2-20-118702/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

3. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-118702

Tsiviilasi

X hagi Neider OÜ vastu üürilepingu tagatisraha

tagastamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. juuni 2021 otsus

Tsiviilasja hind

194,80 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): X

Kostja (vastustaja): Neider OÜ, seaduslik esindaja

juhatuse liige W ning lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hageja X apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus

koos lisadega hagejale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest pooltele käesoleva

määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja X kanda, välja arvatud kaebuselt

tasutud riigilõiv, mille hageja võib paluda tagastada.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 14. mail 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Neider OÜ (kostja) vastu 114 euro nõudes. Viidatud kohtu 8. juuni 2020 määrusega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus, sest kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Nõue anti üle Harju

Maakohtule (edaspidi: maakohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15. juunil 2020 maakohtule hagi kostja vastu 114 euro ja viivise nõudes.

Nõue koosnes kinnipeetud deposiidi (tagatisraha) tagastusest 114 eurot ja viivisest määraga

0,15% päevas alates 13. maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja peamised väited on järgmised:

− hageja üüris kostjalt korterit;

− üürileping (edaspidi: leping) lõppes 1 mail 2020, mil toimus ka korteri üleandmine, kus

oli kohal neli isikut: ühelt poolt hageja ja B ning teiselt poolt kostja seaduslik esindaja

W ja tema abikaasa Z. Kostja ei esitanud korteri kohta pretensioone ja võttis selle vastu.

Pooled leppisid suuliselt kokku, et viimase kuu kommunaalkulu peetakse kinni

600 eurosest tagatisrahast ja jääk tagastatakse hagejale;

− kostja teatas 7. mai 2020 e-kirjas, et külmkapi ustel on puudused ja korteris on eba-

meeldiv lõhn. Kostja ei tõendanud, et puudused poleks tekkinud tavapärase kasutamise

või kulumise tõttu või et hageja tekitas puudused tahtlikult. Lisaks pole tõendatud, et

1. maist (korteri üleandmine) kuni 7. maini 2020 (puudustest teatamine) poleks olnud

kolmandatel isikutel juurdepääs korterisse või kostja ise ei põhjustanud puuduseid;

− kostja loobus 8. mail 2020 külmkapi puuduse väitest, kuid heitis jätkuvalt ette lõhna

korteris ja esitas hinnapakkumise, mis aga ei ole erapooletu ega tõenda puudust või selle

põhjust. Järelikult ei saa tagatisraha vähendada rohkem kui kommunaalkulude võrra;

− kostja saatis 10. mail 2020 arve, kus märgib, et intensiivse lõhna eemaldamise tasu oli

114 eurot. Ühtlasi tagastas ta samal päeval tagatisraha 114 euro võrra vähem. Hageja ei

nõustunud ja palus lisaks 114 eurot tagasi kanda 12. maiks 2020. Lepingu p 4.13 järgi

lisandub võlale viivis 0,15% päevas alates 13. maist 2020 kuni nõude täitmiseni.

3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

− korteri tagastamise päeval 1 mail 2020 kehtis Eestis Covid-19 tõttu eriolukord, mistõttu

tutvus kostja korteriga põgusalt ega tuvastanud silmnähtavaid puudusi. Korter oli

tugevalt naiste parfüümiga lõhnastatud ja haisuga seotud probleem ei avaldunud;

− korterit tuli 5. või 6. mail 2020 näidata uuele üürihuvilisele, aga siis korterisse sisenedes

ilmnes, et parfüümilõhn on kadunud ja korteris on üksnes intensiivne looma (uriini) hais;

− kostja teavitas hagejat 7. mail 2020 puudustest. Kuna hageja vaidles puudusele vastu,

teavitas kostja 8. mai 2020 e-kirjas, et hagejal on võimalik tulla olukorraga tutvuma, aga

seda võimalust hageja ei kasutanud;

− hais oli varjatud puudus, mida üürileandja ei saanud tuvastada korteri vastuvõtmisel.

Hageja pidas korteris koera ilma kostja nõusolekuta (lepingu p 3.2.1.1);

− hagejal üürnikuna oli lepingu lõppedes kohustus korter koristada ning selle kohustuse

täitmata jätmisel on kostjal kui üürileandjal õigus esitada koos viimase arvega hagejale

arve koristusteenuse eest või pidada vastav summa tagatisrahast kinni (lepingu p 3.2.14);

− hais tekkis hageja valduse ajal ja ta vastutab selle kui puuduse eest. Kostja tellis

koristusteenuse ja kandis vastava kulu. Kostja tegi tasaarvestuse soodsaima hinna-

pakkumisega summas 114 eurot.

3 (4)

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis 22. juuni 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda

ja määras kostjale hüvitatavaks summaks 300 eurot.

4.1. Tunnistajate Z ja S ütluste ning W, Z, D ja S kirjalike seletusega on tõendatud, et pärast

lepingu lõppemist ning korteri valduse üleandmist 1. mail 2020 oli korteris vähemalt 5. või

6. mail 2020 ja veel ka 9. mail 2020 looma uriini hais. Eluliselt pole usutav, et kostja oleks ise

soovinud korteris tekitada ebameeldivat lõhna olukorras, kus ta soovis korteri uuesti üürile

anda.

4.2. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et haisu määramiseks ja tundmiseks peaks olema

ekspertiisiakt. Tsiviilkohtumenetluses võivad pooled tõendada väiteid enda valitud tõenditega.

