4-21-3006/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Legislator summary
AI generated4-21-3006
Legislator headnote
AI generated4-21-3006/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas: 4-21-3006
Full text
4-21-3006
1
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
02. september 2021. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-3006 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi
Z.I kaebus Keskkonnaamet 16.07.2021. a i kiirmenetluse otsusele nr 940021000833 väärteoasjas Menetlusosalised Kaebuse esitaja Z.I, isikukood XXX, elukoht
XXX Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, asukoht Roheline
64 Pärnu linn Pärnu maakond, e-post: info@keskkonnaamet.ee
RESOLUTSIOON
1. Jätta Z.I kaebus rahuldamata
ja Keskkonnaameti 16.07.2021. a kiirmenetluse otsus nr 940021000833 muutmata. väärteoasjas
2. Rahatrahv tuleb tasuda 16.07.2021. a kiirmenetluse otsuses nr väärteoasjas 940021000833
. näidatud arvele, märkides otsusel näidatud viitenumber VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Z.I
tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul -
kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu. 3. Edastada kohtuotsus Z.I-le ja Keskkonnaamet . ile
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,
kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates
kohtuotsuse kättesaamisest.
Kaevatav otsus.
4-21-3006
2 Keskkonnaamet JVO 16.07.2021. a kiirmenetluse otsusega nr i Hiiumaa büroo väärteoasjas
940021000833 / rteotoimik, edaspidi VTT tl 1/ karistati Z.I vää järgmise rikkumise eest XXX xxx – 15.07.2021 sõitis Z.I sõiduautoga Toyota reg nr külas
Läänemere rannal asuvas 200 m laiuses kalda ranna piiranguvööndis väljaspool teid ja parkis sõiduki rannale xxx parkla ja mere vahele. Veendumata oma teo seaduslikkuses rikkus Z.I looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 3 p 6 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LKS § 74 lg 1
. Z.I karistati L 4 lg 1 alusel rahatrahviga 50 200 eurot. KS § 7 trahviühikut, s.o
Kaebus. Z.I soovib esitatud kaebuses /kohtutoimik, edaspidi KT 8-9/ tl vaidlustada väärteoasja rahatrahvi summas 200 eurot. Keskkonnaameti töötaja Marek Põld (oma töötõendit ta ei
näidanud) pidas teda ja tema kaaslast 15.07.21 hommikul kinni ja andis teada, et olid parkinud ja telkinud looduskaitsealale. Kuna otsisid koera pärast privaatsemat kohta ja seal olid jäljed inimestest (pink, lõkkeplats jne), siis leidsi , et see oleks suurepärane variant öö d veetmiseks. Paraku ei olnud kursis, et antud koht võiks looduskaitseala olla, sest vastavaid silte seal väljas polnud ja üks mis oli, oli päris kaugel antud kohast, mis võib olla samuti eksitav. Auto parkis kohe parkla kõrval asuvale alale, sest teerada oli sinna sisse sõidetud, sama moodi ka teiselt poolt - ei näinud probleemi, miks ei tohiks sinna panna, samuti silte
ju esimest korda väljas polnud (siinkohal mainib, et ühtegi silti polnud ja külastasid Hiiumaad). Kuna kaasas oli koer, siis oli oluline, et auto oleks lähedal, et kuuma ilma tõttu saaksid teda autos vahepeal jahutada. Eelneval õhtul sõitis sealt mööda ka politseipatrull,
kes oleks saanud neile asjakohase märkuse teha, kuid seda ei teinud. Menetluses on ka kirjas karistust kergendavad asjaolud - pinnast pole kahjustatud.
Tõenditeks loeb järgmist:
siltide puudumine antud alal teine sealviibinud ; sisse sõidetud teed ja lõkkeplatsid;
seltskond ja eemal ka teised; politseipatrulli märkuse mitte esitamine töötõendi mitte ;
esitamine asjaolu leevendus, et pinnast polnud rikutud ; ; auto seisis täpselt parkla kõrval oleval alal.
Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebusega /KT 12-14/. tl V endit ja pidas kaebuse äide, et Keskkonnaameti töötaja Marek Põld ei näidanud oma töötõ
esitaja ja ta kaaslase 15.07.2021 hommikul kinni ja andis teada, et nad on parkinud ja
telkinud looduskaitsealal, ei vasta tõele. Marek Põld viies läbi menetlustoiminguid
tutvustas ennast ja esitas pärast menetlusaluse isiku ankeetandmete täitmist talle ka oma
töötõendi. Väärteomenetluse korras kedagi kinni ei peetud, vaid kohapeal teostati menetlusaluse isiku ülekuulamine kiirmenetluses ning vormistati kiirmenetluse otsus. Keskkonnaamet , et kiirmenetlusotsuses ei tehtud Z.I-le etteheidet, et ta rõhutab
on sõitnud looduskaitsealal, seega väited teadmatusest looduskaitseala kohta on
asjakohatud. Z.I-le on tehtud etteheide ranna piiranguvööndis, mis on
Läänemerel 200 m, väljaspool selleks määratud teid sõitmise ja parkimise eest. Sellekohane viide korrektsele LKS sättele sisaldub ka kiirmenetlusotsuse lühikirjelduses. Isik on ka ise tunnistanud, et ühte silti ta siiski nägi. Seega väited teadmatusest, on otsitud ja põhistamata. V -le 3 seaduse mitt astavalt KarS § 17 lg etundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Seega isiku väited, et ta ei olnud teadlik ranna piiranguvööndis kehtivatest keeldudest ei välista isiku süüd.
Teiseks on üldteada, et mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid sõitmise ja parkimise osas on kehtestatud teatud piirangud. Sellest tulenevalt oleks hoolsa käitumise
korral pidanud kaebuse esitaja endale selgeks tegema väljaspool teid kehtivad
4-21-3006
3 mootorsõidukiga liiklemise reeglid. Seega on alusetud kaebuse esitaja väited, et ta ei olnud sel
listest piirangutest teadlik, mistõttu on tema karistamine põhjendamatu.
Lisaks eeltoodule, pöörab Keskkonnaamet kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja
oli parkinud oma auto 5 meetri kaugusele kruusakattega kaetud parklast (vt 19.07.2021
koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll). Seega oli isikul võimalus käituda seaduskuulekalt ning kasutada olemasolevat parklat oma sõiduki parkimiseks, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata. Keskkonnaamet ei saa võtta seisukohta teise ametiasutuse tegevuse või tegevusetuse osas.
Asjaolu, et teine ametiasutus ei reageerinud antud rikkumisele, ei välista rikkumise toimepanemist ega isiku suhtes väärteomenetluse läbi viimist. Keskkonnaamet on arvestanud süüd kergendava asjaoluna kaebuses väljatoodut, mistõttu
on ka määratud karistus 1/6 lubatud määrast. Keskkonnaamet rõhutab, et karistuse
määramisel on arvestatud kehtivat korda. Määratud karistus on proportsionaalne
toimepandud teoga. Tegemist on esmakordselt karistatava isikuga ja seetõttu on põhjendatud teda karistada sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud kiirmenetlusotsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele, menetluses ei ole rikutud menetlusnorme ning o
tsuse tühistamiseks puudub alus.
Kohtu seisukoht.
Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /KT 8, 13/. tl VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud
kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud fakti
lisi ja õiguslikke asjaolusid.
VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes
ja kiirmenetluse otsuses sätestatud ulatuses.
KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Kohus uurib kas Z.I line menetleja , on toime pannud teo, mille eest kohtuvä teda karistas. Kohus : uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid -Z.I
ütlused /tl 2/; -s , selle lisad fototabel ja asukoha skeem /tl 3-5/. ündmuskoha vaatluse protokoll
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 5 lg 1 kohaselt kallas on merd ääristav ja erinõuete
kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse LKS ga. Lõike 2 kohaselt Läänemere - kallast nimetatakse rannaks. LKS 6.peatükis on normid ranna ja kalda kohta. § 35 lg 1 p 1
kohaselt on rannal ranna piiranguvöönd, millel laius § 37 lg 1 p 1 kohaselt Läänemere
rannal on 200 meetrit. LKS § 37 lg 3 p 6 kohaselt on ranna piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid.
Kohus leiab, et kohtu poolt uuritud kokkulangevalt, et Z.I tõendid kinnitavad
sõitis mootorsõidukiga Läänemere ranna piiranguvööndis mootorsõidukiga väljaspool sõitmiseks ette nähtud teed, millega ta on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis
süüks arvatakse S § ja rikkus oma tegevusega LK 37 lg 3 p 6.
Kohtuväline menetleja on teo õi Z.I poolt toime pandud gesti kvalifitseerinud LK 74 lg 1 r S § järgi, mis näeb väärteona ette anna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise.
Z.I on ta ei olnud kursis, et tegemist on looduskaitsealaga, kaebuses väljendanud, et
kuna sellekohaseid silte ei olnud, teed olid sisse sõidetud olid ka lõkkeplatsid. Samuti ,
4-21-3006
4
viibis samas kohas teine sealviibinud seltskond ja eemal ka teised ning eelmisel õhtul
möödus piirkonnast ka politseipatrull, kes neile keelatud alas olemise kohta märkust ei teinud.
Kohus märgib, et ranna piiranguvööndis sõitmise nõuded tulenevad seadusest. Karistusseadustiku (KarS) § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis
vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. KarS § 17 lg 3 sätestas, et s välista tahtlust ega ettevaatamatust eaduse mittetundmine ei
Kohus leiab, et Z.I oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et rannas kehtivad mootorsõidukiga sõitmisel ja parkimisel piirangud.
Seega pani Z.I ettevaatamatusest talle süüks arvatud väärteo toime hooletuse
vormis.
VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et Z.I L
on talle süüks arvatud KS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest ta oli teo toimepanemisel
süüdi süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu.
Kohus märgib, et Z.I etteheide, et politseipatrull ei teinud märkust rikkumise kohta, ei
mõjuta käesoleva väärteoasja menetlemise tulemust. Õiguskorda silmas pidades oleks muidugi hea kui politseipatrull, märgates rikkumist, sellest inimest teavitaks ja rikkumise lõpetaks. Samas märgib kohus, et LKS § s 74 märgitud väärtegu on vastavalt LKS § 75 lg - 2 pädev menetlema Keskkonnaamet.
Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Z.I
poolt toime pandud tegu vastab LK 74 lg 1 S § sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.
Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. L lg 1 ette rahatrahvi kuni 300
aresti. KS § 74 näeb karistusena trahviühikut või KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Z.I puhul on tuvastatud.
Kohus leiab, et Z.I ei ole suur, on hooletusest süü ta rikkunud ühte looduskaitseseaduse normi.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,
võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud selle, et pinnast ei ole kahjustatud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatis / 18 Z.I on karistamata. tl / näitab, et
Keskkonnaamet on võtnud karistuse määramisel arvesse seda, et pinnasele sõitmisega keskkonnale rikkumisega kahju ei tekkinud.
Looduskaitseseaduses on ranna kaitsmiseks kehtestatud normid, et tagada randade ja sealse taimestiku säilimine ning seeläbi võimaldada kõikidel inimestel kasutada randa nt
puhkamise eesmärgil. Seetõttu o aristuse mõistmisel oluline karistuse üldpreventiivne
n k eesmärk, õiguskorra kaitsmine.
4-21-3006
5
Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid leiab kohus, et on kohtuväline menetleja karistuse liigi valinud
ja määra vastavalt karistuse mõistmise alustele.
Eeltoodust htudes Z.I lä jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
Otsuse tegemisel juhindub kohus LK
S § 37 lg 3 p 6, § 74 lg 1, KarS § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, 132 p 1. §
(allkirjastatud digitaalselt)
Piia Jaaksoo kohtunik