2-20-17055/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17055

Tsiviilasi

N. S. hagi AS-i Ekspress Meedia vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

4535 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Margus Arvisto

Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.05.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia N. S. kasuks välja mittevaraline kahju 500 eurot.

3. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia N. S. kasuks välja varaline kahju 1035 eurot.

4. Jätta rahuldamata N. S. taotlus võtta tsiviilasja juurde hageja 31.05.2021

esitatud asjatundja arvamus (lisa 1) ning artiklid hagejat puudutavate

kommentaaridega (lisa 3) ja jätta nimetatud tõendid vastu võtmata.

5. Võtta tsiviilasja materjalide juurde hageja 31.05.2021 esitatud loetelu artiklite

pealkirjadest (lisa 2).

6. Jätta rahuldamata AS Ekspress Meedia 14.06.2021 alternatiivne taotlus

kohtuliku keeleekspertiisi määramiseks ning jätta asja juurde võtmata

14.06.2021 AS Ekspress Meedia esitatud tõendid.

Menetluskulude jaotus

7. Jätta menetluskulud kostja AS Ekspress Meedia kanda.

8. Määrata N. S. menetluskulude suuruseks 3436 eurot.

9. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia N. S. kasuks välja menetluskulud 3436 eurot (sh

käibemaks).

10. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia N. S. kasuks viivis välja mõistetud

menetluskuludelt (3436 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses menetluskulude lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja on ajalehe Eesti Päevaleht ja veebiportaali www.epl.delfi.ee väljaandja. Ajalehes

Eesti Päevaleht ilmus 05.08.2020 artikkel „TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja

lõhki Res Publica“ (edaspidi artikkel). Artikli põhiteemaks on Isamaa parteist kerkinud

parempoolsete ühendus ning artiklis tutvustatakse selle tuntumaid liikmeid, teiste seas ka

parempoolsete nimekirjas olevat S. K., kellega seoses on artiklis järgnev lause: „K.le kuulus

kolmandik kinnisvara, mida respublikaanid N. S. ja I. R. kasutasid elamislubadega

kaubeldes.“ Nimetatud lause sisaldas ebaõiget faktiväidet hageja kohta, nagu hageja oleks

justkui müünud elamislube. Kostja töötles artiklis mh hageja isikuandmeid (nime) ilma

andmesubjekti teadmiseta, nõusolekuta ja ilma selleks õigustatud alust omamata, kuigi hageja

ei olnud artikli teemaga ühelgi viisil seotud. Artikkel avaldati elektroonilises meedias, mille

leviala on oluliselt suurem, kui paberväljaandel ja seetõttu oli info kättesaadav ka suuremale

isikute ringile, kui oleks olnud paberväljaandes info avaldamise korral.

2. Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju kostja poolt hageja kohta avaldatud faktiväite

ning isikuandmete lubamatu kasutuse tõttu. Artiklis avaldatud ebakohase faktiväitega

kahjustati hageja mainet ja head nime. Faktiväide on tõele mittevastav ja negatiivse sisuga

ning seostab hagejat ebaseadusliku tegevusega, milleks on elamislubadega kauplemine.

Hageja ei ole kunagi elamislubadega kaubelnud, vaid hagejale kuuluv äriühing tegeles igati

legaalse

nõustamistegevusega.

Elamislubadega

seotud

sündmustega

on

tegelenud

Kaitsepolitseiamet. Uurimise tulemusena ei tuvastanud kaitsepolitseiamet seaduse rikkumist

ning lõpetas kriminaalasja. Elamislubadega seotud sündmusi käsitles ka Riigikogu

uurimiskomisjon,

kes

tuvastas,

et

hagejale

kuuluv

äriühing

tegeles

seadusliku

nõustamistegevusega, mida on kvalifitseeritud õigusteenuseks, mis seisnes muuhulgas

elamislubade taotlemise käigus isikute abistamises elamislubade taotlemise tehnilises

asjaajamises.

3. Hageja ei ole kuidagi artikli teemaga seotud, ja hageja isikuandmete avaldamine oli täiesti

põhjendamatu ja õigusvastane. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, kelle suhtes võiks

avalikkusel olla kõrgendatud huvi. Hageja ei ole pea kümme aastat olnud ühiskondlikult

tegev, ta ei ole ühegi erakonna ega ühenduse liige, ta ei täida avalikke ülesandeid, ta ei tegele

enda isiku ega loomingu eksponeerimisega. Seega ei saa lugejatel olla mõistlikult tavapärasest

suuremat huvi hageja isiku ega tegevuse vastu. Samuti ei tee hagejast avaliku elu tegelast

käesoleval hetkel asjaolu, et ta kunagi võis avaliku elu tegelane olla.

4. Artikkel on põhjustanud hagejale hingelist valu ning kannatusi. Sellisest vaatenurgast

elamislubade temaatika jätkuv avalikkuse ette toomine hagejaga seoses ja hagejast sellega

negatiivse kuvandi loomine kahjustab hageja mainet nii avalikkuse kui sõprade ja tuttavate

hulgas ning tekitab tema suhtes halvustavat suhtumist. Kostja vastas 08.09.2020 hageja

nõudekirjale, et on omapoolse kompromissettepanekuna hageja nime artiklist eemaldanud.

Sellega võttis kostja õigeks, et on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite. Artiklist hageja

isikuandmete eemaldamisega viidi olukord kooskõlla IKS § 4, kuid see ei muuda fakti, et

kostja avaldas hageja isikuandmeid viisil, mis kahjustas enam kui kuu aja jooksul

ülemääraselt andmesubjekti ehk hageja õigusi.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahjuhüvitis kohtu äranägemisel ja varaline

kahju kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude näol 1035 eurot, sh käibemaks.

Õigusabikulu 7,5 tunni osas tunnihinnaga 115 eurot on kantud seoses kostjale nõude

koostamise ja esitamisega ning hageja õigusnõustamisega seonduvalt sh hageja nimel

kostjaga kahju hüvitamise üle läbirääkimiste pidamisega. Kostja on tekitanud hagejale kahju

sellega, et avaldades õigusvastaselt hageja kohta ebaõige faktiväite ja hageja isikuandmed

ilma tema nõusolekuta, on kostja sundinud hagejat tegelema enda õiguste kaitsega ja kandma

seetõttu õigusteenusega seotud kulu, s.o kandma varalist kahju. Arvestades, et nõude

koostamise ja esitamise tulemusel saavutas hageja, et kostja tema isikuandmed artiklist

eemaldas, oli hageja õigusabikulu igati põhjendatud ja vajalik.

6. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et elamislubadega kauplemise kui tegevuse

olemust ja tähendust ei ole võimalik samastada elamislubadealase nõustamis- ja

asjaajamisteenuse osutamisega või äriühingule teenusena asukoha aadressi pakkumisega.

Artiklis avaldatud lause kontekstis tähendab elamislubadega kauplemine üheselt seda, et

hageja annab kliendile tasu eest üle elamisloa, sest kauplemine tähendab eesti keele seletava

sõnaraamatu kohaselt eelkõige müüki. Sellist tegevust ei toimunud. Elamislubadega

kauplemine ehk elamislubade müümine on otsene viide ebaseaduslikule tegevusele, kuna

elamislube ei ole võimalik seadusliku tegevusena müüa.

KOSTJA VASTUVÄITED

7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on vale käsitlus, et elamislubadega kauplema

tähendab elamislubade müümist. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab

kauplema pidevalt kaupu müüma, müütama; äri ajama, äritsema. Seega ei tähenda kauplema

tingimata müügitehingute tegemist vaid ka äri ajamist. Hagiavalduse lisaks nr 7 oleva

uurimiskomisjoni lõpparuande kohaselt osutas S. osalusega X OÜ majandus-, õigus- ja

kinnisvaraalaseid nõustamisteenuseid. Hageja tegevust uurinud Riigikogu komisjon on

leidnud, et hageja kasutas xxx asuvat kinnistut välismaalastele elamislubade taotlemisega

seotud äritegevuseks ning elamisloa taotlemiseks vajaliku ettevõtte registreerimise asukoha

võimaldamiseks. S. osutas teenust tasu eest kasu saamise eesmärgil. Seega on väide, et ta

kaubitses elamislubadega, õige.

8. Artikkel käsitles Isamaaliidu ja endise Res Publica omavahelisi seoseid ja endiste

respublikaanide kuulumist Isamaaliitu. K. ja S. omavahelise seose väljatoomine oli oluline,

sest 2011. aastal moodustati just S. tegevuse uurimiseks ja hageja esitatud taotluste alusel

välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks

Riigikogu uurimiskomisjon. S. äritegevus toimus just K.ga seotud kinnisvara aadresse

kasutades. Hageja kuulus Tallinna Linnavolikogusse ja oli nii Res Publica kui ka Isamaaliidu

liige, seega on tegemist avaliku elu tegelasega, kelle tegevuse kajastamine meedias on avaliku

huvi spektris. Isegi juhul kui hageja praegu ei ole avaliku elu tegelane, ei tähenda see, et tema

tegevust ajal, mil ta oli avaliku elu tegelane, ei tohiks täna päevakajaliste sündmustega seoses

kajastada. Artiklis, mis käsitleb endiste Res Publica liikmete naasmist poliitikasse ning nende

varasemat tegevust poliitikas ja äritegevuses, on hageja mainimine kohane, kuna avalik huvi

endiste respublikaanide S. ja K. omavaheliste seoste ja elamislubade temaatika vastu on

olemas.

9. Hageja viide isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 6 punktile 1 a ei ole kohane.

Tegemist on isikuandmete töötlemise üldnormiga. Erinormina reguleerib isikuandmete

töötlemist meediaerandi alusel IKÜM artikkel 85 punkt 1, mille kohaselt ühitavad

liikmesriigid õigusaktiga õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse,

muu hulgas seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning

akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks. Kostja leiab, et artiklis

hageja isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi, sest artikkel

kajastas avaliku arutelu all olnud episoodi hageja tegevuses, mida kajastati ka komisjoni

kokkukutsumise eelselt ja järgselt meedias; Riigikogu uurimiskomisjoni raport, mis käsitleb

hageja tegevust, on avalik dokument, mis on veebist kõikidele soovijatele lihtsasti leitav;

artiklis kajastati hageja tegevust ajal, mil ta oli avaliku elu tegelane; artiklis kajastatud hageja

tegevuse uurimiseks moodustati Riigikogu uurimiskomisjon; artikkel ei kajastanud mitte

ühtegi hageja eraelu puudutavat seika. Kostja on avaliku huvi olemasolu hageja isikuandmete

töötlemiseks põhjalikult analüüsinud ning on seisukohal, et kostja kui meediaorganisatsiooni

ülesanne ongi oma majandus- ja kutsetegevuses hinnata eri teemade puhul esinevat avalikku

huvi. Hageja isikuandmete töötlemine oli IKS § 4 alusel õiguspärane.

10. Tegemist on neutraalse väitega. Kauplemine kui äritegevus ei ole meie kultuuriruumis

negatiivse või halvustava tähendusega. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb väidetav

õigusvastase tegevuse omistamine. Ei artiklis ega komisjoni raportis ole hageja tegevusele

omistatud negatiivset kuvandit ega väidetud, et tegevus on olnud ebaseaduslik.

11. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu. Hageja kohta ei ole

avaldatud ebaõigeid fakte ega ebakohaseid väärtushinnanguid, mis võiksid kaasa tuua

hagejale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju eelduseks on avaldatud

faktiväite või väärtushinnangu au teotav iseloom. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui

see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja

tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele. Praegusel juhul on hagejat puudutav väide õige ja

põhineb RK uurimiskomisjonis tuvastatul. Väitel puudub vulgaarne, inimväärikust alandav ja

inimest mõnitav tähendus. Asjaolu, et hageja ei soovi olla seostatud RK uurimiskomisjoni

uuritud

välismaalastele

tähtajaliste

elamislubade

andmisega

seotud

asjaolude

väljaselgitamisega, ei saa olla väidetava õigusvastasuse aluseks.

12. Samuti vaidleb kostja vastu varalisele kahjunõudele. Kostja on hageja isikuandmeid

töödelnud õiguspäraselt ning hageja kohta avaldatud faktiväide on õige. Kostja tegevus ei ole

hagejale kaasa toonud varalist kahju. Kostja eemaldas hageja isikuandmed artiklist õigusrahu

huvides, sest kostja soovis hagejale vastu tulla ja oli valmis kompromissi pakkuma. Isegi

juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja

isikuandmeid ja/või avaldatud faktiväide on vale, on hageja esitatud kulu ülemäärane. Hageja

esitas nõude 01.09.2020. Kostja eemaldas hageja isikuandmed kompromissi korras.

16.09.2020 e-kirjas kostja esindajale kinnitas hageja, et õigusabikulud nõude esitamiseks on

olnud 690 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse kohaselt on kohtueelses

menetluses hageja õigusabikulu olnud 1035 eurot, 9 tundi hinnaga 115 eurot tund. Hageja

saatis kostjale veel kolm e-kirja, milles oma nõuet põhjendas. Kolme e-kirja kirjutamise

mõistlik ajakulu ei ole 3 h. Korduvate e-kirjade saatmine ei olnud vajalik ega mõistlik.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus rahuldab hagi.

14. Kohus lahendab esmalt hageja 31.05.2021 menetlusliku taotluse tõendite asja juurde

võtmiseks ning kostja 14.06.2021 alternatiivse taotluse ekspertiisi määramiseks (TsMS § 442

lg 5). Hageja soovib ekspertarvamusega tõendada, et kostja avaldatud artiklis oleval

faktiväitel oli hageja au teotav iseloom. Loeteluga artiklite pealkirjadest ja hagejat

puudutavate artiklite kommentaaridega soovib hageja tõendada, et ajakirjanduses kasutatakse

sõna kauplema konkreetselt ostma-müüma ja vahel ka tingima tähenduses. Hagejat

puudutavate artiklite ja lugejate kommentaaridega soovib hageja tõendada, et kuidas

mõjutavad artiklid keskmise lugeja arvamust hageja suhtes negatiivselt ja loovad tema isiku

kohta negatiivseid assotsiatsioone. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele ta tugineb, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kohus võtab

vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 ls 1).

15. Kostja palub jätta hageja 31.05.2021 esitatud arvamus (lisa 1) tähelepanuta ja keelduda

asja materjalide hulka võtmisest. Juhul, kui kohus võtab tõendi asja juurde, määrata asjas

kohtulik keeleekspertiis. Samuti palub kostja jätta tähelepanuta lisa 3 ja keelduda selle

materjalide juurde võtmisest, kuna tegemist on asjakohatu tõendiga. Kostja esitas 14.06.2021

täiendavate tõenditena väljavõtte ajalehest Postimees ja Eesti Ekspress.

16. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuvastab vaidluse korral kohus, mida kostja mõistliku

inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kõrgema astme

kohtud ei ole välistanud, et teatud juhtudel võib eriteadmistega isiku arvamus olla tõendiks au

teotamise vaidlustes (nt TalRK 2-18-17980, p 21, TalRK 2-14-58990). Hageja poolt esitatud

hinnangut ei saa lugeda eksperthinnanguks TsMS § 293 mõttes, kuna täitmata on peatükis 32.

sätestatud nõuded. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, millest nähtub asjatundja arvamus.

Kohus leiab, et asjaolu, kas avaldatud faktiväitel on au teotav iseloom ning kuidas eesti keelt

valdav keskmine mõistlik inimene artiklis avaldatud elamislubadega kauplemist mõistab, saab

tuvastada üksnes kohus, sest tegemist on õigusliku küsimusega. Kohtu hinnangul ei saa

asjatundja hinnata mõistliku inimese arusaama. Seetõttu ei ole nimetatut võimalik tõendada

asjatundja arvamusega ning kohus jätab tõendi TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata.

Kohus jätab vastu võtmata artiklid hagejat puudutavate artiklite kommentaaridega (lisa 3),

kuna tegemist on asjakohatute tõenditega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et

kommentaarid ei tõenda ühtegi käesoleva vaidluse asjaolu, kuna mõlemad artiklid ilmusid

aastaid enne vaidlusaluse faktiväite avaldamist kostja poolt. Käesoleva vaidluse lahendamisel

ei oma tähtsust see, kuidas artiklid mõjutavad avalikku arvamust. Kohus võtab asja

materjalide juurde hageja 31.05.2021 esitatud loetelu artiklite pealkirjadest (lisa 2). Kohtu

hinnangul võib tegemist olla asjakohase tõendiga, kuna hageja soovib nendega tõendada, et

ajakirjanduses kasutatakse sõna kauplema valdavalt siiski ostma/müüma tähenduses.

17. Kostja alternatiivne taotlus kohtuliku keeleekspertiisi määramiseks rahuldamisele ei

kuulu. Kostja esitas taotluse juhuks, kui kohus võtab asja juurde hageja poolt esitatud

asjatundja arvamuse. Kohus hageja taotlust ei rahuldanud. Kohus jätab asja materjalide

juurde võtmata 14.06.2021 täiendavate tõenditena esitatud väljavõtte ajalehest Postimees ja

Eesti Ekspress. Nimetatud tõendid on esitatud hilinemisega. Kohus määras 17.05.2021

toimunud istungil tõendite ja taotluste esitamise tähtaja 31.05.2021. Kostja ei ole põhistanud,

et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1).

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

18. Hageja hinnangul on kostja 1) avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite ja 2) töödelnud

ebaseaduslikult hageja isikuandmeid, mis teotavad hageja au. Sellest tulenevalt nõuab hageja

kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja on seisukohal, et 1) hageja kohta avaldatud

faktiväide on õige ja, et 2) kostja on hageja isikuandmeid töödelnud õiguspäraselt.

19. Hageja mittevaralise kahju õiguslik alus ebaõige faktiväite avaldamise nõude puhul on

VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga 4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus,

kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või

ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Isikuõigusi rikkunud

isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui

rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et

mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab

mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22).

Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.

20. Kahju õigusvastane tekitamine võib toimuda ka seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega

(VÕS § 1045 lg 1 p 7). Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult, kui selleks esineb mõni

õigusaktides sätestatud alus (EL määrus 2016/679 art 6(1)). Isikuandmeid võib töödelda

andmesubjekti nõusolekul või kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku

õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid

või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid (EL määrus 2016/679

art 6(1)(a) ja (f)). Viimast alust täpsustab isikuandmete kaitse seadus. Isikuandmeid võib

andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada

meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi (IKS1 § 4 ).

Eelnimetatud alusel nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja töötles hageja

isikuandmeid; 2) isikuandmete töötlemiseks puudus alus.

21. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü (teo

toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu,

kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide

olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud

objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.

Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju,

mille hüvitamist hageja nõuab.

22. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel järgmised asja lahendamisel tähtsust

omavad asjaolud. Kostja väljaantavas ajalehes Eesti Päevaleht veebiväljaandes ilmus

05.08.2020 artikkel „TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica“ (tl 9-11

pöördel). Artiklis avaldati järgmine lause: „K.le kuulus kolmandik kinnisvara, mida

respublikaanid N. S. ja I. R. kasutasid elamislubadega kaubeldes.“ (tl 10). Artikkel on tehtud

kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Kostja eemaldas pärast

hagejalt nõudekirja saamist hageja nime artiklist.

23. Kohus analüüsib, mida kostja hageja kohta avaldas, so kas kostja on hageja kohta

avaldanud

ebaõige

faktiväite.

Isikuõiguste

rikkumine

on

võimalik

au

teotava

väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete

avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses

kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole

tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida

kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad

(RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku

inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise

avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.

24. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on kauplema tähendus pidevalt kaupu müüma,

müütama; äri ajama, äritsema (vt XXX Kohtu hinnangul mõistab mõistlik inimene nimetatud

kommentaarist, et hageja tegeleb elamislubade müügiga, so annab tasu eest elamisloa. Kohtu

hinnangul ei saa väitest tuletada, et hageja justkui ajas elamislubadega lihtsalt äri. Hageja

31.05.2021 esitatud artiklite pealkirjade loetelust nähtub, et ajakirjanduses kasutatakse sõna

kauplema erinevas tähenduses. Mõnel juhul ostma-müüma tähenduses, ka tingima või äri

ajamise tähenduses (tl 108-110). Kohtu hinnangul tuleb kauplemise tähendust hinnata

arvestades artikli ja lause konteksti. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et elamislubadega

kauplemise kui tegevuse olemust ja tähendust ei ole võimalik samastada elamislubade

nõustamis- ja asjaajamisteenuse osutamisega või äriühingule teenusena asukoha aadressi

pakkumisega. Seega saab asuda seisukohale, et kauplemine tähendab eelkõige millegi müüki.

Vastavalt on hageja avaldanud kostja kohta väite, et hageja tegeles elamislubade müümisega.

Väidet saab jah-ei skaalal hinnata ning see on kontrollitav. Vastavalt on tegemist

faktiväitega. Väide, et hageja on tegelenud elamislubade müümisega ei ole neutraalne väide.

Kauplemine iseenesest ei ole tõesti negatiivse tähendusega, kuid elamislubade müümine on

ebaseaduslik tegevus, kuna elamislube ei ole võimalik seaduslikult müüa. Vastav tegevus

oleks ebaseaduslik ning seega on elamislubadega kauplemise väide hageja au teotav.

25. Kohus tuvastab kas avaldatud väide on õige. Kohus selgitas 17.05.2021 toimunud istungil,

et juhul kui kohus leiab, et tegemist on au teotava väitega, tuleb kostjal tõendada selle õigsust

(tl 97). Riigikogu uurimiskomisjoni lõppraporti kohaselt tegeles hageja asjaajamis- ja

õigusteenuse osutamisega, nõustades isikuid, kes soovisid taotleda elamisluba (raporti lk 18,

lk 28). Seega nimetas uurimiskomisjon hageja tegevust õigusnõustamiseks. Raportist ei

tulene, et hageja tegeles elamislubadega kauplemisega või elamislubade müümisega.

Elamislube väljastasid hageja klientidele pädevad Eesti Vabariigi ametiasutused, mitte hageja

äriühing. Seega ei saanud hagejale kuulunud äriühing müüa Eesti elamislube. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et hageja kohta avaldatud väide on õige. Vastavalt on

kostja avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, mis kahjustab hageja mainet seostades teda

ebaseadusliku tegevusega. Elamislubadega kauplemine (elamislubade müümine) ei ole Eesti

Vabariigis seaduslikult võimalik.

26. Kohus analüüsib kas hageja töötles kostja isikuandmeid ebaseaduslikult. IKS § 4 kohaselt

võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige

avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti

õigusi. Kostja väitel on S. K. ja hageja omavahelise seose väljatoomine artiklis oluline, sest

2011. aastal moodustati just S. tegevuse uurimiseks ja hageja esitatud taotluste alusel

välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks

Riigikogu uurimiskomisjon ning et hageja äritegevus toimus K.ga seotud kinnisvara aadresse

kasutades ehk selles seisneb kostja arvates avalik huvi artiklis hageja mainimiseks.

27. Kohus on seisukohal, et artikli teemaks ei olnud hageja ja S. K. ja hageja omavahelised

ärisuhted aastal 2011, vaid Isamaa parteist kerkinud Parempoolsete ühendus ja selle liikmed

aastal 2020. Vaidlus puudub, et hageja ei ole käesoleval ajal enam ühiskondlikult tegev ega

kuulu Isamaa parteisse ega Parempoolsete ühendusse. Seega ei ole hageja isik seotud artikli

teemaga. Artiklis käsitleti eeskätt S. K.ga seotud asjaolusid, mitte hageja isikut. Nimetatu

nähtub ka sellest, et pärast hagejalt nõude saamist kostja koheselt eemaldas hageja nime ning

lause sai kuju: „K.le kuulus kolmandik kinnisvara, mis oli seotud elamislubade afääriga, mis

Isamaa ja Res Publica liitu kõvasti räsis.“ Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ei olnud

mingisugust vajadust hagejat artiklis nimetada. Samuti ei andnud avalikule debatile midagi

juurde hageja nimetamine, sest hageja ei ole kuidagi selle avaliku debati osaline. Mingit

tähtsust ei oma ka asjaolu, kas hageja on või ei ole avaliku elu tegelane. Kohus nõustub

hagejaga ka selles, et hageja nime mainimine ajakirjanduses seoses minevikus toimunud

sündmustega võib olla kohane, kui seda tehakse seoses päevakajaliste teemadega kooskõlas

IKS § 4 sätestatuga ja vastavuses 2011. a sündmustele pädevate ametiasutuste poolt antud

hinnangutega ning ka juhul, kui artikli teemaks oleks avaliku huvi keskmes ja ühiskondliku

debati objektiks olnud hageja isiklikult. Seega puudus hageja suhtes avalik huvi.

28. Kostja tegevus ei olnud ka kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Eesti

ajakirjanduseetika koodeksi p 1.5 sätestab, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi

tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda

informatsiooni teada. Antud juhul ei olnud avalikkusel vaja hageja kohta avaldatud

informatsiooni teada. Hageja on asetatud konteksti, mis jätab mulje, nagu hageja oleks

tegelenud ebaseadusliku tegevusega. Hageja ei väida, et temast ei võiks ajaloolises kontekstis

üleüldse enam kirjutada, vaid väidab seda, et temast võib kirjutada tingimusel, et seda tehakse

siis, kui seda on tõepoolest tarvis ning artikkel käsitleb konkreetselt hagejat või temaga

seotud minevikus aset leidnud sündmust. Hageja on endine poliitik, kes on avalikkusele

tuntud kunagise elamislubade temaatika tõttu. Aastatetagune elamislubade temaatika käib

paratamatult hagejaga kaasas ka tänapäeval. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja

mainimine ajakirjanduses seoses minevikus toimunud sündmustega võib olla kohane, kui seda

tehakse seoses päevakajaliste teemadega kooskõla IKS § 4 sätestatuga ja vastavuses 2011. a

sündmustele pädevate hinnangutega. Seega ei olnud hageja nime avaldamine põhjendatud ja

kahjustas ülemääraselt tema kui andmesubjekti õigusi. Avalik huvi hageja andmete

avaldamiseks puudus üleüldse.

29. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on ebaõige faktiväite avaldamisega

rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Samuti on kostja tekitanud

hagejale õigusvastaselt kahju seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Hingeliste

kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos

kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.

30. Kohus tuvastab kas faktiväide ja hageja isikuandmete töötlemine on õigusvastane.

Käesolevas asjas on kostja avaldanud väite, mis sisaldab hageja kohta ebaõiget faktiväidet

ning töötles ebaseaduslikult hageja isikuandmeid, mis on kättesaadav piiramatu arvuga isikute

ringile (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad

asjaolud ja kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et

sõnavabadusse tuleb sekkuda.

31. Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust

hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse

rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046

lg 2). Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete)

avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Kui

tegemist on au teotava faktiväite avaldamisega, peab VÕS § 1047 lg 2 alusel kostja tõendama,

et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane.

32. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine

loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele

(VÕS § 1047 lg 2). Andmete avaldamist ei peeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul,

kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis

andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047

lg 3). Kohus tuvastas eelnevalt, et ebaõige faktiväite avaldamine on hageja õiguste rikkumine

ning kostja ei tõendanud, et väite avaldamine oli õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt on väite

avaldamine õigusvastane ning rikub hageja isiklikke õigusi. Kohus on seisukohal, et teisi

isiku au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et faktiväite

avaldamine oli õiguspärane.

33. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui

kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju

tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi

(IKS § 4) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Õigus isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti

nõusolekuta üksnes avaliku huvi olemasolu korral kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega

ajakirjanduslikul eesmärgil, on kaitsta andmesubjekti. Seega on hageja isikuandmete

avaldamine õigusvastane.

34. Seega õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

35. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd

välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale

põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju

tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja

tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis:

esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050

lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st

kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et kostja on

käitunud hageja kohta ebaõige faktiväite avaldamisel ja hageja nime õigustamatul kasutamisel

vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud

rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.

36. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.

37. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse

otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS §

134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete

andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse

või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib

kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma

edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

38. Hageja esitas kahunõude kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud mittevaralise

kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel

võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24).

Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul

arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Hageja kasuks välja mõistetav

hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja

majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt edaspidiselt ebaõigete faktiväidete ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust.

39. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus

seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 500

euro ulatuses. Nimetatud summa arvestab vajadusega mõjutada kostjat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud

hüvitised vahemikku 200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800

eurot. Seega jääb väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

Tõik, et see on väljamõistetud hüvitiste vahemiku alumises osas, ei muuda hüvitist

sümboolseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kõnealune faktiväide ja kostja isikuandmed

olid avaldatud ühe kuu vältel ning kostja eemaldas pärast hagejalt nõudekirja saamist artiklist

hageja nime.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

40. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 1035 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude

kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel

kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115

lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks

kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib

olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

41. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus

VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult

võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning

kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja

esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema

VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja

suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks

saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

42. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 1035 eurot on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik, kuna ilma

selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja on küll õigusharidusega,

kuid kohtu hinnangul on isiku au ja väärikuse kaitse ning isikuandmete väärkasutuse näol

tegemist spetsiifilise valdkonnaga, millises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada

kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Tegemist on mh kohtupraktika

analüüsi nõudva küsimusega. Kohtueelse nõude esitamise tulemusel eemaldas kostja artiklist

hageja isikuandmed. Kohtu hinnangul ei oleks hageja enda pöördumine nimetatud tulemust

andnud. Samuti pidas kostja vajalikuks kasutada kohtueelselt professionaalse õigusnõustaja

teenust.

43. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 1035 eurot

(tl 58-59). Kohtueelsed õigusabikulud on kantud seoses kostjale nõude koostamise ja

esitamisega ning hageja õigusnõustamisega eeltooduga seonduvalt sh hageja nimel kostjaga

kahju hüvitamise üle läbirääkimiste pidamisega. Hagejale on osutatud õigusteenust kokku 7,5

tundi, tunnihinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kohtueelsed õigusabikulud

koosnevad järgmistest toimingutest: 06.08.2020 suhtlus kliendiga, materjalidega tutvumine,

analüüs 1t 30min; 11.08.2020 nõudekirja koostamine 1t; 17.08.2020 nõudekirja koostamine

2t; 18.08.2020 nõudekirja koostamine, suhtlus kliendiga 1t 30min; 16.09.2020 kirjavahetus

kostja esindajaga 20min; 17.09.2020 kostja esindaja vastusega tutvumine, vastus e-kirjale 35

min ja 29.09.2020 kostja esindaja vastusega tutvumine, vastus e-kirjale 35min.

44. Kohus peab käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete

toimingute eest 7,7 tunni ulatuses. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt

aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või

vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 115 eurot.

Kostja ei ole taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ega esitanud tõendid, millest nähtub, et

hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.

45. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada

kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma

otsest varalist kahju advokaadi poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol. Seega esineb

põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja ei oleks avaldanud hageja kohta ebaõiget

faktiväidet ja avaldanud hageja isikuandmeid, siis ei oleks hageja pöördunud advokaadi

poole. Hageja ei oleks esitanud nõudekirja ning kandnud kahju. Seega rahuldab kohus

kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 1035 eurot.

46. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

47. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega

jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

48. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS §

144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

49. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

50. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot,

õigusabikulud 7601,50 eurot, asjatundja arvamuse eest tasutud 250 eurot, kokku 8251,50

eurot. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusteenust vahemikus 27.10.2020 kuni

05.08.2021 tunnihinnaga 115,00 eurot/h + km (138 eurot/h koos km-ga) alljärgnevalt:

27.10.2020

materjalide läbivaatamine, hagi koostamine 3t; 28.10.2020 hagi koostamine 2t;

29.10.2020 hagi ülevaatamine 1t; 30.10.2020 hagi täiendamine 1t 30min; 18.11.2020 hagi

täiendamine, riigilõiv, kirjavahetus kliendiga, hagi materjalide kokkupanek ja kohtule

saatmine 2t 30min; 26.01.2021 kostja vastusega ja 25.01.2020 kohtumäärusega tutvumine,

kohtumääruses nõutud hageja vastuse koostamine 1t; 28.01.2021 vastuse koostamine kostja

vastusele 4t 30m; 29.01.2021 kostja vastusega hagile tutvumine, hageja seisukohtade

koostamine vastavalt kohtumäärusele 4t; 03.02.2021 hageja seisukohtade koostamine

vastavalt kohtumäärusele 1t; 09.02.2021 hageja seisukohtade koostamine vastavalt

kohtumäärusele 3t; 11.02.2021 hageja seisukohtade koostamine vastavalt kohtumäärusele

30min; 15.02.2021 hageja seisukohtade koostamine vastavalt kohtumäärusele 1t 30m;

17.05.2021 ettevalmistus 17.05.21 kohtuistungiks, esindus istungil. Tõendatavate asjaolude ja

tõendite kaardistamine ning analüüs 7t; 20.05.2021 17.05.2021 istungi protokolli

läbivaatamine 30min; 28.05.2021 tõendite kogumine ja analüüs, küsimuste koostamine ja

materjalide edastamine eksperdile, kirjavahetus 3t 30min; 29.05.2021 suhtlus eksperdiga,

kirjavahetus 1t 05min; 30.05.2021 suhtlus eksperdiga, kirjavahetus 1t; 31.05.2021 tõendite

kogumine ja analüüs, kaaskirja koostamine ja tõendite kohtule esitamine 4t 30min;

01.06.2021 asjas lõplike seisukohtade koostamine kohtule 4t; 15.06.2021 tutvumine kostja

vastusega tõenditele 30min; 29.06.2021 kostja 14.06.2021 vastuse analüüs ja vastuväited

kostjale tulenevalt sellest vastusest, lõplike seisukohtade koostamine kohtule 2t; 02.07.2021

asjas lõplike seisukohtade koostamine kohtule, vastaspoole vastus 5t; 05.08.2021 hageja

menetluskulude nimekirja koostamine kohtule 30m. Kokku kulus esindajal 55 tundi 05

minutit ehk 7601,50 eurot (koos km-ga). Hageja on tasunud kohtule esitatud asjatundja

arvamuse eest 250 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega palub mõista kulud

välja koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva

tsiviilasjaga.

51. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.

52. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 400 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 400

eurot.

53. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud 27.10.2020 materjalide

läbivaatamiseks, hagi koostamiseks; 28.10.2020 hagi koostamiseks; 29.10.20202 hagi

ülevaatamiseks; 30.10.2020 hagi täiendamiseks; 18.10.2020 hagi täiendamiseks, riigilõivu

tasumiseks, kirjavahetuseks kliendiga, hagi materjalide kokkupanekuks ja kohtule saatmiseks

vajalike toimingute osas kokku 5 tundi. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud toiminguteks

kulus kokku 9 tundi. Hageja esindajale pidid kõik kaasuse asjaolud olema selged, kuna hageja

esindaja osutas hagejale ka kohtueelselt õigusabi.

54. Kohus vähendab kostja vastusega ja kohtumäärusega tutvumisele ja vastuse koostamisele

kostja vastusele kulunud aega (26.01.2021, 28.01.2021, 29.01.2021, 03.02.2021, 09.02.2021,

11.02.2021 ja 15.02.2021) ning leiab, et kostja vastusele seisukoha koostamisele mõistlik

ajakulu kokku on 5t. Kostja vastus ei ole väga mahukas ning selle läbitöötamisele ja vastuse

koostamisele ei saa pidada mõistlikuks ajakuluks kokku 14 tundi ja 30 minutit. Käesolev

vaidlus põhineb ühel faktiväitel ja hageja isikuandmetel ning samuti ei ole varaline kahjunõue

mahukas. Hagejal kulus 17.05.2021 istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemiseks,

tõendavate asjaolude ja tõendite kaardistamiseks ning analüüsiks kokku 7 tundi. Kohtuistung

kestis 1t 06 min. Vaidluse asjaolud olid enne istungit pooltele selged. Kõik kostja vastuväited

ja seni esitatud tõendid olid esindajale teada. Seega saab pidada istungiks ettevalmistamise ja

istungil osalemise mõistlikuks kuluks kokku 3t. Kohus peab põhjendatud kuluks istungi

protokolli (20.05.2021) läbivaatamise kulu 30min.

55. Kohus ei pea vajalikuks ja põhjendatuks (28.05.2021, 29.05.2021 ja 30.05.2021)

küsimuste koostamist ja materjalide edastamist, suhtlust eksperdiga ega kirjavahetust

eksperdiga, kuna kohus jättis asjatundja arvamuse asja juurde võtmata. Seega nimetatud kulu

väljamõistmisele ei kuulu. Tõendite kogumisele ja analüüsile, kaaskirja koostamisele ja

tõendite esitamisele (28.05.2021, 31.05.2021) peab kohus põhjendatud kuluks kokku 3 tundi.

Kohus arvestab 01.06.2021, 15.06.2021 ja 29.06.2021 ja 02.07.2021 lõplike seisukohtade

koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 5t. Menetluskulude nimekirja koostamise

kulud (05.08.2021) 30m on mõistlikud ja põhjendatud. Vastavalt on põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud 22t ulatuses, summas 3036 eurot koos käibemaksuga. Seetõttu loeb kohus

hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks kokku 3436 eurot (400 eurot riigilõivu ja

3036 eurot õigusabikulude katteks koos käibemaksuga). Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja õigusabikulud 3436 eurot.

56. Asjatundja arvamuse kulu 250 eurot väljamõistmisele ei kuulu, kuna kohtu hinnangul oli

tegemist asjakohatu tõendiga ja kohus ei võtnud asjatundja arvamust asja juurde.

57. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

58. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik