2-08-77034/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-08-77034

Kohtuasi

Piiratud teovõimega täisealise isiku X üle seatud

eestkoste pikendamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.05.2021 eestkoste pikendamise,

eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise

määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXX,

rahvastikuregistrijärgne elukoht, Lääne-Nigula vald,

90701 Läänemaa, viibimiskoht Valgamaa Tugikeskus,

Pargi 12, Valga linn, Valgamaa)

Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik III Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu)

Puudutatud isik IV Valga vald (Valga Vallavalitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18.05.2021 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Valga valla (Valga Vallavalitsuse

kaudu) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

2-08-77034

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei

peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud ja puudutatud isikute seisukohad

1. Pärnu Maakohus pikendas 19.04.2016 määrusega X (eestkostetav) üle seatud eestkostet

alates 02.06.2016 kuni 01.06.2021 ja määras eestkostjaks Lääne-Nigula valla (endine Kullamaa

vald).

2. Eestkostetav viibib Valgamaa Tugikeskuses. Eestkostetav istub ratastoolis, jälgib vahepeal

arvutiekraani, kuid ta ei kuule ega ole võimeline sõnaliselt end väljendama. Kohus veendus

vahetu mulje põhjal, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg p 2).

3. Valgamaa Tugikeskuse juhataja LU sõnul on eestkostetav kurttumm, suuline eneseväljendus

on täiesti piiratud. Suhtlemisel kasutab viipeid, tahab juua, näitab esemeid ja pilte, kasutab

mõningal määral piktogramme, aga ei ole olnud võimeline viipeid õppima. Ta vajab

ööpäevaringset järelevalvet, kuna epilepsia oht on väga tugev. Eestkostetava psühhiaater on PL

ja kasutatud on kõiki ravimeid. Kõiki eestkostetava toiminguid aitavad teha töötajad, kuna

vasak kehapool on tal halvatud, sööb iseseisvalt, kuid tualetis ja pesemisel vajab abi. Liigub

ratastooliga, tõuseb viimasel ajal püsti, sammud teeb seina või töötajate toel. Esineb

agressiivsust nii kaasklientide kui töötajate suunas. Parema käe ja jalaga, mis toimivad, lükkab

kaaskliente, lööb rusikaga, mistõttu peab teda valvama.

4. Eestkostetava ema Y (puudutatud isik II) seisukohta eestkoste osas ei esitanud. Ka

varasemates (2009, 2011, 2016) eestkostet puudutavates menetlustes ei ole Y esitanud eestkoste

osas seisukohta.

5. Lääne-Nigula vallale (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik III) teadaolevalt

ei ole eestkostetava tervislik seisund muutunud ja ta vajab endiselt eestkostet, mistõttu tuleb

eestkosteava üle seatud eestkostet viie aasta võrra pikendada. Tulenevalt oma tervislikust

seisundist vajab eestkostetav igapäeva toimingutes regulaarset kõrvalabi. Eestkostjal ei ole

eestkostetavaga rohkem seost kui see, et ta viibis Koluvere hooldekodus tugevdatud

järelevalvega hooldusteenusel. Peale selle teenuse lõpetamist suunati eestkostetav Valkla

Kodusse. 2016 haigestus eestkostetav sedavõrd, et ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega

teenus tuli lõpetada ning 2017 ta suunati erihooldusteenusele Valga Tugikeskusesse ning

teenusel viibimist on pikendatud kuni 31.03.2026. Tulenevalt asjaolust, et Lääne-Nigula valla

territooriumil ei ole hooldekodusid ning neid ei ole plaanis sinna ka rajada, siis tuleb hinnata

eestkostetava võimalikku seost Lääne-Nigula vallaga tulevikus. Selline seos ei ole tõenäoline,

mistõttu tuleb eestkostjaks määrata omavalitsus, kus eestkostetav on viimased aastad viibinud

ning kus viibib tõenäoliselt ka tulevikus. Lääne-Nigula vallas ei ole eestkostetaval ühtegi

2-08-77034

sugulast, lähedast või muud tuttavat. Senise eestkostja hinnangul ei ole eestkostetaval

Lääne-Nigula vallaga rohkem seoseid kui mõne teise omavalitusega. Eelnevale tuginedes

soovib Lääne-Nigula vald enda eestkostja ülesannetest vabastamist ning leiab, et uueks

eestkostjaks tuleb määrata Valga vald.

6. Valgamaa Tugikeskuse 19.04.2021 seisukoha järgi viibib eestkostetav alates 27.02.2017

Valgamaa Tugikeskuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel kui sügava liitpuudega isik.

Eestkostetaval on sünnist saati diagnoositud raske vaimne alaareng olulise käitumishäirega

(F72.1), sügav puue, epilepsia, kurttummus. Vasak kehapool on spastiline ning käe ja jala töö

häiritud, saab arvestada ainult parema käega. Sisulist kontakti luua ei saa ja kurttummuse tõttu

puudub ka eneseväljendus. Sööb ise, kui toit lauale pannakse, riietumisel vajab töötajate abi.

Kaaslastega suhtlemist ei algata, ei oska arvestada teistega, on väga enesekeskne. Muutub sageli

põhjusetult kurjaks ning võib lüüa, visata tooliga. Endast nõrgemaid kaaskliente lööb, rebib

ratastoolist põrandale, vehib rusikatega. On rünnanud ka naistöötajaid, meestöötajate

korraldustele allub. Ta ei ole iseseisvalt võimeline tarvitama ravimeid, tegema sisseoste ega

valmistama endale toitu. Iseseisvalt igapäevaselt hakkama ei saa, vajab igapäevategevuste

ülevõtmist teise inimese poolt. Võõras keskkonnas ja ootamatutes olukordades esineb

ettearvamatut käitumist nii enese kui kaaslaste suhtes. Väljaspool hoolekandeasutuse

territooriumi võib liikuda teadmata suunas. Ta ei oska väljendada oma soove ja vajadusi,

õppimisvõime uute oskuste omandamiseks on madalal tasemel, kognitiivsed võimed on

piiratud. Tulenevalt tema tervislikust seisundist vajab ta eestkostet kõigi asjade ajamiseks.

7. Toetusvajaduse hindamise 25.03.2021 kokkuvõtte kohaselt on eestkostetaval suhte

säilitamise, taastamise ja loomise osas kõrge toetusvajadus. Väljaspool asutust on tal vaid

formaalne võrgustik, lähedased puuduvad, suuline eneseväljendusoskus on piiratud.

Suhtlemisel kasutab viipeid, kehakeelt, mõminat, piktogramme, pilte ajakirjadest, esemeid.

Suudab teha ennast asutuse töötajatele ja mõnedele kaasklientidele arusaadavaks. Kuna ei

kuule, siis kõne puudub ja väljaspool asutust ei suuda võõrastega suhelda. Haigusteadlikkuse

osas on äärmuslik abivajadus, kuna eestkostetav pole võimeline raviplaani järgima,

haigusteadlikkus puudub. Ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt otsuseid oma elukorralduse

osas, tarvitama ravimeid, hindama oma tervislikku seisundit. Orienteerub ajas, kohas ja enda

isikus. Saab aru esitatud küsimustest ja vastab adekvaatselt. Vajab ööpäevaringset abistamist ja

järelevalvet seoses krampide esinemisega ja kukkumisohuga, suunamist ja abi igapäevaelu

toimingute teostamisel. Esineb riskikäitumine- ründab endast nõrgemaid kaaskliente, lööb ja

lükkab ratastooli ümber. Kui ägestub loobib toidu laiali, pillub esemeid, häälitseb ja vehib

rusikaga. Psüühikahäirest tuleneva mõju tõttu on kõrge toetusvajadus. Vajab igapäevaselt

toetust ja kõrvalabi. Esinevad märgatavad psüühikahäired, mis oluliselt segavad sihipärast

käitumist ja takistavad toimetulekut. Tegevuste korraldamine on igapäevase toetuse ja/või

kõrvalabiga võimalik. Ka füüsilise tervisega seoses on kõrge toetusvajadus. Tema kehaline

toonus seoses krampidega nõrgenenud, iseseisvalt ei ole võimeline oma tervislikku seisundit

hindama ja ravimeid tarvitama. Eluaseme säilitamise või saamise, rahadega toimetulekul ja

söögi valmistamisega seoses on äärmuslik toetusvajadus. Ei ole võimeline omaette elama ega

rahadega ümber käima, toitu hankima ega valmistama.

8. Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik IV) ei ole nõus eestkostet üle võtma.

Eestkostetava rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Nigula vald, Lääne maakond.

Eestkostetava sünnikoht ja elukoht ei ole kunagi olnud ka Valga vallas. Eestkostetav ei oma

Valga vallas kinnisvara. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 2 p 2 kohaselt ei ole isiku

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine

ööpäevaringset

sotsiaalteenust

osutavasse

hoolekandeasutusse.

Valga

vald

viitab

perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg-le 3. Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja

2-08-77034

eestkostetava füüsiline asukoht, tähtsus omab pigem järjepidevus. Ainuüksi hoolekandeasutuse

asukoha järgi ei saa eestkostetavat seostada Valga vallaga. Eestkostetavale pakub teenust

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja isik on teenusele suunatud eestkosteasutuse taotluse ja

nõusoleku alusel. Lääne-Nigula vald võib seega taotleda SKA-st eestkostetavale Lääne-Nigula

vallale lähimat teenuse pakkujat. Eestkostetav viibib Valgamaa Tugikeskuses ööpäevaringsel

erihoolekandeteenusel, kuid eestkostetav ei ole seotud mingilgi määral Valga vallaga ja

edaspidise teenuskoha muutumisega võib muutuda ka tema teenuse osutamise asukoht.

Maakohtu määrus

9. Maakohus pikendas 18.05.2021 määrusega eestkostetava üle seatud eestkostet viie aasta

võrra alates 02.06.2021 kuni 01.06.2026 ja võttis eestkostetavalt täielikult ära

tsiviilkohtumenetlusteovõime. Maakohus rahuldas Lääne-Nigula valla taotluse tema eestkostja

ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Maakohus määras eestkostetava uueks

eestkostjaks Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) ja määras kindlaks eestkostja ülesanded

ja kohustused. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ja

muud menetluskulud riigi kanda.

10. Maakohus asus seisukohale, et eestkostetava üle seatud eestkostet tuleb pikendada.

Eestkoste pikendamise menetluses esitatud ja täiendavalt kogutud andmetest nähtuvalt ei ole

eestkostetava tervislik seisund ja iseseisev toimetulekuvõime paranenud ning eestkostevajadus

ei ole ära langenud. Samuti ei nähtu asjaolusid, mis õigustaksid eestkostja ülesannete ringi

kitsendamist või laiendamist (TsMS § 528 lg 2). PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise

eeldused on täidetud. Eestkostetav ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline mõistma abielu

sõlmimise ega perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi ning kestvalt aru saama

keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, mistõttu on põhjendatud PKS § 203 lg 2 mõttes

tunnistada eestkostetav perekondlike tehingute osas jätkuvalt otsustusvõimetuks. Samuti ei ole

ta võimeline realiseerima enda valimisõigust, kuna ei saa aru valimiste sisust ega mõista õiguse

realiseerimise tähendust. Maakohus oli veendunud, et eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet

kõigi asjade ajamiseks. Arvestades tema tervislikku seisundit tuleb eestkoste seada

maksimaalseks ajaks, s.o viieks aastaks.

11. Seoses eestkostja määramisega selgitas maakohus, et eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda

eestkostet vajava isiku huvidest ning PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust

vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist

sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus. Isiku

rahvastikuregistri järgne elukoht ei oma määravat tähtsust kui isik on tugevamalt seotud mõne

teise omavalitsusega.

12. Maakohus tuvastas, et eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoht on Lääne-Nigula vald,

mis tulenevalt kohtupraktikast ei oma isikule eestkostja määramise menetluses määravat

tähtsust. Isikule tuleb eestkostja määramisel võtta arvesse isiku tegelikku seotust

omavalitsusega ning isiku viibimine hooldekodus võib olla selleks aluseks, eriti kui arvestada,

et eestkostetava rahvastikuregistri järgne elukoha kanne on seotud tema viibimisega tänaseks

suletud Koluvere hooldekodus ning muud seosed elukohajärgse omavalitsusega puuduvad.

Eestkostetav on viimased aastad olnud Valga valla territooriumil asuvas hooldekodus ning

ainuke side senise eestkostjaga on see, et Lääne-Nigula vald määrati eestkostjaks.

13. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et eestkostja ülesandeid sobib paremini täitma Valga

vald, kelle territooriumil asuvas hooldekodus on eestkostetav viibinud alates veebruarist 2017.

Menetluse käigus kogutud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on vähetõenäoline, et

2-08-77034

eestkostetava tervis paraneks ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et ta suudaks taas asuda

iseseisvalt oma elu korraldama ja asuks ise valmima endale elukohajärgset omavalitsust. Seega

puudub alus arvata, et eestkostetava seos Lääne-Nigula vallaga edaspidi taastuks, mistõttu on

põhjendatud määrata eestkostjaks Valga vald, kus isik on viimased aastad faktiliselt elanud ja

kuhu ta praeguste eelduste kohaselt jääb ka lähitulevikus elama.

14. Eeltoodust tulenevalt vabastas maakohus Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse

kaudu) eestkostja ametist ja määras eestkostetava uueks eestkostjaks Valga valla (Valga

Vallavalitsuse kaudu) viieks aastaks alates 02.06.2021 kuni 01.06.2026.

Määruskaebus

15. Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada osas, milles määrati eestkostetava uueks eestkostjaks Valga vald (Valga

Vallavalitsuse kaudu), ja teha uue määruse, millega määrata eestkostetava eestkostjaks

järgnevaks viieks aastaks Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu).

16. PKS § 205 lg-st 3 tuleneb, et eestkostjaks tuleb määrata esmajärjekorras see kohalik

omavalitsus, kust on eestkostetav pärit, kus ta on suurema osa ajast elanud, kus asuvad tema

lähedased või kus on tema rahvastikujärgne elukoht. Kogu nimetatud loetelu on seotud

Lääne-Nigula vallaga, sest eestkostetav on pärit Lääne-Nigula vallast, ta on seal suurema osa

ajast elanud, seal piirkonnas (Pärnumaal) elab tema ema ning ka tema rahvastikuregistrijärgne

elukoht on Lääne-Nigula vald. Siiani on eestkostja ülesandeid täitnud samuti Lääne-Nigula

vald. Valga vallaga ei seo eestkostetavat miski peale selle, et ta on suunatud SKA poolt

ööpäevaringsele sotsiaalteenusele Valga vallas asuvasse hoolekandeasutusse. Tegemist on

Valga valla poolt üksnes hoolekandeteenuse osutamisega ja see ei lähe PKS § 205 lg 3 alla.

Kohtu kaalutlustest ei nähtu, miks ta vaatamata kõikide nimetatud eelduste puudumisele määras

eestkostjaks Valga valla.

17. Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja eestkostetava füüsiline asukoht, vaid

tähtsust omab järjepidevus. Hoolekandeasutuses viibimine ei ole selline asjaolu, mis annaks

õigusliku aluse eestkostja muutmiseks, sest suuremas osas täidetakse eestkostja ülesandeid

elektroonilise asjaajamise teel. Järelikult ei saa ka vahemaa pikkus olla oluliseks küsimuseks

eestkostja määramisel. Valga vallal on hetkel 17 eestkostetavat teiste kohalike omavalitsuste

territooriumil asuvates hoolekandeasutustes (sh Põhja-Eestis), kuid siiani ei ole tekkinud

mingisugust probleemi neid kohustusi täita ka kauge vahemaa tagant. Kohus jättis tähelepanuta

ka selle, et isikut ei ole määratud Eesti Vabariigi (SKA) poolt erihoolekande teenusele nn

kohtkindlalt, vaid eestkostjal on võimalus esitada igal ajal SKA-le taotlus eestkostetava

hoolekandeasutuse koha muutmiseks. Seadusandja mõte ei saanud olla, et eestkostja valikul

tuleb eelistada seda kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil asuvale hoolekandeteenusele

on eestkostet vajav isik suunatud. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti PKS § 205 lg 3. Lääne-

Nigula vald võib taotleda SKA-lt eestkostetavale Lääne-Nigula vallale lähimat teenuse

pakkujat. Kohtumenetluse raames ei ole Lääne-Nigula vald esitanud ühtegi tõendit selle kohta,

et ta oleks avaldanud SKA-le soovi eestkostetava paigutamiseks neile lähemal asuvasse

hoolekandeasutusse. Seega kiitis kohus heaks praktika, kus passiivsus vabastab kohustustest ja

paneb kohalikud omavalitsused ebavõrdsesse seisu. Ühtlasi võimaldas maakohus Lääne-Nigula

vallal oma õigusi kuritarvitada, mis on omakorda vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega.

18. Materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisena on käsitletav rahvastikuregistri seaduse

(RRS) § 70 lg 2 p 2 kohaldamata jätmine. RRS § 70 lg 2 p 2 järgi ei ole isiku

2-08-77034

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine

ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Seega võib ka sellest sättest

järeldada, et seadusandja ei ole pidanud isiku ööpäevaringsele sotsiaalteenusele suunamist

selliseks põhjuseks, mille esinemisel tuleks hakata temaga seotud küsimusi ümber vaatama.

Kohus ei ole selle sätte kohaldamata jätmise kohta esitanud ühtegi põhjendust.

Hoolekandeasutusse paigutatud või asunud isikute elukoha registreerimisel jäädi senise

regulatsiooni juurde, mille kohaselt ööpäevaringsesse hoolekandeasutusse paigutamisel või

asumisel elukoha andmeid ei muudeta – s.t, et eestkoste ülesandeid teostatakse pigem kaugelt

(elukoht jääks paigutamise eelsesse elukohajärgsesse omavalitsusse), vältimaks olukorda, kus

kogu koormus langeb nendele vähestele omavalitsustele, kus asuvad hoolekandeasutused.

Valga valla territooriumil on kokku 5 erihoolekandeteenust pakkuvat asutust. Erihoolekande

teenust saavad isikud on pärit Eesti erinevatest omavalitsustest ja ei ole mõeldav, et kõikide

nende erivajadustega isikute eestkoste võtaks üle Valga vald. See tooks kaasa ebavõrdse

kohtlemise omavalitsuste lõikes.

Menetlusosaliste seisukohad

19. Lääne-Nigula vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1

ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad Valga

valla kanda.

22. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas Valga vald

maakohtu määruse Lääne-Nigula valla eestkostja ametist vabastamise ja Valga valla

eestkostjaks määramise osas. Eestkoste pikendamist vaidlustatud ei ole.

23. Maakohus kohaldas õigesti PKS § 205 lg 3, määrates eestkostjaks Valga valla, ja põhjendas

piisavalt oma järeldust. Maakohus seostas esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõiguse

normidega ja vaidlustatud määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad

maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid,

millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget

kohaldamist, menetlusnormide rikkumist, sh asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist või

diskretsioonipiiride ületamist, ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ega tehtud lahendis ei

tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja

§ 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

24. Maakohus on õigesti märkinud, et eestkostja valikul tuleb lähtuda eestkostet vajava isiku

huvidest ja PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on

eestkostetavaga tugevam side. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule

eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu,

pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas

2-08-77034

pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate

andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, s.t isikule

eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult

korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt Tartu

Ringkonnakohtu 22.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu

16.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2713, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020

määrus tsiviilasjas nr 2-20-5268, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-08-2177, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-11-11821, p

12).

25. Maakohtu määrust ei muuda ebaõigeks Valga valla väide, et eestkostetav on tihedamalt

seotud Lääne-Nigula vallaga, kuna eestkostetav on pärit Lääne-Nigula vallast, ta on seal

suurema osa ajast elanud, seal piirkonnas (Pärnumaal) elab tema ema ning ka tema

rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Nigula vald.

26. Toimikust nähtuvalt on eestkostetava ainus lähedane tema ema (elab Põhja-Pärnumaa

vallas), kellega kontakt täielikult puudub. Alates 12.02.1988 viibis eestkostetav Koluvere

Hooldekodus ja tulenevalt sellest märgiti rahvastikuregistrisse tema elukohana alates

03.08.1995 Koluvere Hooldekodu ning alates 23.05.2019 on elukohana märgitud Lääne-Nigula

vald. Alates 10.12.2011 elas eestkostetav Valkla Kodus ja alates 30.01.2017 elab eestkostetav

Valga Tugikeskuses. Kuivõrd eestkostetaval puudub kontakt oma emaga, tal ei ole vara, tema

tegelikuks elukohaks on olnud erinevad hooldekodud, ei ole ta tegelikult püsivalt seotud ühegi

kohaliku omavalitsusega. Senise eestkostjaga sidus eestkostetavat üksnes kunagine aastaid

tagasi Koluvere Hooldekodus viibimine. Samal põhjusel on ka tema elukohana märgitud

Lääne-Nigula vald. Viimased 4,5 aastat on eestkostetav elanud Valga Tugikeskuses, mis asub

Valga vallas. Seega ei saa tuvastatud asjaoludest järeldada, et eestkostetav on Lääne-Nigula

vallaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Valga vallaga.

27. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hoolekandeasutuse vahetumine automaatselt aluseks

eestkostja vahetamisele. Põhimõtteliselt on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et

omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles

hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Samas ei pea eestkostjaks jääma ka

omavalitsusüksus, kes on eelnevalt määratud põhjusel, et eestkostetav asus omavalitsusüksuse

territooriumil paiknevas hoolekandeasutuses.

28. Juhul, kui on võimalik tuvastada, et eestkostetaval on tugevam seos mõne kohaliku

omavalitsusega, on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjaks määramine sõltumata

sellest, millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib. Sellistel asjaoludel nagu praegu, kus

eestkostetav on viibinud pika perioodi vältel erinevates valdades asuvates hoolekandeasutustes

ja tal ei ole tegelikult püsivat seost ühegi kohaliku omavalitsusega, ta ei ole ise võimeline oma

seisukohta väljendama ja tema elukoht sõltub üksnes sellest, kuhu hoolekandeasutusse ta

paigutatakse, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda tema faktilisest püsiva iseloomuga

elukohast. See tähendab, et praeguses olukorras on mõistlik määrata eestkostjaks

omavalitsusüksus, kus asub hoolekandeasutus, kuhu eestkostetav on paigutatud ja kus ta on

viibinud viimased 4,5 aastat ja kus ta viibib eelduslikult ka tulevikus. Puudub alus eeldada, et

lähitulevikus võib eestkostetav tagasi pöörduda Lääne-Nigula valla territooriumile. Praeguseid

asjaolusid arvestades sobib ringkonnakohtu hinnangul eestkostja ülesandeid paremini täitma

Valga vald.

29. Määruskaebuses viidatud RRS § 70 lg 2 p 2, mille järgi ei ole isiku rahvastikuregistrisse

kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset

2-08-77034

sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse, ei ole käeolevas asjas asjakohane säte. Valla-

või linnavalitsuse eeskostjaks määramisel lähtub kohus PKS § 205 lg-st 3. Eestkostetava

rahvastikuregistrijärgne elukoht on vaid üks aspekt, mida kohus sobivaima eestkostja

määramisel arvesse võtab. Valga vallal on teada, et nende territooriumil viibib püsivalt inimene,

kes ei kasuta enam rahvastikuregistrisse kantud elukohta (tl 158). Omavalitsusüksus, kelle

territooriumil selline inimene viibib, peab algatama rahvastikuregistris elukoha andmete

muutmise menetluse (RRS § 86).

30. Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Toimikust

nähtuvalt ei ole Lääne-Nigula vald hüvitatavaid kulusid kandnud ja seega kindlaksmääratavad

kulud puuduvad.

31. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saavad kaevata TsMS § 532 lg 1 alusel selles nimetatud isikud.

(allkirjastatud digitaalselt)