2-19-14072/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

3. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14072

Tsiviilasi

ECD Kiinteistöt Oy hagi EstFin Renew OÜ, X ja Est

Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Eve

Selbergi vastu nõude tunnustamiseks Est Building

Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. märtsi 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ECD Kiinteistöt Oy apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): ECD Kiinteistöt Oy (Soome registrikood

2526353-6), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts ja

seaduslik esindaja juhatuse esimees AA

Kostjad I ja II (vastustajad I ja II): EstFin Renew OÜ

(registrikood 12150093) ja X (isikukood

XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Pärn

Kostja III (vastustaja III): Est Building Partner OÜ

(pankrotis, registrikood 12072045) pankrotihaldur Eve

Selberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja menetlus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2021 otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata

nõude tunnustamiseks 63 656,71 euro ulatuses, ja kinnitada poolte kompromiss

järgmistel tingimustel.

2.1. Hageja ja kostjad on kokku leppinud, et EstFin Renew OÜ, X ja Est Building

Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg tunnustavad ECD

Kiinteistöt Oy nõuet täiendavalt summas 63 656,71 eurot Est Building

Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 153 lõike 1

punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgus. ECD Kiinteistöt Oy tunnustatud

nõude suuruseks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on

seega 257 650,71 eurot.

2.2. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-19-14072

kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et

pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas

nr 2-19-14072 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks.

2 (3)

3. Kohtulahendi resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine.

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Tunnustada ECD Kiinteistöt Oy nõuet summas 257 650,71 eurot Est Building

Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 153 lõike 1

punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgus.

3.3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tsiviilasja nr 2-19-14072 menetlus lõpetada.

5. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot Estconde

Kinnisvara OÜ pangakontole nr EE882200221066575581.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni punkt 1) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigi-

kohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vande-

advokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. ECD Kiinteistöt Oy (hageja) esitas 13. septembril 2019 Harju Maakohtule hagi EstFin

Renew OÜ (kostja I), X (kostja II) ja Est Building Partner OÜ (pankrotis, võlgnik)

pankrotihalduri

Eve

Selbergi

(kostja III)

vastu

nõude

tunnustamiseks

võlgniku

pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada nõuet summas 416 375,67 eurot pankrotiseaduse

(PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

hageja ja võlgnik sõlmisid 3. mail 2018 töövõtulepingu nr RT 80260 (töövõtuleping),

mille ese oli vana margariinitehase muutmine elamuks ja kõrvalhoone ehitamine;

-

hageja ütles töövõtulepingu võlgniku rikkumise tõttu 27. septembri 2018 avaldusega

üles ja nõudis võlgnikult 1. oktoobril 2018 leppetrahvi tasumist summas 61 500 eurot.

Leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 12. oktoobril 2018;

-

võlgniku pankrot kuulutati välja 20. märtsil 2019 ja hageja esitas pankrotihaldurile

lisaks leppetrahvi nõudele ka viivisenõude 12. oktoober 2018 – 20. märts 2019 eest

summas 2156,71 eurot;

-

töövõtulepingu kohaselt oli töövõtu hind koos käibemaksuga 6 100 000 eurot. Hageja

tasus võlgnikule ja viimase palvel otse alltöövõtjatele kokku 624 718,96 eurot. Võlgnik

jättis tegemata kokkulepitud töid summas 5 475 281,04 eurot;

-

hageja sõlmis poolelijäänud ehitustööde jätkamiseks 6. novembril 2018 äriühinguga

Remonttimesta Oy lepingu nr RT 80314 hinnaga 5 828 000 eurot;

-

hageja kulud ehitustööde lõpule viimiseks ületavad töövõtulepingus ettenähtud hinda

352 718,96 euro võrra (= 5 828 000 – 5 475 281,04), mis on võlgniku tekitatud kahju

ja tuleb hüvitada.

3 (3)

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

3. Maakohus rahuldas hagi 25. märtsi 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt

193 994 euro suuruse nõude tunnustamiseks PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada nõude

63 656,71 euro ulatuses tunnustamata jätmise osas. Kostjad I ja II vaidlesid kaebusele vastu.

5. Ringkonnakohtu 28. mai 2021 määrusega peatati tsiviilasja menetlus kuni menetlust

lõpetavate lahendite jõustumiseni tsiviilasjades nr 2-19-14226 ja 2-19-14227.

6. Pooled esitasid 17. augustil 202l ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis

märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Samas dokumendis sisaldusid kompromissid

tsiviilasjades nr 2-19-14226 ja 2-19-14227, mille osapooled samuti taotlesid nende menetluste

lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et menetlus tuleb uuendada, käesolevat tsiviilasja hõlmavas osas

kompromiss kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

ja § 659 alusel osaliselt tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid,

mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

8. Pooled esitasid kohtule taotluse menetluse uuendamiseks. Ringkonnakohus uuendab

TsMS 361 lg 1 alusel menetluse.

9. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel,

et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest,

sh TsMS §-s 430 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga

lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.

10. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu

300 eurot, seega kuulub tagastamisele 150 eurot. Hageja märkis taotluses, kelle pangakontole

tuleb tagastatav summa kanda.

11. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte endi

kanda.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1

võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluse uuendamise peale

seadus kaebeõigust ette ei näe.

13. Maakohtu lahendi osalise muutmise tõttu koostab ringkonnakohus resolutsiooni tervikliku

sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

(allkirjastatud digitaalselt)