2-21-10500/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. august 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-10500

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. S. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

7706,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht:

Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn)

Lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ,

asukoht: Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115, e-post:

tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja: A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx,

xxxxx xxx, e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. S.lt hageja kasuks välja xxx OÜ ja A. S.i vahel 09.08.2018

sõlmitud laenulepingust nr. XXXXXXXX ja lisast nr. XXXXXXXX-xx tulenev

võlgnevus 5870,24 eurot, intress 247,50 eurot, viivis 2027,83 eurot ja

sissenõudekulud 35 eurot.

3. Mõista kostjalt A. S.`ilt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

mitte muutunud viivis alates 03.07.2021.a kuni põhinõude (5870,24 eurot) täieliku

tasumiseni, lugedes viivise määraks 23,88% aastas.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja A. S.i kanda.

7. Mõista kostjalt A. S.`ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 550,00 eurot, lepingulise esindaja kulu

50,00 eurot.

8. Välja mõista kostjalt A. S.`ilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja kreeditor sõlmisid lepingu, mille alusel liisis kreeditor sõiduki kapitalirendi vormis

kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas kreeditor kostjale kokku 7038,90 eurot. Kostja kohustus

sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja

intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja

kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral.

Kostja ja kreeditor sõlmisid 09.08.2018 lepingu LISA nr. XXXXXXXX-xx, mille kohaselt laenu

summat suurendati 31,18 € seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne Lisa

jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksepäevast kuni 16.08.2018 arvestatud intressi

nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehta. Uus laenu

põhisumma on vastavalt eeltoodule 6737,67 €. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma

kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid.

Seoses sellega, et kostja ei taganud, et sõidukile oleks läbinud riiklikku tehnonõuetele vastavuse

kontrolli, 20.01.2020 ütles liisinguandja lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei ole sõidukit

tagastanud ning hagejale ei ole teada sõiduki asukoht. 25.01.2021 a. loovutas pank oma nõuded

kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 550,00,

ja õigusabikulud summas 420,00 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 550,00 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 ja õigusabikulud 50,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50,00 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka

Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072,

milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide

põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed,

summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku

nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et

sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi

hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate

esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi

koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik

vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega

nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu

suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson,

kohtunik