4-21-2211/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 2.septembril 2021. a Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-21-2211 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Heli Eilonen Väärteoasi

Kaevatava otsuse teinud asutus A.T kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 19.05.2021 otsusele väärteoasjas 2780,21,004599

PPA Lõuna Prefektuur (Tartu , Riia 132) Esindaja :Cristel Jakobson Menetlusalune isik/kaebuse esitaja A.T Ik: XXX; elukoht: xxxx Juhindudes väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 121,§ 132 p. 1, § 155, 156, kohus

Otsustas: Rahuldada kaebus osaliselt. Teha uus otsus, tühistada osaliselt PPA Lõuna Prefektuuri 19.05.2021 otsus väärteoasjas 2780,21,004599 A.T-le määratud karistuse osas. Karistada A.T 20.04.2021 Tartu Viljandi -Kilingi-Nõmme maantee 16.- km-l toime pandud Liiklusseaduse § 15 lg. 1/ Liikusseaduse § 227 lg. 2 järgse väärteo eest B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks.

KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta menetluskulud A.T kanda Kohtule ei ole otsuse tegemise seisuga menetluskulude taotlusi esitatud.

DVD plaat kiirusemõõtesalvestusega jätta väärteotoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ning kättesaamisest. Kodanik saab kaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kassatsiooni esitamise soovist on kohustuslik teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, s.o. 2.09.2021 alates.

Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik ja asjaolud 20.04.2021

koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik E.P. väärteoprotokolli AB 1609005 menetlusalusele isikule A.T-le

2 selles, et A.T juhtis 20.04.2021 kella 12:42 ajal Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-

Kilingi-Nõmme mnt 16. kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 reg.nr XXX asulavälisel teel

kiirusega 121km/h +/- 8km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 90km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23km/h. Väärteo kvalifikatsioon oli Liiklusseaduse § 227 lg 2 ning isik rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõuet.

PPA Lõuna prefektuuri 19.05.2021 otsusega väärteoasjas nr 2780,21,004599 määrati eeltoodud

protokollis kirjeldatud rikkumise eest menetlusalusele isikule A.T-le karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks.

A.T esitas kaebuse eelnimetatud otsusele Tartu Maakohtule taotledes otsuse

tühistamist ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga, mille tasumist ajatada. Juhtimisõiguse äravõtmine kahjustaks tema majanduselu, sest ta töötab AS

XXXX bussjuhina. Ta soovis kaebuse arutamist kohtuistungil ning on selgitanud , et ka abikaasat toob tema linna tööle.

PPA Lõuna prefektuur vastuses kaebusele oli seisukohal, et rikkumine on tõendatud ning A.T-le määratud karistus on vastavuse tema süüteoga.

Kohtuistungil A.T selgitas pikemalt , et juhtimisõigust ei tohiks temalt ära võtta,

sest ta töötab bussijuhina. Ta kahtles kas mõõdeti ikka õigesti tema poolt juhitud sõiduki kiirust. Ta selgitas, et kui on mõjuv põhjus ,sõidab kiiremini kui 90 km/h, üldiselt ta ei kihuta. Politsei näitas kohapeal kiiruse näitu, kuid ei olnud pilti ega videot juures. Ta palus arvestada tema juhistaaži ning jätta juhtimisõigus alles.

PPA Lõuna prefektuuri esindaja Cristel Jakobson oli seisukohal, et kaebust ei peaks rahuldama. Kiiruseületamine on juhi teadlik otsus; A.T-le määratud karistus on minimaalne.

Kohtu põhjendid

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud pädevate politseitöötajate poolt. Väärteoprotokollis( tl. 12) on süüteokirjeldus arusaadav ning vastavuses väärteootsuses( tl.9- 1)toodud süüteokirjeldusega. Väärteoprotokolli koostades on isikule tutvustatud VTMS § 19 toodud menetlusaluse isiku õiguseid ning need on olnud isikule arusaadavad; seda tõendab isiku allkiri protokollil. Protokollis on loetletud tõendid, mille alusel on menetleja rikkumise

tuvastanud, samuti rikkumise kvalifikatsioon. Menetlusalune isik on saanud protokollis ka lühidalt oma selgituse anda. A.T on selgitanud: “ületasin kiirust aga mitte rohkem kui 10 km/h. Isikule on protokollis selgitatud võimalust esitada vastulause väärteoprotokollile.

Väärteootsuses (tl.9-11) on analüüsitud menetluses kogutud tõendeid. Süüteokvalifikatsioon LS § 15 lg.1 p. 1 / LS § 227 lg. 2 on vastavuse väärteoprotokollis tooduga. Väärteootsuses on

hinnatud süü suurust, samuti isiku eelnevaid rikkumisi. Otsuses on põhjendatud karistuse

kohaldamist A.T-le ; ka seda et varasemad kiiruseületamiste eest tehtud rahatrahvid ei ole andnud tulemusi ning A.T liikluskäitumine on selline, et on

põhjendatud põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine minimaalseks

tähtajaks- üheks kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine on eripreventiivse eesmärgiga ning suunatud isiku mõjutamisele liikluskultuuri tagamiseks.

3 Seega on väärteoprotokoll ja väärteootsus menetluslikult korrektsed.

Kohtu hinnangul on A.T

rikkumine tuvastatud usaldusväärse kiirusemõõteseadmega Stalker DSR 2x xxxxx milline oli kalibreeritud ja testitud ning vastas mõõteseaduse tähenduses mõõteseadme nõuetele. Seda tõendab Metrosert taatlustunnistus ( tl.

15). Kiirusemõõtmist teostas pädev mõõtja K.T. kes on läbinud vastava koolituse, mida tõendab PPA Lõuna prefektuuri teatis 17.06.2021 ( tl.16).

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl. 13) tõendab, et A.T poolt

20.04.2021 kell 12.42 juhitud

mootorsõidukit Audi A4 reg.nr XXX

kiirust mõõdeti Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt. 16. kilomeetril ning sõiduki kiiruseks mõõdeti 121 km/h. Sellel teelõigul oli lubatud suurimaks kiiruseks 90 km/h. Arvestades laiendmäärmatust lõplik mõõtetulemus 113 km/h. ( tl. 13). Mõõteprotokoll on allkirjastatud mõõtja, tunnistaja ja ka A.T poolt. Mõõdetav sõiduk liikus teel üksinda ning vastassuunas mõõtja sõidukiga.

Kohtuistungil tõendina vaadeldud kiiruse mõõtmise videosalvestusest nähtub üheselt, et PPA Lõuna prefektuuri poolt mõõdeti A.T poolt juhitud Audi A4 reg.nr XXX kiirust.

Seega on usaldusväärselt tõendatud, et A.T juhtis 20.04.2021 kella 12:42 ajal Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt 16. kilomeetril mootorsõidukit Audi A4

reg.nr XXX asulavälisel teel kiirusega 121km/h +/- 8km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 90km/h. Seega ületas A.T lubatud 90 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 23km/h.

Seega on tõendatud et A.T pani toime Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.1/ Liiklusseaduse § 227 lg 2 -järgse väärteo- sõidukiiruse ületamise 90 km/h tunnikiiruse alas vähemalt 23 km/h.

Kohtu hinnangul on A.T poolt kiiruseületamine toime panud otsese tahtlusega. Kiiruseületamine olulises määras on tajutav igale autojuhile, ka algajale autojuhile. A.T aga on pika staaziga juht ja sai aru, et ületab lubatud sõidukiirust. A.T selgitused kohtuistungil selles, et kui tee on vaba võibki kiiremini sõita annab kinnitust sellest ,et A.T kiiruseületamises ei näe midagi taunitavat.

Karistuse kohaldamine LS § 227 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Nii tuleneb sealt, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut (LS § 227 lg 1), sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni (LS § 227 lg 2); sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni (LS § 227 lg 3) ning sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et LS § 15 lg 1p,1 /LS § 227 lg 2 rikkudes ületas

A.T lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h ning järelikult olid tema käitumises LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime

otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

4 vähemalt möönab seda. On tõendatud , et subjektiivsest küljest tegutses A.T LS § 227 lg.2 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud toimepandud teo õigusvastasust -, süüvõimet-, ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut A.T tuleb tema poolt toime pandud LS § 227 lg. 2 -järgse väärteo eest karistada. KarS § 47 lg sätestab , et väärteo eest võib kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut ning et trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri poolt 19.05.2021 otsusega väärteoasjas nr

2780,21,004599 A.T-le määratud karistus- mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – põhjendatud. Mootorsõiduki juhi poolt oluline kiiruseületamine kätkeb endast ohtu kaasliiklejatele ning selline sõidustiil tekitab ohtlikke liiklusolukordi, ka liikluskahjusid. Teised liiklejad ei oska arvestada, et on sõidukijuhte, kes sõidavad lubatust oluliselt suurema tunnikiirusega; näiteks

kõrvalteelt peateele sõitev juht ei oska eeldada, et peateel sõidavad sellise sõidukiirusega sõidukid ning liiklusõnnetuse toimumine on tõenäoline.

Karistusregistri andmetel on A.T karistatud kiiruseületamise/ LS § 227 lg. 2/ eest ka varem, viimati 16.01.2021 otsusega( tl. 14) 180 € rahatrahviga. Analoogse väärteo eest on teda karistatud ka 2013.a. kuid see käesoleval juhul peaks olema aegunud.

Karistusena rahatrahv ei ole A.T veel piisavalt mõjutanud. Seega on põhjendatud, et teist korda määratav karistus peabki olema mõjusam.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul A.T-lt põhjendatud mootorsõiduki

juhtimisõigus ära võtta, sest tegemist on korduvrikkujaga. Kohtuistungil A.T õigustas oma käitumist ning leidis, et kiirust võibki ületada kui teeolud seda võimaldavad.

Väljakujunenud karistuspraktika kohaselt võetakse süüdimõistetavalt isikult ära õigus juhtida mistahes mootorsõidukit. Karistusseadustiku § 50 lg.2 keelab mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtta isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. A.T aga selline isik ei ole.

Siiski võib eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel piirduda vaid konkreetset liiki mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega või välistada keeld teatud liiki, nt. põllumajanduslikku laadi sõidukite suhtes. Seda tuleb lugeda siiski erandiks, sest liiklussüütegu oma olemuselt ei seondu eelkõige mitte sõiduki liigi, vaid süüdistatava liiklusalase käitumise või hoiakuga üldiselt. Selline lähenemine võimaldab rikkujale individuaalsemat lähenemist, st et isik ei jätkaks liiklusrikkumiste

toimepanemist sõiduautoga, kuid tema tööalane tegevus näiteks veokijuhina saaks jätkuda /Riigikohtu KKK 3-1-1-26-10 p 6-7 otsus /.

Arvestades seda, et A.T on kiiruseületamised toime pannud sõiduautoga ning tema töötamist AS XXXX bussijuhina, rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja teeb uue otsuse , tühistab

osaliselt PPA Lõuna Prefektuuri 19.05.2021 otsuse väärteoasjas 2780,21,004599 A.T-le määratud karistuse osas. Kohus karistab A.T 20.04.2021 Tartu Viljandi -Kilingi-Nõmme maantee 16.-km-l

toime pandud Liiklusseaduse § 15 lg. 1/ Liikusseaduse § 227 lg. 2- järgse väärteo eest B- kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Siis ei ole A.T

vaja teha muudatusi oma tööelus ning töökohustused saaksid täidetud. A.T pereliikme transpordivajadus ühe kuu jooksul tuleb süüdlasel A.T lahendada.

KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta menetluskulud A.T kanda

5 Kohtule ei ole otsuse tegemise seisuga menetluskulude taotlusi esitatud.

DVD plaat kiirusemõõtesalvestusega jätta väärteotoimiku juurde.

Peet Teidearu Kohtunik