1-18-5277/144 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-5277 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-5277 Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Urmas Reinola , Orvi Koik , Ivi Kesküla

Harju Maakohtu 04.08.2021. a määrus, millega jäeti J.U taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata

J.U (ik XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta J.U määruskaebus Harju Maakohtu . a määrusele kui ilmselt

04.08.2021 põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.07.2021 saabus Harju Maakohtusse J.U riigi õigusabi taotlus Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Riigi õigusabist tuleneva kasuna on taotleja märkinud Harju

Maakohtu 11.03.2021 määruse kriminaalasjas 1 5277 ja Riigikohtu 11.05.2021 määruse -18-

kriminaalasjas 1-18-5277 uuesti läbivaatamise. Taotleja on probleemi kirjelduses, mille

lahendamiseks õigusabi taotletakse loetlenud erinevate määruste ja kirjade numbrid, kuid ei ole , selgitanud, millise probleemi lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse.

2. 02.07.2021 määrusega jättis kohus esitatud taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks kuni 22.07.2021. 16.07.2021 esitas J.U kohtule taotluse täpsustuse ja

majandusliku seisundi teatise. Esitatud täpsustuse kohaselt taotleb J.U riigi õigusabi kuna kriminaalasjas 1-18-5277 rikuti menetluse käigus tema KrMS § 268 lg 6 sätestatud õigusi. Talle ei antud võimalust kohtuotsuse kuulutamisel muudetud süüdistuses ennast kaitsta ning ei antud aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks. Taotleja leidis, et kohus peab andma isikule võimaluse

enda positsioone avaldada juhul, kui tulevad esile varem süüdistusaktis arutamata faktid. EIÕK artikkel 6 lõige 3 c kohaselt on isikul õigus õiglasele kohtumenetlusele. J.U vajas juriidilist abi

kuna on juriidiliselt harimatu, invaliid, kannab karistust vanglas ja ei oma vara ega sissetulekut.

Seoses tema õiguste ja põhivabaduste rikkumisega soovis kohtuotsuse tühistamist ja uut õiglast kohtumenetlust.

1-18-5277 2

3. 16.07.2021 taotlusele lisatud taotleja majand , et puudub usliku seisundi teatisest nähtus J.U vara. 01.07.2021 lisatud Tallinna Vangla K-Raha raha , et 31.05.2021 liste vahendite aruandest nähtus seisuga oli J.U

eid konto vaba jääk 12,35 eurot, vabanemisfondis 451,30 eurot ja rahalisi nõud 20 eurot.

Maakohtu määrus

4.

Harju Maakohtu 04.08.2021. a määrusega jäeti J.U taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et RÕS § 37 lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes

vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi

kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 sätestab, et maakohus keeldub RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Seega on maakohtul kohustus riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatava kaebuse perspektiivikust.

Euroopa i artiklis 35 nimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni on sätestatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. Artikkel 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli

34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus leidis, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata kuna kaebuse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule oleks ilmselgelt põhjendamatu. J.U on samas kriminaalasjas taotlenud korduvalt riigi õigusabi, seejuures on Kohtute Infosüsteemi andmetel Harju Maakohus lahendanud kriminaalasjas 1-18-5277 J.U taotlused riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

17.02.2020 ja 27.03.2020. Samuti on kohus lahendanud isiku taotluse riigi õigusabi saamiseks 11.03.2021. Käesoleva taotluse täienduses 16.07.2021 on J.U põhjendanud riigi õigusabi vajadust sellega, et kriminaalasjas gusi. rikuti menetluse käigus tema KrMS § 268 lg 6 sätestatud õi

Kohus pidas vajalikuks märkida, et Harju Maakohus on 11.03.2021 määruses juba selgitanud, et seadus võimaldab kohtul prokuröri poolt süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni muuta ja tegemist ei ole ebaseadusliku tegevusega. Seda on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 08.04.2021 määruses ning Riigikohus 11.05.2021 määruses. Määrused on jõustunud. J.U taotluses ja selle täienduses ei ole toodud välja ühtegi uut asjaolu, mis annaks aluse uskuda, et tema kriminaalasja menetlem igusi ja isel rikuti tema põhiõ vabadusi vastavalt konventsioonis või selle juurde kuuluvates lisaprotokollides sätestatule. J.U on viidanud erinevatele asjas tehtud

määrustele, kuid taotluse sisu arvestades soovib ta vaidlustada enda Euroopa Inimõiguste Kohtus süüdmõistmist. Samasisulise taotluse on lahendanud Harju Maakohus 27.03.2020 leides, et J.U kaebus on perspektiivitu. Samuti on oluline märkida, et süüdimõistev kohtuotsus jõustus 18.12.2019

ehk rohkem kui 6 kuud tagasi. Seega ei vastaks kaebus te kaitse inimõiguste ja põhivabadus konventsiooni artikkel 35 tingimustele.

Lisaks sellele juhtis ei saa kohus taotleja tähelepanu asjaolule, et Euroopa Inimõiguste Kohus tühistada ega muuta siseriikliku kohtuotsust. Euroopa Inimõiguste Kohus vaatab läbi üksnes kaebusi,

mis puudutavad Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õiguste rikkumisi. Ainuüksi süüdimõistva kohtuotsusega mittenõustumine ei anna isikule õigust Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. J.U esitatud taotluses toodud asjaolusid hinnates oleks J.U kaebus ja selle täienduses perspektiivitu ja

taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.

Määruskaebus

5. Kaebaja J.U leiab, et antud juhul on rikutud kohtuasjas 1-18-5277 õigust õiglasele kohtumenetlusele ja rikkumine on tuvastatav 19.06.2019. a istungiprotokolliga, kuivõrd kohus muutis

1-18-5277 3

kuriteokvalifikatsiooni. KrMS § 268 lg st 6 lähtuvalt peab kohus võimaldama seisukohta väljendada - , kui kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt isiku olukord muutub raskemaks. Kohus aga rikkus KrMS § 268 lg s 6 sätestatud õigust, is tõi kaasa kohtumenetluse rikkumise, mis - m on kohtunike õigusvastase tegevuse tulem. llist nähtuvalt süüdistati teda Istungiprotoko teistsugustes kuriteokvalifikatsioonides ja protokollist nähtub sedagi, et kohtunik ei võimaldanud kasutada KrMS § 268 sätestatud õigust ja kaitsta ennast muudetud kuriteokvalifikatsiooni vastu. Seega on rikutud

õiglast kohtupidamist. Kohtuasja läbivaatamisel toiminud rikkumisel on õigus nõuda rikkumiste

kõrvaldamist, s.o menetluse taastamist. Teistmise aluseks on kohtuniku kuritegu kriminaalasja arutamise käigus. Seoses toimepandud rikkumistega palub J.U tühistada vaidlustatav maakohtu määrus ja rahuldada tema õigusabi taotlus, et esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebus seoses õiglase kohtumenetluse õiguse rikkumise ja kaitseõiguse tagamata jätmisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul

jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg st 1 kehtib KrMS § - 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.

7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide

ja esitatud määruskaebusega, leiab

üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu lähtuvalt ja tuleb sellest jätta läbi vaatamata. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon (ja määruskaebus)

, mille rahuldamine

ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või

kui selle argumendid sisaldavad mõne õigusliku keelu rik Kui apellandi väited kumisele suunatud taotlust. ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui

maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on

võimalik, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

8. Kohtukolleegium leiab, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus, s.t tegu on perspektiivitu

kaebusega, sest seaduse ja kohtupraktikas kujunenud maakohtu määrus on kooskõlas seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

9.

Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et J.U-le ne riigi õigusabi andmata jätmi on põhjendatud RÕS § seetõttu, et taotleja võimalus oma õiguse kaitseks oleks 7 lg 1 p 5 alusel

ilmselt vähene. Maakohus on antud juhul esitanud ringkonnakohtu hinnangul asjakohased ja

ammendava b d põhjendused selle kohta, miks puudub käesoleval juhul alus riigi õigusa i andmiseks. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole välja toodud mingeid selliseid asjaolusid,

millest maakohus poleks teadlik olnud ja millega poleks lahendi tegemisel arvestatud. Seega

puuduvad käesoleval juhul kaebuses sellised argumendid, mis annaks aluse maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks ja vaidlustatava määruse tühistamiseks ning tingiks J.U-le

õigusabi määramise. Esiteks tuleb märkida, et on küll tõsi, et

Harju Maakohus 19.06.2019. a kohtuistungil kohtuasjas nr 1-18- kohus J.U talle alg 5277 mõistis selt esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 ja KarS § 323 lg 1 järgi õigeks ning tunnistas isiku selle asemel süüdi

hoopis KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja KarS § 118 lg 1 järgi. Samas on kohtul KrMS § 268 lg-st 6

lähtuvalt õigus muuta kuriteo kvalifikatsiooni umine kohtule olla ja seega ei saa selline käit

etteheidetav ja aluseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisele. Lisaks tuleb märkida, et

s est, kas J.U oli konkreetselt 19.06.2019. a kohtuistungil end õltumata sell võimalik

süüdistusaktis käsitlemata selline võimalus varem, s.o kvalifikatsioonide vastu kaitsta, oli tal

1-18-5277 4

kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus. Seega sõltumata sellest, et kohus pidas vajalikuks

kuriteo kvalifikatsioone muuta, oli isikul temale konkreetselt etteheidetavate kuritegude osas

võimalus esitada seisukohti ja ennast kaitsta. kohtute infosüsteemist nähtuvalt Nimelt, 16.05.2019.a kohtuistungil, kus viibis ka J.U koos kaitsjaga, avaldas kaitsja kohtuistungil seisukohta KarS § 118 ja KarS § 199 kvalifikatsioonide ole tõene J.U väide osas. Seega ei

selle kohta nagu oleks tulnud temale süüdistusaktis käsitlemata kuriteo kvalifikatsioonid

19.06.2019. a kohtuistungil sena ja ta poleks saanud nende osas seisukohta esitada ja üllatu

vajalikul määral kaitseõigust teostada. Sellele viitab iseenesest ka asjaolu, et sõ

ltumata

süüküsimuse vaidlustamisest, ei pidanud ringkonnakohus 11.09.2019. a vajalikuks maakohtu otsust muuta ja samuti ei tuvastanud Riigikohus mingit materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega

kr . a kaitsja kaebust iminaalmenetlusnormide olulist rikkumist, kuivõrd ei võtnud 18.12.2019

menetlusse. Isiku s htuvalt süüküsimus on seega lahendatud ja jõustunud, kuid taotluse isust nä

soovib isik tegelikult saavutada just , mis ei saa aga olla Euroopa süüküsimuse ülevaatamist Inimõiguste Kohtus menetletavaks küsimuseks.

10. Teiseks tuleb märkida, et J.U on korduvalt s menetluse järgselt väidetavate ama kohtu

kohtumenetluses toimunud rikkumistega seoses taotlenud riigi õigusabi määramist Euroopa

Inim e kaebuse esitamiseks. Samasisuliste taotlust õiguste Kohtuss e väidetega seoses tegi maakohus lahendid juba 27.03.2020. a ja 11.03.2021. a, jättes J.U taotlused rahuldamata ja õigusabi andmata. Kusjuures identsed J.U poolt välja toodud asjaolud on kajastamist leidnud

konkreetselt just 11.03.2021. a maakohtu määruses, mille peale esitatud kaebuse lahendas ringkonnakohus 08.04.2021. a, jättes maakohtu määruse muutmata ja Riigikohus 11.05.2021. a, mil jäeti andmata riigi õigusabi ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks, sest ringkonnakohtu

määruse vaidlustamine oleks edutu. Seega on samasisuline küsimus juba lahenduse leidnud ja

selline seisukoht, et puudub alus J.U-le õigusabi määramiseks, jõustunud, kuid sellele vaatamata esitas J.U taaskord samadel asjaoludel taotluse õigusabi saamiseks.

11. Kolmandaks tuleb märkida sedagi, et maakohus viitas vaidlustatav s määruses põhjendatult ka a

sellele, et käesolevaks ajaks on möödunud tähtaeg kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste K umisest 6 kuud). ohtule (kohtuotsuse jõust

12. Maakohus on J.U taotluse seega põhjendatult jätnud riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

13. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud - määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.