2-18-7941/288 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-7941

Tsiviilasi

Bron-Kinnisvara OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bron-Kinnisvara OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Bron-Kinnisvara

OÜ

(registrikood 10004588), esindaja vandeadvokaat Marko

Paabumets

Vastustajad (puudutatud isikud):

XXXXXXX korteriühistu liikmed:

1. Marcel Vichmann (isikukood XXXXXXXXXX)

2. Elle

Uus

(isikukood

XXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

3. OÜ Amaranvara (registrikood 12320678), seaduslik esindaja

Agnes Kivi

4. Lembit Kalm (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

5. Elvi Tani (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

6. Heinar Ombler (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

7. Anu Kikas (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

8. Kristo Raud (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

9. Haldja Viinalass (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Anne Kuill

10. ühisomanikud Kadi Roosma (isikukood XXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill ning

Peeter Roosma (isikukood XXXXXXXXXX)

11. Monika Tuuling (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

12. Andrei Smirnov (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

13. Maie Härmann (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

14. ALV Kinnisvara OÜ (registrikood 14202894; Osaühing

Fabergate (registrikood 10859433) õigusjärglane), seaduslik

esindaja Dmitri Reimundt

15. Viivi Ivan (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

16. ühisomanikud Ülle Kurvits (isikukood XXXXXXXXXX) ja

Peeter Kurvits (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

17. Martin Migul (isikukood XXXXXXXXXX)

18. Kristel Reim (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

19. Anne Kuill (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Haldja Viinalass

20. Ivar Virusiim (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

21. OÜ ECOLA (registrikood 11378084), lepingulised esindajad

Haldja Viinalass ja Anne Kuill

22. Tartu linnavalitsus (registrikood 75006546, lepingulised

esindajad Anu Öpik ja Kadri Valdre

Tartu linn, X korteriühistu liikmed:

23. Väino Peets (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

24. Dagmar Kodres (isikukood XXXXXXXXXX)

25. Virko Jõelaid (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

26. Aire Koik (isikukood XXXXXXXXXX)

27. Maret Mikk (isikukood XXXXXXXXXX)

28. ühisomanikud Rein Rätsep (isikukood XXXXXXXXXX) ja

Anneli Rätsep (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

29. Anneli Tamm (isikukood XXXXXXXXXX)

30. ühisomanikud Endel Põder (isikukood XXXXXXXXXX) ja

Sirje Põder (isikukood XXXXXXXXXX)

31. Märt Soplepmann (isikukood XXXXXXXXXX)

32. Teho Peetsu (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

33. Siret Rutiku (isikukood XXXXXXXXXX)

34. Tiina Mullamaa (isikukood XXXXXXXXXX)

35. Surabi OÜ (registrikood 12258867), seaduslik esindaja

Aimar Unt

36. Tuuli Jürgenson (isikukood XXXXXXXXXX)

37. Johannes Puusepp (isikukood XXXXXXXXXX)

38. Toomas Pung (isikukood XXXXXXXXXX)

39. Märt Kiisholts (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Haldja Viinalass ja Anne Kuill

40. Vikerkaare Külalistemaja OÜ (registrikood 11007413),

seaduslik esindaja Toomas Katušin

41. Krõõt Olo (isikukood XXXXXXXXXX)

42. Anastasija Mitinova (isikukood XXXXXXXXXX)

43. OÜ Caporeto (registrikood 10534079), seaduslik esindaja

Karin Abel (end. Ploom)

44. Tartu linnavalitsus (registrikood 75006546), lepingulised

esindajad Anu Öpik ja Kadri Valdre

45. Tartu

linn,

XXXXX

korteriühistu

(registrikood

XXXXXXX), seaduslikud esindajad Liann Kalda, Toomas

Griin, Mairi Avi

Tartu linn, XXXXX korteriühistu liikmed:

46. Elo Orumaa (isikukood XXXXXXXXXX)

47. Liann Kalda (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Evelin Jõgar

48. Anastassia Kamõnina (isikukood XXXXXXXXXX)

49. Artjom Vargunin (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Evelin Jõgar

50. Siim Nellis (isikukood XXXXXXXXXX)

51. ühisomanikud Jako Bergson (isikukood XXXXXXXXXX)

ja Tiia Bergson (isikukood XXXXXXXXXX)

52. Anna Viltok (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Evelin Jõgar

53. Piret Kusche (isikukood XXXXXXXXXX)

54. Ain Heinaru (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Evelin Jõgar

55. Anatoly Kazmin (sünniaeg XXXXXXXXXX)

56. Tanel Lepsoo (isikukood XXXXXXXXXX)

57. Mairi Avi (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Evelin Jõgar

58. Tanel Terna (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Evelin Jõgar

59. Tartu linnavalitsus (registrikood 75006546), lepingulised

esindajad Anu Öpik ja Kadri Valdre

60. osaühing Barokk (registrikood 10152857), seaduslik

esindaja Agnessa Pillmann

61. OÜ K.E.D.S (registrikood 12917198), seaduslikud esindajad

Eda Kuusk, Kuido Kuusk

Tartu linn, XXX korteriühistu liikmed:

62. Alla Aljanaki (isikukood XXXXXXXXXX)

63. Lea Tooming (isikukood XXXXXXXXXX)

64. Raul Tölp (isikukood XXXXXXXXXX)

65. Mark Tehver (isikukood XXXXXXXXXX)

66. Tiit Lepajõe (isikukood XXXXXXXXXX)

67. Kersti Lepajõe (isikukood XXXXXXXXXX)

68. Kaie Peerna (isikukood XXXXXXXXXX)

69. ühisomanikud Lea Tops (isikukood XXXXXXXXXX) ja

Viktor Tops (isikukood XXXXXXXXXX)

70. ühisomanikud Jüri Kuus (isikukood XXXXXXXXXX) ja

Heldi Kuus (isikukood XXXXXXXXXX)

71. ühisomanikud Harri Jõesaar (isikukood XXXXXXXXXX)

ja Merike Sarapuu (isikukood XXXXXXXXXX)

72. Mare Lind (isikukood XXXXXXXXXX)

73. Ninni Maria Jalli (isikukood XXXXXXXXXX)

74. Mikko Samuli Jalli (isikukood XXXXXXXXXX)

75. Jana Tuusov (isikukood XXXXXXXXXX)

76. Mark-Hubert Heil (isikukood XXXXXXXXXX)

77. Vaike Septer (isikukood XXXXXXXXXX)

78. Mare Lind (isikukood XXXXXXXXXX)

79. Andres Pille (isikukood XXXXXXXXXX)

80. ühisomanikud Peeter Alep (isikukood XXXXXXXXXX) ja

Ilme Alep (isikukood XXXXXXXXXX)

81. ühisomanikud Arved Jents (isikukood XXXXXXXXXX) ja

Ene Jents (isikukood XXXXXXXXXX)

82. ühisomanikud Silvia Past (isikukood XXXXXXXXXX) ja

Mari Reinik (isikukood XXXXXXXXXX)

83. Agu-Tõnis Talvik (isikukood XXXXXXXXXX)

84. Arvo Tikk (isikukood XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Bron-Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. juuni

2021. a määrus muutmata.

2. Võtta Bron-Kinnisvara OÜ määruskaebusele lisatud fotod tsiviilasja materjalide

juurde.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Bron-Kinnisvara OÜ kanda.

4. Mõista välja Bron-Kinnisvara OÜ-lt solidaarselt Liann Kalda, Anna Viltoki, Ain

Heinaru,

Mairi

Avi,

Tanel

Terna

ja

Artjom

Vargunini

kasuks

välja

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitis 315 eurot (käibemaksuga).

5. Kohustada Bron-Kinnisvara OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Bron-Kinnisvara OÜ (avaldaja) esitas 22. mail 2018 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus

määrata kinnistule asukohaga XXXXXa, Tartu juurdepääsuteed XXX kinnistu X tänava poolse

kangialuse kaudu; XXXXX kinnistu X tänava poolse kangialuse kaudu; avalikult kasutatavalt

teelt (W. X tänav) X krundil paiknevate treppide ja muruplatsi kaudu ja avalikult kasutatavalt

teelt (W. X tn) W. XX hoone eest ja jõepoolse nurga kõrvalt. Avaldaja palus kohustada

kinnistute igakordseid omanikke eelnimetatud juurdepääsu taluma ja kohustada isikuid andma

nõusolek märkuse kandmiseks nende omandis olevate kinnistute registriossa.

Avalduse kohaselt on avaldajal kavas Tartus aadressil XXXXXa (registriosa nr XXXXXX)

asuva hoone rekonstrueerimine ja laiendamine. Selle kohta on koostatud arhitektuurne

eskiisprojekt. Projekti alusel ei muudeta hoone põhimahtu, garaaži peale lisatakse talveaed ja

klaasgalerii. Hoonesse tuleb kaks korterit ja esimesel korrusel säilivad garaažid. Lisaks

korrastatakse välistrepp. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond on XXXXXa

ehitusprojekti heaks kiitnud ning lugenud ehitusteatise teavitatuks.

Hetkel puudub krundile iseseisev juurdepääs ümbritsevatelt tänavatelt. Krunt paikneb

kinnistutega XXX, XXXXX, X, W. XX ja W. XX piirneva kvartali keskel. Ainus võimalus

pääseda XXXXXa kinnistult ümbritsevatele tänavatele, on naaberkinnistutel asuvaid teid

mööda. Et tagada krundil paikneva hoone kasutamiseks elementaarsed tingimused (ligipääs

hoonele, prügivedu, lumekoristus, remonttööd), nõuab avaldaja juurdepääsu võimaldamist

XXX ja XXXXX X tänava poolsete kangialuste kaudu, X krundil paiknevate treppide ja

muruplatsi kaudu ning W. XX hoone jõepoolse otsa kõrvalt, samuti asjaõigusseaduse (AÕS) §

156 lg 1 alusel vastava märkuse kandmist kinnistusraamatusse vastavalt lisatud XXXXXa

asendiplaanile m1:500.

Juurdepääs läbi XXX kinnistu on vajalik selleks, et mootorsõidukitega oleks võimalik pääseda

XXXXXa kirdepoolsesse garaaži ja garaaži ette. Samuti on juurdepääs vajalik selleks, et

jalakäijatel oleks võimalik pääseda juurde XXXXXa kagupoolsetele sissepääsudele. Lisaks on

juurdepääs vajalik teenindavale personalile (prügivedu, lumekoristus, remonttööd).

Juurdepääs läbi XXXXX kinnistu on vajalik selleks, et mootorsõidukitega oleks võimalik

pääseda XXXXXa edelapoolsesse garaaži. Samuti on juurdepääs vajalik selleks, et jalakäijatel

oleks võimalik pääseda juurde XXXXXa kirde- ja kagupoolsetele sissepääsudele. Lisaks on

juurdepääs vajalik teenindavale personalile (prügivedu, lumekoristus, remonttööd).

Juurdepääs läbi X kinnistu on vajalik selleks, et jalakäijatel oleks võimalik pääseda juurde

XXXXXa edela- ja loodepoolsele sissepääsudele ning X kinnistul paiknevate treppide

kasutamiseks. Samuti on juurdepääs vajalik XXXXXa kinnistul paikneva trepi kasutamiseks.

Lisaks on juurdepääs vajalik teenindavale personalile (prügivedu, lumekoristus, remonttööd).

Juurdepääs läbi W. XX kinnistu on vajalik selleks, et jalakäijatel oleks võimalik pääseda

avalikult kasutatavalt teelt (W. X tänavalt) ning omakorda läbi X kinnistu juurde XXXXXa

edela- ja loodepoolsetele sissepääsudele. Samuti on juurdepääs vajalik XXXXXa kinnistul

paikneva trepi kasutamiseks. Lisaks on juurdepääs vajalik teenindavale personalile (prügivedu,

lumekoristus, remonttööd).

Avaldaja

taotles,

et

kohtulahendiga

asendataks

puudutatud

isikute

nõusolekud

kinnistusraamatu kannete tegemiseks, millega muudetakse kohtulahendiga määratud

juurdepääsuõigus kui kinnisomandi kitsendus kehtivaks ka kolmandatele isikutele vastavalt

AÕS § 64 lg 1 p-ile 4 ja § 140 lg-le 4 kinnistusraamatusse kantava märkusega.

Tasu

juurdepääsu

kasutamise

eest

tuleks

määrata

proportsionaalselt

võrreldes

naaberkinnistutega selles summas, mida naaberkinnistud hetkel teede hooldamise eest

maksavad.

2. Puudutatud isikud vaidlevad avaldusele vastu. Ajalooline ja olemasolev projektikohane

juurdepääs on olnud XXXXXa krundile ja hoonele XXXXX krundilt XXXXX ja X vahelise

kangialuse kaudu ning juurdepääsuks XXXXX asuvale hoonele tuleb eelistada senist ajaloolist

juurdepääsu.

Puuduvad asjaolud, mis kaaluksid üle avaldaja huvid XXXXX korteriomanike huvidest. Kuna

XXXXX siseõu on väga kitsas, siis kaoks võimalus lastel sisehoovis mängida ja mängimiseks

vajalike rajatiste paigaldamiseks. Väheneks roheala ja senised parkimiskohad kaoksid. Seega

on avaldaja taotletu ebaotstarbekas ja võimatu.

AÕS § 156 lg 1 ei reguleeri olukorda, kus kinnisasja omanik taotleb juurdepääsu kolmanda

isiku (Vanemuise teatri) erakinnistule. Avaldaja nõue XX korteriomanike vastu on alusetu.

XXX kinnistu korteriomanikud ei pea võimaldama juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, kui

seda võimaldab XXXXX kinnistu.

Kui kohus rahuldab kasvõi osaliselt juurdepääsuga seotud taotlused, siis tuleb kindlaks määrata

XXXXXa kohustused juurdepääsu aluse maa maamaksu tasumiseks vähemalt 50% ulatuses

ning juurdepääsutee hooldamise ja korrashoiuga seotud kulutuste kandmises samuti vähemalt

50% ulatuses. Kulude suurust on võimalik hetkel prognoosida summaliselt üksnes

hoolduskulude osas, milleks on Ropka Elamule makstav tasu 100 eurot kuus. Tasu peab

hõlmama ka hüve kaotust. X tn Tähepargi uusarenduse parkimiskoha maksumus on 10 000

eurot (väljavõte lisatud). Seega nelja parkimiskoha hinnaks saab lugeda 40 000 eurot.

