2-18-15106/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-15106

Kohtuasi

XX hagi Eesti Vabariigi vastu Viru Vangla kaudu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu

lõpetamiseks,

hüvitiste

ning

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.jaanuari 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Vabariigi Viru Vangla kaudu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele

Tammemäe (e-post:XXX)

Kostja (määruskaebuse esitaja): Eesti Vabariik Viru

Vangla kaudu (registrikood 70008144, aadress Ülesõidu 1

41536 Jõhvi, e-post: viru.info@just.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.jaanuari 2021.a määrus osas, milles Eesti Vabariigilt

Viru vangla kaudu mõisteti XX kasuks välja menetluskulud 7068 eurot

(käibemaksuga) ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada XX kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitist 480 euro võrra ning jätta XX avaldus

rahuldamata summas 5724 eurot. Jätta Harju Maakohtu 25.jaanuari 2021.a

määrus muus osas muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Rahuldada XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Eesti Vabariigilt Viru Vangla kaudu välja XX kasuks menetluskuluna

lepingulise esindaja kulu 6588 (kuus tuhat viissada kaheksakümmend kaheksa)

eurot (käibemaksuga).

2-18-15106

3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Eesti Vabariigil Viru

Vangla kaudu tasuda XX-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6588

eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta rahuldamata XX avaldus summas 5724 (viis tuhat seitsesada

kakskümmend neli) eurot.

3. Eesti Vabariigi Viru Vangla kaudu määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 09.oktoobril 2018.a Harju Maakohtule Eesti Vabariigi Viru Vangla kaudu

(kostja)

vastu

hagi

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohus jättis 04.detsembri 2019.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.juuni 2020.a otsusega Harju Maakohtu

otsuse osaliselt ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses kostja kanda

ning 1/3 ulatuses hageja kanda. Riigikohus jättis 29.oktoobri 2020.a määrusega

kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme kulud kostja kanda. Kohtulahend

jõustus 29.oktoobril 2020.a.

3. Hageja esitas 13.novembril 2019.a, 18.novembril 2019.a ja 28.mail 2020.a maa- ja

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista maakohtus

kantud kulud 8145 eurot ja ringkonnakohtus kantud kulud 3870 eurot, millele lisandub

kohtuistungi osalemise tasu vastavalt istungi kestvusele (so 297 eurot) ning märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Kostja kinnitas 13.novembri 2019.a istungil, et tal pole maakohtus menetluskulusid tekkinud

ning 28.mai 2020.a istungil, et tal puuduvad apellatsiooniastmes menetluskulud.

5. Kostja oli seisukohal, et hageja menetluskulud ei ole taotletavas mahus põhjendatud.

Käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Tegemist oli tavapärase töövaidlusega ning

viimasel kohtuistungil andis suurema osa selgitustest oma töösuhte kohta hageja ise. Seetõttu

on ülemäärane hageja menetluskulude nimekirjas erinevate hageja menetlusdokumentide

koostamiseks märgitud ajaline kulu – hagi koostamine 11h (p 1), kostja 05.detsembri 2018.a

seisukohale vastuse koostamine 6,5h (p 2), hagiavalduse täienduse koostamine 5h (p 5), kostja

05.augusti 2019.a seisukoha läbitöötamine ja sellele vastamine 9h (p 6). Punktis 7 märgitud

vastuväide, mille koostamisele kulus 0,5h, kohtu tegevusele oli ilmselgelt perspektiivitu.

Kokku kulus hageja menetluskulude nimekirja järgi eelmainitud dokumentide koostamisele

32h, mis ei ole põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja hageja poolt tõstatatud

2-18-15106

õigusküsimuste sisu, saaks põhjendatuks lugeda umbes 1/3 hageja poolt märgitust ehk siis

hageja märgitud kulusid tuleks vähendada vähemalt 3840 euro võrra. Kostja palus juhul, kui

kohus peab vajalikuks kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalise suuruse, vähendada

kindlaksmääratavat hageja esindaja kulude rahalist suurust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 25.jaanuari 2021.a määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja lepingulise esindaja kulu 7068 eurot

ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (7068 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja avaldus jäi rahuldamata summas 5244 eurot.

7. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-

le 1, § 174 lg-le 8, § 175 lg-le 1 ja § 177 g 1 p-le 2.

8. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusabi maakohtus 45,25

h ja apellatsioonikohtus 21,5 h, millele lisandub kohtuistungi aeg 1,65 h. Kokku on ajakulu 68,4

h. Hagejat on esindanud vandeadvokaat tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

Lepingulise esindaja tunnihind ei ületa keskmisi turuhindasid. Kohus hindas tsiviilasja

keskmise keerukusega, menetluses on esitatud hagiavalduse täiendus, mõlemad osapooled on

esitanud mitmeid menetlusdokumente ja asjas on toimunud 3 kohtuistungit, neist ühel kuulati

üle ka tunnistaja.

9. Arvestades, et hageja esindaja on pidevalt kursis kostja seisukohtadega, koostanud kostja

menetlusdokumentidele omapoolseid vastuseid ja suhelnud kliendiga, pidas kohus istungiteks

ettevalmistumise aega maakohtus 2,5 h ja ringkonnakohtus 3,5 h ülemääraseks. Kohus

vähendas 22.mai 2019.a istungiks ettevalmistamise aega 1,5 h võrra, 13.novembri 2019.a

istungiks ettevalmistamise aega 1,5 h võrra ja 28.mai 2020.a istungiks ettevalmistamise aega

2,5 h võrra. Maakohtu kohtuistungil osalemise ajakulu on kooskõlas protokollis näidatud

istungi kestvusega.

10. Toimikust nähtub, et hageja on esitanud 25.juunil 2019.a hagiavalduse täienduse.

Hagiavalduse täienduse koostamisele, kostja vastusega tutvumisele, nõupidamisele ja

19.augusti 2019.a menetlusdokumendi koostamisele on esindajal kulunud kokku 14 h.

Võrdluseks esialgse hagiavalduse koostamisele ja samalaadsetele toimingutele on kulunud

esindajal 17,5 h. Kohtu hinnangul ei olnud hagiavalduse täiendusega seotud ajakulu täies

ulatuses põhjendatud ja kohus vähendas nimetatud toimingu ajakulu 4 h võrra.

11. Kohus tutvunud tsiviilasja toimikuga ja selles olevate menetlusdokumentide sisu ja mahuga

ning 18.novembri 2019.a menetluskulude nimekirja punktides 1, 2, 5, 6 ja 7 märgitud

toimingute ajakuluga, leidis, et toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on põhjendatud.

Kohus ei nõustunud kostjaga, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb lähtuda sellest, kas

esitatud taotlus oli perspektiivitu või mitte või kas kohus selle rahuldas või mitte. Kohus

hinnates apellatsiooniastmes koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leidis, et

toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on põhjendatud.

12. Tulenevalt eeltoodust pidas kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 58,9

h (68,4-1,5-1,5-2,5-4). Arvestades tunnitasu (180 eurot koos käibemaksuga) ja seda, et kostja

kanda jäi 2/3 menetluskuludest, on hüvitatav menetluskulu 7068 eurot. Taotlus jäi rahuldamata

summas 5244 eurot (12312-7068) ninh kohus lähtus ka sellest, et hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4.

2-18-15106

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

13. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, nõuda hagejalt

kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamist ja teha uus määrus, võttes arvesse

määruskaebuses ning kostja 21.novembri 2019.a seisukohas avaldatut ning vähendada kostjalt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust vähemalt 1720 euro võrra, so 5348

euroni.

14. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud hageja menetluskulusid

põhjendamatult suureks. Kostja on 21.novembri 2019.a menetlusdokumendis leidnud, et hageja

menetluskulud maakohtus on põhjendamatud vähemalt 3840 euro ulatuses. Kostja jääb selle

seisukoha juurde ning palub menetluskulusid vähendada täiendavalt 2580 eurot võrra. Ühtlasi

palub kostja vähendada temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulusid vähemalt 5348

euroni.

15. Maakohus on eksinud uurimiskohustuse täitmise vastu. Hageja 18.novembri 2019.a ja

28.mai 2020.a menetluskulude nimekirjad ei sisalda kinnitust, et menetlusosaline on kandnud

need seoses käimasoleva kohtumenetlusega. Tegemist on puudustega nimekirjaga, mille suhtes

oleks maakohus pidanud võtma seisukoha. Asjakohane oleks olnud hagejalt nõuda dokumente

selle kohta, et menetluskulud on reaalselt kantud. Kostjal ei olnud seisukohta võimalik varem

avaldada, kuna teda ei kaasatud menetluskulude suurust kindlaks määravasse menetlusse.

Juhul, kui hageja ei ole menetluskulusid kandnud, tekib vajadus menetluskulude

vähendamiseks.

16. Põhjendamatu on seisukoht, nagu ei oleks ilmselgelt perspektiivitu taotluse esitamisel

menetluskulude väljamõistmise seisukohalt tähtsust. Perspektiivitu taotluse esitamine ei ole

vajalik ega põhjendatud, mistõttu tuleb sellised kulutused välja mõistmata jätta.

17. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja kinnitas, et kõik kulud, mis on

kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks esitatud,

seonduvad käesoleva kohtumenetlusega. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ning on

kostja 21.novembri 2019.a menetlusdokumendis esitatud vastuväidetega arvestanud. Asjaolu,

et maakohus jättis vastuväite rahuldamata, ei anna alust nimetada seda perspektiivituks, kuna

ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldas mh hageja vande all

ülekuulamise taotluse. Eelduseks menetluskulude väljamõistmiseks ei ole asjaolu, et

menetlusosaline on menetluskulude eest reaalselt tasunud.

18. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt

TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise summas 7068 eurot (käibemaksuga) ning

teha selles osas uus määrus, millega vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate

menetluskulude hüvitist 480 euro võrra ning jätta hageja avaldus rahuldamata summas 5724

eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

2-18-15106

20. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii uurimisprintsiibi rikkumist kui ka

diskretsiooni piiride ületamist. Ringkonnakohus nõustub nimetatud etteheidetega osaliselt.

21. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).

22. Määruskaebuse esitaja on iseenesest õigesti märkinud, et kuigi TsMS § 176 lg 5 kohaselt

tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, puudub vastav

kinnitus

hageja

esitatud

menetluskulude

nimekirjades.

Ringkonnakohus

nõustub

määruskaebuse esitajaga, et maakohus oleks pidanud seda tähele panema ning hagejalt nõudma

puuduste kõrvaldamist. Siiski ei anna maakohtu eelnev eksimus ringkonnaohtu hinnangul

iseseisvat alust maakohtu määruse selle vaidlustatud osas tühistamiseks, arvestades, et

määruskaebusmenetluses on hageja need puudused omal algatusel kõrvaldanud, kinnitades, et

kõik kulud, mis on kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja

väljamõistmiseks esitatud, seonduvad käesoleva kohtumenetlusega.

23. Maakohtule ei ole etteheidetav menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide hagejalt

nõudmata jätmine. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et lepingulise esindaja kulude

väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt

Riigikohtu 03.juuni 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Ka võib juhul, kui

menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, eeldada,

et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning sellisel juhul saab kohus

õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt nt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.detsembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p

11). Kuna ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et hagejal on tekkinud kohustus talle

osutatud õigusabi eest tasumiseks, ei ole põhjendatud temalt nõuda menetluskulude kandmist

tõendavate dokumentide esitamist.

24. Määruskaebuse esitajaga saab osaliselt nõustuda selles, et hageja menetluskulud on

põhjendamatult suured.

25. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).

Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist hagejale

osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse hindamisel maakohtu menetluses esitatud

menetluskulude nimekirja(de)ga seoses.

26. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus, arvestades asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja

keerukust, sh koostatud ja esitatud menetlusdokumente sisu ja mahtu ning hageja lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni, seisukohal, et põhjendamatult suur on: 1) hagiavalduse koostamisele

kulunud aeg 8,5 h ning seda tuleb vähendada 2 h võrra ning 2) 19.augusti 2019.a täiendava

seisukoha koostamisele kulunud aeg 6,5 h,mida tuleb samuti vähendada 2 h võrra.

2-18-15106

27. Muus osas puudub ringkonnakohtu hinnangul alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja

maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks.

Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vaidlustatud maakohtu

määrusest nähtuvalt on kohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud mh arvesse ka kostja

21.novembri 2019.a seisukohas toodud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Asjaolu, et kostja

maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna

ringkonnakohtule alust maakohtu määruse selles osas tühistamiseks. Dokumentide

koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes

teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi

26.oktoobri

2011.a

määrus

tsiviilasjas

nr

3-2-1-88-11,

p 12).

Ringkonnakohus nõustub selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

28. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et hageja 04.septembri 2019.a

vastuväite koostamisele kulunud aja (0,5 h) tasustamine on põhjendamatu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtule taotluse enda vande all üle kuulamiseks, mille

maakohus rahuldamata jättis ning millele hageja vastuväite esitas, mille maakohus omakorda

rahuldamata jättis. TsMS § 333 lg 1 kohaselt on vastuväite esitamine menetlusosalise poolt

kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti menetlussätte rikkumisel, eelkõige

menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta, lubatav. Lisaks nähtub tsiviilasja

edasistest arengutest, et ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse ning kuulas ta istungil vande

all üle.

29. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt põhjendatuks peetud

ajakulu 4 h võrra ning peab hagejale osutatud õigusabi vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks

kokku 54,9 h.

30. Arvestades hagejale osutatud õigusabi ühe tööühiku ehk tunnitasu hinda (180 eurot koos

käibemaksuga) ja asjaolu, et kostja kanda jäi 2/3 menetluskuludest, on menetluskulude summa,

mille võrra tuleb vähendada maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud

menetluskulude suurust, kokku 480 eurot (4x180=720:2/3=480). Hageja taotlus kostjalt

menetluskulude hageja kasuks välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele summas 6588 eurot

(7068-480) ning tuleb jätta rahuldamata summas 5724 eurot (12 312-6588). Nimetatud

summalt tuleb kostjal tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

31. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

32. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/