4.3. Kostja 8. mai 2020 e-kirjast hagejale nähtub, et ta pakkus võimalust korter üle vaadata.

Samas kirjas kostja märkis, et nõuab lõhna eemaldamise kulu hüvitamist ja võtab selle

tagatisrahast maha. Hageja ei kasutanud ülevaatamise võimalust, põhjendades võimaluse

kasutamata jätmist kohtuistungil sellega, et ta kasutas ja puhastas korterit korrektselt ning lõhn

võis tulla kubust. Maakohus leidis, et sõltumata Covid-19 levikust ja eriolukorrast, ei ole usutav

korteri ülevaatamise takistatus. Hea tahte ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 6 ja 7 sätestatud

mõistlikkuse ja hea usu põhimõtte kohaselt saanuks hoida distantsi.

4.4. Tõendatud kostja väited, et korter polnud teiste isikute kasutuses, kes võinuks sinna

tekitada ebameeldiva looma uriini haisu. Kostjal oli õigus tellida koristusteenus.

4.5. Lepingu p-st 3.2.14 tulenev koristamise kohustus tähendab, et kui korteris on tekkinud

loomaga seotud lõhn (sh uriinihais), tuleb üürnikul puhastada korter nii, et see ei jääks haisema.

Kirjeldatud kohustus on kooskõlas VÕS §-ga 280. Järelikult hageja rikkus (VÕS § 100 mõttes)

nii VÕS § 334 lg-st 1 tulenevat asja samas seisundis tagastamise kohustust kui ka VÕS §-st 280

tulenevat korrashoiu kohustust. Kostjal oli õigus tellida koristusteenus.

4.6. Kostja tõendas, et koristamise kulu oli 120 eurot, mis on kostja kahju VÕS § 128 lg-te 2

ja 3 ning § 132 lg 3 järgi. Sellise kahju hüvitamine vastab VÕS § 127 lg-s 1 märgitud ees-

märgile. Hageja pidi vastava kulu kui kahju tekkimist lepingu sõlmimisel kohustuse rikkumise

tagajärjena ette nägema (VÕS § 127 lg 3), kuna lepingus on see otseselt märgitud. Järelikult

saab kostja nõuda hagejalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, et ennistada kahju

eelne olukord.

4.7. Hageja ja kostja vastastikused nõuded (tagatisraha tagastamise nõue ja kostja kahjunõue

– haisu eemaldamise kulu) on VÕS § 197 lg 2 järgi lõppenud. Seetõttu jäi hagi tagatisrahast

täiendavalt 114 euro saamiseks rahuldamata ja hagejal ei ole ka õigust nõuda kostjalt viivist.

APELLATSIOONKAEBUS

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 22. juulil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub uue

otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

− maakohus eksis tõendite hindamisel;

− kahju olemasolu ei ole tõendatud ning samuti ei ole tõendatud, et hais, mis väidetavalt

tekkis peale korteri üleandmist, oli põhjustatud hageja süü läbi;

− maakohus leidis valesti, et hagejal puudus põhjus kostja kutsel mitte korterisse minna,

et anda selgitusi lõhna kohta;

− võimalikest puudustest teavitamise viivitamine ei olnud põhjendatud.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 638 lg 1 ja

§ 637 lg 2¹ alusel.

7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetlus-

põhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa 2 000 eurot. Hageja

nõue ei ületa 2000 eurot, st oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

8. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioon-

kaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne,

et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse

normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine.

9. Hageja tugineb kaebuses sisuliselt väidetele, et maakohus eksis tõendite hindamisel, kostja

ei tõendanud kahju olemasolu ja suurust ega kahju tekitamist hageja poolt. Need väited ei ole

põhjendatud ega saaks muuta maakohtu otsuse tulemust.

9.1. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta. Vaidlustatud otsus on tõendite hindamise osas piisavalt põhjendatud ja maakohus ei

rikkunud hindamisel oluliselt menetlusnorme.

9.2. Lihtmenetluses võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust, sh tunnustada tõendina menetlusosalise

seletust, mis ei ole antud vande all. Seda arvestades sai maakohus vaidlust lahendades arvestada

kostja seadusliku esindaja seletusi, tunnistajate ütlusi ja poolte vahelisi e-kirju. Samuti tugines

maakohus asjakohaselt hinnapakkumisele. Kui hageja leidis, et kostjale pakutud hind on

ülemäärane, siis pidanuks hageja ise tõendama sama teenuse ostmise võimaluse madalama

hinnaga, aga sellist tõendit hageja ei esitanud.

9.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Piisavalt on tõendatud kostja

väited kahju, selle suuruse ja tekitamise kohta. Maakohus põhjendas õigesti, et hagejal tuleb

kahju hüvitada. Lepingust ega mujalt ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud korteri teatava

puuduse kindlakstegemise ainult ekspertiisiga (TsMS § 230 lg 1).

9.4. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus jättis

õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda, sest hagi jäi rahuldamata.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist hageja ei vaidlusta.

10. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

(v.a riigilõiv, vt järgnev p 11) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse

võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks ja nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses

kulusid. Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

11. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150

lg 1 p 2). Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole lõiv tagastada. Lõivu

tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

12. TsMS § 638 lg 9 alusel on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalsel)