2-20-140913/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-140913

Tsiviilasi

Elisa

Teleteenused

AS

hagi

A.K.

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

810 eurot 88 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Teleteenused AS; registrikood 10069659;

asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn, 13425, Harju maakond.

Hageja esindaja: A.Ž. e-post xxxx

Kostja: A.K. isikukood xxxx; aadress xxxxx või xxxxx

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Elisa Teleteenused AS hagi A.K. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista A.K-lt (K) Elisa Teleteenused AS kasuks välja:

2.1. 726 eurot 83 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 144 eurot 84 senti, teenuse piiramise

tasu 20 eurot, võlahaldustasu 14 eurot, kahjuhüvitis 259 eurot ning viivis alates

1. augustist 2017 kuni 31. märtsini 2021 summas 288 eurot 99 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt (144 eurot 84 senti), teenuse piiramise tasult (20 eurot),

võlahaldustasult (14 eurot) ja kahjuhüvitiselt (259 eurot) alates 1. aprillist 2021 kuni

põhivõla (144 eurot 84 senti), teenuse piiramise tasu (20 eurot), võlahaldustasu

(14 eurot) ja kahjuhüvitise (259 eurot) tasumiseni määras 0,05% päevas.

3. Jätta Elisa Teleteenused AS hagi A.K. vastu rahuldamata osas, milles Elisa Teleteenused

AS palub mõista A.K-lt Elisa Teleteenused AS kasuks välja viivise alates 1. augustist 2017

kuni 31. märtsini 2021 suuremas summas kui 288 eurot 99 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hagejale.

6. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud A.K. kanda.

8. Mõista A.K-lt (K) Elisa Teleteenused AS kasuks välja menetluskulu 315 eurot.

9. Mõista A.K-lt (K) Elisa Teleteenused AS kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Vabaduse 13, Võru, 65620; e-post

tmkvoru.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja

muude

sidevahendite

andmete

väljaselgitamiseks

päringu

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja

Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude

sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohus

toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 4. juuni 2021 määruse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. juunil 2021. Kohus märkis, et dokument

loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud,

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi

rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kostjale teenuste osutamiseks kliendi- ja

teenuse osutamise lepingu nr L xxxx. Kostjale osutati järgmiseid teenuseid: Starman ZUUM:

XL-ZUUMtv, ZUUMtv Eksklusiiv, ZUUMboxl (DVD, HD) rent, ZUUMtv kaardi rent

aadressil xxxxxxxxxxxx. Kostja rentis sama lepingu ja seadmete rendi- ja müügilepinguga

hagejalt teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed.

Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest igakuiselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja

kohustus tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kohustus hageja

üldtingimuste kohaselt seadme või kiipkaardi tagastamata jätmisel tasuma selle väärtuse

hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirja või seadme üürilepinguga. Seadmete

väärtus tuleneb poolte vahel sõlmitud seadmete rendi- ja müügilepingust ning hinnakirjast.

Kostja jättis tasumata arved nr A-xxxx (maksetähtaeg 28.02.2017), A-xxxxx(maksetähtaeg

31.03.2017), TA-xxxxx (maksetähtaeg 31.03.2017), A-xxxxx (maksetähtaeg 30.04.2017), A-

xxxxx

(maksetähtaeg

31.05.2017),

A-xxxxx

(maksetähtaeg

30.06.2017),

A-xxxx

(maksetähtaeg

31.07.2017),

NA-xxxxx

(maksetähtaeg

31.07.2017)

ja

NA-xxxxx

(maksetähtaeg 31.07.2017). Kostja jättis seadmed tagastamata ega kompenseerinud nende

väärtust.

Hageja saatis 6. juulil 2017 kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile lepingu

ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale 25-päevalise tähtaja võla likvideerimiseks. Kostja ei

tasunud võlga. Hageja ütles 1. septembril 2017 lepingu võlgnevuse tõttu üles.

Hageja võib eeltoodust tulenevalt nõuda kostjalt poolte vahel sõlmitud lepingu ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel kostja poolt tähtaegselt tasumata teenustasude

maksmist summas 144 eurot 84 senti. Hageja võib eeltoodust tulenevalt nõuda kostjalt poolte

vahel sõlmitud lepingu ja VÕS § 115 lg 1 alusel lepingu lõppemisel seadmete tagastamata

jätmisest tekkinud kahju 259 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Hagiavalduse kohaselt peab hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt klient tasuma osutatud

teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Hagejal on üldtingimuste punkti 7.2.9 alusel õigus

piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile viis kalendripäeva ette, kui klient on

pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda

arvete tähtaegsest tasumisest. Hagejal on üldtingimuste p 7.1.4.1. alusel õigus piirata teenuse

osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Kostja ei tasunud

hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Hageja piiras seega kostjale teenuse osutamist.

Võla tõttu teenuse piiramine on tasuline. Tasu tuleneb hageja hinnakirjast. Kostjale esitati võla

tõttu teenuse piiramise tasu kohta arve(d) nr A- xxxxx ja A-xxxx summas 10 eurot. Hageja

võib lepingu ja VÕS § 158 lg 1 alusel võla tõttu teenuse piiramise tasu kokku 20 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal üldtingimuste p 10.3 järgi teenuste eest tähtaegselt tasumata

jätmisel ehk kliendi kohustuse rikkumisel õigus nõuda igakordsel rikkumisel võlahaldustasu

tasumist summas 7 eurot kord. Kostja oli arvete tasumisega viivituses ning rikkus lepingust

tulenevat kohustust. Hageja esitas kostjale võlahaldustasu kohta arved nr A-xxxx ja A-xxxxx,

kokku 14 eurot. Hageja võib lepingu ja VÕS § 158 lg 1 alusel nõuda võlahaldustasu kokku

summas 14 eurot.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte

olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud

kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud teenuste eest igakuiselt vastavalt

esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale võla tõttu teenuse piiramise tasu kohta arved nr A-xxxx

ja A-xxxxx ja võlahaldustasu kohta arved nr A-xxxxx ja A-xxxxx. Teenuse eest tasumisele

kuuluvad summad, võla tõttu teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu muutusid VÕS § 82 lg

7 järgi seega sissenõutavaks hiljemalt arvetel märgitud maksetähtaegadel. Hageja saab VÕS §

113 lg 1 järgi nõuda nimetatud summadega viivitamise eest viivist seega alates 1. augustist

2017.

Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tagastama lepingu lõpetamise korral kõik seadmed või

hüvitama nende väärtuse hageja poolt edastatud arve alusel. Hagiavalduse kohaselt lõppes

leping ülesütlemisega 1. septembril 2017. Arved NA-xxxx ja NA-xxxxx seadmete väärtuse

hüvitamiseks aga esitati enne lepingu lõppemist, kuivõrd nende maksetähtaeg oli hagiavalduse

kohaselt juba 31. juulil 2017. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kuivõrd kostja pidi seadmed

tagastama või nende väärtuse hüvitama lepingu lõppemisel ja leping lõppes alles

1. septembril 2017, ei muutunud seadmete tagastamise ega nende väärtuse hüvitamise

kohustus VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks enne 1. septembrit 2017. Kuivõrd hageja oli

enne 1. septembrit 2017 teavitanud kostjat arvega seadmete väärtuse hüvitamise nõudest ja

selle suurusest, pidi kostja hiljemalt lepingu lõppemisel, so 1. septembril 2017 kas seadmed

tagastama või nende väärtuse hagejale hüvitama. Seadmete väärtuse hüvitamise nõue muutus

VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks seega alates 2. septembrist 2017 ning hageja võib alates

sellest kuupäevast nõuda VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel kostjalt seadmete väärtuse hüvitamisega

viivitamise eest viivist.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hagiavalduse kohaselt on lepingust tulenev viivise määr

0,05% päevas, võib hageja nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel viivist kokku 288 eurot

99 senti [(178,40 * 1339 päeva *0,05 / 100) + (259 * 1307 päeva *0,05 / 100)]. Hageja viivise

nõue tuleb selles osas rahuldada ja jätta ülejäänud osas rahuldamata.

Hageja võib nõuda kostjalt lepingu, VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 järgi viivist ka alates

1. aprillist 2021 kuni võla tasumiseni 0,05% päevas.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja

sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele

kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja

selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud

dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku

vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid

kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse

ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus,

menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused

kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel seega

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

175 eurot ja esindajakulu 360 eurot (käibemaksuta), kokku 535 eurot. Hageja esindaja tegi

järgmised toimingud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, esitamine

(30 minutit) ja hagiavalduse koostamine, esitamine (2 tundi 30 minutit). Hageja esindaja

tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Arvestades tsiviilasja

õiguslikku keerukust ja mahtu, on esindaja poolt pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist

tehtud toimingud ning neile kulunud aeg vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses.

Hageja menetluskulud on seega kokku 315 eurot (175 + 20 + 120). Kuna menetluskulud jäid

kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 315 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik