvestamise puhul taotles Viru Vangla kinnipeetava tutvumisvõimaluse

piiramist (menetluse kinniseks kuulutamist) seoses haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud

turvasalvestisega. Halduskohus jättis vastustaja taotluse menetluse osaliseks kinniseks

kuulutamiseks läbi vaatamata.

Kuna kaebaja on määruskaebuses ja hilisemas taotluses leidnud, et temale videosalvestise mitte

näitamine diskrimineerib teda ja piirab tema kaitsevõimet, siis ringkonnakohus selgitab

järgmist. Vastustaja taotles haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud tõendi käesoleva asja juurde

võtmist. Tõendiks on vastustaja seisukoht koos videosalvestisega. Halduskohus ei lahendanud

sisuliselt vaidlustatud 14. juuli 2021. a määrusega eelnimetatud vastustaja taotlust, vaid jättis

selle taotluse läbi vaatamata. Seega ei ole vastustaja seisukohti ja videosalvestist käesoleva

haldusasja materjalide juurde võetud ning kohus ei ole seetõttu ka otsustanud, kas kuulutada

menetlus osaliselt või täies ulatuses kinniseks ning sealjuures piirata kaebaja tutvumisõigust.

Kaebaja ei saa vastu vaielda otsustusele, mida kohus ei ole veel teinud. Kui halduskohus vastava

otsustuse tõendite asja juurde võtmise osas langetab, on kaebajal õigus seda ka vastavalt

menetlusnormidele vaidlustada.

14. Kaebaja taotluse istungi korraldamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks jätab

ringkonnakohus rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 alusel lahendab ringkonnakohus kaebaja

määruskaebuse kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

Ringkonnakohus leidis, et kaebaja määruskaebus ei ole põhjendatud ning Tartu Halduskohtu

14. juuni 2021. a määrus on õiguspärane. Viidatud sätte alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks

määruskaebuse lahendamise menetluses koguda uusi tõendeid tunnistajate ja muude tõendite

kogumise näol. Ringkonnakohus lahendab kaebaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 14. juuni

2021. a määruse peale osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Praeguses

menetlusetapis ringkonnakohus ei lahenda kaebust Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-

21/1-2/135 ja 5. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/539-1 tühistamise nõudes. Ringkonnakohtu

hinnangul puudub määruskaebemenetluses vajadus kaebaja taotletud tõendite kogumiseks.

Nimetatud tõendid võivad asjakohaseks kujuneda kohtuasja põhivaidluse lahendamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)