1-20-9011/40 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. september 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9011 (20231700891) Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Ivi Kesküla, Heili Sepp Kriminaalasi U.Y U.Y süüdistuses KarS § 169 järgi ( )

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17. mai 2021

otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Margus Viira Prokurör Eve Soostar Süüdistatav

U.Y , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: X; emakeel: eesti keel; XXX; 1 kehtiv kriminaalkaristus - Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega karistatud KarS § järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga, s.o kuni 16.01.2019, t kohaldatud ei ole. õkendit

Kaitsja Margus Viira Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. mai 2021 kohtuotsus suhtes utmata ja U.Y jätta mu kaitsja apellatsioon rahuldamata. 2. Viira & Partnerid Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks U.Y-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest ükssada

146,40 ( neli kuus ja 40) eurot, s. aks 24,40 neli ja 40 eurot. kümmend h käibem (kakskümmend )

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks U.Y-lt välja

146,40 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenum

bri märkimine on kohustuslik

2(6) Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Süüdistus 1. selles, et tema, U.Y-le oli esitatud süüdistus olles Pärnu Maakohtu 19.10.2015 määruse alusel kohustatud maksma Pärnu Maakohtu 16.09.2015 (tsiviilasi nr 2-15-119102) makseettepanekus määratud suuruses alates 09.09.2015 igakuist elatusraha oma alaealise lapse X (sündinud ) ülalp kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XX.XX.XXXX idamiseks 190 eurot kuus kuni 22.05.2033, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates 17.01.2018. Seisuga 29.04.2020 oli elatisraha võlgnevus 6394,40 eurot. U.Y kui kohustatud isik on jätnud pikema perioodi jooksul elatise maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võim kult suures ulatuses täita. U.Y on ali

töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, jättes elatist ettenähtud ajal ja ulatuses. pikema perioodi jooksul maksmata

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 17. mai 2021 otsusega tunnistati teda

U.Y KarS § 169 järgi süüdi ja karistati vangistusega 7 kuud. Maakohtu KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju 16.01.2018 kandmata osa, s.o 6 kuu vangistuse otsusega mõistetud karistuse ära võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 1 kuu. KarS § 69 lg 1, 3 mõistetud karistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale alusel asendati vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 390 tundi, m tegemiseks ille ajaks

1 aasta 6 kuud

määrati alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 U.Y täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul , 6, 7 alusel kohustati KarS § 75 lg 1 p sätestatud kontrollnõudeid -des 1-6 : 1) lalises elukohas:

elama kohtu määratud a XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - tamiseks; , töö või õppimiskoha vahe 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. U.Y Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna määrati juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Menetluskuludena mõisteti U.Y-lt riigituludesse välja määratud

sundraha 876 eurot ja kaitsjale makstud tasud 672 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes alates 01.07.2021 - 01.06.2022 iga kuu alt 129 eurot Maksuja

1. kuupäevaks vähem Tolliametile.

3. Kohtuistungil maakohtus s U.Y ennast temale esitatud süüdistuse

süüdi ei tunnistanud, kuid möönis Süüdistatava ütluste , et tal on kohustus enda lapse eest materiaalselt hoolitseda.

3(6) kohaselt ei ole tal tunud lapsele elatist maksta, sest tal on raske elu ja probleemne tervis, mis õnnes ei võimalda füüsilist tööd teha Hinnates tõendeid kogumis, leidis kohus, et süüdistatav on . töövõimeline, kuna talle ei ole alates 17.01.2018 töövõimetuspensioni makstud ega määratud. Olles juba 2018 sama kuriteo eest karistatud, ei asunud ta ikkagi , mis kinnitab tema teadvalt tööle kõrvalehoidumist lapsele elatisraha maksmisest. Samas nähtub hinnatud tõenditest (Maanteeameti teatis), et U.Y on omanud süüdistuses nimetatud ajaperioodil stabiilselt sissetulekuid sõidukite vahendustegevusest. Tõendamist on leidnud, et U.Y on teadlikult ja otsese tahtlusega lapse ülalpidamise kohustust rikkunud. Süüdistatav kogu kohtumenetluse vältel õigustanud ja väljendun on ennast

ud kannatanu suhtes solvavalt.

Ta ei oma tahet tööd leida, kuigi takistusi töötamiseks tal ei esine. Esitatud tõenditest nähtuvalt on U.Y ta omanud stabiilselt rahalisi vahendeid erinevate ostude sooritamiseks. kõrvalehoidumine elatise maksmisest pikaajaline ja süstemaatiline. Enne kohtuistungit on olnud tasutud elatisraha 225 eurot on ilmselgelt tasutud sooviga kergendada vastutust, mis tõendab aga pigem süüdistataval elatise tasumise võime olemasolu. U.Y-le mõistetavat karistust põh kohus järgmiselt. Süüdistatavat on samalaadse jend

as

kuriteo eest varasemalt karistatud kuid, ta ei ole enda väärtushinnanguid korrigeerinud ega asunud elatisraha maksma, mistõttu peab mõistetav karistus käesolevas asjas olema eelmisest rangem. Et süüdistuses U.Y toime katseajal, tuleb kohaldada KarS § 65 lg nimetatud kuriteo pani -s 2 sätestatut KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõis ja tetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista vangistust. Kuivõrd

liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu süüdistataval ei esine tervislikke takistusi töötamiseks süüdistatav väljendas viimases

ja ka ise sõnas nõusolekut üldkasulikuks tööks kohus põhistatuks vangistuse asendamist üldkasuliku , pidas tööga, sest sel juhul ei võeta U.Y-lt vabadust ja tal on võimalik asuda elatiskohustuse tasumiseks põhitööle. Kaitsja apellatsioon

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja U.Y KarS § 169 järgi õigeks mõistmist.

Apellandi arvates ei kinnita uuritud kirjalikud tõendid, kannatanu ning süüdistatava ütlused U.Y poolt temale süüdistuses esitatud kuriteo toime panemist. Apelandi dused põhjen õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks on kokkuvõtvalt järgmised: i ole arvestanud süüdistatava ütlustega selles, kohus e et ta on pikemat aega töötu, et ta on tööd otsinud ja üritanud erineval moel raha teenida, kuid seda ebaõnnestunult. U.Y on ema ülalpidamisel ning elab viimased 6 aastat ema juures, vastutasuks aitab ema. Süüdistatav saab aru, et ta peab last toetama ja kui tal oleks sissetulek, siis ta seda ka teeks. Süüdistatav ei ole omandanud ega võõrandanud oma nimel sõiduautosid, sõidukeid tema nimele registreeritud ei ole. Kolmandate isikute teateid sõidukite võõrandamisest U.Y-le ei saa lugeda tõenditeks. Süüdistataval endal pangakaardid puuduvad, tehingute puhul on ta kasutanud ema pangakaarti ja enda partnerkaarti, et sinna boonuspunkte koguda. Pangakonto puudumist näitab asjaolu, et elatis summas eurot on üle kantud ema kontolt. Süüdistatav on tööotsijana

Töötukassas arvel, küll on ta keeldunud talle pakutud tööst Narvas, kuivõrd kõrvalkulud ületanuks teenistuse ega võimaldanuks ikkagi asuda lapsele elatist maksma. Kannatanu ütlused elatisraha mitte maksmisest kuue aasta jooksul on oletuslikku laadi ning otsuse tegemisel ei saanuks kohus kaitsja arvates nendele toetuda. on tegutsenud otsese tahtlusega ja Ei saa nõustuda, et U.Y teadlikult kõrvale hoidunud lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest.

5. Tallinna Ringkonnakohus määras 02. juuli 2021 määrusega kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 18. augustini 2021. Määratud tähtajaks esitas ringkonnakohtule enda kirjalikud seisukohad prokuratuur.

4(6) Prokuröri hinnangul apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. Maakohus on piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt põhjendanud, millistele kohtus uuritud tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et U.Y pani toime temale etteheidetava kuriteo. Apellandi väited ei kummuta kohtuotsuses esitatud mõttearendusi, uuritud tõendite analüüsi ega selle tulemusena kujundatud järeldusi. Kohus ei ole süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rikkunud ei materi - aal ega kriminaalmenetlusõigust. Seisukoht, et kohus on suhtunud ebaobjektiivselt, eelarvamuslikult ja negatiivselt, süüdistatavasse on meelevaldne ja põhjendamatu. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht

6. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooni väidetega ja neile vastuseks esitatud prokuröri kirjalike seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Asjaolu, et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates U.Y süüküsimuses erinevalt apellandist vastupidisele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad KrMS § orras tühistamise alused. Maakohtu -s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni k otsuses sisalduva tõendite analüüsi ega apellatsioonis korratud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-85-00 selgitanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kohus on otsuses põhjendanud, miks ta U.Y temale esitatud süüdistuse järgi täielikult süüdi tunnistab ja selliselt karistab.

7. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.

8. Erinevalt apellandi seisukohast on maakohus U.Y tunnistades KarS § 169 järgi süüdi otsuses põhjalikult kõiki tõendeid kõrvutades välja kõik asja arusaadavalt ning veenvalt selgitanud õigeks lahendamiseks olulised asjaolud U.Y ei ole . Apellandi seisukohaga, et tahtlikult ja teadlikult lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest kõrvale hoidunud, ohtukolleegium nõustu k da ei saa. kriminaalasjas Ükski hinnatud tõenditest ei kinnita apellatsioonis korratud süüdistatava kaitseversiooni, et raske elu on tal takistanud lapsele elatusraha maksta. U.Y-le esitatud süüdistus hõlmab ajavahemikku alates 17.01.2018 ja vaidlus puudub selles, et distatav süü oli Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega samasuguse süüteo toimepanemise eest süüdi tunnistatud ja karistatud Tuvastamist on leidnud, et U.Y ei ole sellest ajast . lapsele elatusraha regulaarselt maksnud, mistõttu on võlgnevus 6394,40 eurot. tal tekkinud elatusraha

9. Kannatanu C kohtunud enda ütlustest nähtuvalt on süüdistatav lapsega alates lapse sünnist neljal korral, kuid tasunud 6 aasta jooksul elatist ainult 1-l korral enne nende erivajadusega lapse 1- aastaseks saamist 190 eurot ja vahetult enne maakohtus toimunud kohtuistungit 225 eurot. KarS § 169 kehtiv redaktsioon loeb alates 1. jaanuarist 2015 vanema teadva süüteoks kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Riigikohtu praktikas

käsitletakse KarS § 169 järgi elatise maksmise kohustuse olulise rikkumisena juba sedagi kuu (vt RKKK nr 1-18- , kui isik teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks 5813/52 p. 28). Lisaks võib elatise maksmisest kõrvalehoidumisena olla käsitatav elatise maksmise kohustuse süstemaatiline rikkumine ehk teisisõnu olukord, mil kohustatud isik elatist maksab, kuid teeb seda järjepidevalt põhjendamatu hilinemisega. Seega tuleb igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks pidada seda, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras,

5(6) kui tal on (või võiks olla) võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab oma kohustuse teadvalt vähemalt ühe kuu kestel täitmata. Ka on lapse ülalpidamise kohustuse rikkumisega tegemist siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat.

10. Süüdistatava argumendid raskest olukorrast ja terviseprobleemidest on ainetud ja kohtuistungil hinnatud tõenditega usaldusväärselt ümber lükatud. Apellatsioonis ei ole kaitsja viidanud ühelegi argumendile ega tõendile, mille maakohus oleks jätnud arvestamata või andnud sellele ebaõige hinnangu. Maakohtule esitatud

perearsti vastuse kohaselt on süüdistatav käinud vastuvõtul 2019 detsembris ja ta on töövõimeline isik. Sotsiaalkindlustusameti kinnitusel ei ole U.Y-le töövõimetuspensioni makstud ega määratud. Seega on süüdistatav võimeline tegema füüsilist tööd, kuid seda ta endale otsinud ei ole ja on keeldunud ka talle Töötukassa kaudu pakutud töökohast Narvas, kuivõrd töö asukoht talle ei meeldinud. Ka ei ole süüdistatav taotlenud Töötukassa kaudu toetusi tasemeõppes osalemiseks ega osalenud karjäärinõustamisel. Puudumisi tööklubist 2020 on põhjendanud U.Y pika haigestumisega, mille kohta tõendeid aga kohtule esitatud ei ole. Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi U.Y ei omagi tahet tööd leida, ei esine tal takistusi tööd tegelikkuses teha. Et süüdistatava ütlustest nähtuvalt elab ta viimased kuus aastat ema juures ja on faktiliselt tema ülalpidamisel, kinnitab tõsiasja, et alates 19.10.2015 maksekäsu koostamisest ei ole süüdistatav teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita ja mille tavapäras võimalus on sissetuleku saamine töö tegemise kaudu. eks eks

11. Maanteeameti teatisest tulenev informatsioon pidi omama kinnitab üheselt, et U.Y süüdistuses stabiilseid rahalisi sissetulekuid talle võõrandatud etteheidetud teo toimepanemise ajal sõidukite edasimüügist. Süüdistatava ütlused, et sõidukite vahendamisest ta mingisugust sissetulekut ei teeninud, on kohtukolle

, sest egiumi hinnangul tõendamata ja seetõttu paljasõnalised eluliselt ei ole ka kuue aasta jooksul usutav, et tegeledes igapäevaselt sõidukite vahendustegevusega, talle selle ajaperioodi jooksul vahendustasu kordagi ei makstud ja 225 eurot, mille ta vahetult enne kohtuistungit kannatanule elatise võlgnevuse katteks tasus, oligi esimene kord kui ta tasu sai. sõidukite vahendustegevuse eest Süüdistatavale võõrandatud sõidukite vahendamine ei tähenda aga ühemõtteliselt seda, et nende enda nimele registreerimata jätmine ja edasi võõrandamine toimub vahendustasu saamata nö „heategevuse korras“. Et U.Y ki

tegelikult sel perioodil rahalisi vahendeid omas ka nagu maakohus põhjendatult leidis, tõendavad Cirkle K Eesti AS ja Selver AS vastused tema poolt stabiilselt erinevate ostude tegemisel. Süüdistatava ütlusi kinnitavaid tõendeid, et nende ostude sooritamisel kasutasid tema kliendikaarti tema sõbrad-tuttavad, kohtule esitatuid ei ole. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi viidet asjaolule, et süüdistatav, kes hindab enda töiseid väärtusi ajakirjandusettevõtetes kõrgelt, süüdistuses nimetatud perioodil tegelenud töökoha oleks aktiivselt otsimisega, vältimaks talle uue süüdistuse esitamist lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtuga selles, et süüdistatav hoidus seega pikema aja jooksul teadlikult ja tahtlikult igakuise elati rikkus kohustatud isikuna se maksmisest kõrvale ehk lapse ülalpidamise (või või ks olla) võimalik ülalpidamiskohustust kohustust olukorras, kui tal oli nu täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jä oma kohustuse teadvalt vähemalt ühe kuu kestel ttis ja enamgi, so enam kui kuue aasta vältel, täitmata. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtus hinnatud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud, et U.Y , olles teadlik oma kohustustest enda alaealise lapse ülalpidamisel ja selle täitmise võimalustest, otsese tahtlusega, jättes need samal ajal täitmata. Eeltoodust tegutses

tulenevalt on Kaitsja apellatsiooni süüdistatava käitumises täidetud KarS § 169 süüteokoosseis. rahuldamiseks alus puudub.

6(6)

12. Apellant ei ole apellatsioonis U.Y-le mõistetud karistust küll eraldi vaidlustanud, kuid kohtukolleegiumi hinnangul vastab ka mõistetu U.Y teosüüle ja isikule järgmiste d karistus asjaolude tõttu. Maakohus on mõistetud karistust veenvalt põhjendanud. Käesolevas asjas tuleb arvesse võtta asjaolu, et süüdistatav ei ole elatist vabatahtlikult maksnud pikema aja jooksul ja teda on juba 2018 aastal analoogse teo toimepanemise eest karistatud vangistusega tingimisi. Et U.Y oli kohustatud alates 9.09.2015 maksma oma alaealise poja ülalpidamiseks igakuist elatusraha 190 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid ta ei ole temale määratud kohustust täitnud, moodustab seisuga 29.04.2020 elatisraha võlgnevus juba 6394,40 eurot. Et U.Y-le käesolevas asjas etteheidetav analoogne tegu on toime pandud katseajal, peabki mõistetav karistus olema eelmisest rangem ja liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada KarS § 65 lg

2 sätestatut. Kuigi U.Y ei tööta ja tal on tasumata elatusraha võlgnevus eelkõige , on kannatanu huvides, et süüdistatav vabaduses viibides ja kriminaalhooldaja järelevalve all ning abil leiaks võimaluse lapse ülalpidamiskohustust täita, mis reaalse vangistuse mõistmisel osutub võ Et puuduvad tõendid, mis välistaksid süüdistataval üldkasuliku töö tegemise, ei ole imatuks. üldkasuliku töö tegemine süüdistatavale koormav, takistamata seejuures seadusega pandud elatise maksmise kohustuste täitmist. 13.

KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt moodustub taotletav kaitsjatasu maakohtu otsusega tutvumisele, konsultatsioonile kaitsealusega ja apellatsiooni koostamisele kulunud aja eest (135 minutit) kokku eurot. gi 146,40 (sh käibemaks 24,40) KrMS § 175 lg 1 p 4 jär on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud. KrMS § 180 lg 11 kohaselt menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium peab kaitsja taotluses märgitud toimingu U.Y-le i õigusabi osutamiseks id apellatsioonimenetluses riig vajalikeks ja nende tegemisele kulunud aeg . Kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. a põhjendatuks KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et apellatsiooni esitas kaitsja süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava U.Y kanda. Kaitsjatasu 146,40 eurot tuleb

riigi kasuks. välja mõista U.Y-lt 14. kohtukolleegium ei -s 338 apellatsiooni Et tuvastanud ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse korras stamise alustest, siis -st 1 - tühi lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p ja § 344

345 lg-st 1 ja 2, Harju Maakohtu 17. mai 2021 otsuse

jätab kohtukolleegium

U.Y süüdistuses KarS § järgi muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata .

/allkirjastatud digitaalselt/