3-20-2362/68 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Janar

Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2362

Haldusasi

Tänavapuhastuse

Aktsiaseltsi

kaebus

Kristiine

Linnaosa Valitsuse 08.10.2020 korralduse nr 1-7/14

tühistamiseks

osas,

millega

hankija

tunnistas

ühispakkujate KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ,

KESKKONNAHOOLDUSE OÜ ja RIAB Teedeehitus

osaühingu pakkumuse vastavaks ja edukaks, jättis nad

kõrvaldamata ning kvalifitseeris

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.01.2021 otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) Tänavapuhastuse Aktsiaselts,

volitatud esindajad vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper ja Toomas Laurits ning seaduslik esindaja Vello

Kink

Vastustaja (hankija) Tallinna linn, volitatud esindajad

vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Keidi Kõiv

Kolmandad

isikud

(ühispakkujad)

KESKKONNAHOOLDUS

EESTI

OÜ,

KESKKONNAHOOLDUSE OÜ ja RIAB Teedeehitus

osaühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristina

Laarmaa

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.01.2021 otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3.

3. Teha uus otsus, millega jätta Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kaebus rahuldamata.

4. Mõista Tänavapuhastuse Aktsiaseltsilt välja 8832,26 eurot Tallinna linna

menetluskulude katteks ja 13 925,60 eurot ühispakkujate KESKKONNAHOOLDUS

EESTI OÜ, KESKKONNAHOOLDUSE OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühingu

3-20-2362

2(23)

menetluskulude katteks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

hiljemalt

13.09.2021

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada

vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse

esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi

taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kristiine Linnaosa Valitsus viis läbi avatud hankemenetluse „Kristiine linnaosa

kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööd“ (viitenumber 224083). Riigihanke esemeks on

tänavapuhastus- ja tänavapühkimis-, lumekoristus- ja jääkoristus-, haljasalade istutus- ja

hooldus-, spordiväljakute hooldusteenused ning puude ja heki pügamine. Hankija korraldas

riigihanke pöördmenetlusena.

2. Tähtpäevaks

esitasid

pakkumuse

Eesti

Keskkonnateenused

AS,

Tallinna

Kommunaalteenused

OÜ,

Tänavapuhastuse

Aktsiaselts

(kaebaja),

ühispakkujad

KESKKONNAHOOLDUS

EESTI

OÜ

(Keskkonnahooldus

Eesti

OÜ),

KESKKONNAHOOLDUSE OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühing (kolmandad isikud) ning

ühispakkujad Osaühing Kesklinna Pargid ja Hong OÜ.

3. Kristiine Linnaosa vanem tunnistas 08.10.2020 korraldusega nr 1-7/14 Eesti

Keskkonnateenused AS, kaebaja, Tallinna Kommunaalteenused OÜ ja kolmandate isikute

pakkumused vastavaks (p 1); lükkas ühispakkujate OÜ Kesklinna Pargid ja Hong OÜ

pakkumuse tagasi (p 2); tunnistas kolmandate isikute pakkumuse edukaks, sest nende

ühispakkumus sai pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel kõige rohkem väärtuspunkte ja

oli kõige soodsam (p 3); jättis kolmandad isikud hankemenetlusest kõrvaldamata (p 4);

tunnistas kolmandad isikud kvalifitseerimistingimustele vastavaks (p 5).

4. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja

08.10.2020 korralduse peale osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja

edukaks, jäeti nad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Kaebaja esitas järgmised põhjendused:

1) riigihanke alusdokumendi (RHAD) p-d 5.3.2 ja 5.3.3 nägid ette ristsubsideerimise keelu,

mida kolmandate isikute pakkumus rikub;

2) kolmandatel isikutel puuduvad teenuse osutamiseks nõutud masinad ja seadmed või ei ole

nende kasutusse võtmise võimalus nõuetekohaselt tõendatud (vastuolu RHAD p-ga 5.7);

3) hankija ei ole teinud sisulisi arvutusi kontrollimaks, kas kolmandate isikute baasi asukohta

ja nende pakutud masinaid arvestades on võimalik libedustõrjet nõutud aja jooksul teha.

Kaebaja ligikaudsete arvutuste kohaselt ei ole kolmandate isikute pakutud masinatega võimalik

teha libedustõrjet kõigil hooldatavatel sõiduteedel ja parklates 8 h jooksul;

3-20-2362

3(23)

4) kolmandate isikute pakkumuse maksumus erineb teiste pakkumuste maksumustest

märkimisväärselt. Hankija pidanuks maksumuse põhjendatust kontrollima;

5) kolmandate isikute pakutud prügihunnikute likvideerimise ja äraveo ühikuhind ei kata

ladestustasu ning on kordades väiksem teiste pakkujate pakutud hindadest. Kolmandate isikute

pakutud hind prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamiseks ei kata tööde

omahinda;

6) kolmandate isikute pakutud hinnaga ei ole võimalik teha nõuetekohaselt talihooldustöid.

Hooldatavat pinda ning hooldussõidukite ja töötajate arvu arvestades kataks kolmandate isikute

pakutud hind küll miinimumpalga maksmisega kaasnevad kulud, kuid tegelikult kolmandad

isikud töötajatele miinimumpalka ei maksa. Ülejäävast summast ei ole aga võimalik katta veel

libedustõrjeks kasutatavate graniitsõelmete ja ülejäänud talihoolduse kulu;

7) kui kolmandad isikud on teinud pakkumuse 2016. a hinnataseme järgi, näitab see, et tegu on

põhjendamatult madala maksumusega. Praeguses hankes on hooldatavate objektide maht

suurem, kergliiklusteede lume- ja libedustõrje hooldustsükli aeg lühenenud, sõelmete kohta on

kehtestatud lisatingimused ning palgad on kolmandiku võrra kõrgemad;

8) kolmandate isikute põhjendused viitavad sellele, et teenust kavatsetakse osutada vastuolus

hankelepinguga. Kolmandad isikud plaanivad väidetavalt võimalikult suure osa jäätmetest üle

anda sorteerituna, kuid neil pole selleks jäätmeluba. Kolmandad isikud kavatsevad

piirkonnajuhid panna ka hooldustöid tegema, kuid sel juhul pole neil samal ajal võimalik täita

juhi ülesandeid. Kolmandad isikud kavatsevad tegutseda ka vastuolus hankelepingu p-

dega 7.1.1.2 (sõelmete nõutav kogus) ja 7.1.6.5 (teepinna niisutamiseks kasutatav aine).

5. Vastustaja taotles vaidlustuse rahuldamata jätmist järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja pole RHAD tingimusi vaidlustanud;

2) vastustajal ei tekkinud kahtlust pakkumuste nõuetele vastavuses. Kolmandatel isikutel on

olemas kõik RHAD lisas 4 nõutud masinad ja seadmed, need vastasid nõuetele ning nende

tehnilised näitajad olid kirjeldatud ja tõendatud. Kolmandad isikud esitasid masinate

nõuetekohased eelkokkulepped nende omandamiseks või kasutusse võtmiseks;

3) kaebaja arvutuskäigud kolmandate isikute puisturite töövõimekuse, laadimistsükli jõudluse,

ajakulu jne kohta on tõendamata. Sõit baasi kestab alla poole tunni ja vastustaja on pidanud

seda piisavaks;

4) kolmandate isikute pakkumuse ühikuhinnad vastasid RHAD p-dele 5.3.2 ja 5.3.3 ning need

ei kehtesta ristsubsideerimise keeldu. RHAD kohaselt pidid ühikuhinnad ja maksumus kogumis

sisaldama kõiki RHAD-s ning selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde

teostamiseks tehtavaid kulutusi;

5) vastustaja kontrollis kolmandate isikute pakkumuse maksumuse põhjendatust, küsis

kolmandatelt isikutelt selgitusi ja arvutusi ning hindas neid. Kolmandate isikute põhjendused

olid loogilised, kooskõlas teenuse osutamise kavaga, vastasid RHAD nõuetele ega olnud

meelevaldsed. Vastustaja oli veendunud, et hankelepingut on võimalik täita keskkonna- jm

õigusnorme eiramata. Puudub põhjus arvata, et kolmandad isikud esitasid alapakkumuse ja

esineb hankelepingu täitmata jätmise risk;

3-20-2362

4(23)

6) kolmandatel isikutel on võimalik soetada graniitsõelmeid soodsamalt teistelt Eestis või

väljaspool Eestit tegutsevatelt ettevõtjatelt;

7) vastustaja analüüsis kolmandate isikute pakkumust iga teenuse osas ja hindas pakkumust

tervikuna. Vastustajal ei ole kohustust ümber lükata kaebaja iga väidet kulude omahinna kohta,

sest põhjendamatult madala maksumuse väljaselgitamise metoodika valik on hankija otsustada.

Kõigi vastustaja jaoks küsitavusi tekitanud asjaolude kohta on vastustaja saanud kolmandatelt

isikutelt ammendavad vastused. Kaebaja peab tõendama, et sellise hinnaga ei ole võimalik

teenust osutada. Kuna kolmandate isikute pakutud hind on kehtivast lepingust 33% võrra

suurem, on usutav, et nad suudavad pakutud hinnaga tänavahooldustöid teostada.

Majandusprognoosid kinnitavad, et majandusolukord on ebastabiilne, kütuse hinnad ja

keskmine palk langevad ning ettevõtjate ootused kasumimarginaalile vähenevad. Seega teenuse

osutamisega seotud põhikulud lähiaastatel ei kasva. Samuti korrigeeritakse lepingu kehtivuse

vältel teenuse osutamise ühikuhindasid vastavalt tarbijahinnaindeksile. Kaebaja osutab

käesoleval ajal sarnastel tingimustel teenust Kristiine linnaosas võrreldava hinnaga ja lepingut

ei ole rikutud. Samuti ei ole ta kandnud majandusaasta aruandest nähtuvalt kahjumit;

8) protsentuaalselt võib tunduda, et parklate ja kõnniteede hooldusmaht on võrreldes eelneva

sarnase lepinguga oluliselt muutunud, kuid tegelikult on kasv olnud ebaoluline. Kuna põhirõhk

nii rahaliselt kui protsentuaalselt läheb tänavate (teede) koristamisse, kus vahe on ainult 3%, ei

mõjuta mõne kuluartikli tõus oluliselt lõppsummat. Vastustaja on hooldatavatele objektidele

määranud erinevad seisunditasemed, mis diferentseerivad erinevate alade osakaalu koguhinnas.

Seega vastustaja jaoks on nimetatud osas kulude kasv kolmandiku võrra märkimisväärne;

9) puhastusvaldkonnas on oluline keskmine palk, mis võib koroonaviirusest tingitud töötuse

kasvu arvestades väheneda. Samuti võivad muutuda töötajate senised ülesanded. Nt võidakse

piirkonnajuhtidele panna osaliselt ka muid ülesandeid. Tegemist on pakkuja sisemise

töökorraldusega. Kohustuste pahauskset täitmata jätmist ei saa eeldada.

6. Kolmandad isikud taotlesid vaidlustuse rahuldamata jätmist järgmistel põhjendustel:

1) RHAD ei sisalda kasutatava tehnika osas muid nõudeid kui vastavus lisale 4. RHAD ei

seadnud tehnika laiusele ega täismassile mingeid nõudeid. Kolmandad isikud nimetasid lisas 4

kõik masinad ja seadmed, mis on hankelepingu täitmiseks vajalikud. Kolmandate isikute

pakutud seadmetega on võimalik hankelepingut täita;

2) kolmandad isikud on toonud arvutused libedustõrje tööjõudluse kohta teenuse osutamise

kavas ja need kinnitavad, et hooldust on võimalik teha ettenähtud aja jooksul. Kolmandate

isikute pakkumuses märgitud teenuse osutamise keskusesse sõit võtab 20 minutit. Kristiine

linnaosas on võimalik avalikes parklates piiranguteta ja tasuta parkida, et vajadusel teostada

laadimist teenuse osutamise keskusega võrreldes lähemal. Ilmastikuolude jälgimise kaudu on

võimalik ette näha, millal oleks vajalik sõelmete laadimiseks vahendid tuua keskusest

hooldatavatele aladele lähemale. Puistematerjal tuuakse tööpiirkonda kalluritega ja laadimine

toimub laadurkopaga. Hooldusmasinatel eemaldatakse lumesahad, et kandevõime oleks suurem

ja saaks rohkem puistet puisturisse laadida;

3) RHAD-st ei tulene ristsubsideerimise keeldu;

4) vastustaja kontrollis kolmandate isikute pakkumust ja kolmandad isikud on esitanud

üksikasjalikud selgitused koos arvandmetega, mis veenavad, et pakkumuse kogumaksumus ei

ole põhjendamatult madal. Kaebaja etteheited seonduvad ühikuhindadega, mitte pakkumuse

maksumuse kui tervikuga. Pakkumuse maksumust ei saa pidada põhjendamatult madalaks

3-20-2362

5(23)

pelgalt seetõttu, et üks ühikuhind on kahtlaselt madal. Kuna hankeleping sõlmitakse 72 kuuks,

põhineb pakkumuse hinnastamine pakkujate prognoosil ja kalkuleeritud äririskil;

5) kaebaja on prügi ladestustasu arvutamisel lähtunud põhjendamatult eeldusest, et

prügihunniku arvestuslik erikaal on kindlasti vähemalt 0,4 t. Kolmandad isikud on lähtunud

mahukaalust 0,18 t/m3, võttes aluseks SEI juhendmaterjali jäätmete mahukaalu arvestamiseks.

Seega on õige arvestada ladestustasuks 12,69 eurot/m3 ja kolmandate isikute pakutud ühikuhind

võimaldab katta lisaks ladestustasule ka muid teenuse osutamise kulusid. Kolmandad isikud on

lähtunud hinnakalkulatsioonis ringmajanduse põhimõtetest, plaanides anda jäätmed üle

võimalikult suures osas sorteerituna, eraldades eelkõige inertsed jäätmed, mille üleandmine

sorteerituna jäätmete lõppkäitlejale on oluliselt soodsama hinnaga või tasuta. RHAD ei nõua,

et pakkujal peab pakkumuse esitamise hetkel olema jäätmeluba mh jäätmete sorteerimiseks.

Kolmandad isikud ei ole väitnud, et kavatsevad hankelepingut täita ilma vajalike lubadeta või

teostavad sorteerimist tingimata ise;

6) kaebaja leiab ekslikult, et prügikastide ja ekskremendikastide tühjendamine peab toimuma

eraldiseisvalt muudest haljastuse ja inventari hoolduse töödest. Kolmandad isikud on

prügikastide tühjenduse logistiliselt ühendanud haljastuse koristusringidega. Eluliselt toimubki

sama tehnikat ja tööjõudu kasutades nii haljastuse hooldus kui ka prügikastide ja

ekskremendikastide tühjendamine. Kulude kunstlik lahutamine ei ole põhjendatud;

7) kaebaja lähtub ebaõigest eeldusest, et käitlemisele suunatav prügikogus on vähemalt 6,3 t ja

seetõttu minimaalne jäätmete üleandmise kulu 444,15 eurot. Vastustaja ei ole määratlenud

eelduslikke prügikoguseid. Isegi kui reaalsed prügikogused peaksid olema eelduslikest

suuremad, on sellest tekkiv lisakulu sedavõrd marginaalne, et pakkumuse maksumuse arvelt on

võimalik katta see täiendav lisakulu. Kolmandate isikute pakutud tänavate hoolduse

kogumaksumus aastas on realistlik ja katab hankelepingu täitmise kulud. Kaebaja enda pakutud

haljastuse ja inventari hoolduse kogumaksumus on 4% kõrgem kolmandate isikute pakutust.

Kolmandate isikute pakutud hind on 2,5 korda kõrgem kui hetkel kehtivas lepingus;

8) praeguses majanduskeskkonnas ei ole usutav, et hankelepingu täitmise perioodil saaksid

teenuse osutamise kulud 30–50% ulatuses kasvada;

9) kaebaja arvutused tööjõukulude kohta ei ole õiged. Talviste hooldustööde nõuetekohane

täitmine on võimalik ka väiksema töötajate arvuga, kasutades summeeritud tööaega ja

valveaega ning tööjõurenti. Kolmandate isikute tööajagraafiku kohaselt on võimalik tagada ühe

mehhanismi töö 3 töötajaga. Kui hoolduse teostamiseks puudub vajadus, rakendatakse

valveaega ja töötaja peab vajaduse tekkimisel ilmuma tööandja kutse peale tööle. Ka

piirkonnajuhid võivad teostada lepingujärgseid hooldustöid. RHAD ei nõua, et hankelepingu

täitmiseks rakendatavale tööjõule tuleks maksta vähemalt keskmist palka;

10) kolmandad isikud on arvestanud talveperioodil kõnniteede libedustõrjele 35 hooldustsüklit

ja tänavatele 15 hooldustsüklit. Lisaks on tänavate libedustõrje teostamisel arvestatud teepinna

karestamisega. Kolmandate isikute pakutud talvise hoolduse maksumus katab nii tööjõukulud,

sõelmete kulud kui ka muud kulud;

11) kolmandate isikute kulud kevadkoristuse teostamisele sisalduvad talvise hoolduse

maksumuses. Teepinna niisutamine kõrvaltänavatel ei ole vajalik, sest need on väiksema

liikluskoormusega ja peentolmu teke on väiksem. Tõenäoline ei ole, et kaebaja kasutab

puhastusmasinate veesüsteemides soolalahuseid, millel on intensiivne korrosiooni tekitamise

omadus. Samuti on teada, et NaCl tolmu sidumise omadus on väga madal, mistõttu

3-20-2362

6(23)

tavapraktikas kasutatakse lühiajalise tolmu tekke vähendamiseks pühkimis- ja koristustööde

teostamisel vett ilma sooladeta. Hankelepingu kohaselt kasutatakse soolalahuseid vajadusel;

12) Eesti jäätmekäitluse koondtabelis olevaid andmeid kasutades võib järeldada, et

hankelepingu objektiks olevate tänavate pühkmete kogus on 42,44 t aastas ehk 3,53 t kuus,

millest ladustatakse prügilasse vaid 0,15 t kuus kuluga 35 eurot. Tegemist on ilmselgelt

marginaalse kuluartikliga;

13) kolmandate isikute pakkumuse maksumus on 33% kallim hetkel kehtivast lepingust.

Kolmandate isikute pakutud summa tänavate talvise ja suvise hoolduse osas on 50% kallim, kui

kaebaja ise 30.09.2020 seisuga sama teenust osutas. Vaidlusaluse hanke maht on hooldatavate

objektide lõikes suurenenud, kuid kogu hooldatava ala pindala arvestades on suurenemine

ebaolulise tähtsusega;

14) kolmandad isikud ei ole avaldanud, et kavatsevad soetada sõelmeid ettevõtjatelt, kellele

vastustaja viitas. Kolmandad isikud on vaidlustusmenetluses esitanud kinnituse isikult, kelle

hinnapakkumisest sõelmete osas on pakkumuse hinnastamisel lähtutud ja milles kinnitatakse

sõelmete kooskõla riigihanke tingimustega. Hankeleping ei kohusta kasutama libedustõrjeks

ainult sõelmeid, vaid lubatud on ka karestamine.

7. VAKO jättis 17.11.2020 otsusega nr 212-20/224083 vaidlustuse rahuldamata

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) RHAD-s ei ole kehtestatud ristsubsideerimise keeldu;

2) hankija sai kontrollida pakkumuse vastavust RHAD p-le 5.7 üksnes viisil, et kontrollis

pakkuja esitatud masinate ja seadmete vastavust lisas 4 kehtestatud seadmete loetelule ja

nõuetele ning samas positsioonis esitatud nõuetele. Kolmandate isikute pakkumuse lisas 4

esitatud masinad ja seadmed vastavad RHAD nõuetele ning kolmandad isikud on nende

kasutamise võimalust tõendanud;

3) kolmandate isikute pakkumus oli kõige madalama kogumaksumusega ja ka kõigi

hindamiskriteeriumide komponentide maksumused olid oluliselt madalamad pea kõigi teiste

pakkumuste vastavate komponentide maksumustest. Kuna hankes pole kehtestatud

ristsubsideerimise keeldu ühikuhindade vahel, ei saa pakkumuse maksumuse põhjendatuse

tuvastamisel olla määrav, kui teatav osa ühikuhindadest ei kata konkreetse töö tegemise kõiki

kulusid. Hankija hindas kolmandate isikute pakkumuse maksumust kontrollimenetluses ning

esitas põhjendused, mille alusel jõuti järeldusele, et pakkumuse maksumus ei ole

põhjendamatult madal. Hankija leidis, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus on tänavate

hooldustööde maksumuse osas 33% kõrgem seni kehtinud lepingute alusel nende tööde eest

makstavast tasust. Arvestades üldist majanduskeskkonda ja -prognoose, ei saa eeldada, et

lepingu täitmise perioodil kulud järsult kasvaksid, pigem on oodata tööjõu- jm kulude langust.

Hankija järeldus on põhimõtteliselt õige. Ta on järginud pakkumuse maksumuse kontrollimisel

menetlusnorme ega ole teinud ilmset kaalutlusviga;

4) kaebaja keskendub 12 ühikuhinna võimalikule mittevastavusele tööde omahinnale. Kaebajal

on tõendamiskoormus näitamaks, et pakutud hind on liiga madal. Kaebaja ei ole põhjendanud

ega

tõendanud,

et

kolmandate

isikute

pakkumuse

kogumaksumus

või

isegi

hindamiskriteeriumide

komponentide

maksumused

oleks

põhjendamatult

madalad.

Ühikuhindade põhjendatusele oleks asjakohane tugineda, kui ristsubsideerimine oleks keelatud.

3-20-2362

7(23)

8. Kaebaja nõudis halduskohtule esitatud kaebuses vastustaja 08.10.2020 korralduse

tühistamist osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja edukaks, jäeti

nad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Kaebaja jäi vaidlustusmenetluses esitatud väidete juurde.

Vastuseks VAKO-le märkis kaebaja, et ta põhjendas kolmandate isikute pakkumuse

maksumuse madalust piisavalt ja üksikasjalikumaks argumentatsiooniks polnud tal võimalust,

sest dokumendid on kaetud ärisaladusega. Vastustaja kontroll ei olnud terviklik, muu hulgas on

jäetud kontrollimata kolmandate isikute selgituste vastavus nende esitatud teenuse osutamise

kavale. Kaebaja palus kaasata eksperdi, kes tõendaks, et kolmandate isikute esitatud tehnikaga

ei ole võimalik teha libedustõrjet ohtlikes kohtades 4 h ja ülejäänud puhastuspiirkonnas 8 h

jooksul.

9. Vastustaja taotles kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde.

Eksperdi kaasamine ei ole vajalik ja see ainult pikendaks tarbetult menetluse kestust.

10. Kolmandad isikud taotlesid kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes varem esitatud

seisukohtade juurde. Eksperdi kaasamiseks puudub vajadus.

11. Tallinna Halduskohus jättis 15.01.2021 otsusega eksperdi kaasamise taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1), rahuldas kaebuse ja tühistas vaidlustatud korralduse osas,

millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja edukaks, jäeti nad kõrvaldamata

ja kvalifitseeriti (resolutsiooni p 2). Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu

2575 eurot ja õigusabikulud 10 444 eurot (resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult

järgmised põhjendused:

1) RHAD p-st 5.3.2 ei tulene hankesisest ristsubsideerimise keeldu. Piisab sellest, kui

ühikuhinnad kogumis katavad lepingu täitmise kulud;

2) pakkumus vastas RHAD p-le 5.7 ja selle alapunktidele. Kolmandad isikud on pakkumuse

lisas 4 toonud välja kogu minimaalselt vajamineva masinapargi ja lisanud pakkumusele nende

masinate/seadmete ostu-, müügi- või rendilepingud. Masinatele ei saa pakkumuste hindamise

käigus juurde mõelda tingimusi, mida RHAD-s ei olnud kehtestatud;

3) kolmandate isikute pakkumuses esitatud hooldusteenuse osutamise baas vastab RHAD p 5.6

nõuetele (puhastuspiirkonnast kuni 30-minutilise sõidu kaugusel);

4) kolmandate isikute pakutud masinatest võib piisata libedustõrje tegemiseks 8 h jooksul, kuid

tööjõukulude arvestamisel on tehtud ilmselgeid vigu, mis mõjutasid pakkumuse maksumust;

5) arvutuste kohaselt kulub sõidukil tänavate libedustõrjeks umbes 6 h. Arvutustes on tehtud

ilmne viga, kuna arvestatud ei ole puistematerjali juurdelaadimise ajakulu (edasi-tagasisõit

baasi vahel 5–12,5 h, laadimisaeg). Vastustaja ei ole kolmandate isikute pakkumust selles osas

kontrollinud ega pakkumuse tõsiseltvõetavuses kahelnud. Pakkumuses toodud hinnang, et

tänavate libedustõrjet on võimalik teha ühe masinaga vähem kui 8 h jooksul, on ilmselgelt vale.

Vaidlustusmenetluses esitasid kolmandad isikud tabelid, milles on kogu tänavate ja parklate

pindala jagatud viie masina vahel. Ka siin pole arvestatud sõelmete juurdelaadimise ajakuluga.

Usutav pole, et kolmandad isikud oleks pakkumuse esitamisel arvestanud sellega, et nad toovad

puistematerjali muude masinatega Kristiine linnaossa, et seda sealsetes parklates ümber

laadida. See väide esitati alles vaidlustusmenetluses, kuid eeldatavasti oleks sellele teenuse

osutamise kavas viidatud. Linna keskel elumajade läheduses asuvas parklas ei pruugi sõelmete

ümberlaadimine olla müra ja tolmu tõttu aktsepteeritav, samuti ei pruugi suured koormaautod

sinna mahtuda. Ka selle tegevuskava teostatavuse korral tulnuks lisaks arvestada

puistematerjali transpordimasinate edasi-tagasisõidu ajaga;

3-20-2362

8(23)

6) RHAD p 5.8 järgi tuleb alltöövõtu kasutamise korral esitada info alltöövõtja kohta

(riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 1). Kolmandad isikud märkisid pakkumuse lisas 3, et ei

plaani kasutada alltöövõtjaid. Teisalt on teenuse osutamise kava p-s 2.5 märgitud, et raskete

ilmastikuolude korral kasutatakse lisaks lisas 4 nimetatud tehnikale alltöövõtjate tehnikat.

Seega on pakkumus alltöövõtu osas vastuoluline. Vastustaja pole sellele tähelepanu pööranud;

7) vastustaja ei seadnud hankemenetluses kahtluse alla kolmandate isikute tänavate talvise

hooldusega seotud tööjõukulusid ega küsinud nende kohta selgitusi. Vaidlustusmenetluses

esitatud tööajagraafiku kohaselt on tänavate lume- ja libedustõrjeks planeeritud kolm marsruuti

ja igale marsruudile korraga üks tööline, töötajate vahetusi arvestades on igale marsruudile

arvestatud kolm töötajat (üks töötaja igal marsruudil on renditööline). Kui arvestada

vaidlustusmenetluses esitatud arvutusi, mille kohaselt tuleb kasutada korraga viit masinat,

eeldab see vähemalt viie töötaja üheaegset rakendamist, arvestamata puistematerjali

juurdetoovate masinate juhtidega. Veel lisandub kaks töötajat, kui kasutusele võetakse kaks

täiendavat masinat. Renditöötajate kasutamist teenuse osutamise kavas välja ei toodud, seega

on tegu tagantjärele otsitud väitega. Mehhanismijuhte pole võimalik vabast vahetusest tööle

rakendada, sest nad on just olnud 12 h vahetuses tööl. Isegi kui eeldada, et igal marsruudil

kasutatakse ühte renditöötajat, ei piisa sellest kõigi vajaminevate masinatega töötamiseks;

8) kõnniteede libedustõrje puhul ei ole arvestatud puistematerjali laadimiseks baasi ja

hoolduspiirkonna vahel sõitmise ajaga. Usutav on siiski, et see on nõutava 8 h jooksul võimalik.

See eeldab aga ühte täiendavat masinat ja töölist;

9) kolmandate isikute teenuse osutamise kava ei kinnita hilisemat väidet, et hooldusmasinate

juhtimisel kasutatakse ka kvaliteedijuhti või töödejuhatajat. Neil peaks selleks olema vastavad

oskused ja load. Teisalt ei saaks kvaliteedi eest vastutav isik ise töid tehes enda kontrollimisega

seotud ülesandeid täita;

10) kulude kalkulatsiooni kohaselt on talvise hoolduse hinna arvutamise aluseks

tööaeg 386,48 h kuus. Rakendades valmidust 24/7 ja arvestades teenuse osutamise kava järgset

normtundide arvu 176 h töötaja kohta, tähendab see, et kolmandad isikud on plaaninud kasutada

2,2 töötajat. Kui lähtuda sellest, et tänavahoolduse töötajaid võib vajaduse korral kasutada ka

haljastustöödel ja inventari hoolduses, siis nendeks töödeks arvestatuga kokku oleks tööajaks

655,36 h, s.o 3,72 töötajat. Sellest ilmselgelt ei piisa viie tänavate hooldusmasina ja ühe

kõnniteede hooldusmasina üheaegseks kasutamiseks (lisaks veel väidetavad sõelmete

transpordimasinad);

11) kolmandate isikute kulu sõelmetele ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks;

12) prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hind ei kata Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

AS segaolmejäätmete vastuvõtuhinda. Materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks seda hinda

kontrollinud;

13) prügi sorteerimiseks enne saaduste jäätmekäitlejale viimist pole jäätmeluba vaja;

14) kolmandad isikud pole prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamise tööde

omahinnas ilmseid vigu teinud. Seda kulu kaetakse ka haljastuse hoolduse kulude arvel;

15) puistematerjali koristamise kulu tulnuks arvata talviste hooldustööde jäätmekoguste ja

-kulude hulka. Vastustaja pole selle kulu puudumist tähele pannud. Ühe kuu arvestuslik kulu

7050 eurot on liiga suur summa, et sellega arvestamata jätmist võiks pidada väheoluliseks;

3-20-2362

9(23)

16) eeltoodud valekalkulatsioonid võisid põhjendada, miks oli kolmandate isikute pakkumuses

tänavate hooldustööde maksumus tunduvalt madalam kui teistes pakkumustes. Asjakohane

pole kasumist loobumise väide, sest maksumus pidi sisaldama kõiki teenuse osutamise kulusid.

Kolmandad isikud pole osutanud, et talviste hooldustöödega seoses kasutatakse hankesisest

ristsubsideerimist. Tegu ei ole ebaolulise ühikuhinnaga, mida saaks kerge vaevaga katta teiste

teenuste hindade arvel. Ka kolmandate isikute pakutud teised ühikuhinnad olid madalad.

Teenuse osutamise kavas oli nii masinate kui ka töötajate planeerimisel olulisi vigu, mis

pidanuks vastustajale arusaadavad olema, kuid on jäetud tähelepanuta. Olulisi vigu arvestades

esineb lepingu mittetäitmise risk. Kuigi hinda on põhjendatud sellega, et see on 33% suurem

kehtivas lepingus toodud hinnast, ei piisa sellest argumendist, kui vastustaja algatas maksumuse

põhjendatuse kontrolli.

12. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse resolutsiooni p-

d 2 ja 3 tühistada ning kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjustel:

1) halduskohtu otsus on õige osas, milles kohus järeldas, et hankes ei olnud ristsubsideerimise

keeldu ning pakkumus vastas tingimustele;

2) halduskohus pole otsuse p-des 29–39 teinud selget vahet, kas tegemist on pakkumuse

vastavuse või põhjendamatult madala maksumuse küsimusega. Pakkumuse vastavus ei seondu

põhjendamatult madala maksumusega. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse

tagasilükkamine on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu;

3) halduskohus tegi otsuse p-s 39 etteheite kolmanda isiku tehnikaühikute, teenuse osutamise

kava ja pakkumuse maksumuse vastavuse kohta. Nendel alustel ei saanud pakkumust tagasi

lükata. Kohtuotsuses pole esitatud viiteid selle kohta, millisele RHAD tingimusele pakkumus

ei vastanud. Otsusest pole võimalik aru saada, millisele vastavustingimusele pakkumus

libedustõrje osas ei vastanud. Kohus on ise loonud RHAD tingimused ja asunud neid sisustama.

RHAD p 5.7 ei sisalda kasutatavale tehnikale muid nõudeid kui need, mis on lisas 4.

Vastavustingimusi ei saa hiljem täiendada;

4) halduskohus käsitles tööjõu küsimust valesti. RHAD ei sea tingimusi töötajate arvule ega

juhist pakkumuse maksumuse hinnale. Hooldustöid on võimalik nõuetekohaselt teostada, kui

kasutatakse summeeritud tööaega, valveaega ja tööjõurenti. Ühe mehhanismi töö on võimalik

tagada kolme töötajaga. Tööajagraafikust nähtub, et töid teostatakse neli korda suurema

töötajate hulgaga. RHAD ei seadnud nõuet, et teenuse osutamise kavas oleks tulnud täpsustada

töötaja töötamist kas täistööajaga või kasutatakse renditööjõudu. Samuti ei tulnud tingimust

näidata piirkonnajuhi või kvaliteedijuhi kasutamist. Kohus hakkas hindama seatud tingimuste

täitmise võimalikkust, millega ületas oma volitusi. Hankijal on õigus otsustada, kas ta usaldab

pakkuja esitatud informatsiooni toote kohta või küsib täiendavaid tõendeid;

5) pakkumust ei saa edukaks tunnistada, kui hind on põhjendamatult madal (RHS § 115).

Vastustaja kontrollis kolmandate isikute pakkumuse maksumust ja järeldas, et see pole

põhjendamatult madal. Pakkumuse maksumus pole põhjendamatult madal seetõttu, et nt üks

ühikuhind on madal. Võimalikku kulu saab katta teise ühikuhinna arvelt. Hankeleping

sõlmitakse 72 kuuks ning pakkumus sisaldab prognoosi ja äririski. Kolmandate isikute

pakkumus oli 33% kallim tollel hetkel kehtinud lepingust. Kolmanda isiku pakutud summa

tänavate talvise ja suvise hoolduse osas on 50% kallim, kui seda kaebaja teeb 30. septembri

2020. a seisuga. Praeguses majanduskeskkonnas ei ole usutav, et teenuse kulud saaksid 30–

50% kasvada. Hankelepingu mittekohase täitmise riski ei esine. Kohtul on võimalik kontrollida

kolmanda isiku esitatud ärisaladusega seotud dokumente, milles selgitatakse pakkumuse

maksumuse kujunemist;

3-20-2362

10(23)

13. Kolmandad isikud taotlesid apellatsioonkaebuse rahuldamist järgmistel põhjendustel:

1) halduskohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon on vastuolus. Samuti pole kohus

võimaldanud esitada seisukohti;

2) halduskohus leidis, et kolmandate isikute pakkumus vastab RHAD p-le 5.7. Samas tunnistas

kohus vaidlustatud otsuse ka vastavuse osas kehtetuks. Halduskohus pole eristanud pakkumuse

vastavuse

kontrolli

pakkumuse

põhjendamatult

madala

maksumuse

kontrollist.

Vastavuskontrollis tuleb välja selgitada see, kas pakkumus vastab RHAD-le. Pakkumuse

maksumuse kontrollimisel hinnatakse seda, kas esines kaalutlusviga. Otsuse p-des 33 ja 34

hindas kohus pakkumuse vastavust, kuid ei toonud välja ühtegi tingimust, millele pakkumus ei

vastanud. RHAD ei nõudnud seda, et teenuse osutamise kavas oleks tulnud ära näidata

puistematerjali laadimise koht, libedustõrjeks kasutatavate masinate arv ja nende jõudlus,

täistööajaga töötajate kasutamise kohustus, renditööjõu ja osalise tööaja rakendamise või

kvaliteedijuhi ja töödejuhataja rakendamine hooldusmasinate juhtimisel. Kohus ei kontrollinud

mitte kaalutlusvigade olemasolu, vaid hakkas ise kaalutlusõigust teostama. Kohus võrdsustas

ekslikult hankelepingu projekti tingimused vastavustingimustega. RHAD ei sea tingimusi

libedustõrjeks kasutatavate masinate arvule ega jõudlusele. Ainsad tingimused olid märgitud

lisas 4, millele pakkumus ka vastas. RHAD ei seadnud tingimusi selle kohta, milline on

libedustõrjeks kasutatav minimaalne inimressurss, kas töötaja peab töötama täistööajaga või

võib rakendada ka renditööjõudu, osalist tööaega ja valveaega;

3) kohtuotsus on üllatuslik. Väidet, et pakkumus ei vastaks töötajate töö- ja puhkeaja nõuetele,

pole esitatud. Kui kohtul selline kahtlus tekkis, tulnuks anda võimalus esitada enda selgitused;

4) halduskohus eeldas valesti, et libedustõrjet tehakse ühe masinaga. Kavas on märgitud, et seda

tehakse vähemalt ühe masinaga. Paevälja 5 baasis pidi toimuma lisaks sõelmete ladustamisele

ka nende ümberlaadimine. Libedustõrjet on võimalik teostada u 6 tunniga, sh arvestades

sõelmete ümberlaadimise kulu. Kohus on ekslikult eeldanud, et sõelmete ümberlaadimine

toimub hooldusbaasis. See toimub hoolduspiirkonna lähimas parklas. Kolmas isik on varem

juhtinud tähelepanu, et parklas on teine libedustõrjet mitteteostav masin, millel on sõelmed.

Puisturitele toovad vajadusel teised masinad parklatesse sõelmeid. Töö toimub paralleelselt.

RHAD ei nõudnud, et teenuse osutamise kavas tulnuks ära näidata parklad, kus sõelmeid ümber

laaditakse. Selline tegevus pole keelatud. Libedustõrje ei pea toimuma kas üksnes sõelmeid

kasutades või üksnes karestades. Libedustõrjeks kasutatavate masinate jõudlus ja

hooldustsükkel väljuvad pakkumuse põhjendatud madala maksumuse ning vastavustingimuste

kontrolliesemetest;

5) kohus leidis ekslikult, et kolmandad isikud on libedustõrjet plaaninud teostada kas 2,2 või

3,72 töötajaga. Kohtu seisukoht on ekslik, et selleks peab olema 5 täistööajaga töötajat. RHAD

ei sea töötajate arvule, tööajakulule ega tööajale nõudeid. Kohus jättis arvestamata kolmandate

isikute 26.10.2020 seisukohtade lisa 19, milles oli kajastatud valveaeg ja renditööjõud. Kohtu

seisukoht, et töödejuhatajat ja kvaliteedijuhti ei saa hooldustöödel kasutada, ei ole põhjendatud.

Pärast halduskohtu otsuse tegemist selgitasid kolmandad isikud vastustaja nõudmisel seda,

kuidas inimressurssi kasutatakse. Kohtu järeldus ei ole õige, et libedustõrje teostamiseks oleks

kolmandad isikud arvestanud tööajakulu 386,48 h kuus. See arv tähendas seda, et pakkumuse

maksumuse vormi ridadel libedustõrje kohta on libedustõrje maksumuse koosseisus arvestatud

selline tööajakulu. Kohus pole analüüsinud pakkumuse maksumust, vaid analüüsinud üksnes

ühe segmendi kulu. Töö- ja puhkeajanormide järgimine ei ole pakkumuse vastavuse küsimus.

RHAD ei sea nõudeid minimaalsele tööajale;

6) prügihunnikute likvideerimise ja prügikoguste kajastamise osas on kohtuotsus vastuoluline.

3-20-2362

11(23)

14. Kaebaja taotles apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist järgmistel põhjendustel:

1) kolmandate isikute pakkumuse maksumus ei vasta RHAD-le ja see on põhjendamatult

madala maksumusega. Kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumus on keskmisest 46%

madalam;

2) RHAD p 5.3.2 sätestab nii hankesisese kui ka -välise ristsubsideerimise keelu. Halduskohus

tõi välja selle, et pakkumus ei vasta RHAD p-le 5.3.2. Pakkumus tuli tagasi lükata RHS § 115

lg 8 alusel;

3) pakkumuse maksumuse põhjendatust sai kontrollida üksnes seeläbi, et hinnati vastavus- ja

hankelepingu tingimusi;

4) hankija sisustab RHAD tingimusi vastuolus selle eesmärgiga. Hankelepingu tingimuste

täitmiseks vajalikud ressursid määras suures osas kindlaks pakkuja. Pakutava teenuse tulemus

peab olema ühesugune. RHAD p 5.7 nõude täitmist saab kontrollida koos p-dega 5.4–5.4.8,

5.5–5.5.2 ja 5.6. Ebaloogiline oleks see, kui pakkumus tuleks vastavaks tunnistada põhjusel, et

see vastab RHAD lisa 4 tingimustele, kuid teenuse osutamise kava sisaldaks teistsugust tehnikat

ja hooldustsüklit. Teenuse osutamise kava peab vastama hankelepingu nõuetele (RHAD p 5.4).

Teenuse osutamise kava ei olnud formaalne dokument;

5) halduskohus ei tuvastanud seda, et pakkumus ei ole RHAD-le vastav, vaid ta tuvastas, et

pakkumuses ei ole arvestatud kõigi teenuse osutamise tingimuste ja nende täitmiseks vajalike

kuludega. Teenuse osutamise kava pidi sisaldama kasutatava tehnika arvu, tootlikkust ja

rakendamise asjaolusid (RHAD p 5.4.2). Halduskohus leidis, et kolmandate isikute teenuse

kavas kajastatud arvutuskäik oli vale. Kolmandate isikute teenuse kavas töökorralduse protsessi

ei kirjeldata, nt seda, et avalikes parklates laaditakse sõelmeid (RHAD p 5.4.8). Kolmandad

isikud ei saa hooldussõidukite puisteseadmete laadimiseks lisa 4 positsioonidel 11 ja 12 toodud

kallureid kasutada, kuna nad peavad samal ajal nendega lund vedama. Kuna kolmandad isikud

ei ole esitanud lisas 4 täiendavaid veokeid ega laadurkoppa, ei ole kontrollitav nende

kasutamisega seotud kulude arvesse võtmine. Kolmandad isikud pole pakkumuses arvestanud

kõigi kuludega ja hankijal ei ole täielikku vabadust usaldada pakkuja kinnitust. Jäärulliga

varustatud hooldussõiduk on väiksema jõudlusega kui puisteseadmega varustatud

hooldussõiduk. Kolmandate isikute meeskonnas on 12 töötajat. Ühe hooldussõiduki

meeskonnas peab olema minimaalselt neli töötajat. Summeeritud tööaja arvestus ei muuda

tulemust, sest muutub ainult ajavahemik, mille jooksul korraga tööl ollakse. Keskmine

tööajanorm 176 tundi kuus ei muutu. Kui kolmandatel isikutel on 12 töötajat, ei saa nad järgida

töölepingu seaduse (TLS) sätteid ja pakkumus tuleb tagasi lükata. Kolmandate isikute

meeskond on korraga ühe hooldustsükli nõuete täitmisega hõivatud. Nõuded töötaja

koormusele ja töögraafikule tulevad RHS § 115 lg-st 9. Kolmandate isikute pakkumus ei vasta

vaide- ja kohtumenetluses esitatud lisapõhjendustest tulenevalt RHAD p-le 2.5, mille kohaselt

peab pakkuja ise teostama piirkonna tänavate talihooldustööd (RHS § 103 lg 7). Kolmandad

isikud selgitasid, et nad kasutavad alltöövõttu. Hankija ega VAKO ei kontrollinud kolmandate

isikute pakkumuse maksumust. Viimati märgitut tegi halduskohus. Kaebaja ei pidanud esitama

tõendeid selle kohta, et kolmandate isikute pakkumus on alla hinnapiiri, millest tulenevalt pole

võimalik teenust osutada. Võrdlus varasema hankelepinguga pole kohane, kuna asjaolud on

muutunud;

6) RHAD p 5.3.2 sätestab ristsubsideerimise keelu ja pakkumus tuleb sellel alusel tagasi lükata;

7) hankija pole kontrollinud kolmandate isikute RHAD lisas 4 loetletud tehnika sobivust ja

piisavust ega nende vastavust RHAD p-le 5.7;

3-20-2362

12(23)

8) jäätmete sorteerimiseks on tarvis keskkonnaluba. Kolmandatel isikutel on keskkonnaluba

üksnes olmejäätmete ja tavajäätmete veoks. Tegemist oleks keskkonnanõuete rikkumisega

RHS § 115 lg 9 mõttes. Kui nad kavatsesid teenuse sisse osta, oleksid pidanud nad seda

hankijale selgitama;

9) jäärulliga ei saa teha tavapärast vajalikku libedustõrjet. Jäärulli saab kasutada erandolukorras

(hankelepingu projekt, p 7.1.2.4);

10) kolmandad isikud ei kavatse teepinda niisutada hankelepingu projekti p 7.1.6.5 nõuete

kohaselt. Kolmas isik kasutab vett ilma sooladeta. Soolad on lisakulu;

11) apellatsioonkaebusele esitatud kolmanda isiku selgitused ja vastusele lisatud selgitused

tuleb jätta tähelepanuta. Hankija pole neid otsuse tegemise aluseks võtnud.

15. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.03.2021 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse

rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kohus jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning

mõistis temalt vastustaja kasuks välja riigilõivu ja kolmandate isikute kasuks õigusabikulud

(p 2). Ringkonnakohtu hinnangul leidis vastustaja õiguspäraselt, et kolmandate isikute

pakkumus vastas RHAD tingimustele ning kolmandate isikute selgitusi arvestades puudub alus

arvata, et nende pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega.

16. Riigikohus rahuldas 07.06.2021 otsusega kaebaja kassatsioonkaebus osaliselt, tühistas

ringkonnakohtu 15.03.2021 otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saatis asja ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks koos järgmiste juhistega:

1) hankija on õiguspäraselt leidnud, et kolmandate isikute pakkumus vastas RHAD tingimustele

(p-d 20–24). RHAD p 5.3.2 ei kehtesta ristsubsideerimise keeldu. Kolmandate isikute

pakkumus vastab RHAD p-le 5.7. Teenuse osutamise kava vastas RHAD p 5.4 nõuetele.

Kolmandate isikute hilisemad selgitused ei muuda pakkumust mittevastavaks RHAD p-le 5.4,

kuid hilisemate selgituste kooskõla teenuse osutamise kavas märgituga saab võtta arvesse

selgituste tõsiseltvõetavuse ja usutavuse hindamisel. RHAD p 2.5 tingimused on täidetud;

2) ringkonnakohtul tulnuks kolmandate isikute pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse

hindamisel lähtuda n-ö ratsionaalsuse, mitte ilmselguse testist (p-d 25, 26);

3) nõustuda saab järgmiste ringkonnakohtu seisukohtadega kolmandate isikute pakkumuse

maksumuse küsimustes: sõelmete kulu; prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hind;

prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamise kulu; puistematerjali kokkukogumise

kulu; kevadkoristusel teede niisutamise kulu. Riigikohus täpsustas kohtute seisukohti seoses

jäätmete eelsorteerimisega enne nende vedamist kogumiskohta, kuid nõustus, et puudub

keskkonnaõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise oht (p 27);

4) halduskohus tõi ühe olulise puudusena kolmandate isikute kalkulatsioonides esile selle, et

teenuse osutamise kavas ei olnud arvestatud libedustõrje ajakulu hulka aega, mis kulub puisturi

killustikuga laadimisele ja laadimiskohta (tugibaasi) sõitmisele. Kolmandad isikud on väitnud,

et neil ei ole kavas lasta puisturil tugibaasis laadimas käia, vaid killustik tuuakse muude

masinatega kohale ja laaditakse ümber Kristiine linnaosa avalikes parklates. Masinate laadimise

aeg on hiljem esitatud arvutustes hooldusmarsruudi läbimise ajale lisatud. Halduskohus pidas

eeltoodud teenuse osutamise viisi teostamatuks seetõttu, et sõelmete ümberlaadimine linna

keskel elumajade läheduses asuvas parklas võib olla müra ja tolmu tõttu mitteaktsepteeritav

ning parklate mõõtmeid arvestades keerukas. Vastustaja seevastu on pidanud sellist

3-20-2362

13(23)

laadimisviisi lubatavaks ja ei ole selle teostatavuses kahelnud. Kuna kaebaja pole näidanud

õhukvaliteedi piirnormide rikkumise ohtu sellise laadimisviisi korral, ei ole kohtul tingimata

vaja selles küsimuses hankija hindamisruumi sekkuda. Kuna halduskohus oli küsimust juba

analüüsinud, tulnuks ringkonnakohtul halduskohtuga mittenõustumist põhjendada (p 29.1);

5) ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses esitatud selgitustest ei nähtu, kas kolmandad

isikud

on

tööjõukulude

arvestuses

raskete

ilmastikuolude

korral

(08.02.2021

menetlusdokumendi lisas esitatud graafik 1) lisaks libedustõrjega hõivatud masinate juhtidele

arvestanud ka sõelmete transpordimasinate juhtidega. Isegi kui hinnang sellele, kui palju

raskete ilmastikuoludega päevi keskmiselt talve jooksul esineb, on suures osas prognoos, on

kolmandad isikud oma prognoosist lähtudes koostanud konkreetsed arvutused, kus graafikuid 1

(rasked ilmastikuolud) ja 2 (pehmed ilmastikuolud) aluseks võttes on välja arvutatud keskmised

tööjõukulud (graafik 3). Kui prognoosi põhjal keskmise arvutamisel aluseks võetud

graafikutes 1 ja 2 esitatud lähteandmed tööjõukulude kohta on ekslikud, ei saa ka lõpptulemus

olla õige. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul asja uuel arutamisel kontrollida, kas kolmandad isikud

on pakkumust tehes nende kuludega arvestanud. Hoolimata ühikuhindadevahelise

ristsubsideerimise võimalikkusest praegusel hankel ei piisa võimaliku valekalkulatsiooni

õigustamiseks üldsõnalisest viitest sellele, et hankelepingu täitmiseks vajalikke tööjõukulusid

on lubatud kajastada mis tahes pakkumuse maksumuse vormi real. Kolmandatel isikutel tuleb

konkreetselt ära näidata, millise rea arvel kavatsetakse võimalikud talihoolduse tööjõukulude

arvestuses kajastamata kulud katta, ning väide peab olema realistlik, arvestades vastava teenuse

enda osutamise kulusid (p 29.2);

6) täiendavalt tuleb kontrollida kaebaja väidet, et kolmandate isikute talihoolduse tööjõukulude

arvestusest võib nähtuda tööõiguse sätete eiramine. TLS § 51 lg 1 nõuab töötajale 24-tunnise

ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja ja TLS § 52 lg 2 töötajale

summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tunni

pikkuse järjestikuse puhkeaja tagamist. Seejuures ei ole lubatud teha erisust valveaja korral: ka

valveaja kohaldamisel tuleb töötajale tagada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise

võimalus (TLS § 48 lg 2). Usutavaks võib pidada kolmandate isikute selgitust, et graafikutes 1

ja 3 kajastatud renditöötajate puhul ei pruugi olla igas vahetuses tegemist samade füüsiliste

isikutega, mistõttu graafikutest ei saa tingimata järeldada, et renditöötajate puhul eiratakse

eeltoodud tööõiguse norme. Kaebaja on aga õigesti tähelepanu juhtinud asjaolule, et

graafikust 2 ei nähtu 36-tunnise järjestikuse puhkeaja tagamist Keskkonnahooldus Eesti OÜ

enda töötajatele. Asjakohane ei ole väide, et graafikus on käsitletud „kuni“ 8- või 12-tunniseid

vahetusi ja tegelikkuses võib sõltuvalt ilmastikuoludest piisata lühemast tööajast. Graafik 2

käsitleb kolmandate isikute selgituste kohaselt tööjõukulu kõige pehmemate ilmastikuolude

korral, kusjuures graafiku järgi peavad need juhid ka sel juhul olema 24/7 valmisolekus

(kolmandate isikute vastuse lk 2, dtl 1526). Arvestades, et graafikus 2 on enamiku 12-tunniste

ajavahemike puhul kajastatud korraga ainult ühe töötaja tööl- või valvesolekut, ei ole nende

ajavahemike lühendamine mõeldav, sest vastasel korral ei oleks 24/7 valmisolek tagatud.

Kolmandatel isikutel tuleb asja uuel läbivaatamisel konkreetselt selgitada ning vastustajal ja

ringkonnakohtul hinnata, kas kolmandate isikute pakkumuse madal maksumus on tingitud

tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest (p 30).

MENETLUSOSALISTE

SEISUKOHAD

ASJA

UUEL

LÄBIVAATAMISEL

RINGKONNAKOHTUS

17. Kolmandad isikud paluvad vastustaja apellatsioonkaebus rahuldada ja selgitavad

vastuseks Riigikohtu seisukohtadele järgmist:

3-20-2362

14(23)

1) 08.02.2021 esitatud graafiku 1 ridadel „abimasin“ kajastub ka sõelmeid transportivate

töötajate tööaeg;

2) Riigikohus on ekslikult mõistnud graafikute 1, 2 ja 3 vahelisi seoseid. Graafik 3 ei ole

koostatud graafikute 1 ja 2 alusel. Kolmandad isikud selgitasid hankijale 25.01.2021, et

graafikud 1 ja 2 on ekstreemseid olusid iseloomustavad näidisgraafikud (graafik 1 kajastab väga

raskeid talveolusid, mida esineb paar päeva aastas või mõnel aastal üldse mitte; graafik 2 aga

sooja ilma talvel, mil puudub vajadus teostada lume- ja libedustõrjet). Pakkumuses on talviste

hoolduste tööjõukulu arvestatud graafiku 3 alusel, mis ei lähtu graafikute 1 ja 2 keskmisest,

vaid kolmandate isikute kogemusest sarnastel objektidel (see on eeldatav statistiline keskmine

töönädala graafik). Seega – isegi kui graafikutes 1 või 2 on tööaja arvestuses puudusi, ei tähenda

see automaatselt puudusi graafikus 3;

3) lume- ja libedustõrje tööjõukulu (vormi 2_1 read 1.1–1.5) on vajadusel ristsubsideeritav

haljastute talvise hoolduse (vormi 2_1 read 3.1–3.4) arvel. Kolmandad isikud selgitasid

08.02.2021, et talvise hoolduse tööjõukulud moodustavad terviku ja pole põhjust lähtuda

üksnes libedustõrje kulureal näidatud tööajast (386,48 tundi), nagu tegi halduskohus, vaid

talvise hoolduse tööjõukulust tervikuna. Vastavad selgitused esitasid kolmandad isikud ka

25.01.2021 hankijale;

4) kolmandate isikute selgitused talihoolduse tööjõukulude kohta on realistlikud ainuüksi

seetõttu, et haljastuse ja inventari hoolduse aastane kulu on u 2,5 korda suurem kui eelnevaks

perioodiks sõlmitud lepingu aastane maksumus. Pakkumuses pakutud talvise hoolduse (vormi

2_1 rida 1.9) ja suvise hoolduse (vormi 2_1 rida 2.6) summa ehk tänavate hoolduse aastaringse

teenuse osutamise maksumus on u 50% kallim kui summa, millega kaebaja 30.09.2020 seisuga

samasugust teenust osutas. Lisaks pakkus kaebaja ise 2020. a novembris ja detsembris tänavate

talvist hooldust jätkuvalt oluliselt madalama hinnaga kui kolmas isik. Kaebaja on vaidlustuses

möönnud, et talvise hoolduse teostamiseks ka 18 töötaja rakendamisel minimaalselt

kohustusliku tööjõukulu (14 065 eurot kuus) katmine on kolmandate isikute pakutud talvise

hoolduse ühikuhinnaga võimalik. Hankelepingu täitmisel ei pea rakendama täistööajaga

töötajaid ning kolmandad isikud on selgitanud, et kavatsevad kasutada ka osalise tööajaga

töötajaid ja renditööjõudu. Haljastute talvise hoolduse maksumuses arvestatud 208,55

töötunnist jääb üle piisavalt ressurssi, et vajadusel ristsubsideerida ka libedustõrje tööjõukulu;

5) asjakohane pole Riigikohtu etteheide, et graafikust 2 ei nähtu 36-tunnist puhkeaega

kolmandate isikute töötajatele, arvestades nõuet tagada valmisolek 24/7. Graafik 2 kajastab

ilmastikutingimusi, kus lume- ja libedustõrje vajadus sooja ilma tõttu ilmselgelt puudub. Kui

temperatuur langeb, ei rakendata hüpoteetilist graafikut 2, vaid graafikut 3. Kolmandad isikud

on varem selgitanud, et graafikus 2 esitatud „kastikesed“ on paindlikud ja igale töötajale on

tagatud vähemalt 36-tunnine järjestikune puhkeaeg. Riigikohtul ei olnud etteheiteid töö- ja

puhkeaja arvestusele graafikus 3. Riigihanke olemuseks on ilmastikust sõltuva teenuse

osutamine, mille täpne ennustamine pakkumise esitamise hetkel ei ole objektiivselt võimalik.

Seetõttu ei saa hankemenetluses esitada ammendavaid tööajagraafikuid, vaid tegemist saab olla

hüpoteetilisi olukordi käsitavate hüpoteetiliste graafikutega. Teenuse osutamine sõltub

ilmastikust tingitud riskide realiseerumisest.

18. Vastustaja jäi kolmandate isikute täiendavaid selgitusi arvestades seisukohale, et nende

pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega ning palus apellatsioonkaebus

rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.

19. Kaebaja jäi seisukohale, et kolmandate isikute pakkumus on põhjendamatult madala

maksumusega ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3-20-2362

15(23)

1) kolmandad isikud ei ole arvestanud sõelmete veoks vajalike tööjõukuludega. Võttes arvesse

hankelepingust tulenevaid kohustusi, vaidlustusmenetluses esitatud tabeleid ja teenuse

osutamise kava, saab järeldada, et graafikus 1 on rasketes ilmastikuoludes teenuse osutamiseks

nõutud traktorid, mitte n-ö tavaolukorras sõelmete transpordiks kasutatavad veokid. Kui ridadel

„abimasin“ oleks mõeldud sõelmete kohaletoomiseks kasutatavaid veokeid, oleks

tööjõukuludes arvestamata RHAD lisa 4 real 18 toodud traktorite juhtide tööjõukulud. Rasketes

ilmastikuoludes peavad sõelmeid transportivad veokid ja lisatehnika töötama samaaegselt ning

pole võimalik, et sama töötaja juhib nii veokit kui traktorit. Seda, et real „abimasin“ ei ole

toodud veokijuhtide tööajakulu, osutab ka graafik 3, mille järgi on abimasinaid opereerivate

renditöötajate tööajakulu kokku 8 tundi nädalas ehk 32 tundi kuus. Selle ajaga ei ole võimalik

varustada kõiki töös olevaid hooldussõidukeid. Hankija ei saanud enda arvutuste aluseks võtta

veokijuhtide tööaega, sest see asjaolu selgus alles vaidlustusmenetluses. Hankijal puudub endal

kogemus, et tööjõukulude arvestamist ratsionaalselt kontrollida. Hankelepingu p 6.2.1 järgi

tuleb teenuse osutamine tagada 24/7. Keskmiselt on kuus 720 tundi, mistõttu ei ole 655,36

töötundi talvel nõuetekohase teenuse osutamiseks piisav. Hankija pole arvestanud ka sellega,

et kolmandate isikute selgitused on kohtumenetluse käigus muutunud. Näiteks kolmandate

isikute vaidlustusmenetluses esitatud tabeli B kohaselt on hoolduspiirkond jaotatud 5 masina

vahel ja igal masinal kulub selle läbimiseks üle 6 tunni. 08.02.2021 ringkonnakohtule esitatud

graafikus ei ole arvestatud, et hoolduspiirkonda teenindatakse 5 masinaga, mis on aga vastuolus

hankelepingu tingimustega. Teenuse osutamise kavas tuli esitada tugipunktide toetus teenuse

osutamiseks, kuid kolmandate isikute kavast ei nähtu sõelmete ümberlaadimist avalikes

parklates. See viitab kolmandate isikute selgituste ebausaldusväärsusele. Halduskohus leidis ka

õigesti, et kolmandate isikute töökorraldus, mis puudutab libedustõrjeks kasutatava

puistematerjali ümberlaadimist parklates, on ebarealistlik;

2) kolmandate isikute graafikud on meelevaldsed ja ei nähtu, millised arvutused olid nende

koostamise aluseks. Need ei saa lähtuda ainult kolmandate isikute „parimast teadmisest ja

eelnevast kogemusest“. Põhjendus, et graafikul 3 puudub seos graafikutega 1 ja 2, on

tagantjärele otsitud ning sel juhul jääb arusaamatuks, mis on üldse graafikute 1 ja 2 mõte;

3) kolmandate isikute graafikutes ei ole arvestatud talveperioodil täiendavalt vajalike töötajate

kuludega. Ükski graafik ei käsitle 1 tänavahooldustööde kvaliteedi eest vastutavat isikut

(RHAD p 5.5.1), 2 hooldustööde juhti (RHAD p 5.5.3) ja teenuse osutamise keskuses 24/7

valve- ja dispetšerteenusega seotud töötajaid (RHAD p 5.6). Neid ülesandeid ei saa täita isik,

kes teeb ise parasjagu libedustõrjet konkreetses hoolduspiirkonna osas;

4) kolmandate isikute väited ristsubsideerimise kohta on ebarealistlikud, sest nad pole ära

näidanud, et viidatud ühikuhinnad katavad ära konkreetsete tööde tegemise kulud ning sellest

jääb üle piisav rahaline varu, et katta ka sõidu- ja kõnniteede ning parklate talihoolduse

tööjõukulud. Ainuke reaalne summa oleks real „muud kulud ja kasum“, kuid selle summa on

üksnes 704,07 eurot ehk vähem kui ühe miinimumpalgaga täistööajaga töötaja palgakulu.

Tööjõukulude piisavuse arvestuses puudub sisuline vahe, kas arvestada 1 täistööajaga või 3 1/3

tööajaga töötajat või kas kasutatakse enda töötajaid või renditööjõudu, sest kõigile tuleb maksta

vähemalt ettenähtud miinimumtasu. Kolmandate isikute väide, et neil jääb haljastute

talihoolduse kuludest igas kuus üle 95,09 tundi, on ebarealistlik. Haljastute hooldus ei hõlma

üksnes nende „läbijalutamist“ ning haljastud paiknevad hajutatult üle terve linnaosa, mistõttu

tuleb arvestada ka nende vahelise liikumise ajaga. Mis puudutab tööjõu vaatlemist „ühtse

tervikuna“, siis on ebamõistlik eeldada, et kalli hooldussõiduki juhtimiseks pädev isik on valmis

ka parkides ringi kõndima ja käsitsi prügi kilekottidesse korjama. Kalkulatsioonide

realistlikkust ei saa põhjendada ka sellega, et pakkumuse hind oli varasematest hangetest

kõrgem, sest hangete tingimused on erinevad;

3-20-2362

16(23)

5) kolmandate isikute tööajagraafikud on vastuolus TLS-ga. Kolmandad isikud ei ole ära

näidanud, millist hulka renditöötajaid nad plaanivad kasutada. Tööajanorme tuleb täita kõigi

ilmastikuolude puhul. Riigikohtu kahtlusi ei ole ümber lükatud. Kolmandad isikud kas ei taga

24/7 valmisolekut või rikuvad mõne töötaja puhul tööajanorme. Valmisolek tähendab, et ka

siis, kui pole vaja teenust osutada, peavad olema valves töötajad, kes saavad vajadusel kohe

tööle tulla. Asjakohatu on selgitus graafikute „paindlikust“ olemusest. Tööajagraafikuid ei ole

võimalik pidevalt ja kiirelt muuta ning on ebarealistlik, et leitakse töötajad, kes oleksid sellega

nõus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

20. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu 15.03.2021 otsuse järeldusega, et kolmandate isikute

pakkumus vastas RHAD tingimustele. Menetlusosalised ei ole esitanud pakkumuse vastavuse

kohta asja uuel arutamisel ringkonnakohtus täiendavaid seisukohti ega tõendeid. Seetõttu

ringkonnakohus sellel küsimusel täiendavalt ei peatu, vaid jääb oma varasemate seisukohtade

juurde.

II

21. Vaidlus jätkub selle üle, kas kolmandate isikute pakkumus on põhjendamatult madala

maksumusega ja tulnuks seetõttu RHS § 115 lg-te 8 või 9 alusel tagasi lükata.

22. Riigikohus selgitas (otsuse p 25), et RHS § 115 lg 8 ega 9 ei anna hankijale kaalutlusõigust

pakkumuse tagasilükkamise üle otsustamisel, kui ta tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult

madala maksumusega. RHS § 115 lg 8 kohaldamisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõiste

„põhjendamatult madal maksumus“. Isegi kui pakkumuse maksumus on sedavõrd madal, et see

tekitab kahtluse, millest ajendatuna hankija peab vajalikuks pakkumuse maksumust kontrollida

(RHS § 115 lg 1), võib ta jätta pakkumuse tagasi lükkamata, kui ta peab pakkumuse maksumust

pakkuja selgitustest lähtudes realistlikuks. Pakkumus tuleb aga tagasi lükata, kui tuvastatakse

mõni RHS § 115 lg-s 9 nimetatud asjaolu. Samuti on pakkumuse tagasilükkamine vajalik

näiteks siis, kui esineb tõsine oht, et leping jääb täitmata; kui pakkuja suudab lepingut täita vaid

õigusrikkumise teel saadud eelise tõttu; kui selle aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või

kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus ebaseadusliku muutmise abil tõsta; kui tegu

on ilmse konkurentsi kahjustamise katsega.

23. Ringkonnakohus leidis 15.03.2021 otsuses, et kolmandate isikute pakkumust ei anna alust

pidada põhjendamatult madalaks kaebaja väited, mis puudutavad sõelmete kulu,

prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hinda, prügikastide ja koerte ekskremendikastide

tühjendamise kulu, puistematerjali kokkukogumise kulu ja kevadkoristusel teede niisutamise

kulu. Riigikohus nõustus selles osas ringkonnakohtu põhjendustega (otsuse p 27). Riigikohus

täpsustas ringkonnakohtu seisukohti seoses jäätmete eelsorteerimisega enne nende vedamist

kogumiskohta, kuid leidis kokkuvõttes samamoodi kui ringkonnakohus, et puudub

keskkonnaõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise oht (otsuse p 27). Menetlusosalised

ei ole neis küsimustes asja uuel arutamisel täiendavaid seisukohti ega tõendeid esitanud,

mistõttu ringkonnakohus jääb ka selles osas 15.03.2021 otsuse järelduste juurde neid

kordamata.

24. Riigikohtu otsuse p-des 29 ja 30 antud juhiste kohaselt peab ringkonnakohus asja uuel

läbivaatamisel täiendavalt kontrollima, arvestades mh kohtumenetluses esitatud seisukohti ja

3-20-2362

17(23)

tõendeid, kas kolmandate isikute pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega ja

tulnuks tagasi lükata talihoolduse tööjõukulude ilmselgete valekalkulatsioonide või tööõiguse

valdkonda reguleerivate sätete eiramise tõttu.

Ilmselged valekalkulatsioonid

25. Kolmandad isikud esitasid 08.02.2021 menetlusdokumendi lisas täiendava talviste

tööjõukulude arvestuse (graafikud 1–3 koos selgitustega).1 Riigikohus leidis, et kui graafikus 1

(rasked ilmastikuolud) ja graafikus 2 (pehmed ilmastikuolud) esitatud tööjõukulude arvestuses

on vigu, ei saa olla õiged ka graafikus 3 (keskmised tööjõukulud) tehtud arvutused. Kolmandad

isikud selgitasid 14.06.2021 menetlusdokumendis (p 2), et pakkumuse koostamise aluseks oli

graafik 3, mis põhineb nende parimal teadmisel ja kogemusel, kajastab kogu lepinguperioodi

eeldatavat statistilist keskmist talvist töönädalat ega ole koostatud graafikute 1 ja 2 keskmisena.

Graafikud 1 ja 2 on koostatud vastuseks hankija päringule ning need kajastavad n-ö

ekstreemseid ilmastikuolusid, seetõttu ei saa võimalikud vead graafikutes 1 ja 2 mõjutada

graafikule 3 antavat hinnangut. Kolmandad isikud rõhutavad ka, et tegemist on prognoosidel

põhinevate näidisgraafikutega. Hankija pidas neid kolmandate isikute selgitusi asjakohaseks.

26. Ringkonnakohus nõustub, et kõnealuse riigihanke eripära arvestades põhinevad graafikud

1–3 prognoosil ning lume- ja libedustõrjele tegelikult kuluvate ressursside hulk, sh tööaeg ja

seega ka tööjõukulud sõltuvad paljuski lepingu kehtivusaja ilmastikuoludest. Samas on

Riigikohus selgitanud, et ka prognoose ja äririske sisaldav pakkumus peab põhinema

konkreetsetel kalkulatsioonidel ning kohtul tuleb kontrollida kahtlust, et prognooside aluseks

olevates kalkulatsioonides on ilmseid arvutusvigu või on jäänud arvutuste tegemisel olulised

faktilised või õiguslikud asjaolud arvesse võtmata (otsuse p 26). Kolmandad isikud koostasid

graafikud vastuseks hankija palvele selgitada täiendavalt pakkumuse maksumuse

hinnakujundust seoses tööjõukuludega. Mõistlik on eeldada, et pakkumuse aluseks olnud

graafiku 3 koostamisel arvestasid kolmandad isikud oma parima teadmise ja senise kogemuse

põhjal ka n-ö ekstreemseid ilmastikuolusid puudutavate kalkulatsioonidega, isegi kui graafik 3

ei ole otseselt graafikute 1 ja 2 aritmeetiline keskmine – vastupidisel juhul puuduks graafikute

1 ja 2 küsimisel ja koostamisel mõte. Seega põhimõtteliselt võivad pakkumuse maksumuse

tõsiseltvõetavust mõjutada kõigi graafikute aluseks olevate kalkulatsioonide võimalikud vead.

27. Ringkonnakohus leiab siiski, et kui n-ö ekstreemsete ilmastikuoludega seotud graafikute

mõju pakkumuse kogumaksumusele on eelduslikult väike, ei pruugi iga graafikus 1 või 2

sisalduv arvutusviga või faktilise asjaolu arvestamata jätmine tingimata tähendada

hankelepingu mittenõuetekohase täitmise riski ega tekitada ebaõiglast konkurentsiolukorda

ning tuua seetõttu vältimatult kaasa pakkumuse tagasilükkamist. Hankija otsus pakkumus RHS

§ 115 lg 8 alusel tagasi lükata peab olema ka pakkuja suhtes proportsionaalne. Riigikohus

märkis samuti, et pakkumuse tagasilükkamine on vajalik, kui kolmandate isikute pakkumuse

madal hind on tingitud tööjõukulude ilmselgetest valekalkulatsioonidest.

28. Riigikohus kahtles, kas kolmandad isikud arvestasid tööjõukulude puhul raskete

ilmastikuolude korral (graafik 1) lisaks libedustõrjega hõivatud masinate juhtidele ka sõelmete

transpordimasinate juhtidega.

1 Selle tõendi sisu refereeris ringkonnakohus 15.03.2021 otsuse p-s 23.3. Kaebaja juurdepääs kõnealusele lisale ja

15.03.2021 otsuse p-le 23.3 on kolmandate isikute ärisaladuse kaitseks piiratud, kuid faktiliselt on nende sisu

kaebajale teada ning menetlusosalised, sh kolmandad isikud ise, on seda ka oma menetlusdokumentides sisuliselt

käsitlenud.

Seetõttu

ei

pea

ringkonnakohus

vajalikuks

käesolevale

kohtuotsusele

täiendavaid

juurdepääsupiiranguid seada.

3-20-2362

18(23)

29. Kolmandad isikud selgitasid 14.06.2021 ja 23.07.2021 menetlusdokumentides, ühes

viidetega oma varasematele seisukohtadele, et neil ei ole kavas lasta puisturil tugibaasis

(Paevälja pst 5) laadimas käia. Killustik tuuakse tugibaasist muude masinatega kohale ja

laaditakse ümber Kristiine linnaosa avalikes parklates. Masinate laadimise aeg on arvutustes

lisatud hooldusmarsruudi läbimise ajale. Vastustaja on pidanud seda lubatavaks ja teostatavaks.

Kaebaja ei ole ära näidanud (vt 16.07.2021 menetlusdokumendi p 1.8), et kolmandate isikute

kirjeldatud laadimisviis tekitaks õhukvaliteedi piirnormide rikkumise ohu. Tallinna

Linnavolikogu 28.05.2020 määrus nr 6 „Heakorraeeskiri“ ei keela sellist tegevust. Kaebaja

väide, et selline töökorraldus oleks Kristiine linnaosa eripära arvestades praktikas teostamatu,

on üld- ja paljasõnaline. Ka halduskohus ei ole viidanud õigusaktidele või RHAD punktidele,

mis sellise tegevuse keelaks ega ära näidanud, et selline laadimisviis ei ole teostatav. Seetõttu

lähtub ringkonnakohus eeldusest, et sõelmete transpordi korraldamine kolmandate isikute

kirjeldatud viisil on lubatav ja ka praktikas teostatav.

30. Teenuse osutamise kavas pidi pakkuja kirjeldama, kuidas teenust osutatakse, kuid puudus

RHAD-st tulenev kohustus kirjeldada selles kavas detailselt libedustõrje teostamise viisi ja

selleks kasutatavat ressurssi (vt ringkonnakohtu 15.03.2021 otsuse p 23.1). Nende asjaolude

kirjeldust ei toonud kolmandad isikud üksikasjalikult välja ka hankijale antud selgitustes (vt

kolmandate isikute 26.10.2020 menetlusdokumendi lisad 3–6 ja hankija 26.10.2020

menetlusdokumendi lisad 4–8). Samas hankija seda hankemenetluses täpsemalt ka ei küsinud,

sest kolmandate isikute täiendavad selgitused ja nende kinnituseks esitatud arvutused olid

hankija hinnangul ka selliste detailideta loogilised ja realistlikud ning kooskõlas hankija enda

arvutuste ja varasemate kogemustega (vt hankija 26.10.2020 menetlusdokument, lisa 8).

Hankija märgib õigesti ka seda, et RHAD kohaselt oli kogu lepingu täitmisega seotud

töökorraldus pakkuja enda otsustada. Seetõttu ei saa kolmandate isikute selgitust pidada

ebausaldusväärseks pelgalt selle tõttu, et nad kirjeldasid sõelmete transpordiga seotud

asjaolusid täpsemalt vaidlustusmenetluses ja veelgi põhjalikumalt kohtumenetluses. Kaebaja

on neis menetluses välja toonud asjaolud, mille tõttu ta kolmandate isikute pakkumuse hinna

tõsiseltvõetavuses kahtleb, kolmandad isikud on kaebaja väidetele vastanud ja oma seisukohti

täpsustanud ning hankija on kolmandate isikute täiendavate selgituste põhjal vaidlustus- ja

kohtumenetluse raames veelkord hinnanud, kas kaebaja kahtlustel on alust ja kolmandate

isikute pakkumus on tõepoolest tõsiselt võetav. See on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille

järgi tuleb võimalusel vältida hankeasja hankijale uueks otsustamiseks tagasisaatmist olukorras,

kus tegemist ei ole kaalutlusotsusega ja hankija järelduste õigsust on mõistlikult võimalik

kontrollida kohtumenetluses (nt Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, p 18). Eeltoodut

arvestades ei ole asjakohane halduskohtu ja kaebaja seisukoht, et kolmandate isikute väited

sõelmete transpordi korraldamisest on n-ö otsitud. Seega on oluline see, kas kolmandad isikud

on veenvalt põhjendanud, et lume- ja libedustõrje on pakkumuses väljatoodud kuludega

teostatav, arvestades nende kirjeldatud töökorraldust.

31. Kolmandad isikud selgitasid 23.07.2021 menetlusdokumendis, viidates oma varasematele

seisukohtadele ja arvutusi sisaldavatele tabelitele, et sõelmeid transportivate töötajate tööaeg

sisaldub raskeid ilmastikuolusid kajastava graafiku 1 ridadel „abimasin“, kusjuures sõelmete

veoga tegelevad HD lisa 4 ridadel 11 ja 12 nimetatud lumeveo sõidukid (kallurid) ning sõelmete

hooldusmasinatesse ümberlaadimist avalikes parklates teostatakse vajadusel HD lisa 4 real 18

nimetatud abimasinaga (laadurkopaga). Kolmandad isikud on ära näidanud, et abimasinaid ei

ole vaja selleks, et teostada libedustõrjet selleks ettenähtud maksimaalselt 8 tunniga, vaid

hooldustsükkel on võimalik ka kõige raskemates ilmastikutingimustes läbida abimasinateta

veidi enam kui 6 tunniga, arvestades mh sõelmete ümberlaadimise ajakuluga (vt 08.02.2021

menetlusdokumendi p 16; vt ka 06.11.2021 menetlusdokument ja selle lisas 2 toodud tabelid).

3-20-2362

19(23)

32. Kolmandate isikute seletust arvestades saavad HD lisa 4 ridadel 11, 12 ja 18 nimetatud

sõidukid põhimõtteliselt olla kolmandate isikute 08.02.2021 menetlusdokumendi lisaks

olevates graafikutes nimetatud abimasinad, mida saab kasutada sõelmete transpordiks ning

hooldustsükli läbimine kolmandate isikute arvestatud u 6 tunniga ei ole ebarealistlik põhjusel,

et selles ei sisaldu puisturite hoolduspiirkonna ja tugibaasi vahel edasi-tagasisõitmisele kuluv

aeg, mis on vajalik puisturite sõelmetega varustamisele. Halduskohus on oma etteheidetes

lähtunud eeldusest, et sõelmete ümberlaadimine toimub hooldusbaasis.

33. Sõelmete transpordiga seotud ajakuluga arvestamise osas on kolmandate isikute selgitused

siiski mõnevõrra ebaselged. Kolmandad isikud arvestasid sõelmete transpordiks hooldusbaasist

tasuta parklasse maksimaalselt 30 minutit, mille kohaselt jääks piisavalt ajavaru, et mahtuda 8-

tunnise hooldustsükli piiridesse. Nende 23.07.2021 menetlusdokumendi p-s 3 on selgitatud, et

sõelmete transpordiks kasutatava veoki juht saab pärast veoki avalikku parklasse parkimist

vajadusel asuda juhtima mõnda libedustõrjet teostavat masinat. Seega hooldustsükli nõuete

täitmiseks on kolmandate isikute selgituse kohaselt vaja maksimaalselt 5 töötajat, kes kõik

opereerivad libedustõrjet teostavaid masinaid ja kellest 2 teostavad lisaks enne tsükli algust

sõelmete transpordi hooldusbaasist parklasse. Kaebaja märgib õigesti, et selle selgituse juures

jääb arusaamatuks, kes ja millal juhib tugibaasist Kristiine linnaosa avalikku parklasse

hooldussõiduki, mida sõelmete veoki juht saab juhtima hakata, ning kuidas seda tööaega on

arvestatud. Lisaks on kolmandad isikud 23.07.2021 menetlusdokumendi p-s 2 märkinud, et

libedustõrje teostamise tehnika (HD lisa 4 read 1–6) laeb esimese koorma puistet peale

tugibaasis ning ülejäänud sõelmed transporditakse tugibaasist hoolduspiirkonna lähimasse

tasuta parklasse kahe kalluriga (HD lisa 4 read 11, 12) ja ühe veootsaga. Sellest saab järeldada,

et libedustõrjet tegevate veokite juhid suunduvad kohe tugibaasist libedustõrjet tegema ning

tulevad hoolduspiirkonnas asuvasse avalikku parklasse täiendavale laadimisele alles siis, kui

esialgne kogus puistet on ära kulutatud. Kolmandate isikute kirjeldatud töökorralduse järgi

oleks ilmselt täiendavalt vaja ka vähemalt ühte töötajat, kes sõidab tugibaasist avalikku

parklasse sõelmete ümberlaadimiseks kasutatava sõidukiga (HD lisa 4 rida 18). Kolmandate

isikute selgitustest ei ole üheselt arusaadav, kuidas ümberlaadimiseks vajaliku tööjõukuluga on

arvestatud. Põhimõtteliselt on siiski võimalik, et nii sõelmeid transportivad kallurid kui ka

sõelmete ümberlaadimiseks vajalik masin viiakse avalikku parklasse juba enne libedustõrje

algust ning nende juhid täidavad libedustõrje teostamise ajal mingeid muid ülesandeid (mis ei

pruugi olla tingimata seotud käesoleva hankelepingu alusel teenuse osutamisega) või saavad

kasutada puhkeaega. Seega ei ole tingimata vajalik arvestada, et sõelmeid transportivate

sõidukite juhtide tööaeg lepingu täitmisel on sama pikk kui kogu libedustõrje hooldustsüklile

kuluv aeg.

34. Kaebaja väidab 16.07.2021 menetlusdokumendis (p 1.15), et kolmanda isiku graafikud 1–

3 ei sisalda 1 tänavahoolduse eest vastutava isiku (RHAD p 5.5.1), 2 hooldustööde juhi (RHAD

p 5.5.3) ning teenuse osutamise keskuses 24/7 valve- ja dispetšerteenuse osutamisega seotud

isikute (RHAD p 5.6) tööajakulusid. Kolmandad isikud põhjendavad seda asjaoluga, et need

töötajad on hõlmatud ka lume- ja libedustõrje teostamisega (23.07.2021 menetlusdokumendi p

10). Hankija pidas neid kolmandate isikute selgitusi piisavaks ja realistlikuks.

35. RHAD ei välista, et üks töötaja võib täita mitmeid erinevaid ülesandeid. Teenuse osutamise

kavas ei olnud kohustust kirjeldada personali rakendamist sellise detailsuse astmega, et sellest

nähtuks kõigi isikute kõik võimalikud ülesanded või asendamised, ning kolmandad isikud seda

ka ei teinud. Kui jätta kõrvale vastavustingimustes esitatud minimaalsed nõuded teenust

osutavale meeskonnale (tänavahoolduse kvaliteedi eest vastutav isik, haljastustööde kvaliteedi

eest vastutav isik, hooldustööde eest vastutav piirkonnajuht), siis muus osas ei olnud seatud

mingeid tingimusi töötajate haridusele ja töökogemusele. Kõik ülejäänud töötajad ei pruugi

3-20-2362

20(23)

praeguse seisuga olla veel värvatudki, samuti on kolmandad isikud viidanud võimalusele

kasutada renditööjõudu. Sellises olukorras puudub alus eeldada, et töötajatel, keda kolmandad

isikud plaanivad teenuse osutamisel kasutada, puuduvad oskused, load ja valmisolek erinevate

tööülesannete või rollide täitmiseks. Pole siiski eluliselt usutav, et dispetšerteenust saab osutada

libedustõrje teostamise ajal autoroolis nn hands-free seadmega, nagu kolmandad isikud on

selgitanud. Selle teenuse osutamine eeldab nt linnaelanike pöördumiste vastuvõtmist,

registreerimist ja töid tegevatele isikutele edastamist (vt hankelepingu p 6.4.1), s.o

dispetšerteenuse osutamine autoroolis võib hajutada libedustõrjet teostava juhi tähelepanu ja

seada ohtu nii juhi enda kui ka teised liiklejad.

36. Riigikohtu juhiste järgi tuli kolmandatel isikutel konkreetselt ära näidata, millise rea arvel

kavatsetakse võimalikud talihoolduse tööjõukulude arvestuses kajastamata kulud katta ning

põhjendada sellise kulude katmise realistlikkust, arvestades vastava teenuse enda osutamise

kulusid (otsuse p 29.2).

37. Kolmandad isikud märgivad asjakohaselt, et ilmselt pidas Riigikohus silmas mitte

talihoolduse tööjõukulu tervikuna, vaid üksnes lume- ja libedustõrje tööjõukulu, mille üle oli

asjas vaidlus. Kolmandad isikud on 14.06.2021 selgitanud, viidates oma varasematele

menetlusdokumentidele, et lume- ja libedustõrje tööjõukulukulud (HD lisa 2_1 read 1.1–1.5)

saab vajadusel katta haljastute talvise hoolduse arvelt (HD lisa 2_1 read 3.1–3.4).

38. Kulude realistlikkuse osas märgivad kolmandad isikud, et vaatlevad talvise hoolduse

tööjõukulusid ja töötunde tervikuna (25.09.2020 esitatud tabeli järgi kokku 593,03 tundi, mis

moodustuvad HD lisa 2_1 ridadest 1.1–1.5 ja 3.1–3.4), kuna samu töötajaid suunatakse

vastavalt vajadusele tegelema kas libedustõrje ja/või haljastute hooldusega. Selliselt katab

planeeritud ressurss ära eeldatava tööde mahu. Haljastute talvise hoolduse maksumuse

arvestamisel on arvestatud 208,55 tunniga kuus, millest koristussagedust, keskmist vaatelaiust,

läbikäidavat

distantsi

ja

käimiskiirust

arvestades

jääks

lume-

ja

libedustõrje

ristsubsideerimiseks üle 95,09 tundi kuus. Kolmandad isikud kavatsevad kasutada nii täis- kui

ka osalise tööajaga töötajaid, samuti renditööjõudu. Kolmandad isikud rõhutavad ka, et nende

pakkumuses märgitud haljastuse ja inventari hoolduse aastane maksumus on u 2,5 korda kallim

kui eelneval perioodil kehtinud Mustamäe Haljastus AS-ga riigihanke nr 183379 tulemusel

sõlmitud hankelepingus, kuigi haljastuse ja inventari hoolduse mahud on võrreldavad; nende

pakkumuse suvise ja talvise hoolduse summa (ehk tänavate hoolduse aastase teenuse maksumus

kokku) on u 50% kallim võrreldes summaga, millega kaebaja 30.09.2020 seisuga samasisulist

tänavate hoolduse teenust osutas; kolmandate isikute pakkumuse talihoolduse summa on

väiksem summast, mida kaebaja pakkus 2020. a detsembris talihooldustööde eest. Täiendavalt

on kolmandad isikud täpsustanud, viidates oma varasematele seisukohtadele (vt 23.07.2021

menetlusdokumendi p 7; täpsem selgitus ja arvutuskäik 08.02.2021 menetlusdokumendi lisas

1), et kõiki talviseid hooldustöid ei ole plaanitud teha 655,36 töötunniga kuus, nagu on ekslikult

mõistnud kaebaja, vaid pakkumuse hinnastamise aluseks olevas graafikus 3 on töö- ja

valveaega planeeritud kokku 1321,66 tundi kuus, millest HD lisa 2_1 ridadel 1.1–1.5 ja 3.1–

3.4 on kajastatud 593,03 tundi ning renditöötajate tööjõukulu 91 tundi on kajastatud real „muud

kulud ja kasum“. Hankija jääb 18.06.2021 menetlusdokumendis seisukohale, et neil asjaoludel

on kulude katmine eelkirjeldatud viisil realistlik.

39. Ringkonnakohus nõustub hankija järeldusega. Hankija otsib riigihankega Kristiine

linnaossa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööde teenuse osutajat. Tegemist on

kompleksteenusega, mis koosneb paljudest erinevatest töödest. Kõiki töid ei ole vaja teha

samaaegselt. Sellises olukorras on usutav kolmandate isikute selgitus, et kulude kokkuhoid

haljastute talvise hoolduse real on vajadusel saavutatav tööjõu paindliku kasutamise ja

3-20-2362

21(23)

maksimaalselt efektiivse töökorraldusega. Kolmandad isikud plaanivad kasutada mh osalise

tööajaga töötajaid ja renditööjõudu, mis ei ole RHAD-ga vastuolus. Kui lume- ja libedustõrje

kulude katmiseks jääbki haljastute talvise hooldusest eelduslikult üle mõnevõrra vähem kui

95,09 tundi kuus (vt kaebaja 16.07.2020 seisukoha p-s 1.18 toodud väiteid), on kulude katmine

kolmandate isikute kirjeldatud viisil siiski realistlik – käesolevas riigihankes oli kolmandate

isikute pakkumus teistest pakkumustest küll oluliselt madalam, kuid siiski märkimisväärselt

kallim, võrreldes varasemate sarnaste riigihangetega, mille puhul kaebaja ei ole viidanud

majanduslikele raskustele ega probleemidele seoses tööõigusnormide järgmisega. Tuleb ka

silmas pidada, et Riigikohus tõstatas lume- ja libedustõrje tööjõukulude kaetuse küsimuse

üksnes nn raskete ilmastikuolude kontekstis ja nagu eespool öeldud, ei ole aastas selliseid päevi

eelduslikult kuigi palju. Seega ei saa eeldada, et hankesisese ristsubsideerimise vajadus on

pidev. Kaebaja ei ole ka veevalt näidanud, et graafikus 3 planeeritud 1321,66 töötundi kuus on

hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ilmselgelt ebapiisav.

40. Kokkuvõttes ei saa välistada, et kolmandate isikute lume- ja libedustõrje tööjõukulude

arvestuses on mõningaid vigu. Pakkumuse kogumaksumust (375 489,83 eurot) arvestades ei

saa võimalikud valekalkulatsioonid siiski olla nii olulised, et kolmandate isikute pakkumus

tuleks RHS § 115 lg 8 alusel vältimatult tagasi lükata. Riigikohus leidis 07.06.2021 otsuses (p

27), et valdav osa kaebaja kahtlustest, mis tal kolmandate isikute pakkumuse maksumuse kohta

tekkisid, ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud. Tööjõukulud moodustavad küll

märkimisväärse osa pakkumuse maksumusest, kuid võimalikud valekalkulatsioonid

puudutavaid vaid ühte osa talihoolduse tööjõukuludest (lume- ja libedustõrje). Kolmandate

isikute selgituste ja arvutuste järgi on vajalik teostada tänavate lume- ja libedustõrjet korraga 5

masinaga ja maksimaalse hulga töötajatega üksnes kõige raskemate ilmastikuolude korral.

Kolmandad isikud on varasemate aastate kogemuse põhjal välja toonud, et selliseid

ekstreemseid ilmastikuolusid on aastas eelduslikult mõnel üksikul päeval või mõnel aastal üldse

mitte (vt 14.06.2021 menetlusdokumendi p 3 ja viited varasematele seisukohtadele; vt ka

08.02.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 2, alap a). Järelikult saavad võimalikud vead

graafikus 1 vaid väheses ulatuses mõjutada graafikut 3, mis kolmandate isikute sõnul oli

pakkumuse koostamise aluseks. Graafik 3 ei eelda, et libedustõrjet on vaja teostada iga päev,

vaid see kajastab ühe nädala tööde mahu arvestuslikku keskmist kogu lepingu täitmise

perioodil. Seega ei saa ilmselgeks valekalkulatsiooniks pidada seda, et graafiku 3 järgi on

sõelmete transpordiks arvestatud 32 tundi kuus. Neil asjaoludel ei tekita võimalikud eksimused

sõelmete transpordi ja ümberlaadimisega seotud ajakuluga arvestamisel tõsist ohtu, et

kolmandad isikud ei suuda pakutud hinnaga hankelepingut nõuetekohaselt täita. Sellist ohtu ei

tekita ka võimalikud eksimused dispetšerteenuse tööjõukulude kalkulatsioonides. Kolmandate

isikute selgitusest võib järeldada, et libedustõrjet tegevast autost dispetšerteenuse osutamise

viis võib olla vajalik vaid erandjuhul eriti keeruliste ilmastikuolude korral, mida esineb talve

jooksul eelduslikult harva. Kolmandad isikud on ära näidanud, et vajadusel on neil võimalik

lume- ja libedustõrje tööjõukulusid katta ka haljastute talvise hoolduse arvelt. Neil asjaoludel

oleks kolmandate isikute pakkumuse tagasilükkamine võimalike valekalkulatsioonide tõttu

ebaproportsionaalne.

Tööõigust reguleerivate sätete eiramine

41. Riigikohus viitas vajadusele täiendavalt kontrollida, kas graafikus 2 on tagatud 36-tunnine

järjestikune puhkeaeg Keskkonnahooldus Eesti OÜ enda töötajatele. Seejuures ei pidanud

Riigikohus asjakohaseks kolmandate isikute viidet sellele, et graafikus 2 on silmas peetud „kuni

8- või 12-tunniseid vahetusi“, sest ka pehmemate ilmastikuolude korral peavad juhid valves

olema, sest vajalik on tagada 24/7 valmisolek ning graafikus 2 on kavandatud enamiku 12-

3-20-2362

22(23)

tunniste ajavahemike puhul korraga ainult ühe töötaja tööl- või valvesolekut, mistõttu tema

tööaja lühendamine ei ole mõeldav.

42. Kolmandad isikud viitavad 14.06.2021 menetlusdokumendis (p 6) oma varasematele

selgitustele, et graafiku 2 kehtivuse ajal (s.o pehmete ilmastikuolude korral) puudub ettenähtav

libedustõrje vajadus ning kui see vajadus tekib, kohaldub graafik 3. Pehmete ilmastikuolude

korral võivad libedustõrjega seotud töötajad täita mh ülesandeid, mis ei ole seotud käesoleva

riigihankega – RHAD seda ei välistanud, v.a piirkonnajuhtide puhul (vt RHAD p 5.5.3 ja

hankelepingu p 6.2.17) ning see on ka majanduslikult mõistlik, sest kõik ülesandeid ei ole

eelduslikult samavõrra ajakriitilised. Seega pole tingimata vajalik, et kõik lume- ja libedustõrje

masinate juhid on graafiku 2 olukorras pidevalt valves ja neile kohaldub valveaja regulatsioon.

Muude, käesoleva riigihanke esemest väljapoole jäävate ülesannete täitmisega ei pidanud

kolmandad isikud pakkumuse koostamisel arvestama ning hankes esitatud pakkumuse

tõsiseltvõetavuse kontroll ei hõlma üldist kontrolli selle üle, kas kolmandad isikud järgivad

kogu oma majandustegevuses töö- ja puhkeaja norme. Graafikus 2 märgitud töötaja all ei pea

ka tingimata mõistma ühte füüsilist isikut. Juhtide töö-, puhke- ja valvegraafikut on võimalik

paindlikult muuta, arvestades õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Tuleb rõhutada, et tegemist on

prognoosidel põhineva näidisgraafiku, mitte tegeliku töögraafikuga. Eeltoodut arvestades

puudub alus järeldada, et kolmandad isikud ei taga enda töötajatele graafiku 2 realiseerumise

korral piisavat järjestikust puhkeaega (vt TLS § 48 lg 2, § 51 lg 1, § 52 lg 2). Ringkonnakohus

märgib veel, et pakkumuse koostamise aluseks olnud graafikus 3 on arvestatud 24/7

valmisoleku tagamiseks valveajaga 706,33 tundi kuus.

43. Usutav pole ka vajadus kolmandate isikute kirjeldatud töökorralduse korral „pidevalt

üleöö“ töögraafikuid muuta, sest hoolikal ilmaprognooside jälgimisel (mis on hankelepingu

järgi kohustuslik), on ilmastikuolud vähemalt paar päeva ette ennustatavad. Pole ebamõistlik

eeldada, et lume- ja libedustõrje ülesandeid täitvad töötajad on harjunud ja arvestavad

võimalusega, et nn raskete ilmastikuolude korral võib töögraafik muutuda ning vajadusel tuleb

eriti keeruliste ilmastikuolude korral teha ka ületunde, mida kompenseeritakse ilmastikuolude

leevenemise järel täiendava puhkeajaga.

44. Kolmandate isikute esitatud tööajagraafikute vastuolu TLS-ga ei saa järeldada kaebaja

etteheitest, et ühel ühispakkujatest (RIAB Teedeehitus osaühing), kelle renditöötajaid

kavatsetakse hankelepingu täitmisel kasutada, oli 2019. a majandusaasta aruande järgi kokku

vaid 7 töötajat, mis ei kataks kogu renditööjõu vajadust. RHAD ei nõudnud, et pakkumuse

esitamise ajaks oleks olnud kõik lepingu täitmiseks vajalikud töötajad juba tööle võetud. See

oleks ka ebamõistlik olukorras, kus pakkujal puudub kindlus, kas temaga üldse sõlmitakse

hankeleping. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kolmandad isikud kavatsevad kasutada lepingu

täitmisel erinevaid renditöötajaid, sh osalise tööajaga, sellisel hulgal, et ka renditöötajate puhul

ei rikuta töö- ja puhkeaja norme.

45. Järelikult ei olnud alust kolmandate isikute pakkumust tagasi lükata ka RHS § 115 lg 9

alusel.

Kokkuvõte

46. Ringkonnakohtul ei ole mõistlikku alust kahelda kolmandate isikute pädevuses prognoosida

hankelepingu täitmisega eelduslikult seotud kulusid, sh koostada prognoosi aluseks olevaid

kalkulatsioone ja tööajagraafikuid (vt kaebaja 16.07.2021 menetlusdokumendi p-d 1.9–1.10).

RHAD kehtestas nõuded pakkuja kvalifikatsioonile, sh varasemale kogemusele tänava- ja

haljastute hoolduse lepingute täitmisel, ning seda, et kolmandad isikud neile nõuetele vastasid,

ei ole kaebaja ega hankija kahtluse alla seadnud. Lisaks on kolmandad isikud selgitanud, et

3-20-2362

23(23)

kasutasid prognooside tegemisel teiste kolleegide kogemust (08.02.2021 menetlusdokumendi

lisa 1). Samamoodi on alusetu eeldada, et vastustajal puudub pädevus pakkumuste maksumust

realistlikult hinnata (vt kaebaja 16.07.2021 menetlusdokumendi p 1.13), kuna tänavate ja

haljastute hooldustööde korraldamine on vastustaja õigusaktidest tulenev ülesanne, mille

täitmisel on tal pikaajaline kogemus. Õigustatud ei ole ka kaebaja kriitika, et kolmandate isikute

prognoos majanduskeskkonna kohta ei ole osutunud päris täpseks (vt kaebaja 16.07.2021

menetlusdokumendi p 1.14). Prognooside realistlikkust tuleb hinnata vaidlustatud haldusakti

andmise ajal teada olevate asjaolude ja teabe valguses. Vastustaja lähtus mh tööjõukulude

realistlikkust hinnates Eesti Panga 2020. a suvel tehtud prognoosidest (vt hankija 26.10.2010

menetlusdokument, lisa 8). Prognoosotsust ei muuda õigusvastaseks see, kui prognoos ei

realiseeru.

47. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vastustaja otsus mitte lükata kolmandate isikute

pakkumust tagasi selle põhjendamatult madala maksumuse tõttu, on kokkuvõttes õige.

Võimalikke valekalkulatsioone ei saa täielikult välistada, kuid need ei ole olulised ega tekita

tõsist ohtu, et nende tõttu ei suudaks kolmandad isikud hankelepingut nõuetekohaselt täita.

Seetõttu

ei

oleks

kolmandate

isikute

pakkumuse

tagasilükkamine

võimalike

valekalkulatsioonide tõttu proportsionaalne. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kolmandate

isikute pakkumuse hinna madalus oleks tingitud tööõigust reguleerivate sätete eiramisest.

III

48. Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse ja tühistab

halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab

kaebuse rahuldamata. Vastavalt tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.

49. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja

menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Lisaks tuleb kaebajal kanda vastustaja ja

kolmandate isikute vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille kohta on esitatud

nõuetekohased kuludokumendid (HKMS § 109 lg-d 1, 11, 6).

50. Ringkonnakohus pidas 15.03.2021 otsuses (p 36) kolmandate isikute põhjendatud

menetluskuluks halduskohtus 3705,60 eurot ja ringkonnakohtus 3500 eurot ning jääb ka

praeguses otsuses samale seisukohale. Kolmandate isikute täiendavad kulud õigusabile olid

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt Riigikohtus 3321,60 eurot ja asja uuel

arutamisel ringkonnakohtus 3398,40 eurot. Kõiki asjaolusid arvestades on need kulud vajalikud

ja põhjendatud. Kokku tuleb kaebajalt seega kolmandate isikute kasuks solidaarselt välja mõista

3705,60 + 3500 + 3321,60 + 3398,40 = 13 925,60 eurot.

51. Vastustaja menetluskulud on järgmised: riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1280 eurot,

kassatsioonimenetluse õigusabikulu 8018,46 eurot ja õigusabikulu asja uuel läbivaatamisel

ringkonnakohtus 3052,26 eurot. Riigilõiv on vajalik kulu. Riigikohtus kantud õigusabikulud on

menetluse käiku ja vaidlusaluste küsimuste ringi arvestades mõnevõrra ülepaisutatud, kuid

ringkonnakohus võtab arvesse, et vastustaja lepingulised esindajad osalesid menetluses alles

alates kassatsioonimenetlusest ning vajasid seetõttu aega, et tutvuda kogu toimiku ja varasema

menetlusega. Põhjendatud kuludeks saab lugeda 4500 eurot. Ringkonnakohtu menetluses

kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ning nende vähendamiseks ei ole alust. Seega

kaebajalt tuleb vastustaja menetluskulude katteks välja mõista 1280 + 4500 + 3052,26 =

8832,26 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)