1-10-8466/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-8466

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.augustil 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-8466 (10230103599) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi B.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Prokuröri abi Algis Sepp Süüdistatav B.N elukoht: Xxx; isikukood XXX; kodakondsus:

EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht:

töötab; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 02.02.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424, § 329, § 121, § 215

lg 2 p 1 alusel vangistusega 6 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud 23 päeva, vabanes 19.08.2009.a. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest . Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.N KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud

vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista B.N ´ule 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva vangistust.

2 KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui B.N

ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalise

s elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile

oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata B.N Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkendelukohast lahkumise keeldjätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Välja mõista B.N ´ult KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 5, 9 alusel sundraha teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest

kokku 1 320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni riigituludesse, menetluskulud 26 (kakskümmend kuus) krooni riigituludesse.. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777.

Selgitusse märkida „B.N 1-10-8466, sundraha“; „B.N 1-10-8466,

kaitsjatasu,“ „B.N 1-10-8466, menetluskulu“;

Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: CD- plaat, mis asub kriminaalasja juureshävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

B.N-ile on esitatud süüdistus selles, et tema varem varguseid toimepannud isikuna

11.03.2010 ajavahemikul kella 16.00 – 18.30 Tallinnas, xxx asuvas korteris varastas OPile kuuluva sülearvuti HP väärtusega 5000 krooni.

3 Sel moel , isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, võttis ära võõra vallasasja B.N

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o pani toime

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.N ´u

süü temale inkrimineeritud kuriteos peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil

vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule on tõendatud kriminaalasja kirjalike

materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. 31.03.2010.a. asitõendi

vaatlusprotokoll, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on CD-plaat videosalvestusega.

Videolõik on salvestatud kell 09.17.54- 22.53.52. Vaadeldakse videolõigu ajavahemikku

17.52.30- 17.53.10. Videosalvestusel on näha hoone trepikoda ja treppi, mis suundub alla välisukse juurde. Kell 17.52.51 tuleb trepist alla meesterahvas, kellel on seljas musta värvi jope,

jalas sinised teksapüksid, mustad jalatsid ja peas on must müts. Meheks osutus B.N . Mehel paremas käes on tumedat värvi heleda sildiga pudel. Meesterahvas liigub trepist alla ning suundub välisukse poole, seisab natuke aega ukse ees ning seejärel lükkab parema jalaga ukse lahti ning väljub majast. Seejärel meesterahvas suundub uksest paremale. Ja liigub mööda tänavat minema /tlk 2/; kannatanu OP30.03.2010.a ütlused, millest nähtub, et lugu sai alguse sellest, et

11.03.2010.a. kella 12:00 ajal, täpselt kellaega ei mäleta, tema kohtus oma tuttavaga B.N-iga . Kohtus tema kodu juures aadressil XXX, Tallinn maja ees. Tunneb Indrekut umbes kaks aastat, nende omavaheline läbisaamine on normaalne. Indrek ei ole tema sõber, vaid lihtsalt teretuttav. Nemad sõitsid Indrekuga linnas ringi ja koos tarvitasid alkoholi. Tema pakkus Indrekule

tema juurde koju minna ja tarvitada seal koos alkoholi. 11.03.2010.a. umbes kella 16:00 ajal, nemad läksid koos Indrekuga tema juurde koju aadressil XXX - 108, Tallinn, Harjumaa. Tema elukaaslane ESviibis sel ajal tööl. Olles Indrekuga kahekesi tema kodus, tarvitasid alkoholi, jõid

õlut ja ajasid omavahel juttu. Umbes kella 17:15 ajal, tema mäletab, et vaatas kella ja ütles Indrekule, et joome oma õlled ära ja seejärel lähme laiali kuna temal pidi koju tulema elukaaslane.

Tema mäletab, et temale kuuluv sülearvuti HP NX 7400 väärtuses 5 000 krooni seisis

magamistoast kummuti peal. Nemad viibisid Indrekuga elutoas. Mingi kell tema jäi magama,

kuna eelmine päev tema samuti pidutses ja oli väsinud. Mida Indrek edasi tegi, tema ei tea. 11.03.2010.a. umbes kella 19:00 ajal äratas teda üles tema elukaaslane ja küsis, kus on sülearvuti. Tema tõusin üles ja vaatas, et tõepoolest korteris sülearvutit enam ei ole. Samuti avastas, et tema kaelas olev kuldkett väärtuses 9 000 krooni on kaduma läinud. Varguses kahtlustas Indrekut ja seega tema koheselt helistas Indrekule mobiilile. Rääkides temaga juhtunust, Indrek väitis, et ei

ole sülearvutit ega kuldketti varastanud. Juhtunust tema teavitas politseisse. Järgmisel päeval, 12.03.2010.a. kohtus jälle Indrekuga, nemad tarvitasid koos alkoholi. Joomise käigus tema küsis Indreku käest toimunu kohta, kas ta oskab öelda, kus on sülearvuti ja kuldkett. Mille peale vastas Indrek, et tema ei oska öelda kes võis kuldketi ja sülearvutit varastada. Nemad ajasid Indrekuga

veel juttu ja seejärel tema läks koju. Paar päeva hiljem, täpselt kuupäeva tema ei mäleta, tema viibis kodus. Koristas kodus ja koristamise käigus avastas, et temale kuuluv kuldkett väärtuses 9 000 krooni on alles. Arvatavasti kuldkett oli juhuslikult kukkunud diivani taha. 15.03.2010 või

16.03.2010.a. helistas tema tuttav Alar (perekonnanime ei tea) ja ütles, et temale kuuluv

sülearvuti HP on tema käes. Alar ütles, et temale helistas Indreku elukaaslane (nime ei oska

öelda) ja peale telefoni kõnet nemad kohtusid. Kohtumise ajal andis Indreku elukaaslane

varastatud sülearvuti HP Alari kätte ja palus sülearvuti temale tagastada. Alar tagastas temale sülearvuti. Kuna tema on varastatud esemed tagasi saanud seega temale tekitatud varaline kahju puudub. Samuti soovib juurde lisada, et B.N-i suhtes temal pretensioone ei ole /tlk 3-4/; tunnistaja Evelin Silmet 11.03.2010.a. ütlused, kes 11.03.2010.a. kella 9.00 paiku lahkus kodust aadressil Tallinn XXX-108 lukustades uksed ja pani valve alla. Tema elukaaslane OP (sündinud

4 XXXX.a., telefon XXXX) öösel kodus ei viibinud. Päeval proovis temale mitu korda helistada, kuid tema telefonile ei vastanud. 11.03.2010.a.a kella 18.30 paiku tema tuli koju ning avastas, et vahekoridori uks on lukustamata ja korteri välisuks on praokil. Astudes korterisse sisse nägi, et elukaaslane magab elutoas diivanil. Vaadates korteri üle, avastas, et magamistoast kummutilt on varastatud sülearvuti maksumusega ligi 9 000 krooni. Tema elukaaslane OP ärkas ülesse ning

avastas, et tema kaelast on varastatud kuldkett väärtuses ligi 9 000 krooni. Vestluse käigus O rääkis, et tema külas oli B.N, telefon XXX. O ja B.N tarbisid alkoholi kodus ja nende sõnade järgi rohkem kodus kedagi ei olnud. B.N oli samuti purjus ja midagi ei

mäleta. Ja ei mäleta millal ära läks. Esialgse vaatlusega tekitatud kahju on ligi 18 000 krooni.

Majal on videovalve, korteril on valvesignalisatsioon (G4S). Korteri välisuksel ja selle lukul

vigastused puuduvad /tlk 5-6/; tunnistaja JS25.03.2010.a. ütlused, kes on B.N-i elukaaslane. Sel aastal 2010.a. märtsi kuus, kuupäeva ei mäleta, tema viibis kodus kui koju tuli

Indrek ja tunnistas ülesse, et ta varastas oma tuttavalt O (perekonnanime ei tea) sülearvuti.

Sülearvuti tõi Indrek koju. Sülearvuti marki öelda ei oska, kuna ei vaadanud. Juhtunu pärast tekkis neil Indrekuga tüli ning Indrek lubas sülearvuti O tagastada. Mingi aja pärast Indrek palus teda, et tema aitaks sülearvuti O tagastada, kuna Indrekul endal oli häbi seda teha. Indrek andis temale kellegi meesterahva numbri, kes on väidetavalt O sõber. Indrek palus, et tema helistaks antud noormehele ja tema kaudu tagastaksin sülearvuti O . Tema ei mäleta telefoninumbrit ega

noormehe nime, kellega tema ühendust võttis, kuid sai antud meesterahvaga kokku, kes oli väidetavalt sülearvuti omaniku sõber ja andis sülearvuti tema kätte. №ormees lubas sülearvuti

tagastada O . Rohkem ei ole tema toimunust miskit kuulnud ega Indrekuga sellest rääkinud. Rohkem juurde lisada midagi ei soovi /tlk 7-8/; kahtlustatava B.N ütlused, milles tunnistas ennast süüdi osaliselt ja andis ütlusi, et lugu sai alguse sellest, et 11.03.2010.a. tema kohtus oma

tuttavaga O P . Nemad kohtusid Oi elukoha juures aadressil XXX Tallinn, Harjumaal maja juures. Nemad liikusid Oiga linnas ringi ja tarvitasid koos alkoholi. Mingi aeg pakkus O tema juurde külla minna. Tema oli sellega nõus ja nemad koos O läksid tema juurde koju. O elab koos oma elukaaslasega, nime ei oska öelda. Sel momendil ei olnud O elukaaslast kodus. Väidetavalt oli tema tööl. Nemad viibisid O kodus ja tarvitasid koos alkoholi, nemad jõid õlut ja viina. Kuna tema oli tugevas alkoholi joobes seega tema kõike täpselt ei mäleta. Tema mäletab järgmisena seda, kuidas kõndis kodu poole ja temal oli käes sülearvuti. Kellele arvuti kuulus, tema siis ei teadnud. Jõudes koju aadressile Xxxas, Harjumaal, tema jättis sülearvuti endale koju ning seejärel läks oma tuttavate juurde edasi alkoholi tarbima. Samal päeva, 11.03.2010.a. õhtul helistas tema mobiilile O või tema elukaaslane, täpselt ei mäleta. Küsiti, kus on sülearvuti ja kuldkett. Jutust

tema sai kohe aru ja mõistis, et jutt käib samast sülearvutist mille tema koju viis. Milliselt kuldketist käis jutt, tema aru ei saanud. Tema ütles, et tema ei ole sülearvutit ega kuldketti võtnud

ning et ei tea arvuti ja kuldketi kadumisest midagi. Tema ei julgenud üles tunnistada seda, et sülearvuti võtsin tema. Temal oli plaanis sülearvuti O tagastada kuid tema ei teadnud kuidas seda

teha, kuna oli häbi ja tema ei julgenud. Järgmisel päeval, 12.03.2010.a. tema kohtus Oiga ja nemad läksid koos jälle alkoholi tarbima. Siis tema ei tunnistanud Oile, et tema varastas tema

kodust sülearvuti. Tema ei julgenud seda O üles tunnistada. Nemad tarbisid alkoholi ja jutu käigus ütles temale O, et tema viis oma kuldketi pandimajja panti. Miks ta selle pandimajja viis,

O ei rääkinud ja tema ei küsinud ka. Tema täpselt kuupäeva ei mäleta, tema meelest oli 15.03.2010.a. tema viis O kuuluva sülearvuti oma elukaaslase Jevgenia Starkova´le töö juurde.

Jevgenia pidi antud sülearvuti tagastama O kellegi tuttava kaudu. 15.03.2010.a. õhtul rääkis Jevgeniaga ja tema ütles, et sülearvuti on O tagastatud. Peale seda tema ei ole O suhelnud. Tema teab, et käitus valesti. Kahetseb väga tehtut. Temal on O eest toimunu pärast häbi. Kuna tema

olin tugevas alkoholi joobes seega ei saanud aru mida teeb. Tunnistab oma süüd sülearvuti

5 varguses. Kuldketi varastanud ei ole /tlk 9-11/; 28.10.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsus, millega

B.N on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p 2 järgi /tlk 26/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav

B.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale

inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks

asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus

märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning

määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). B.N on varem kriminaalkorras karistatud, milline

asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. B.N ´ ule karistuse mõistmisel

tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada B.N ´ut edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et B.N ´ut ei ole otstarbekas karistada

rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna temale määratud eelnevad trahvid on tasumata ( t lk.14-19) ning lisaks kuuluvad B.N ´ult väljamõistmisele ka uued

menetluskulud, siis välistas B.N võimaluse kergema karistusliigi valikuks. Kohus leiab,

et B.N ´ule mõistetud vangistust on võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedalt ning

B.N ´u suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 74 sätteid ning määrata, et

mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kahju tekitatud ei ole. B.N ´ut

kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 320 krooni riigituludesse ja menetluskulu, s.o. kriminaaltoimiku materjalide koopia kulud summas 26 krooni riigituludesse.

Kohtunik