Alternatiivselt võib pakkuda XXXXXa välja lahenduse, mille kohaselt juurdepääsuõiguse

saamiseks loovutatakse XXXXXa elamu kaks garaažikohta, mis asuvad XXXXX poolses

küljes, XXXXX korteriomanikele ning kaks otsapoolset garaažiboksi jääks XXXXXa

omanikele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 2. juuni 2021. a määrusega avalduse osaliselt, otsustades järgmist:

1) määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr-ga XXXXXX sisse kantud

kinnistu asukohaga XXXXXa, Tartu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel

on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki sobivate transpordivahenditega

(kangialune) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXXXXX, XXXXXX,

XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX,

XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX sisse kantud

kinnistutele asukohaga XXXXX Tartu määratud juurdepääsuteed, mis on XXXXXa

asendiplaanil m1:500 (alusdokument pabertoimik lk 21 ja dtl 378) tähistatud triibutatult roosaga

alal musta värvi raamiga (vt p 2.3.). Juurdepääs võimaldada XXXXX kinnistu X tänava poolse

kangialuse kaudu, mis algab XXXXX X tänava poolsest pääsust krundile ning kulgeb otse

XXXXXa kinnistu piirini. Kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr

XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX,

XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX

sisse kantud kinnistute igakordseid omanikke eelnimetatud juurdepääsu taluma;

2) kohustada alljärgnevaid isikuid andma nõusolek märkuse kandmiseks nende omandis olevate

kinnistute III jakku juurdepääsu kohta kinnistule registriosa numbriga XXXXXX (XXXXXa)

selle igakordse omaniku kasuks resolutsiooni p-s 2.1. määratud tingimustel: Elo Orumaa,

kinnistu registriosa nr XXXXXX; Liann Kalda, kinnistu registriosa nr XXXXXX; Anastassia

Kamõnina, kinnistu registriosa nr XXXXXX; Artjom Vargunin, kinnistu registriosa nr

XXXXXX; Siim Nellis, kinnistu registriosa nr XXXXXX; Jako Bergson, kinnistu registriosa

nr XXXXXX; Tiia Bergson, kinnistu registriosa nr XXXXXX; Anna Viltok, kinnistu

registriosa nr XXXXXX; Piret Kusche, kinnistu registriosa nr XXXXXX; Ain Heinaru,

kinnistu registriosa nr XXXXXX; Anatoly Kazmin, kinnistu registriosa nr XXXXXX; Tanel

Lepsoo, kinnistu registriosa nr XXXXXX; Mairi Avi, kinnistu registriosa nr XXXXXX; Tanel

Terna, kinnistu registriosa nr XXXXXX; 7.16. Tartu linn, kinnistu registriosa nr XXXXXX;

Barokk

OÜ,

kinnistu

registriosa

nr

XXXXXX;

7.18. OÜ K.E.D.S., kinnistu registriosa nr XXXXXX;

3) lugeda asendiplaan m1:500 käesoleva lahendi kohustuslikuks osaks (lisatud lahendi lõppu);

4) jätta rahuldamata avaldaja nõuded Tartu, XXX, Tartu, X ja Tartu, XX korteriomanike vastu;

5) välja mõista avaldajalt või XXXXXa kinnistu igakordselt omanikult juurdepääsutasu

järgmiste parameetrite alusel: juurdepääsu aluse maa maamaksu tasumine ja korrashoiuga

seotud kulutuste kandmine 50% ulatuses. Juurdepääsutasu tuleb tasuda XXXXX korteriühistu

väljastatava

arve

alusel

Tartu

linn,

XXXXX

korteriühistu

arveldusarvele

nr EE761010102001602007.

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt välja puudutatud isikute

L. Kalda, A. Viltoki, A. Heinaru, M. Avi, T. Terna ja A. Vargunini menetluskulud võrdsetes

osades kokku summas 2781 eurot 30 senti ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus määras kindlaks, et puudutatud isikute kasuks

väljamõistetud menetluskulud ja menetluskuludelt arvestatav viivis tuleb kanda Tartu linn,

XXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXX) arveldusarvele nr EE761010102001602007.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jääb XXX korteriomanike vastu esitatud avaldus

rahuldamata, kuna kohus annab avaldajale juurdepääsu ajalooliselt väljakujunenud

sissesõidust, st juurdepääs avalikult teelt XXXXXa kinnistule võimaldatakse XXXXX

kangialuse kaudu. Kaks juurdepääsu samalt avalikult teelt ei ole õigustatud.

X ning XX kinnistute puhul lähtus kohus sellest, et nimetatud kinnistud ei külgne avalikult

kasutatava teega – seega pole täidetud AÕS § 156 lg 1 eeldused. X kinnistul puudub

otseühendus avaliku teega, kui pidada silmas nt mootorsõidukeid ja XX kinnistut pole võimalik

kasutada ilma erateed (SA X) läbimata. XX kinnistu ei taga juurdepääsu avalikule teele, nagu

ka X kinnistu.

Kohus ei pidanud antud juhul oluliseks lähtuda avaldaja esitatud eelprojektist/ehitusprojektist,

kuna ainuüksi projekti olemasolu ehk kavatsus midagi hakata ehitama just sellisel kujul nagu

avaldaja seda õigeks peab, ei kaalu üles teiste kinnistute korteriomanike huve ja õigusi. Kahe

eeldusliku korteriomaniku huvid, isegi kui eraldi korteriomandid tulevikus moodustatakse, ei

kaalu üles teiste kinnistute korteriomanike huvisid juba ainuüksi arvulise tasakaalutuse tõttu.

Vaidlust ei ole selles, et XXXXXa kinnistu ei piirne avalikult kasutatavaga teega. Juurdepääs

(õiguslikus mõttes) puudus kohtule teadaolevalt ka ajalooliselt (mis ei tähenda, et reaalset

juurdepääsu ajalooliselt polnud).

Kohus leidis, et õigustatud on avaldaja taotlus saada ligipääs avalikule teele. Kohtu arvates ei

ole põhjendatud saada ligipääs absoluutselt kõigist võimalikest asukohtadest, mida avaldaja

taotleb. Tartu Linnavalitsuse seisukoha järgi on ajalooline ja olemasolev projektikohane

juurdepääs olnud XXXXXa krundile ja hoonele XXXXX krundilt XXXXX ja X vahelise

kangialuse kaudu ning juurdepääsuna XXXXXa asuvale majandushoonele-garaažile tuleb

eelistada senist ajaloolist juurdepääsu. Viimase 15 aasta jooksul ei ole Tartu linnale teadaolevalt

kangialuse juurdepääsu kasutamisega probleeme olnud. Kohus nõustus kohaliku omavalitsuse

seisukohaga.

Kohus leidis, et avaldaja pidi juba kinnistut omandades arvestama, kuidas kinnistule juurde

pääseb ning kui koormav võib see olla ümberkaudsetele kinnistutele ning kas nende huvi kaalub

üles piirnevate kinnistute omanike huvid. Eelkõige peab kinnistule olema tagatud juurdepääs

või kinnistult juurdepääs avalikule teele vähemalt ühe võimaliku juurdepääsu kaudu. Seda

juhul, kui ei esine erandlikke asjaolusid. Antud juhul kohus erandlikke asjaolusid ei tuvastanud.

Seetõttu võimaldas kohus avaldajale ainult ühe juurdepääsu läbi XXXXX kangialuse ning seda

vaid otse oma kinnistule sõitmiseks, mitte parkimiseks kangialuse all, sissesõidu ees ega X

tänavalt XXXXX kinnistult läbides vasemale või paremale pöörates. Sellega säilitas kohus

XXXXX korteriomanike parkimiskohad, mis asukohta arvestades (kesklinn) on olemuselt

ülisuur huvi kinnistu XXXXX korteriomanikele.

Maakohus leidis, et juurdepääsutasu määramisel tuleb aluseks võtta konkreetse maatüki

suurust, läbi mille juurdepääs kulgeb (antud juhul kangialune; vt asendiplaan) ning isikute arvu,

kes kangialust võivad kasutada. Käesoleval juhul kinnitas XXXXX korteriühistu juhatuse liige,

et neil ei ole konkreetseid korteriomanikke, kes seda kangialust kinnistul liiklemiseks

kasutavad, vaid kehtib põhimõte, et kes ees, see mees. Kohus ei pidanud vajalikuks määrata

kindlaks konkreetne rahaline väärtus juurdepääsu tasu osas, kuna see võib olla ajas muutuv.

Seepärast tuleb korteriühistul lähtuda arve koostamisel juurdepääsuks määratud maatüki

maamaksu suurusest ja selle maatüki korrashoiu kuludest. XXXXX korteriomanikud ja X

korteriühistu leiavad, et XXXXXa kohustuseks peaks olema juurdepääsu aluse maa maamaksu

tasumine ja korrashoiuga seotud kulutuste kandmine vähemalt 50% ulatuses. Kohus nõustus

nimetatud seisukohaga. Kuna kohus andis juurdepääsutee õiguse avalikult teelt läbi XXXXX

kangialuse otse XXXXXa kinnistu piirini, siis langes ära vajadus hüvitada XXXXX kinnistul

asuvate parkimiskohtade kadumine.

Maakohus leidis, et kuna lahend tehakse nõudeid osaliselt rahuldades vaid ühe kinnistu

korteriomanike osas ning teiste nõuete osas jäävad nõuded rahuldamata ning lähtuvalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 1 on õiglane jätta kõik menetluskulud

avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega

avaldus rahuldada, ning menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda.

Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata avaldaja nõuded XXX, X ning XX korteriomanike

vastu, kuivõrd kohus ei ole arvestanud XXXXXa omaniku huvidega.

Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks loeb kohus ajalooliselt välja kujunenud

sissesõiduks kangialuse XXXXX kaudu ja asub eitavale seisukohale XXX kangialuse suhtes.

XXX on muutnud ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsu, lukustades kangialuse.

Määruses puuduvad põhjendused, kuidas XXXXXa korteriomanik, kelle garaažid asuvad just

XXX kangialuse läbipääsu vastas ning kes ei pargi XXX ega XXXXX kinnistul, vaid kasutab

parkimiseks garaaži, kahjustaks XXX korteriomanike huve.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui on asunud seisukohale, et kuna

X ning XX ei külgne avalikult kasutatava teega, siis ei ole täidetud AÕS § 156 lg 1 eeldused.

XX kinnistu ja X kinnistu tagavad juurdepääsu avalikule teele X tn, mistõttu on väär maakohtu

seisukoht.

Maakohtu seisukoht, mille kohaselt kohus ei pea antud juhul oluliseks lähtuda avaldaja esitatud

eelprojektist/ehitusprojektist, on väär ja põhjendamatu. Maakohtu poolt ehitusprojektiga

arvestamata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine ja määruse tühistamise aluseks.

Projektikohane juurdepääs on kavandatud avalikult teelt nii XXXXX kui ka XXX kangialuste

kaudu. Ajaloolise väljakujunenud juurdepääsu osas on avaldaja märkinud, et ajalooline

väljakujunenud juurdepääs lõppes tõkkepuuga juurdepääsu tõkestamisest alates, samas saavad

XXXXX korteriomanikud läbida XXX kangialust, mida kinnitavad fotod aastast 2016, kus

autode ninad on XXXXX kangialuse poole. Täielikult põhjendamata on maakohtu seisukoht,

et olemasolevale hoonele nii kasutamise kui ka majandamise seisukohalt piisab senisest

ajaloolisest ja projektikohasest juurdepääsust. XXXXXa korteri 1 sõidukid pargivad XXXXX

kangialuse poolses garaažis, korter 2 sõidukid XXX kangialuse poolses garaažis.

XXXXXa kinnistu asub X mäel, ümbritsetuna kinnistutest X, XXXXX, XXX XX. Tegemist

on kinnistuga, mis asetseb ka looduslikult eri tasapindadel, kus eluasemele juurdepääsuks on

vajalik ligipääs nii X tn kui X tn. Korterile 2, mis asub jõepoolses osas, on projektikohaselt

sissepääs X kinnistult ja XX kinnistult, samuti läbi XXXXX ja XXX kinnistute. 2. korteri

garaažid asuvad jõepoolses osas, kuhu on planeeritud garaažid, kuhu maakohtu määruse

kohaselt korter 2 omanik ei pääse.

Avaldaja on esitanud menetlusse tõendeid, fotod, kus nähtub, et XXXXX korteriomanikud

pargivad XXXXXa kinnistul, täiendavalt lisab avaldaja veel kolm fotot, kus on märgitud maha

XXXXXa kinnistu piir ja võimalik parkimisala XXXXX korterelamu taga. Parkimine XXXXX

kinnistul asuva ehitise taga, ilma, et pargitaks XXXXXa kinnistule, ei ole võimalik. Maakohus

ei arvesta XXXXXa omaniku huvidega. Avaldaja on esitanud maakohtule liiklusskeemi, kus

on ära näidanud võimaliku lahenduse, andes XXXXX korteriomanikele võimaluse parkimiseks

neljal sõidukil avaldaja maal.

Avaldaja on seisukohal, et rahuldades osaliselt avalduse, on maakohus ebaõigesti lahendanud

juurdepääsu tasu määramise, ega ole esitanud määruses põhjendusi, miks just 50% XXXXX

maamaksust ja juurdepääsutee korrashoiu kuludest on õige määr juurdepääsutasu määraks.

Avaldaja ei ole nõus sellega, et peab maksma XXXXX maamaksu ja juurdepääsutee

korrashoiuga seotud kulud.

Kuivõrd määrus tehti XXXXX korteriomanike kahjuks, peavad XXXXX korteriomanikud

kandma avaldaja menetluskulud.

5. XX ja X korteriomanikud vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata

jätmist.

Maakohus on õigesti märkinud, et oluline ei ole eelprojektist lähtumine. Avaldaja ise ei ole

esitanud tõendeid, et XXXXXa juurdepääsu ajalooline tava oleks seotud kinnistuga XXX.

Arusaamatuks jäävad määruskaebuses esitatud viited, et XXXXX korteriomanikud kasutavad

oma autode parkimiseks osaliselt XXXXXa kinnistut. Kui XXXXXa kinnistu omanik muudab

oma hoiakut talle kuuluva kinnistu valdamise osas, siis tekib ka eeldus kahe kinnistu omanike

kokkulepeteks, kuidas soovi korral ühiselt piiratud tingimustes tegutseda ning neid

kokkuleppeid ei käsitleta AÕS § 156 lg 1 nõudena.

6. Puudutatud isikud L. Kalda, A. Viltok, A. Heinaru, M. Avi, T. Terna ja A. Vargunin

vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.

Puudutatud isikud ei ole nõus avaldaja seisukohaga, nagu pidanuks kohus juurdepääsude

määramisel lähtuma XXXXXa ehitusteatisest ja eelprojektist. Kohalikul omavalitsusel puudub

pädevus otsustada naaberkinnistute omanike huvide üle ja piirata nende omanikuõigusi.

Ehitusteatis on 2019. a juunis aegunud.

Asjakohased ei ole avaldaja väited, et XXXXX korteriomanikud pargivad oma autosid osaliselt

avaldaja maal. Avaldaja ei ole seni keelanud sellist parkimist. Samas, nagu avaldaja poolt

määruskaebusele lisatud fotodelt näha, on võimalik sõidukeid parkida ka selliselt, et need

jäävad XXXXX kinnistu piiridesse.

Samuti on eksitav avaldaja viide nagu oleks ka XXX kangialune ajalooline juurdepääs

XXXXXa kinnisasjale. Asjaolu, et XXXXX korteriomanikud saavad XXX kangialust

kasutada, ei põhine mitte ajaloolistel kaalutlustel, vaid korteriühistute vahelistel läbirääkimistel

ja kokkulepetel, millega avaldajal ei ole puutumust.

Menetluskulude jaotamise osas on maakohus õigesti lähtunud TsMS 172 lg-st 1. XXXXX

korteriomanikud ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Kui kohus jätab avaldaja

menetluskulud koormatava kinnisasja omanike kanda, siis muudaks see sisutuks tasu

määramise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb

TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

8. Ringkonnakohus võtab avaldaja poolt määruskaebusele lisatud fotod TsMS § 238 lg 1 ja

§ 662 lg 3 järgi asja materjalide juurde.

9. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine,

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 15; Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-23161/207, p 17.1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kuna avaldajal puudub avalikult

kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnisasjale, on avaldaja nõue juurdepääsu määramiseks

põhjendatud.

Maakohus määras avaldajale juurdepääsu XXXXX kangialuse kaudu ja leidis, et täiendavate

juurdepääsude määramine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohtadega.

9.1. Avaldaja hinnangul ei arvestanud maakohus XXXXXa omaniku huvidega.

Määruskaebuses taotleb avaldaja, et kohus määraks veel täiendavad kolm juurdepääsu avaldaja

kinnisasjale, kuna ehitise eelprojekt on kavandatud nii, et taotletud juurdepääsude määramine

on vajalik ehitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul kaalus maakohus juurdepääsu määramisel nii avaldaja kui

puudutatud isikute huve ega ületanud diskretsioonipiire.

Maakohus analüüsis ja võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive ja asus põhjendatud

seisukohale, et juurdepääs tuleb määrata avalikult kasutatavalt teelt XXXXXa kinnistule

XXXXX kangialuse kaudu.

Maakohus arvestas XXXXX kangialuse kaudu juurdepääsutee ja selle tingimuste määramisel

mh seda, et juurdepääs on ajalooliselt ja projektikohaselt toimunud XXXXXa krundile ja

hoonele XXXXX kangialuse kaudu. Ajaloolise juurdepääsutee olemasolu XXXXX kangialuse

kaudu on kinnitanud Tartu Linnavalitsus oma seisukohas ning ringkonnakohtul puudub alus

kahelda kohaliku omavalitsuse seisukoha õigsuses. Sealhulgas arvestas maakohus

juurdepääsutee määramisel tee mõõtmeid; avaldaja võimalust pääseda oma kinnisasjale

sõidukitega; puudutatud isikute huve, sh parkimiskohtade säilitamise vajadust.

9.2. Määruskaebuses esitatud väide, et ka XXX kangialune on kujunenud ajalooliselt

väljakujunenud juurdepääsuks, ei ole aluseks määrata avaldajale täiendav juurdepääs oma

kinnisasjale.

Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat

juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb

juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve (vt Riigikohtu

21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21).

Riigikohus on ka leidnud, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud üle võõra kinnisasja juurdepääsu

määramise eelduseks ei saa olla üksnes äriühingu äriline huvi kasutada oma kinnisasja ja sellel

asuvaid hooneid võimalikult kasumlikult (vt nt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-15916, p 14; eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18).

Seega annab AÕS § 156 lg 1 õiguse nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, kui

juurdepääs puudub, st üldjuhul saab nõuda kinnisasjale ainult ühte juurdepääsuteed. Üksnes

erandlikud asjaolud saavad õigustada rohkem kui ühe juurdepääsu määramist.

Õige on maakohtu seisukoht selles, et praegusel juhul puuduvad sellised erandlikud asjaolud,

mis õigustavad avaldaja kinnisasjale täiendavate juurdepääsude määramist.

Avaldaja on põhjendanud täiendavate juurdepääsude määramise vajalikkust just sellega, et

ehitise eelprojekti alusel kavandatava hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks on vajalik

juurdepääsu määramine neljast erinevast suunast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

olukorras, kus avaldaja kinnisasjal asuva hoone kohta on olemas üksnes projekt, st projekti ei

ole realiseeritud ega hoonet selle järgi ehitatud, ei õigusta see naaberkinnisasjade omanike

õiguste ulatuslikumat riivet, kui on vajalik ühe juurdepääsu tagamiseks. Avaldajal on võimalik

projekt ümber teha selliselt, et määratud juurdepääs oleks hoone kasutamiseks piisav. Seega ei

välista täiendavate juurdepääsude puudumine avaldaja kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist.

Samas avaldaja soovitud viisil juurdepääsu võimaldamine tingiks naaberkinnisasjade omanike

õiguste intensiivse riive, kuivõrd see tooks kaasa niigi väheste parkimiskohtade arvu

vähenemise. Avaldajale on määratud juurdepääs oma kinnisasjale ning puuduvad erandlikud

asjaolud täiendavate juurdepääsude määramiseks.

10. Avaldaja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks ta peab õigeks juurdepääsutasu

määraks just 50% maamaksust ja tee korrashoiukuludest. Avaldaja ei ole nõus, et ta peab

maksma XXXXX maamaksu ja juurdepääsutee korrashoiuga seotud kulud.

AÕS § 156 lg-s 1 sätestatust lähtudes on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada

maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude ning omandiõiguse riive eest hüvitist, mis peab

vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri

2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 18; 28. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-60492/165, p 16; 9. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 15).

Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuses esile toodud väited alust maakohtu määrust

juurdepääsutasu osas tühistada või muuta. Maakohus määras, et avaldaja on kohustatud tee

kasutamise eest tasuma 50% maamaksu ja tee korrashoiukuludest ehk tasu koosneb üksnes

kuludest, mida koormatud kinnisasja omanikud on kohustatud igal juhul kandma.

Juurdepääsu eest tasu määramine AÕS § 156 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mille

tegemisel tuleb kaaluda menetlusosaliste huve ja kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (vt

Riigikohtu 04.03.2020 määrus nr 2-17-12857, p 17.1; 16.06.2016 määrus nr 3-2-1-180-15, p

27; 16.01.2013 määrus nr 3-2-1-170-12, p-d 9 ja 12; 26.10.2006 otsus nr 3-2-1-14-06, p 28).

Kõrgema astme kohus sekkub madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse üksnes juhul, kui

madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusnorme.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus juurdepääsu tasu määramisel ületanud

diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusnorme. Arvestades asjaolu, et asjas esitatud

fotodelt (nt III kd, tl 90) nähtub, et XXXXX kangialusest pääseb XXXXX hoovis parkima

üksnes ca 3 autot, ei ole alust arvata, et eeldatav juurdepääsu tee kasutamise proportsioon

XXXXX ja tulevaste XXXXXa korteriomanike vahel oluliselt erineks maakohtu määratud

50%-st.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohus ei arvestanud tasu määramisel koormatud

kinnisasja omanikele omandiõiguse riive eest hüvitist. Seega oleks põhjendatud

juurdepääsutasu tõenäoliselt maakohtu määratust isegi suurem. Samas ei ole puudutatud isikud

maakohtu määrust juurdepääsu tasu suuruse osas vaidlustanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul

alust maakohtu määrust selles osas muuta.

11. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1 Õige on määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on ebaõigesti tuginenud sellele, et X

ja XX ei külgne avalikult kasutatava teega. See ei muuda aga maakohtu määrust valeks.

Ringkonnakohus märgib, et AÕS § 156 lg 1 alusel oleks põhimõtteliselt võimalik määrata

juurdepääs läbi mitme kinnisasja, st ka X ja XX kaudu avaldaja poolt taotletud viisil, kuid

olukorras, kus avaldajale juba määrati juurdepääs läbi XXXXX kinnisasja, ei ole põhjendatud

määrata avaldajale täiendavat juurdepääsuteed.

11.2 Asja lahendamist ei mõjuta ka avaldaja väide, et XXXXX korteriomanikud pargivad tema

kinnisasjal. Avaldaja enda määruskaebusele lisatud fotost (V kd, tl 96) nähtub, et võimalik on

parkida ka selliselt, et autod avaldaja kinnisasjale ei satu.

12. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud

menetluskulude jaotust ja suurust.

12.1. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses

kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda

jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (vt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/201, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire

ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta praeguses asjas

menetluskulud maakohtus avaldaja kanda. Määruskaebuse väide, et praeguses asjas tehti lahend

XXXXX korteriomanike kahjuks ja seetõttu peavad XXXXX korteriomanikud kandma

avaldaja menetluskulud, ei ole asjakohane. Avaldaja avaldus küll osaliselt rahuldati, kuid ka

XXXXX kinnisasja suhtes taotletust oluliselt väiksemas määras. Arvestades asjaolu, et

menetlus toimus avaldaja huvides ning avaldaja taotletu jäi olulises osas rahuldamata, on

menetluskulude tema kanda jätmine põhjendatud.

12.2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on samuti TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka puudutatud isikute menetluskulude hindamisel

diskretsioonipiire ületanud ning puuduvad alused kulude põhjendatuse ning vajalikkuse

ümberhindamiseks. Avaldaja ei ole määruskaebuses vaielnud vastu menetluskulude rahalisele

suurusele.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

13.1. Puudutatud isikute L. Kalda, A. Viltoki, A. Heinaru, M. Avi, T. Terna ja A. Vargunini

menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuludeks määruskaebemenetluses

esindaja kulu 3 h 30 min (vastuse koostamine määruskaebusele ja menetluskulude nimekirja

koostamine) tunnihinnaga 90 eurot (sisaldab käibemaksu), kokku 315 eurot. Puudutatud isikud

taotlevad menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

Arvestades tsiviilasja keerukust ja esitatud dokumentide mahtu on puudutatud isikute esindaja

ajakulu põhjendatud. Esindaja tunnitasu 90 eurot (sisaldab käibemaksu) on mõistliku

suurusega.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikute vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

ringkonnakohtus on 315 eurot (3h 30 min x 90 eurot (sh km) = 315 eurot). See summa tuleb

avaldajalt puudutatud isikute kasuks solidaarselt välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb

määrata, et avaldajal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist.

13.2. XX ja X korteriomanike esindaja Haldja Viinalass on ringkonnakohtule kinnitanud, et

neil puuduvad ringkonnakohtus kantud menetluskulud, mida kindlaks määrata.

13.3. Teised puudutatud isikud ei ole esitanud vastust määruskaebusele, järelikult ei ole neil

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin