2-21-112203/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-112203

Tsiviilasi

Osaühingu

Aktiva

Finants

hagi

S.R.

vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

57,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Anni Kennedy

Kostja: S.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista S.R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks S.R. ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

vahel sõlmitud kliendinumbriga 101890012 liitumislepingutest telefoni nr xxxxxxxx,

xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxx alusel tulenev võlgnevus kokku 50,42

eurot (millest 23,55 € põhivõlgnevus, 1,87 € põhivõlalt perioodi 19.06.2020 kuni

17.06.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis; 25 € sisenõudmiskulud).

3. Välja mõista S.R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 23,55 eurot) alates 17.06.2021 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 31.08.2021 summas 0,39 eurot.

4. Välja mõista S.R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt

(s.o 23,55 eurot) alates 01.09.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi S.R. vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudes summas 5,00 eurot.

6. Menetluskulud jätta 91,27% ulatuses S.R. kanda ja 8,73% ulatuses Osaühingu Aktiva

Finants kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 235 eurot (millest 75 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

Tsiviilasi nr 2-21-112203

2 (6)

esitamisel tasutud riigilõiv ning 160 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 214,48 eurot

mõista S.R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on S.R. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Tsiviilasi nr 2-21-112203

3 (6)

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 30.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 47,10 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku.

Võlgnik S.R. esitas makseettepanekule vastuväite. 31.05.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati

ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis

02.06.2021 hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja esitada nõue ja põhjendada seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt esitatavale nõudele.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 17.06.2021 hagiavalduse S.R. vastu põhivõlgnevuse 23,55

euro, võla sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1,87 euro ja

täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates 17.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud

riigilõiv 75,00 eurot ning hageja õigusabikulud 240,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt

palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts kliendinumbriga 101890012

liitumislepingud telefoni nr xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxx, milledega

sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus

pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale

võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja

ei ole tasunud temale Tele2 Eesti Aktsiaselts poolt esitatud arveid kohaselt. Tele2 Eesti

Aktsiaselts loovutas 20.11.2020 oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve 15108788448 maksetähtajale järgnevast

kuupäevast, s.o 19.06.2020, kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 17.06.2021

seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt

kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust

likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist

lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.8.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 17.06.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 01.07.2021 isiklikult allkirja vastu, seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 15.07.2021 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

Tsiviilasi nr 2-21-112203

4 (6)

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS

§ 96 lg 1 p 4 alusel ning Tele2 Eesti Aktsiaseltsi mobiilsideteenuste liitumislepingu kohaselt on

kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest tasu. Kostja ei ole täitnud Tele2 Eesti

Aktsiaseltsiga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab,

et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 23,55 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg

2 p 3 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 15 eurot ja järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa

on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 15 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole

õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist.

Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (15 € + 5 € + 5 €) 25,00 eurot, millises

suuruses kohus hageja nõude ka rahuldab. Sissenõudmiskulude nõude 5 euro ulatuses jätab

kohus rahuldamata.

10. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

Tsiviilasi nr 2-21-112203

5 (6)

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 19.06.2020 kuni 17.06.2021 summas 1,87 eurot.

11. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 17.06.2021 kuni otsuse tegemiseni, so

31.08.2021 välja kindla summana, so 0,39 eurot (23,55€ x 8% / 365 kp x 76 kp) ning alates

01.09.2021 viivisemääras VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 240 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve kohaselt on hageja poolt esindajale

makstud tasu 240,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120

eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas

480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist

ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-

advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma

(vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot,

millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka

140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p.

12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu

Tsiviilasi nr 2-21-112203

6 (6)

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80 €).

Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt 91,27 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

214,48 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik