2-19-12208/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur Peeter-Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. september 2021

Tsiviilasja number

2-19-12208

Tsiviilasi

E.K. pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): E.K. (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

Pankrotihaldur Svetlana Pilden

Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (registrikood 70000349), volitatud esindaja Inna

Golovina

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.K. määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 26. aprilli 2021. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud

E.K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) (võlausaldaja) esitas 15. augustil 2019

pankrotiavalduse E.K. (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus kuulutas 17.

detsembri 2019. a määrusega välja võlgniku pankroti ning pankrotihalduriks nimetati Svetlana

Pilden.

Pankrotihaldur esitas 8. aprillil 2021 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu,

kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks. Samuti palus pankrotihaldur vabastada end halduri kohustustest, kinnitada

pankrotihalduri tasu summas 171 eurot (lisandub käibemaks 34 eurot 20 senti) ja kulud summas

128 eurot (lisandub käibemaks 25 eurot 60 senti) ning otsustada võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamine.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus lõpetas 26. aprilli 2021. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse pärast

pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Teises rahuldamisjärgus

tunnustatud nõuetest on võlausaldajal Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) jäänud

saamata 78 778 eurot 50 senti (pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg l p 2). Tegemist on

solidaarkohustusega, solidaarvõlgnik on O.K.. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid

esitanud. Maakohus vabastas pankrotihalduri tema kohustustest, kinnitas ja mõistis välja

pankrotivara arvelt pankrotihalduri vajalikud kulutused 128 eurot, millele lisandub käibemaks

25 eurot 60 senti ja pankrotihalduri tasu 171 eurot, millele lisandub käibemaks 34 eurot 20 senti.

Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Maakohus märkis,

et deposiidi jääk 799 eurot 20 senti tuleb tagastada deposiidi tasunud võlausaldaja Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele.

PankrS § 157 p-i 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning

PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult

teatama. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul täitmata maksuotsus. Maksuotsuse

aluseks on asjaolu, et võlgnik oli tunnistatud süüdi 4. veebruari 2013. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-12-12490. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksualane kuritegu.

Võlgnik on pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist kuid enne võlgniku pankroti

väljakuulutamist esitanud kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või

lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või

täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku (KarS) §-des 380–3811

nimetatud kuriteo toimepanemises.

PankrS § 171 lg 2 p 1 järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne

tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja

üle kantud arhiivi (Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13, p 10).

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on täitmata maksuotsus. Maksuotsuse aluseks on asjaolu,

et võlgnik oli tunnistatud 4. veebruari 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12490 süüdi

KarS § 258 lg 1 p 2 (riigipiiri ja ajutise kontrollijoone ebaseaduslik ületamine grupi poolt),

KarS § 391 lg 2 p 2 (deklareeritava kauba toimetamisel deklareerimata jätmine suures koguses

grupi poolt) ning KarS § 376 lg 1 järgi (maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmine,

ladustamine, edasitoimetamine suures koguses grupi poolt). Seega on tuvastatud, et võlgnik on

mõistetud süüdi maksualases süüteos, mistõttu esinevad PankrS § 171 lg 2 p-s 1 sätestatud

alused kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Kohustustest

vabastamise menetlus ei täida oma eesmärki, sest PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud

vaid ühe võlausaldaja nõue, mis tuleneb eelpool nimetatud kohtuotsusest.

Maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes

tahtlik (Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-79-11, p 21; 11. jaanuari

2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-06, p 13). Võlausaldaja nõude puhul on tegemist võlgniku

poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõudega. Seega on võlgniku pankrotimenetluses

tunnustatud nõue oma sisult õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue, mis ei lõpeks ka

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjadest tulenevatest nõuetest ega riiklikest

maksudest vabastamine. Maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. Kuna

võlgnik on mõistetud süüdi maksualases kuriteo toimepanemises ja kahju on likvideerimata, ei

ole tema suhtes vastavalt PankrS § 171 lg 2 p 1 kohustusest vabastamise menetluse algatamine

põhjendatud ja kohustusest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

ja saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on võlgnik küll tunnistatud kokkuleppemenetluses süüdi Viru

Maakohtu 4. veebruari 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12490 KarS § 258 lg 1 p 2,

§ 391 lg 2 p 2 ja § 376 lg 1 järgi, kuid kohtuotsuses on sõnaselgelt kirjas, et sõlmitud kokkuleppe

kohaselt ei ole võlausaldaja kriminaalasjas nõuet esitanud, kahju puudub, tsiviilhagi esitatud ei

ole. Seega on võlausaldaja kinnitanud, et tal puudub nii kahju kui ka varalised nõuded võlgniku

vastu. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaldamisel on kohtul kaalutlusruum ja kohtul puudub kohustus

jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kuigi võlgnik oli süüdi tunnistatud

kriminaalasjas nr 1-12-12490 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega, on õiglane algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus olukorras, kus võlausaldaja oli sama otsuse

kohaselt kinnitanud nõuete puudumist võlgniku vastu, kuid teinud hilisemalt maksuotsuse.

Võlgnik ei ole õigusvastaselt kahju tekitanud ning kohustustest vabastamise menetlus täidab

oma eesmärki. Võlausaldaja tegevus võlgniku suhtes on vastuoluline ja taunitav. Praegusel

juhul ei oleks PankrS § 176 lg-s 2 sätestatu kohaldatav, kuna kohtuotsuses on sõnaselgelt

toodud, et kahju puudub. Seega ei ole võlgniku vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõuet.

Võlgnik on nii pankrotimenetluse väliselt kui ka pärast pankrotimenetluse algatamist teinud

võlausaldajale ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, täitmaks maksuotsusest tulenevat

nõuet, kuid võlausaldaja ei nõustunud võlgniku poolt pakutud kompromissiga.

4. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu. Asjaolu, et võlausaldaja ei esitanud võlgniku

suhtes toimunud kriminaalmenetluses kahju nõuet, ei muuda olukorda, et pankrotimenetluses

on tunnistatud võlausaldaja nõue, mis on tekkinud muuhulgas kriminaalmenetluses tuvastatud

asjaolude alusel. Samuti ei muuda see asjaolu, et võlgnik on tunnistatud süüdi maksualases

kuriteos, mis on üheks aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes

tahtlik.

5. Võlausaldaja ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jätab maakohtu

määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud

menetluskulud võlgniku kanda.

7. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile kelle

majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks

eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust

füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (Riigikohtu

14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske

süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus algatada või mitte, on loetletud PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5.

PankrS § 171 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises.

PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaldub juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos.

Viidatud sätte kohaldamine ei sõltu isiku karistatusest.

Maksualased süüteod on reguleeritud KarS 21. peatüki 4. jaos (§-d 386–393). Tuvastatud

asjaoludel on võlgnik süüdi mõistetud maksualases kuriteos. Kriminaalasjas nr 1-12-12490 on

võlgnik muuhulgas tunnistatud süüdi KarS § 391 lg 2 p 2 järgi, s.o deklareeritava kauba

toimetamine üle Euroopa Ühenduse territooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle

deklareerimata jättes, suures koguses grupi poolt. Seega on täidetud PankrS § 171 lg 2 p 1

eeldus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

PankrS § 170 lg 2 järgi peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduses

kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et

ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik reaalselt teinud mingeid samme nende

kohustuste täitmiseks.

8. Vastuseks määruskaebuse väitele selgitab ringkonnakohus järgmist.

Asjaolu, et võlausaldaja ei ole kriminaalmenetluses kokkuleppe menetluse raames tsiviilhagi

esitanud ei välista võlausaldaja nõude esitamist väljaspool kriminaalmenetlust. Nimelt sätestab

KrMS § 381 lg 2 viimane lause, et avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine

kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku muus menetluses. Käesolevas

vaidluses ei ole võlausaldaja nõuet kriminaalmenetluses esitanud, seda kinnitab ka võlgnik

määruskaebuses. Nõude maksmapaneku muus menetluses välistaks just nõude esitamine.

Võlausaldaja tsiviilhagi menetluses esitanud ei ole. Võlausaldaja käitumine ei ole olnud

vastuoluline ega taunitav.

9. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel

tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur Peeter-Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke