1-21-2792/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2021. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-2792 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Lõhmus, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Valeri Toiker süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi, üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14. juuni 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Valeri Toikeri lepinguline kaitsja Juri Tolmatšov

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Valeri Toikeri kaitsja apellatsioon Viru Maakohtu 14. juuni 2021. a otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valeri Toiker anti kohtu alla KarS § 423 lg 1 järgi, selles, et tema 30.04.2020. aastal kella 16:05 paiku, juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz Е270 CDI registreerimismärgiga ХХХ ja liikudes sellega Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa maantee 7,8 kilomeetril suunaga Narva-Jõesuu linnast Narva linna poole, jättis liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 35 lg 1, § 46 lg 1, § 46 lg 3, § 50 lg 3 p 1, § 53 lg 1 sätestatud nõuded täitmata ning sõitis tagant otsa maanteel liikunud jalgratturile V.M. ile, kes otsasõidu tagajärjel saadud vigastustesse suri. 2. Viru Maakohtu 14.06.2021. a otsusega tunnistati V. Toiker KarS § 423 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1 lausel jäeti mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 73 lg 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta ja 2 kuud vangistust, jäeti täitmisele pööramata, tingimusel, et V. Toiker ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemist arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.06.2021. Lisakaristusena võeti V. Toikerilt sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Lahendati ka asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused.

2 3. V. Toikeri karistust motiveeris kohus järgmiselt. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole tema süü keskmisest suurem. V. Toiker pani teise raskusastme kuriteo toime hooletusega. Ta jättis liiklusseaduses sätestatud nõudeid täitmata, mille tagajärjel kannatanu suri. V. Toiker tunnistas end kohtus kuriteo toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. 4. Põhjendatud ei ole karistada V. Toikerit rahalise karistusega, sest karistuse eesmärke see ei täidaks. V. Toikeril on tasumata talle väärtegude eest mõistetud rahatrahvid. 5. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Küll aga on teda korduvalt karistatud väärteokorras (rahatrahvide ja 15 päeva pikkuse arestiga). V. Toikeril on 6 kehtivat väärteokaristust. 11.06.2018 teda karistati rahatrahviga selle eest, et tema olles sõitjana mootorsõidukis ei olnud nõuete kohaselt kinnitanud turvavööd sõidu ajal (LS § 239 lg 1 p 2). 16.10.2018 teda karistati rahatrahviga selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist punase fooritule põledes (LS § 221 lg 1). 11.12.2018 teda karistati trahviga suurimat lubatut sõidukiirust mitte vähem kui 11 km/h ületamise eest (LS § 227 lg 1). 04.06.2019 teda karistati rahatrahviga sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest (LS § 224 lg 2). 10.10.2020 teda karistati trahviga lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2); 22.01.2021 teda karistati rahatrahviga lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h ületamise eest. V. Toikeri on kolm korda karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227). Kaks viimast sõidukiiruse ületamist (10.10.2020 ja 22.01.2021) pani ta toime pärast kuriteo toimepanemist. 10.10.2020 pani ta väärteo toime samal teelõigul, kus ta 30.04.2020 pani toime kuriteo. Rahatrahvid on maksmata. Eelkirjeldatu näitab, et eelmised karistused ei ole avaldanud V. Toikerile mõju ning ta jätkab liiklusnõuete rikkumist. 6. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada järgnevaid asjaolusid: V. Toiker põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai surma inimene. V. Toikeri on karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga, ent need ei ole teda õiguskuulekusele suunanud. Arvestades süüdistatava tausta, tema varasemaid karistusi, üleüldist suhtumist liiklusesse ning liikluseeskirjadesse, mõjutab V. Toikerit vaid reaalne lühiajaline vangistus. 7. Arvestades toimepandud süüteo tehiolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, väärib V. Toiker sanktsiooni keskmises määras karistust, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust. Kaks kuud vangistust kuulub ärakandmisele koheselt. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust, jätta täitmisele pööramata, kui V. Toiker ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. V. Toikeri karistamine šokivangistusega on põhjendatud saavutamaks kasvatuslikku eesmärki ning hoidmaks ära uute süütegude sooritamist. 8. V. Toikeri suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks. V. Toikeri käitumine liikluses on muutumatu, isegi pärast surmaga liiklusõnnetust. Ta on korduvalt karistatud liiklusseaduse sätete rikkumise eest, mille eest teda on karistatud rahatrahvidega üheskoos juhtimisõiguse äravõtmisega. APELLATSIOON 9. Kaitsja palub Viru Maakohtu otsuse tühistada karistuse osas. Mõista V. Toikerile karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata. 10. Mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega süüdistatava isikule. V. Toiker tunnistas süüd täielikult ja kahetses tehtut puhtsüdamlikult. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 11. V. Toikerit ei ole kriminaalkorras karistatud. Ta ei lahkunud pärast otsasõitu avariikohalt, vaid võttis kasutusele meetmed kannatanule esmaabi osutamiseks ning teavitas Häirekeskust. Seejärel aga jätkas koos tunnistaja M.L. iga kannatanule esmaabi osutamist. Süüdistatav sõitis töökorras autoga, ei ületanud sõidukiirust, oli kaine ega jäänud roolis magama. Tegemist oli traagilise juhusega, mille tagajärjel hukkus V.M. .

3 12. Šokivangistuse eesmärk on anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema suhtes lähtuva süü suuruse ja isikuomaduse tõttu põhjendatud, lühiajalise karistusega tõsine hoiatus. Käesoleval juhul ei saavutata šokivangistusega taotletavat eesmärki. Möödas on juba üle aasta. Süüdistatav on juhtumi pärast väga muretsenud ning isegi psühholoogilise abi saamiseks spetsialistide poole pöördunud. Tal on tõesti juhtunu pärast kahju ja ta kahetseb puhtsüdamlikult. Maakohus ei arvestanud asjaolusid, mis võivad mõjutada süüdistatava edasist saatust ja tema psühholoogilist seisundit. Vangistus toob kaasa kannatusi V. Toikeri psüühikale ning ta muutub tema suhtes toime pandud ebaõigluse pärast vihaseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et V. Toikeri kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja jätab selle kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaalega menetlusõigust, muu hulgas on seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas V. Toikerile mõistetud karistus (nii karistuse liigi kui ka määra osas). 14. Kohtukolleegium ei näe kaitsja apellatsioonil perspektiivi, mistõttu juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jääb apellatsioon läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Erkki Hirsnik