2-20-140592/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-140592

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi R Ai vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

158,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja M A

Kostja R A (isikukood xxx), lepinguline esindaja K S

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista R Ailt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 72,72 eurot,

võla sissenõudmiskulud 15 eurot, seisuga 19.07.2021 sissenõutavaks muutunud

viivis 18,93 eurot, kokku 106,65 eurot.

3. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants sissenõutavaks muutunud viivisenõue

summas 30,99 eurot ja võla sissenõudmiskulud 15 eurot.

4. Välja mõista R Ailt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt 72,72

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.07.2021 kuni

põhinõude 72,72 euro täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohus ei anna kohtuotsuse osas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

2(5)

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R. A (kostja) ja xxx OÜ 09.10.2017 võrgulepingu xxx,

mille alusel Xxx OÜ kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust.

Kostja kohustus tasuma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu vastavalt

arvetele. Kostja on jätnud tasumata arved perioodil 21.11.2017-16.11.2018 kogusummas

72,72 eurot. Xxx OÜ loovutas nõude OÜ-le Aktiva Finants (hageja).

2. Lepingu kohaselt oli Xxx OÜ-l õigus arvestada viivist viivisemääraga 0,1% päevas.

Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi,

kokku kolm tasulist kirja. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 72,72 eurot, võla sissenõudmiskulu 30

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 49,92 eurot ja viivised alates 27.02.2021 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt.

3. Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud, sest aegumist tuleb arvestada arve väljastamise aasta

lõpust ning kostja rikkus kohustusi tahtlikult ehk aegumisele kohaldub 10-aastane tähtaeg.

Kostja makseraskused ei oma lepingu kehtivuse seisukohalt mingit tähtsust. Aastane

viivisearvestus on menetluslik küsimus hagihinna arvestuse jaoks. Nõude loovutamisest on

hagejat teavitatud, mida tõendab hagi lisa 6.

4. Pärast kohtu selgitamiskohustust esitas hageja kohtule sissenõutavaks muutunud

viivisearvestuse seadusjärgse viivisemääraga seisuga 19.07.2021 summas 18,93 eurot.

Hageja edastas kostjale võlateatise 25.12.2019, korduva meeldetuletuse 27.08.2020 ja

hagihoiatuse 20.05.2020. xxx nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 25.12.2019

võlateatega ja 20.05.2020 hagihoiatusega ning 13.12.2019 teatisega nõude loovutamisest.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on nõuded aegunud. Kostja leidis, et võrguleping

ei ole kehtiv, sest kostja oli lepingu sõlmimise ajal kantud maksehäireregistrisse ehk ta oli

makseraskustes. Xxx OÜ oleks pidanud hindama kostja maksevõimet. Hagihoiatusel oli

põhivõlgnevus märgitud euro võrra väiksemalt ning viivisearvestusest ei nähtu, miks on

viivised arvestatud aastaks, kui tegemist on perioodiliste maksetega. Nõude loovutamine ei

ole tõendatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

7. Kohus menetleb tsiviilasja kohtu määramisel lihtmenetluses (vt 17.06.2021 kohtumäärus,

dtl 110-113).

8. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks

teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes

1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib

lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda

kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide

vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.

9. Kohus täitis 17.06.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (dtl 110-113).

3(5)

10. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlasuhe võib

tuleneda lepingust (VÕS § 3 p 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud,

kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Kohus peab hagi lahendamiseks tuvastama,

et poolte vahel oli sõlmitud leping, kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ja kostja

vastutab lepingu rikkumise eest. Hageja peab tõendama lepingu olemasolu, rikkumist ja

nõude suurust. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid.

11. Kohtule esitatud võrgulepingut nähtuvalt sõlmisid kostja ja Xxx OÜ 09.10.2017

võrgulepingu, mille alusel kohustus Xxx OÜ müüma elektrienergiat ja osutama võrguteenust

(dtl 79-80). Esitatud asjaoludel on tegemist segatüüpi lepinguga, millel on müügilepingu

tunnuseid ja teenuse osutamise lepingu tunnuseid. Tarbijale müügi ega tarbijaga teenuse

osutamise lepingu sõlmimise puhul, v.a tarbijakrediidileping, ei tule lepingupartneril hinnata

tarbija maksevõimekust. Seetõttu ei anna kostja vastuväited alust pidada võrgulepingut

tühiseks. Esitatud asjaoludel ei leia kohus, et esineks ka muid aluseid lugeda lepingut tühiseks

ehk kohus lahendab hageja nõuded lepinguliste nõuetena.

12. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 1). Kui võlausaldaja teatab

võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv (VÕS § 170). Hageja on tõendanud, et kostjat teavitati nõude loovutamisest. Nimetatu

on tõendatud 25.12.2019 võlateatisega, millest nähtuvalt loovutas AS xxx tuleneva varalise

nõude koos kõrvalnõuetega Aktiva Finants OÜ-le (dtl 82).

13. Hageja esitas kostjale nimetatud lepingu alusel tasumiseks 21.11.2017 arve nr

280194883253 summas 7,52 eurot; 20.12.2017 arve nr 280751334990 summas 8,55 eurot;

22.01.2018 arve nr 280971935835 summas 10,74 eurot; 20.03.2018 arve nr 280356786108

summas 4,68 eurot; 20.04.2018 arve nr 280991238403 summas 5,74 eurot; 21.05.2018 arve

nr 280193640461 summas 8,04 eurot; 20.06.2018 arve nr 280829132334 summas 10,30

eurot; 23.07.2018 arve nr 280597817728 summas 11,71 eurot; 20.09.2018 arve nr

280150104158 summas 0,44 eurot ning 16.11.2018 arve nr 280061897405 summas 5 eurot

(dtl 56-78), kokku 72,72 eurot. Vaidlus puudub et kostja nimetatud arveid tasunud ei ole.

Kostja arvetel märgitud teenuse osutamist vaidlustanud ei ole. Kõik arved on muutunud

sissenõutavaks.

14. VÕS § 101 lg 1 punkt 4 kohaselt võib võlausaldaja öelda lepingu üles, kui võlgnik on

rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Xxx OÜ ütles kostjaga sõlmitud võrgulepingu üles

15.08.2018 (dtl 55). xxx Üldteenuse tüüptingimuste punkt 9.1.3 lõpeb elektrileping seoses

võrgulepingu lõppemisega. Vastavalt on võrguleping ja elektrileping lõppenud 15.08.2018.

Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud

kohustused (VÕS § 195 lg 2). Seega saab hageja nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist lepingu

kehtivuse ajal tekkinud võlgnevuse eest. Arved nr 280150104158 summas 0,44 eurot ning

16.11.2018 arve nr 280061897405 summas 5 eurot on esitatud arvestades lepingu lõpetamist

15.08.2018. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 72,72 eurot. Kohtule

esitatud ostu-müügilepingust nähtuvalt võõrandas kostja korteriomandi xxx 19.06.2018 (dtl

137-146). Kostja leppis ostjaga lepingus kokku, et kostja kannab kõik lepingu esemega

seotud kulud kuni valduse üleandmiseni (lepingu p 4.4). Nimetu kehtib kostja ja

korteriomandi ostja vahel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist Xxx OÜ-ga

sõlmitud lepingu kehtivuse ajal tekkinud võlgnevuse eest.

15. Tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (RKTKo 3-2-1-17-17, p 20).

Hageja nõuab seisuga 26.02.2021 kostjalt viivist kolmekordses seadusjärgses määras ehk

4(5)

viivisemääraga 24% aastas summas 49,92. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui kostja jäi maksetega viivitusse tekkis Xxx OÜ-

l õigus nõuda kostjalt viivist. Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas määras, loetakse viivisemääraks lepingus kokkulepitud määr (VÕS § 113 lg 1 ls

3). Hageja märkis, et lepinguga lepiti kokku viivisemääras 0,1% päevas (s.o 36,5% aastas).

Hageja arvutab hagi esitamiseni viivist viivisemääraga 24% aastas ja palub alates hagi

esitamisest viivise välja mõistmist seadusjärgses määras.

16. Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 42

lg 1). Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5).

Eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-

25-16, p 13). Asjaolu, et nõue esitatakse kohtusse väiksema viivisemääraga, kui kokkulepitud

viivisemäär, ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks (RKTKm 3-2-1-25-16, p 13).

Kohtu hinnangul on tegemist ebaproportsionaalselt suure viivisemääraga mis on kokku

lepitud tüüptingimustes. Vastavalt on tegemist tühise tüüptingimusega. Kui tüüptingimus on

tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas (VÕS § 41 ls 1). Sellise

tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut (VÕS § 41 ls 2).

Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses

määras seisuga 19.07.2021.

17. Tasumata arvetelt on seisuga 19.07.2021 arvestatud viivisenõude kogusumma 18,93

eurot järgmiselt: arvelt nr 280194883253 viivis 2,20 eurot, viivitatud päevad 1336; arvelt nr

280751334990 viivis 2,45, viivitatud päevad 1307; arve nr 280971935835 viivis 3 eurot,

viivitatud päevad 1274; arve nr 280356786108 viivis 1,25 eurot, viivitatud päevad 1217;

arvelt nr 280991238403 tasumata viivis 1,49 eurot, viivitatud päevad 1186; arvelt nr

280193640461 tasumata viivis 2,03 eurot, viivitatud päevad 1155; arve nr 280829132334

tasumata viivis 2,54 eurot, viivitatud päevad 1125; arvelt nr 280597817728 tasumata viivis

2,80, viivitatud päevad 1092; arvelt nr 280150104158 tasumata viivis 0,10 eurot, viivitatud

päevad 1033 ning arvelt nr 280061897405 tasumata viivis 1,07 senti, viivitatud päevad 976

(vt viivise arvutuskäik dtl 118-127). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis 18,93 eurot.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis

põhinõudelt (72,72 eurolt) alates 20.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Seega on sissenõudmiskulude nõude põhjendatus seotud

meeldetuletuskirjade saatmisega. Hageja on edastanud kostjale kolm meeldetuletuskirja

(25.12.2019, 27.08.2020 ja 20.05.2020, dtl 82-85). Seega on põhjendatud hageja

sissenõudekulud kirjade saatmise eest summas 15 eurot. Hageja märgib, et muud

makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot. Nimetatud kulud koosnevad nõude andmete

5(5)

töötlemise ja kontrollimise kuludest; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest; võlgnikule

vastamisega seotud kuludest; võlanõuete selgitamisest ja vastuväidetele vastamisest telefoni

ja e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludest ja võlanõuete avaldamisega tehtud

kuludest. VÕS § 113² muude kulude väljamõistmist ette ei näe. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista sissenõuekulud summas 15 eurot kolme meeldetuletuskirja eest.

20. Kohus analüüsib aegumise vastuväidet. Kostja leidis, et hageja nõuded on aegunud.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Kokkulepitud

tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 3 ls 1). Varasemad arved olid kostjale esitatud 2017. aasta

novembris. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema varasemalt 01.01.2018. Hageja esitas

04.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 143,44 euro

saamiseks. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks

või tunnustamiseks (TsÜS § 160 lg 1). Hagi esitamisega on võrdsustatud maksekäsu

kiirmenetluse algatamine (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Toimikust nähtub, et hageja algatas

maksekäsu kiirmenetluse 04.11.2020. Seega esitati hagi kohtusse 04.11.2020 ning hageja

nõuded ei ole aegunud.

21. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 72,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18,93 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 15 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates

20.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja lahendamisel

tähtsust ning seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab osaliselt välja mõistmata sissenõutavaks

muutunud viivise summas 30,99 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega on rahuldatud

nõuete osa hagihinnast 67%. Kohtu hinnangul on õiglane jätta menetluskulud poolte enda

kanda. Mõlemal poolel oli menetluses esindaja, samuti ei olnud kõik hageja nõuded

põhjendatud.

25. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik