2-20-18265/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-18265

Tsiviilasi, avaldaja nõue

E. V. ja Ü. V. hagi Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes

Tsiviilasja hind

E. V. nõue 3500 eurot

Ü. V. nõue 3500 eurot

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine ja lõpetamine kompromissi

kinnitamisega, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. E. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

2. Ü. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

hagejate lepinguline esindaja Tuulikki Laesson

Kostja: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) (registrikood:

75000064, asukoht: Suur-Sepa 16, Pärnu linn, Pärnu linn,

Pärnu maakond), esindaja Katrin Karu

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas 2-20-18265.

2. Kinnitada poolte vahel 01.09.2021 allkirjastatud ja kohtule edastatud kompromiss

järgmistel tingimustel:

2.1. Hagejad kinnitavad, et on käesoleva kompromissi sõlmimise ajahetkeks täitnud Pärnu

Linnavalitsuse 04.07.2018.a ettekirjutus-hoiatuse nr 8-19/10647-2, mille punktiga 1.1 oli

hagejatele pandud kohustus lammutada xxx asuva elamu ühekordse osa katusele omavoliliselt

ehitatud müüriosa.

2.2. Pärnu Linnavalitsus kinnitab, et tal ei ole pretensioone 04.07.2018.a ettekirjutus-hoiatuse

täitmise osas ning kinnitab, et 04.07.2018.a ettekirjutus-hoiatus on hagejate poolt

nõuetekohaselt täidetud.

2.3. Pärnu Linnavalitsus kohustub esitama käesoleva kompromisslepingu kinnitamisest alates

kahe tööpäeva jooksul kohtutäiturile Õnne Pajur taotluse hagejate suhtes algatatud

täitemenetluste lõpetamiseks, s.o täiteasjade nr 179/2020/1419 ning 179/2020/1432

lõpetamiseks.

2.4. Pooled on kokku leppinud, et kõik täiteasjadega nr 179/2020/1419 ja nr 179/2020/1432

seotud kulud, sh kohtutäituri tasud jäävad hagejate kanda.

Tsiviilasi nr 2-20-18265

3. Tühistada hagi tagamine, milleks kohus 11.12.2020 määrusega peatas menetlused

kohtutäituri Õnne Pajuri menetluses olevates täiteasjades nr 179/2020/1419 ja

nr 179/2020/1432

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-18265.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Määruse jõustumise järel tagastada OÜ xxx arvelduskontole nr EExxx E. V. hagilt

tasutud riigilõivust pool, s.o 175 eurot ja Ü. V. hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 175

eurot, kokku 350 eurot.

7. Määruse jõustumise järel edastada kohtumäärus teadmiseks kohtutäitur Õnne Pajurile

Edasikaebamise kord ja selgitus

Poolte kokkuleppel ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada (alus TsMS § 661 lg 4).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist

saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab,

loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on E. V. (hageja I) ja Ü. V. (hageja II) hagi Pärnu linna

(linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse

kohaselt xxx asuva elamu laiendamiseks väljastas kostja 15.10.2009 ehitusloa nr EL-3388, mille

aluseks oli 01.12.2008 koostatud ehitusprojekt. Hageja I esitas 06.02.2018 kostjale elamu osas

kasutusloa taotluse. 04.07.2018 väljastas kostja ettekirjutus-hoiatuse nr 8- 19/10647-2, millega

kohustati xxx hagejaid lammutama xxx elamu ühekordse osa katusele ehitatud müüriosa hiljemalt

21.08.2018 ning valmis ehitama xxx elamu laiendus 15.10.2009 ehitusloa aluseks oleva

ehitusprojekti kohaselt hiljemalt 21.08.2018. Hagejad vaidlustasid ettekirjutuse, mis jäi

rahuldamata. 21.08.2020.a täitekorraldusega nr 3-5.4/449 teavitas kostja otsusest rakendada

ettekirjutuse täitmata jätmise eest Ü. V.le sunniraha 2000 eurot ja E. V.le sunniraha samuti 2000

eurot. Täitekorraldusega määras kostja sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks 20.10.2020.

Kostja selgitas, et juhul kui ettekirjutus täidetakse enne nimetatud kuupäeva, siis sunniraha ei

rakendata. Müüriosa oli 20.10.2020 lammutatud ning seega oli ettekirjutus täidetud. Vaatamata

sellele edastati mõlemale hagejale 11.11.2020 kohtutäitur Õnne Pajuri poolt algatatud täiteasjade nr

179/2020/1419 ja nr 179/2020/1432. Täitmisteadete kohaselt nõuab kohtutäitur mõlemalt hagejalt

sisse sunniraha 2000 eurot ettekirjutuse täitmata jätmise eest ning koos täitemenetluse

alustamistasuga nõuab kohtutäitur mõlemalt hagejalt eraldi kokku 2072 eurot tasumist. Hagejad on

seisukohal, et on täitmisteated on alusetud, kuivõrd on täitemenetluste aluseks olev täitekorraldus

ja ettekirjutus vabatahtlikult täidetud. Hagejad märgivad, et ettekirjutuses esitatud nõue lammutada

müüriosa oli võimalik täita üksnes kaasomanikul E.V.l, mitte Ü.V.l, kuivõrd asub juurdepääs

Tsiviilasi nr 2-20-18265

vaidlusalusele müüriosale E.V. ainukasutuses oleval pinnal. Samuti ei ole Ü.V. kuidagi olnud seotud

vaidlusaluse müüriosa ehitamisega. Tegemist on asjaoluga, mis on väljaspool Ü.V. mõjusfääri ja

seega oleks sunniraha rakendamine Ü.V. suhtes ka alusetu ja õigusvastane.

2. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Ebaõige on hagejate väide, et 04.07.2018

koostatud ettekirjutus on täidetud. 19.08.2020 vaatluse käigus kostja tuvastas, et ettekirjutust täitma

ei asutud. Seisuga 21.10.2020, 03.11.2020 ja 16.12.2020 oli ettekirjutus täitmata.

3. Eelistungina korraldaval kohtuistungil, milline toimus 30.04.2021, palusid pooled anda neile

tähtaeg asi kokkuleppel lõpetada ning peatada menetlus. Kohus peatas menetluse 30.04.2021

määrusega.

4. Pooled esitasid 01.09.2021 kohtule samal päeval allkirjastatud kompromissi, millises hagejad

kinnitavad, et on käesoleva kompromissi sõlmimise ajahetkeks täitnud Pärnu Linnavalitsuse

04.07.2018.a ettekirjutus-hoiatuse nr 8-19/10647-2, mille punktiga 1.1 oli hagejatele pandud

kohustus lammutada xxx asuva elamu ühekordse osa katusele omavoliliselt ehitatud müüriosa.

Kostja kinnitab, et tal ei ole pretensioone 04.07.2018.a ettekirjutus-hoiatuse täitmise osas ning

kinnitab, et 04.07.2018.a ettekirjutus-hoiatus on hagejate poolt nõuetekohaselt täidetud. Kostja

kohustub esitama kompromisslepingu kinnitamisest alates kahe tööpäeva jooksul kohtutäiturile

Õnne Pajur taotluse hagejate suhtes algatatud täitemenetluste lõpetamiseks, s.o täiteasjade nr

179/2020/1419 ning 179/2020/1432 lõpetamiseks. Pooled on kokku leppinud, et kõik täiteasjadega

nr 179/2020/1419 ja nr 179/2020/1432 seotud kulud, sh kohtutäituri tasud jäävad hagejate kanda.

Käesoleva tsiviilasjaga seotud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS §

661 lg 4 on pooltel kokkuleppel õigus määruskaebuse esitamise õigus välistada. Tuginedes

eelnimetatule, lepivad pooled kokku, et kohtuliku kompromissi määrusele ei esita menetlusosalised

määruskaebust. Pooled esitavad käesoleva kompromissi lepingu Pärnu Maakohtule ning paluvad

kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada TsMS § 428 lõige 1 punkti 4 ja § 430 lõike 1 alusel

menetlus käesolevas tsiviilasjas. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ning menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt TsMS § 432 ja ei pea vajalikuks kompromissi

kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled paluvad

kohtul otsustada kompromissi kinnitamine kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. TsMS §

150 lg 2 p 1 alusel paluvad hagejad tagastada hagiavalduselt tasutud pool riigilõivu summas 350

eurot OÜ xxx arveldusarvele EExxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse

poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud

asjaolud on ära langenud. Käesolevas asjas menetlus peatati ettekirjutuse täitmiseks ja

kompromissilepingu

sõlmimiseks.

Kuna

pooled

on

esitanud

kohtule

kinnitamiseks

kompromissilepingu, on peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ja asjas tuleb menetlus

uuendada.

6. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtule 01.09.2021 esitatud ja

samal päeval poolte esindajate poolt allkirjastatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi

ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Poolte menetluslikud avaldused (p-d. 2.5. ja 2.6), kinnitused (p 2.8.) ja taotlused (p-d 2.7. ja 2.9.) ei

ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita.

7. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tsiviilasi nr 2-20-18265

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pooled on kompromisslepingu punkts

2.8. avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.

8. Kohus 11.12.2020 määrusega tagas hagi ja peatas menetlused kohtutäituri Õnne Pajuri

menetluses olevates täiteasjades nr 179/2020/1419 ja nr 179/2020/1432 kuni tsiviilasjas 2-20-18265

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg-st 4 tuleneb, et kohus tühistab hagi

tagamise, kui asjas menetlus lõpetatakse. Pooled ei ole teistsugust soovi kohtule avaldanud ning

tulenevalt kompromissilepingu esemest, puudub ka alus ning vajadus kohtumääruse täitmist tagava

abinõuna hagi tagamise abinõu jõusse jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus hagi tagamise tühistab.

9. Pooled on punktis 2.6. deklareerinud, et ei esita kohtuliku kompromissi määrusele määruskaebust.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuna tegemist on

hagimenetlusega, on poolte kokkulepe määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks kohtule siduv.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled

oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust kokkulepet

kohtule esitanud, kuid on p-s 2.5. avaldanud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise

lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus

menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

11. Hagejad taotlevad seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivust tagastamist TsMS

§ 150 lg 2 p 1 alusel. Kohtutoimiku andmetel on OÜ xxx hagiavalduse esitamisel tasunud

10.12.2020 riigilõivu 700 eurot. Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi, rahuldab kohus hagejate

taotluse ning tagastab poole tasutud riigilõivust, so 350 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hagejate

poolt näidatud kontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik