2-20-16599/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16599

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise maksmise kohustuse

lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Maarika Kutser

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-16599.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-16599 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimus on järgmine:

XX ja YY (pooled) on kokku leppinud muuta Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-13-11015 XX-lt YY kasuks välja mõistetud elatise suurust

selliselt, et välja mõista XX-lt YY kasuks igakuine elatis 100 eurot alates 11.

novembrist 2020 kuni 31. maini 2021. Seejärel on XX elatise maksmise kohustusest

vabastatud.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Asendada avaldatavas määruses poolte nimed tähemärkidega ning jätta

avalikustamata nende isikukoodid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 11. novembril 2020 Pärnu Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles

palus lõpetada Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-11015 hagejalt

2 (3)

kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmise kohustus ning jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt lahutati poolte abielu 19. detsembril 2011. Pärnu

Maakohtu 17. aprilli 2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-11015 mõisteti hagejalt kostja kasuks

välja elatis 160 eurot kuus. Kostjal oli tuvastatud raske puue ja sellest tulenev püsiv töövõimetus

kestusega kuni 30. juuni 2015. a. Kostja tervislik seisund on paranenud. Samuti on paranenud

kostja majanduslik seisund, sest lisaks korterile asukohaga PPP kuulub kostjale samas linnas

korter asukohaga JJJ (korter), mille kostja omandas 19. veebruaril 2014 pärimise teel. Hagejal

ei ole võimalik maksta elatist, sest ta saab töötasu alammääras, millest kohtutäitur teostab veel

kinnipidamisi. Lisaks on esmatähtis elatise maksmine poolte alaealisele lapsele.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja tervislik seisund paranenud, vaid on pigem

halvenenud. Kostjal on tuvastatud töövõime puudumine ja raske puue kuni 2023. a. Samuti

diagnoositi kostjal 2020. a vähk. Töötukassa maksab kostjale töövõimetoetust, mille igakuine

summa varieerub ning Sotsiaalkindlustusamet maksab igakuiselt sotsiaaltoetust 2020. a

summas 68,27 eurot ja peretoetust summas 60 eurot. Lisaks saab kostja korteri üürimisest

igakuist tulu 100 eurot. 1. novembri 2020. a seisuga on hageja elatise võlgnevus kostja ees

12 334,38 eurot ja poolte ühise lapse ees 11 705,25 eurot.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 20. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt ja vähendas hagejalt

tsiviilasjas nr 2-13-11015 kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatist alates 11. novembrist

2020, määrates elatise suuruseks 100 eurot kuus ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

jäeti rahuldamata ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud

kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

5. Ringkonnakohtule esitati 31. augustil 2021 kinnitamiseks mõlema poole allkirjastatud

kompromiss, milles pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel asjas tehtud maakohtu

otsuse ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

7. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-des 430

ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

9. Kolleegium märgib, et parandab kompromissilepingu p-s 3 ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta

kompromissi sisu ning asendab sõna „märtsi“ sõnaga „aprilli“. Asja materjalidest nähtuvalt tegi

Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-11015 kohtuotsuse, millega välja mõistetud elatise

maksmise kohustuse lõpetamiseks on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi, 17. aprillil 2013 (tl

7), mitte 17. märtsil 2013.

10. Vastavalt kokkuleppele jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

3 (3)

11. Menetluse lõpetamise määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse (TsMS § 433

lg 1).

12. Kolleegium asendab avaldatavas määruses omal algatusel poolte nimed tähemärkidega

ning ei avalikusta nende isikukoode (TsMS § 462 lg 2 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

(allkirjastatud digitaalselt)