2-20-6930/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-6930

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

E

E

Ni

hagi EstEmploy OÜ

välislähetuse päevaraha väljamõistmiseks

vastu

Tsiviilasja hind

2411,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E E N (isikukood xxx)

Kostja: EstEmploy OÜ (registrikood 11840737), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Indrek Ergma ja Maris Alt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse E E Nu hagi EstEmploy OÜ vastu põhivõlalt arvestatud viivise

väljamõistmiseks.

2. Jätta E E Nu hagi EstEmploy OÜ vastu tervikuna rahuldamata.

3. Jätta maakohtu menetluskulud E E Nu kanda.

4. Määrata EstEmploy OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1940,40 eurot (õigusabi

kulu).

5. Mõista E E Nult EstEmploy OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1940,40

eurot.

6. Mõista E E Nult EstEmploy OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise

tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E E N (töötaja, hageja) esitas 16.03.2020 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse

EstEmploy OÜ (tööandja, kostja) vastu, milles palus mõista tööandjalt välja tasumata

päevarahad 4116,08 eurot 184 töölähetuse päeva eest perioodil 22.04.2019 – 03.01.2019

töölähetuse eest Soome Vabariiki.

2. Töövaidluskomisjon rahuldas 14.04.2020 otsusega nr 4-1/658/20 avalduse ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja välislähetuse päevaraha 2192,26 eurot. Kostja esitas 12.05.2020 Harju

Maakohtule taotluse vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi

hagimenetluses.

3. Hageja esitas Harju Maakohtule avalduse, milles palub mõista kostjalt välja päevaraha

2192,26 eurot. Avalduse kohaselt asus hageja 22.04.2019 töölepingu alusel kostja juures

tööle üldehitajana. Töölepingu lisas leppisid pooled kokku hageja töölähetuses Soome

Vabariiki. Tööandja on jätnud hagejale välislähetuse päevaraha maksmata.

4. Töölähetuse määruse nr 110 § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot.

Perioodil 22.10.2019 – 03.01.2020 oli töötaja Soomes kokku 98 päeva. Hageja nõue on seega

kokku 2192,26 eurot.

5. Samuti palub hageja, et kostja hüvitaks hagejale viivise kohtu otsustatud suuruses.

30.07.2021 täienduses selgitas hageja, et soovib viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 sätestatud määras perioodi eest 14.04.2020 kuni 30.07.2021 summas 219,23 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Hagejal ei ole lähetuse päevaraha nõuet, kuna hageja töökoht oli poolte kokkuleppe kohaselt

Soome Vabariigis. Hageja ja kostja sõlmisid 08.04.2019 töölepingu ja töölepingu lisa 1, mille

alusel asus hageja alates 22.04.2019 tööle üldehitaja ametikohale. Töölepingu p 2.1 kohaselt

oli töö tegemise koht Eesti Vabariik. Töölepingu p 1.3 kohaselt on hageja kohustatud täitma

töökohustusi lähetatud töötajana kasutajaettevõttes, mille kohta on täpsem informatsioon

esitatud töölepingu lisas 1 hageja lähetamise kohta. Töölepinguga samal päeval sõlmitud

töölepingu lisas 1 muutsid pooled töötamise kohta ja leppisid kokku, et töötamise koht on

Soome Vabariik, Helsingi.

8. Hageja töötas ainult Soomes, see oli tema harilik töötamise koht. Kostjal ei olnud kunagi

kavatsust hagejale Eestis tööd pakkuda. Töölepingu p 1.6 kohaselt oli tööleping tähtajaline

ja pidi lõppema objekti valmimisel või kui kasutajaettevõte Soomes lõpetab tellimuse.

Hageja teadis või pidi teadma, et kostja tahe oli määrata hageja töötamise kohana Soome

Vabariik, Helsinki. Seega ei laiene hagejale Eestis kehtiv töölähetusi puudutav regulatsioon.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile kostja vastu avalduse, milles

palus mõista tööandjalt välja välislähetuse päevarahad. Tööinspektsioon rahuldas avalduse

osaliselt. Kostja ei nõustunud tööinspektsiooni otsusega ja esitas kohtule taotluse, milles palus

vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses.

10. Hageja esitas maakohtule 22.05.2020 hagiavalduse päevarahade väljamõistmiseks

samas ulatuses, nagu mõistis kostjalt hageja kasuks välja tööinspektsioon, s.o 98 välislähetuse

päeva eest. Kostja esitas maakohtule esitatud avalduses aga ka nõude, mida ta

töövaidluskomisjonile ei esitanud. Nimelt palub hageja mõista kostjalt välja ka viivise.

11. Iseenesest on lubatud esitada maakohtus ka nõudeid, mida töövaidluskomisjonile ei

esitatud. Need on käsitletavad iseseisva hagiavaldusena (vt Riigikohtu 15.06.2011 otsus nr 32-

1-41-11 p 12). Kuna hageja nõue ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, jättis kohus

09.07.2021 määrusega hageja nõude käiguta. Hageja kõrvaldas avalduse puudused 31.07.2021

ja täpsustas, et nõuab viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras perioodi eest

14.04.2020 kuni 30.07.2021 summas 219,23 eurot.

12. Kuna kohus ei ole seni otsustanud uue nõude menetlusse võtmist, võtab kohus hageja

22.05.2020 esitatud ja 06.07.2020 ning 31.07.2021 täpsustatud viivisenõude käesoleva

otsusega menetlusse. Kostja on saanud võimaluse esitada hageja lõpliku viivisenõude osas oma

seisukoha.

13. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagiavaldus tuleb

jätta rahuldamata.

14. Hageja nõuab kostjalt välislähetuse päevaraha väljamõistmist asjas, mille suhtes tegi

töövaidluskomisjon 14.04.2020 hageja avalduse alusel otsuse. Töövaidluse lahendamise

seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel

pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul

arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kostja esitas Harju Maakohtule 12.05.2020

taotluse, milles palub vaadata hageja ja kostja vaheline töövaidlusasi läbi hagimenetluses.

Kostja avaldus on seega tähtaegne.

15. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus mõista kostjalt välja

välislähetuse päevaraha 184 päeva eest summas 4116,08 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas

avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja päevaraha 98 päeva eest summas

2192,26 eurot. Hageja nõuab Harju Maakohtule esitatud avalduses välislähetuse päevaraha

kostjalt väljamõistmist samas ulatuses, milles töövaidluskomisjon tema nõude rahuldas. Kohus

kontrollib seega hageja nõuet kostjalt päevaraha väljamõistmiseks 98 lähetuse päeva eest

summas 2192,26 eurot.

16. TLS § 40 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 (Töölähetuse kulude

hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord)

§ 2 kohaselt on töötajal välislähetuse korral õigus nõuda välislähetuse päevaraha. Pooled

vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja töökoht asus Eestis või Soomes, s.t kas tegemist

oli välislähetusega.

17. TLS § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö tegemise

koht. TLS § 21 lg 1 ja 2 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks

väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata

kauemaks kui 30 järjestikkuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud

pikemat tähtaega.

18. Hageja ja kostja sõlmisid 08.04.2019 töölepingu nr 080419-3 (tl 179 – 185), mille p 1.1

leppisid kokku, et töötaja asub alates 22.04.2019 tööle üldehitaja ametikohale ja punkti 1.3, et

töötaja täidab töökohustusi lähetatud töötajana kasutajaettevõttes, mille kohta on täpsem info

töölepingu lisas 1. Töölepingu p 2.1 kohaselt on töö tegemise kohaks Eesti Vabariik. Lepingu

p 9.1 kohaselt kohaldatakse lepingule Eesti Vabariigi õigust. Lepingu punktis 2.1 kinnitasid

pooled ka järgmist: „Pooled kinnitavad, et nende ühine tahe on määrata töö tegemise kohana

Eesti Vabariik ning see vastab töö tegelikule iseloomule. Igasugune töötamine väljaspool Eestit

on käsitletav töölähetusena. Töölähetuse puhul ei kohaldata töötajale vastuvõtva riigi töötasu

regulatsiooni, kuna töötaja töötab vastuvõtvas riigis tööandja korraldusel ajutiselt.“. Lepingu p

2.3 kohaselt on tööandjal õigus saata töötajat töölähetusse välismaale.

19. Töölepinguga samal päeval sõlmisid pooled töölepingu lisa 1, kokkulepe töötaja

lähetamise kohta (tl 186 – 187). Lisast 1 nähtub, et hageja lähetati alates 22.04.2019 Soome,

Helsinkisse. Sihtkoha asutus oli xxx ja lähetuse lõpuna märgiti „Töö tellimuse lõpp“. Lisa 1

punktis 7 kinnitasid pooled, et käsitlevad kokkulepet töölähetuse kokkuleppena TLS § 21 lg 2

tähenduses.

20. Töölepingust ja selle lisast nähtub seega, et kuigi pooled leppisid kokku, et töö tegemise

koht on Eesti Vabariik, asus hageja tegelikult 22.04.2019 tööle Soomes, Helsinkis. Seda, et

hageja töötas Soomes, kinnitavad ka tunnilehed, millele hageja on päevaraha nõude esitamisel

tugineb (tl 53 – 56; 61 – 62; 64 – 65; 70 – 72; 74 – 76 ja 78 – 86). Tunnilehtede kohaselt tegi

hageja tööd järgmistes kohtades: xxx (xxx), xxx, xxx, xxx, xxx, xxx (xxx). Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks töötanud Eestis. Töölepingu Lisa 1 kohaselt pidi

hageja lähetus Soome lõppema töö tellimuse lõppemisel. Samuti sätestas töölepingu p 1.6, et

tööleping sõlmiti määratud tähtajaks objekti valmimise või kasutajaettevõtja tellimuse

lõppemiseni. Kostja selgitas, et tööleping lõpetatigi põhjusel, et tellimus Soomes lõppes.

31.12.2019 töölepingu lõpetamise teate kohaselt lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 80

lg 1 alusel alates 03.01.2020 (tl 16). TLS § 80 lg 1 kohaselt lõpeb tööleping tähtaja möödumisel.

21. Eeltoodud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et hageja töötas alates töölepingu

sõlmimisest kuni selle lõppemiseni Soomes. Hageja ei ole sellele ka vastu vaielnud, kuigi kohus

kostja sellele väitele eraldi tähelepanu pööras ja selle kohta hagejalt seisukohta küsis.

22. Riigikohus on varem selgitanud, et kui töötaja harilik töötamise koht on välisriigis, ei

saa tegemist olla töölähetusega TLS § 21 tähenduses (vt Riigikohtu 13.02.2019 otsus nr 2-17-

458 p 13). Töötaja viibib TLS § 21 järgi töölähetuses, kui ta saadetakse tööülesannete täitmiseks

oma tavapärasest töö tegemise kohast erinevasse kohta (sh nt välisriiki). Kuna hageja töötas

aga terve lepingu kehtivuse aja Soomes, mitte ei lähetatud teda sinna Eesti töökohast, oli tema

harilik töötamise koht välisriigis ja tegemist ei saanud olla töölähetusega TLS § 21 tähenduses,

sõltumata sellest, milliseid kinnitusi pooled töölepingus ja selle lisas andsid.

23. Kohus leiab, et asjaolu, et töölepingus on märgitud töötamise kohana Eesti Vabariik ja

lepingu lisa 1 kohaselt oli hageja Soome üksnes lähetatud, ei muuda seda, et hageja tavapärane

töö tegemise koht oli Soomes. Hageja ei tõendanud, et ta oleks Eestis kunagi tööd teinud ja ta

oleks lähetatud Soome oma tavapärasest töö tegemise kohast. Hageja tugineb nõude esitamisel

ekslikult üksnes töölepingu tekstile ja jätab arvestamata töösuhte tegeliku sisu.

24. Kuna tegemist ei olnud töölähetusega TLS § 21 tähenduses, ei pidanud kostja maksma

hagejale TLS § 40 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 alusel välislähetuse

päevara. Hageja nõue välislähetuse päevara väljamõistmiseks jääb seetõttu rahuldamata.

25. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kuna kostjal ei ole hageja ees rahalist kohustust, jääb rahuldamata ka hageja

nõue rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks.

26. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata

tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust

omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

29. Kostja 13.08.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt seisnevad kostja kulud temale

osutatud õigusabis kokku 2618 eurot.

30. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS §

218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

31. Kostjat esindasid menetluses kaks advokaati. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindajate tasumäär 140 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-

1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817,

p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepinguliste

esindajate kvalifikatsiooni, leiab kohus, et esindajate ühe tööühiku hind on põhjendatud.

32. Kostja esindajate 19.06.2020 ajaaruande kohaselt on esindajad teinud menetluses

järgmisi toiminguid: 23.03.2020 töövaidluse asjaoludega tutvumine 0,5 tundi; 23.03.2020

töövaidluse asjaoludega tutvumine, suhtlus Töövaidluskomisjoniga, kliendisuhtlus, tööandja

vastuse koostamne 1,3 tundi; 27.03.2020 kliendi saadetud materjaliga tutvumine 0,7 tundi;

31.03.2020 täiendava info küsimine 0,6 tundi; 31.03.2020 tööandja vastuse koostamine 0,6

tundi; 01.04.2020 töövaidluse asjaolude analüüsimine 0,3 tundi; 01.04.2020 tööandja vastuse

koostamine 1,4 tundi; 03.04.2020 tööandja vastuse koostamine 1,6 tundi; 06.04.2020 tööandja

vastuse koostamine, töövaidluskomisjoni määrusega tutvumine 0,5 tundi; 14.04.2020

töövaidluskomisjoni otsusega tutvumine 0,2 tundi; 15.04.2020 TVK otsuse analüüsimine,

kokkuvõtte ja edasise strateegia koostamine kliendile 0,5 tundi; 15.04.2020 suhtlus

töövaidluskomisjoniga, kliendisuhtlus: seisukoht otsusele ja otsuse vaidlustamise võimalused

0,4 tundi; 23.04.2020 taotluse koostamine töövaidluse edasikaebamiseks 0,2 tundi; 24.04.2020

taotluse koostamine töövaidluse edasikaebamiseks 0,5 tundi; 04.05.2020 kohtule esitatava

avalduse koostamine 0,5 tundi; 12.05.2020 avalduse täiendamine ja kohtule edastamine 0,3

tundi; 22.05.2020hagiavaldusega tutvumine 0,5 tundi; 22.05.2020 kohtumääruse ja

dokumentidega tutvumine 0,2 tundi; 12.06.2020 hagiavaldusele vastuse koostamine 1,3 tundi

ja 17.06.2020 hagiavaldusele vastuse koostamine 1 tund.

33.

13.08.2021 ajaaruande kohaselt on esindajad teinud veel järgmisi toiminduid.

06.05.2020 töötaja e-kirjaga tutvumine 0,2 tundi (Alt); 10.05.2020 kohtu e-kirjaga tutvumine

0,1 tundi (Alt); 17.06.2020 menetluskulude nimekirja koostamine 0,9 tundi (Alt); 27.07.2020

töötaja vastuse analüüsimine 0,3 tundi (Ergma) ja 0,3 tundi (Alt); 05.11.2020 määrusega

tutvumine 0,2 tundi (Alt); 16.07.2021 määrusega tutvumine 0,3 tundi (Alt); 19.07.2021

toimikuga tutvumine 0,5 tundi (Alt); 26.07.2021 seisukoha koostamine 0,7 tundi (Alt);

10.08.2021 töötaja vastusega tutvumine 0,3 tundi (Alt); 13.08.2021 seisukoha koostamine 0,3

tundi (Alt) ja 13.08.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 0,4 tundi (Alt).

34. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab,

et kostja õigusabikulude hagejalt välja mõistmine ei ole taotletud mahus põhjendatud.

35. TvLS § 16 lg 2 kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud

TsMS seadustiku § 144 p 4 tähenduses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus

esindajatel kohtueelses menetluses töövaidluskomisjonis kokku 7,9 tundi (asjaoludega

tutvumine, suhtlus komisjoniga, kliendisuhtlus, materjalidega tutvumine, täiendava info

küsimine, vastuse koostamine, asjaolude analüüsimine, määruse ja otsusega tutvumine, otsuse

analüüsimine). Kuigi kohus peab kõiki kulukirjeid kostja huvide kaitsmise seisukohalt

põhjendatuks, ei ole põhjendatud neile kulunud aeg. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keeruka

vaidlusega, mis vajaks spetsiifilisi eriteadmisi. Kostja esitas kohtueelses menetluses ühe

vastuse, mis ei ole mahukas. Ka töövaidluskomisjonile esitatud hageja avaldus ja komisjoni

lahendid ei olnud mahukad ega keeruka sisuga. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus

esindajate kohtueelses menetluses tehtud toimingutele kulunud aega 4 tunnile.

36. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel lühikesed taotluse koostamisele

kokku 1,5 tundi (taotluse koostamine töövaidluse edasikaebamiseks, kohtule avalduse

koostamine, avalduse täiendamine ja edastamine). Arvestades menetlusdokumendi mahtu ja

asjaolu, et õiguslikud põhjendused seisnevad väljavõttes TvLS sätetest, ei kulu professionaalsel

esindajal menetlusdokumendi koostamisele ja esitamisele rohkem kui 45 minutit, s.o 0,75

tundi.

37. Kohus selgitab, et kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist

esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on

tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Arvestades

käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja asja keerukust, leiab kohus, et mitme esindaja kulude

hüvitamine ei ole põhjendatud. Kohus arvestab seetõttu kostja esindajate tehtud

menetlustoiminguid ühtse tervikuna ja jätab esindajate dubleerivad toimingud arvesse võtmata.

Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus esindajate 27.07.2020 töötaja vastuse analüüsimisele

kulunud aega ühekordselt.

38. Samuti vähendab kohus esindaja ajakulu 0,9 tundi 19.06.2020 menetluskulude

nimekirja koostamisele. Kohus leiab, arvestades menetluse seisu ja menetluses tehtud

toimingute hulka, samuti taotluse sisu, et menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu

on mitte enam kui 0,5 tundi. Muud lepinguliste esindajate kulud võtab kohus arvesse täies

ulatuses. Toimingud on olnud kliendi õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud

aeg mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii tsiviilasja mahu, keerukuse kui

esindajate kvalifikatsiooniga. Kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu

maakohtu menetluses on seega kokku 11,55 tundi (4 tundi + 0,75 tundi + 0,5 tundi + 0,2 tundi

+ 1,3 tundi + 1 tund + 0,5 tundi + 0,3 tundi + 0,2 tundi + 0,2 tundi + 0,1 tundi + 0,3 tundi + 0,5

tundi + 0,7 tundi + 0,3 tundi + 0,3 tundi + 0,4 tundi). Arvestades kostja lepinguliste esindajate

tunnihinda, on tema õigusabikulu kokku 1617 eurot (11,55 tundi × 140 eurot), millele lisandub

käibemaks.

39. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus

1940,40 eurot (1617 + 20%), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Sellises ulatuses

kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. Kostja taotlusel

tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik