2-21-7764/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7764

Kohtuasi

KindCapital Group OÜ hagi Amber Trust S.C.A.,

SICAF-SIF vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuni 2021. a määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

KindCapital Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja KindCapital Group OÜ (registrikood 14397337),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ramon Rask ja

Karl Erik Esko

Kostja Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF (Luksemburgi

registrikood

B87145),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristina Schotter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 2. juuni 2021. a määrus ja saata asi samale maakohtule

hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KindCapital Group OÜ (hageja) esitas 14. mail 2021 Harju Maakohtule hagi

Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF (kostja) vastu võlgnevuse 4 284 443 euro ja viivise

väljamõistmiseks. Hageja väitel sõlmisid hageja, TP, TT ja PK ostjatena ning kostja müüjana

29. detsembril 2017 Salva Kindlustuse AS-i (edaspidi Salva) aktsiate müügilepingu (edaspidi

müügileping), mille kohaselt kohustusid ostjad ostma ja kostja müüma kokku 450 000

Salva aktsiat ostuhinnaga 6 500 000 eurot. Müügilepingu täitmine pidi toimuma 2018. a mais.

Kostja ei täitnud müügilepingut ega andnud hagejale lepingujärgseid aktsiaid üle. Kostjal

puudus tahe müügilepingut täita. Kostja soovis müügilepingust vabaneda, et võõrandada

2 (4)

aktsiad kõrgema hinnaga. Kostja käitus pahauskselt ning heade kommete vastaselt. Kostja

taganes müügilepingust 8. juunil 2018. Kuna kostja taganemisavaldus on tühine, esitas hageja

omakorda kostjale 21. aprillil 2021 müügilepingust taganemise avalduse seoses kostja

müügilepingu rikkumisega. Hageja on lepingust taganenud ning nõuab lepingu rikkumisest ja

täitmata jäämisest tuleneva kahju hüvitamist. Alternatiivselt peab kostja kahju hüvitama, kuna

ta on selle tekitanud õigusvastaselt heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hagejale

tekkinud kahju on aktsiate lepingujärgse hinna ja turuväärtuse vahe tehingu nurjumise aja

seisuga 4 274 443 eurot ning COOP Pank AS-le tasutud leppetrahv 10 000 eurot.

Hageja on esialgu esitanud kostja vastu hagi müügilepingu täitmise nõudes, mida Harju

Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-19-10524. Hageja esitas varasemas asjas kohtule hagi

muutmise taotluse, paludes kohtul menetleda kahju hüvitamise nõuet täitmisnõude asemel.

Tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitatud hagi muutmise taotlus on identne praeguses asjas esitatud

nõudega. Praegune hagi on esitatud selleks, et välistada kahju hüvitamise nõude aegumise risk,

sest kostja on varasemas asjas hagi muutmise lubatavuse vaidlustanud. Hageja palub hakata

praegust hagi sisuliselt menetlema pärast seda, kui kohus on tsiviilasjas nr 2-19-10524 teinud

otsustuse hagi muutmise lubatavuse kohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus keeldus 2. juuni 2021. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmast. Hageja on esitanud praeguses asjas hagi ennatlikult.

Kui kohus otsustab tsiviilasjas nr 2-19-10524 hagi muutmist lubada ja kohus võtaks praeguse

hagi menetlusse, oleks menetluses kaks asja samade poolte vahel sama eseme kohta samal

alusel. Praeguse asja ja tsiviilasja nr 2-19-10524 asjaolud ja nõue kattuvad täielikult. Seega on

hageja juba esitanud Harju Maakohtu menetlusse hagi sama eseme kohta ja samal alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uus määrus,

millega jätta hagi käiguta, kuni kohus on lõplikult lahendanud tsiviilasjas nr 2-19-10524

esitatud hagi muutmise lubatavusega seonduvad küsimused, ning otsustada seejärel hagi

menetlusse võtmisega seonduvad küsimused.

Hageja väitel ei olnud maakohtul alust keelduda TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel hagi menetlusse

võtmisest. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-19-10524 üksnes hagi muutmise taotluse. Kuni

hagi muutmise taotluse lahendamiseni ei ole muudetud hagi varasemas asjas menetlusse

võetud. Seni kuni kohus pole tsiviilasjas nr 2-19-10524 teinud otsustust, kas hagi muutmine on

lubatav, ei ole alust praeguse hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kui kohus ei luba tsiviilasjas

nr 2-19-10524 hagi muuta ja ei võta menetlusse ka praeguses asjas esitatud hagi, ei pruugi

hagejal olla võimalik saada oma nõudele kohtulikku kaitset, kuna hagiavaldusega tulevikus

kohtusse pöördudes esitaks kostja suure tõenäosusega hageja nõudele aegumise vastuväite.

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul ei ole

3 (4)

võimalik teha maakohtu eest hagi menetlusse võtmisele suunatud toiminguid, mistõttu

määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, tuginedes sellele, et

tsiviilasjas nr 2-19-10524 on samade poolte vahel menetluses asi sama eseme kohta samal

alusel. Ringkonnakohus selle maakohtu järeldusega ei nõustu. Maakohus on praeguses asjas

hagi menetlusse võtmisest ennatlikult keeldunud.

8. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus võtnud 27. septembri 2019. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10524 menetlusse hageja hagi kostja vastu 369 897 Salva aktsia

väljanõudmiseks, kostja kohustamiseks tegema tahteavaldus aktsiate üleandmiseks ning selle

tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks, samuti kostja kohustamiseks tegema Eesti

väärtpaberite keskregistri registripidajale tahteavaldus 369 897 Salva aktsia kandmiseks Eesti

väärtpaberite keskregistris hageja nimele ja selle asendamiseks kohtuotsusega. Tsiviilasjas nr

2-19-10524 menetlusse võetud 12. juulil 2019 esitatud hagi alusena tugineb hageja sellele, et

poolte vahel on kehtiv müügileping, mille alusel kostjal on sissenõutavaks muutunud kohustus

anda hagejale üle 369 897 Salva aktsiat.

9. Pooled ei vaidle ja ringkonnakohus on kohtute infosüsteemi vahendusel kontrollinud, et

hageja on tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitanud 28. aprillil 2021 kohtule hagi muutmise taotluse,

paludes hagi muuta selliselt, et müügilepingu täitmise nõue asendatakse lepingu rikkumisest

tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Hageja palub hagi muutmise tulemusena aktsiate

väljanõudmise asemel mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 4 284 443 eurot ja viivis

põhivõlgnevuselt.

10. TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale

kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja

nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Seejuures TsMS

§ 376 lg-s 4 nimetatud olukordi hagi muutmiseks ei peeta. Nii poolte väidetest kui ka tsiviilasja

nr 2-19-10524 materjalidest nähtub, et kostja on hageja 28. aprilli 2021. a taotlusele vastu

vaielnud. Seega tuleb maakohtul tsiviilasjas nr 2-19-10524 hinnata, kas hageja taotletu näol on

tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses ning kui jah, siis kas hagi muutmist tuleks

lubada. TsMS § 376 lg 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel,

eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi

lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus peab hagi muutmise taotluse nagu iga

muu taotluse kas rahuldama või jätma rahuldamata, tehes selle kohta määruse (TsMS § 463 lg 1

esimene lause). Ka Riigikohtu praktikast tuleneb, et kohus peab nii hagi muutmise lubatavuse

kui ka TsMS § 376 lg-s 4 nimetatud asjaoludel hagi täiendamise või nõude muutmise

vastuvõtmise (menetlusse võtmise) kohta võtma menetluses selge seisukoha ning lahendama

vastava taotluse määrusega (vt Riigikohtu 14. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-53-16, p 15;

29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15; 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-134-11, p 15). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole maakohus tsiviilasjas nr 2-19-

10524 hageja 28. aprilli 2021. a taotlust lahendanud. Järelikult on selles asjas endiselt

menetluses hageja hagi kujul, milles maakohus selle 27. septembril 2019 menetlusse võttis.

11. Praeguses asjas esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise

4 284 443 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt. Ringkonnakohus leiab, et menetluse poolte

kattumisele vaatamata on tegemist tsiviilasjas nr 2-19-10524 27. septembril 2019 menetlusse

võetud ja endiselt menetluses oleva hagiga võrreldes erineva aluse ja esemega hagiga.

Kui tsiviilasjas nr 2-19-10524 tugineb hageja sellele, et poolte vahel on kehtiv aktsiate

müügileping, millest tulenev kostja kohustus aktsiad üle anda on muutunud sissenõutavaks, siis

praeguses asjas tugineb hageja sellele, et ta on kostja lepingurikkumise tõttu 20. aprillil 2021

4 (4)

lepingust taganenud. Seega on hagide aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagide alused

TsMS § 363 lg 1 p 2 tähenduses erinevad. Kui tsiviilasjas nr 2-19-10524 menetletavas hagis

nõuab hageja kostjalt 369 897 Salva aktsia endale üleandmist, siis praeguses asjas on ta esitanud

kostja vastu rahalise nõude lepingu rikkumisega või alternatiivselt heade kommete vastase

tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seejuures ei nõua hageja aktsiate väärtuse

hüvitamist. Väidetavalt tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on aktsiate turuväärtuse

ja lepingujärgse hinna vahe ning COOP Pank AS-le tasutud leppetrahv. Seega on ka hagis

esitatud nõuded ehk hagide esemed TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses erinevad.

12. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu menetluses samade poolte vahel asja sama eseme kohta

samal alusel, mis välistaks praeguse hagi menetlusse võtmise TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi.

Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

13. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.

14. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa

ringkonnakohtu määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa