3-21-1921/123-21-1921/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

2021-09-06

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1921 Määruse kuupäev 06.09.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi A.J.i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 13.08.2021. a käskkirja nr 1-1/109 kehtivuse peatamiseks Menetlusosalised Taotleja – A.J. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Võtta asja materjalide juurde A.J.i vanglasisese vabakasutuskonto ...

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1921 Määruse kuupäev 06.09.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi A.J.i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 13.08.2021. a käskkirja nr 1-1/109 kehtivuse peatamiseks Menetlusosalised Taotleja – A.J. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Võtta asja materjalide juurde A.J.i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 17.04.2021– 16.08.2021 kohta. 2. Vabastada A.J. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 3. Jätta A.J.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 4. Kuulutada haldusasja nr 3-21-1921 menetlus taotleja tervisekaardi väljavõtteid puudutavas osas (digitoimiku lehed 30–36) kinniseks. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja määruse tõlge vene keelde toimetatakse taotlejale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD 1. Viru Vangla direktori 13.08.2021. a käskkirjaga nr 1-1/109 (digitoimiku lehed 20–22) otsustas vangla: 1) lõpetada alates 16.08.2021. a vanglas viibivate vaktsineerimata kinnipeetavate isikute saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vajalikud tervishoiuteenuse osutamiseks, välja arvatud saatmised jalutuskäikudele, taasühiskonnastavatesse tegevustesse (sotsiaalprogrammides osalemine, üldhariduse omandamine, kutseõppes osalemine, keeleõppes osalemine, töötamine väljaspool eluosakonda), kokkusaamistele ja kabelisse (käskkirja p 1); 2) kohustada alates 16.08.2021. a Viru Vangla kinnises vanglas viibivaid vaktsineerimata kinnipeetavaid isikuid kandma vangla poolt väljastatud kaitsemaski ametnikega kokku

3-21-1921 2

puutudes, sh ametnike sisenemisel kambrisse ning kinnipeetavate isikute liikumisel väljaspool kambrit. Kaitsemaski kandmisest keeldumisel saatmist ei toimu, välja arvatud juhul, kui kinnipeetava isiku elu või tervis on ohus (käskkirja p 2); 3) kohustada Viru Vangla avavanglaosakonnas viibivaid vaktsineerimata kinnipeetavaid väljaspool tuba liikumisel ja ametnike sisenemisel kinnipeetava tuppa kandma vangla poolt väljastatud kaitsemaski (käskkirja p 3). Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. COVID-19 haigust põhjustava viiruse levik Eestis ja mujal maailmas jätkub ning nakatumiste arv Eestis on kasvanud. 11.08.2021 kehtestas Terviseamet suureneva nakkusriski tõttu Eestis tervishoiualase hädaolukorra. Ka Vabariigi Valitsus on kehtestanud avalikus ruumis liikujatele uusi piiranguid. Kehtestatud on suu ja nina katmise kohustus ühistranspordis, vähendatud on isikute arvu, kes võivad nakkusohu kontrollita ühel üritusel viibida jne.1 Kuna vanglas viibivad isikud piiratud ruumis, on oht vanglas viibivate isikute nakatumiseks kõrge. Samuti tuleb arvestada, et paljud vanglas viibivad isikud kuuluvad erinevatel põhjustel haiguse riskirühma. Viiruse kiire taaslevik ja nakatumiste arvu tõus toob kaasa vajaduse kohaldada täiendavaid sisekorralduslikke meetmeid nakkuse vanglasse jõudmise ja vanglas levimise vältimiseks. Juba üksiku nakatunud isiku sattumine vanglasse vallandab suure tõenäosusega viiruspuhangu, millele viiruse peiteaja tõttu ei ole võimalik kiiresti reageerida ja suuremat nakatumiste arvu ära hoida. Peamiselt levib viirus vahetu kontakti kaudu, piisknakkuse teel lähikontakti kaudu, kuid ka õhu kaudu, kus viiruseosakesed on laiali paiskunud. Suurem oht nakkuse levitajana lähtub isikust, kes ei ole vaktsineeritud või kes ei ole COVID-19 haigust viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg 1 paneb riigile kohustuse kaitsta inimese elu ja tervist. Vältida tuleb inimeste haigestumist (nt nakkushaigustesse) ja surma. Seega, riigile põhiseaduses pandud elu ja tervise kaitse kohustus kaaluvad oma olulisuse tõttu üles isiku muud põhiõigused (nt isiku õiguse liikumisvabadusele), mille eelduseks need on. Olukorras, kus riigile on teada, et võimalik oht tervisele ja teatud juhtudel koguni elule on reaalne, rakendub riigile kaitsekohustus võtta kasutusele tarvilikud meetmed kõikide isikute kaitseks. Pandeemia olukorras on avalikkuse huvides massilise nakatumise ohu piiramine kõikvõimalike meetmetega, vältimaks nii elanike, vanglateenistujate kui ka kinnipeetavate isikute haigestumist või surma. Riigil lasub kohustus tagada võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele, tervishoiutöötajatele ning arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavatega vahetult kokku puutuvatele isikutele ning võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused vahistatutele ja kinnipeetavatele (nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seaduse § 17). Käskkirja tegemise ajal olemasoleva teabe kohaselt on ainukeseks tõhusaks nakkusohu vähendamise vahendiks vaktsineerimine viiruse vastu. Vaktsineeritud isikutest lähtuv oht on väiksem kui vaktsineerimata isikutest lähtuv oht, mistõttu on proportsionaalne piirata üksnes vaktsineerimata kinnipeetavate vanglasisest liikumisvabadust selliste liikumiste ja saatmiste osas, mis ei ole otseselt vajalikud karistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ja kinnipeetava taasühiskonnastavate tegevuse elluviimiseks. Vaktsineerimata kinnipeetavatele kaitsemaski kandmise kohustuse seadmine on olemasolevat teavet arvestades proportsionaalne ja isikuid kõige vähem koormavam abinõu nakkuse võimaliku leviku takistamiseks. Sellise abinõu kohaldamisel on võimalik ka vaktsineerimata kinnipeetavatel jätkata taasühiskonnastavates tegevustes osalemist ja töötamist.

https://www.kriis.ee/et/uudised/valitsus-kehtestas-uued-piirarvud-nakkusohutuse-kontrollita-uritustel-ja-tegevustes

3-21-1921 3

A.J. esitas 17.08.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul peatada Viru Vangla 13.08.2021. a käskkirja nr 1-1/109 kehtivus. Taotleja märgib, et esitas vangla käskkirjale vaide. Eriolukorras on riigiasutused kohustatud informeerima kodanikke ohust ja olukorrast tervikuna. Avalikustamine peab olema tehtud sobilikul moel ning keelebarjäär ei tohi olla takistuseks eluliselt tähtsa info saamisel COVID-19 pandeemia tingimustes. Antud juhul ei ole vangla käskkiri taotlejale arusaadav. Käskkiri paneb taotleja võrreldes teiste inimestega ebavõrdsetesse tingimustesse, tekitab stressi ning kahjustab tema tervist. Käskkirja alusel taotlejalt maski kandmise nõudmine jalutuskäigul ei ole põhjendatud. Õues ei saa maski kandmine olla kohustuslik, kui seda ei nõuta kuskil riigis ega mujal Euroopas. Vangla ruumides on suletud aknad, mistõttu on päevane jalutuskäik ainus võimalus värsket õhku hingata. Lisaks arenes taotlejal allergiline reaktsioon, mille tõttu punetab tema nägu pidevalt. Maski kandmise kohustus avaldab taotlejale psühholoogilist survet ja paneb ebavõrdsesse olukorda vaktsineeritutega, kes maski kandma ei pea. Taotleja on põdenud koroonaviirust, mistõttu on tal immuunsus. Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas A.J. taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 3. Viru Vangla palus 30.08.2021. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla märkis, et taotleja on esitanud võõrkeelse vaide. Vangla ei nõustu taotleja väitega, et maski kandmine põhjustab talle põhjendamatuid kannatusi, kuna ta on allergik. Taotleja tervisekaardilt ei nähtu, et ta kannataks astma või allergia käes või et meditsiiniline kaitsemask takistaks muul moel oluliselt tema hingamist. Taotlejal diagnoositi nakatumine COVID-19 haigusesse 28.10.2020 ning ta loeti tervenenuks 20.11.2020. Tänaseks on haigestumisest möödunud oluliselt rohkem kui kuus kuud, mida loetakse viiruse vastu kaitsmise maksimaalseks ajaks. Taotleja on keeldunud vaktsineerimisest ehk epidemioloogiliselt on ta kõrgenenud nakatumisriskiga ja seetõttu ka nakkuse levitamise riskiga isik. Ka vaktsineerimata kinnipeetavad saavad käia kokkusaamistel, osaleda taasühiskonnastavates tegevustes jms. Seega on reaalne võimalus, et juhuslikult võib mõni kinnipeetav viirusega nakatuda. Kinnipeetavad puutuvad väga lähedalt kokku ka jalutusaladel. Vangla poolt väljastatava maski kandmine väljaspool kambrit, kui taotleja viibib koos teiste kinnipeetavatega, on esmane ja lihtsaim viis tagamaks seda, et nakkuse jõudmisel vanglasse jääb see võimalikult lokaalseks. Tegemist on olulise avaliku huviga, mida tuleb antud juhul eelistada taotleja huvi ees liikuda väljaspool kambrit maskita. 4. Viru Vangla selgitas 03.09.2021. a täiendavas vastuses põhjuseid, miks on kinnipeetavatel vajalik kanda kaitsemaski ka jalutusaladel. KOHTU SEISUKOHT 5. Taotleja on palunud peatada Viru Vangla 13.08.2021. a käskkirja nr 1-1/109 kehtivuse (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohtule on esitatud taotleja 17.08.2021. a venekeelne vaie, millest saab järeldada, et tema sooviks on olnud vaidlustada Viru Vangla 13.08.2021. a käskkirja nr 1-1/109. Seega tuleb pidada esialgse õiguskaitse taotlust kohtule esitamiseks lubatavaks (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). 6. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotleja isikukonto väljavõttest ajavahemiku 17.04.2021– 16.08.2021, s.o menetlusabi taotlusele eelneva nelja kuu kohta nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu

3-21-1921 4

12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seega vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Vastavalt HKMS § 250 lg-le 2 tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. 8. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Teisisõnu peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus ehk esinema peab pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimise oht. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud vaide või kaebuse nõuete ja eesmärkidega. Mitte igasugune riive, mis annab aluse vaide või kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016. a määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kui esialgse õiguskaitse vajadus puudub, pole enam tarvis analüüsida HKMS § 249 lg-s 3 viidatud muid asjaolusid, sest kui õiguskaitsevajadust ei esine, siis ei saaks taotlust ühelgi juhul rahuldada. 9. Antud juhul väidab taotleja, et Viru Vangla 13.08.2021. a käskkirja nr 1-1/109 kehtivuse peatamata jätmisel saab kahjustada tema tervis, kuna käskkirjast tulenevate kohustuste täitmine, ennekõike jalutuskäigul maski kandmine, tekitab talle stressi, mis võib mõjutada ka tema üldist terviseseisundit. Samuti viitab taotleja sellele, et tal on ainult jalutuskäigu ajal võimalus hingata vanglas värsket õhku, kuna vangla siseruumides aknad ei avane ning taotlejal arenes seetõttu allergiline reaktsioon. Kohus mõistab eeltoodu põhjal taotlejat selliselt, et tema esialgse õiguskaitse taotlus on suunatud sellele, et kohus peataks kõnealuse käskkirja kehtivuse ennekõike osas, milles see näeb ette Viru Vangla kinnises vanglas viibivatele vaktsineerimata kinnipeetavatele kohustuse kanda alates 16.08.2021 ametnikega kokku puutudes vangla poolt väljastatud kaitsemaski (käskkirja p 2). Viru Vangla kinnitas 03.09.2021. a vastuses täiendavale kohtunõudele, et vaktsineerimata kinnipeetavatel tuleb kanda kaitsemaski igal pool väljaspool elukambrit, sealhulgas jalutuskäigul viibides. Esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu etteheiteid käskkirja punktile 1 ehk mittehädavajalike saatmiste mittetoimumisele. Samuti ei ole asjassepuutuv käskkirja p 3, kuna taotleja ei ole avavangla kinnipeetav. 10. Taotleja põhistab tal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et maski kandmine tekitab talle stressi ja kahjustab tema tervist. Taotleja tervisekaardi väljavõttelt nähtub, et tal on olnud probleeme allergilise löövega, mis tema enda sõnul on tolmuallergia (nt 14.04.2020. a, 04.03.2021. a, 10.04.2021. a, 02.05.2021. a, 06.05.2021. a sissekanded). Taotlejal on löövet esinenud näiteks laubal, põlvedel ja kätel (nt 04.03.2021. a ja 03.06.2021. a sissekanded). Talle on tehtud allergia uuringud ning vereanalüüside tulemused on olnud allergeenidele negatiivsed. Tervisekaarti 22.05.2021 tehtud sissekande kohaselt ei ole viiteid allergiale ka taotleja digiloos. Nende andmete pinnalt ei saa kohtu hinnangul järeldada, et taotlejale oleks maski kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud ning et maski kandmisest tekiksid talle juba vaidemenetluse ajal ettenähtavad kahjulikud tagajärjed. Värskes õhus näomaski kandmine ei takista taotlejal märkimisväärselt ka värskes õhus viibimisest saadavate kasude nautimist ega saa seetõttu samuti tekitada taotlejale tagajärgi, mida tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega tingimata vältida.

3-21-1921 5

11.

Taotlejale pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimise ohtu ei saa järeldada ka taotleja väidetest, et talle kaasneb maski kandmisega stress, kuna teda koheldakse vaktsineeritutega võrreldes ebavõrdselt. Eluliselt ei ole usutav, et kaitsemaski kandmisest (ka vastu enda tahtmist) võiks isikule tekkida sedavõrd intensiivne stress ja kahju psüühikale, et sellest saaks järeldada vajadust tema õiguste esialgseks kaitseks juba vaide- ning võimaliku sellele järgneva kohtumenetluse ajal. Kohtule ei ole äratuntav ka mõne muu kaaluka põhjuse olemasolu, miks tuleks maski lühiajalise kandmise nõuet hinnata taotleja puhul ebaproportsionaalselt koormavaks. 12. Eeltoodud põhjustel ei saa asuda seisukohale, et taotlejale tekiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel juba vaidemenetluse ajal ettenähtavaid ja tõenäolisi kahjulikke tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb seetõttu taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata. Seda, kas maski kandmise kohustust on kohaldatud õiguspäraselt või mitte, tuleb hinnata võimalikult esitatava kaebuse sisulise lahendamise käigus. 13. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna kohtule edastatud taotleja tervisekaardi väljavõte kajastab taotleja terviseandmeid, on asja selles osas kinniseks kuulutamine vajalik taotleja eraelu kaitseks. Antud juhul puudub ka selline huvi asja avaliku arutelu vastu, mida saaks pidada taotleja eraelu kaitse vajadusest suuremaks. Seega tuleb kuulutada menetlus käesolevas haldusasjas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel taotleja terviseandmeid puudutavas osas taotleja eraelu kaitseks kinniseks.

(allkirjastatud digitaalselt)