2-20-3403/25 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3403 Tsiviilasi

J. K. hagiavaldus Lääne-Nigula Vallavalitsuse vastu kahju 2300,00 euro hüvitamiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) Kostja: Lääne-Nigula Vallavalitsus (registrikood 75038598, asukoht Haapsalu mnt 6, Taebla alevik, Lääne- Nigula vald, Lääne maakond), lepinguline esindaja Andrus Post RESOLUTSIOON

1. Jätta läbivaatamata J. K. hagi Lääne-Nigula Vallavalitsuse vastu kahju 2300 euro hüvitamiseks.

2. Menetluskulud jätta J. K. kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta kulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 427, § 661 lg 1 ja 2) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. K. (hageja) esitas 03.03.2020 Pärnu Maakohtusse hagi Lääne-Nigula Vallavalitsuse (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju, kokku summas 5700 eurot, hüvitamiseks. Kohus jättis korduvalt hagi käiguta 09.03.2020, 16.04.2020 ja 14.05.2020 määrustega. 14.05.2020 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast mittevaralise kahju nõuet (jõustus 16.07.2020). 10.06.2020 määrusega võttis kohus menetlusse varalise kahju, summas 2300 eurot, nõude.

2. Hagis esitatud asjaolude ja hilisemate täpsustuste kohaselt tekitas kostja eestkostetav I.A. 4. aprillil 2018 xxxxxxx Tervisekeskuse ees hageja valduses olevale sõidukile xxxxxxx xxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxx järgmised kahjustused: murtud on tagumised kojamehed, tekitatud värvikahjustused tagumisel uksel, üks klaasipuhastaja mootor ei tööta. Asjas on algatatud väärteomenetlus nr 267018001090. Sõiduk on kindlustatud ning omavastutus on 200 eurot. Kindlustusandja hindas kahju suuruseks natuke alla 300 euro, kindlustusandja poolt ei ole kahju hüvitatud. Hageja kahju on klaasipuhastajate asendamine, klaasipuhastajate mootori

Tsiviilasi nr 2-20-3403

väljavahetamine ja värvitööd 1700 eurot, transpordikulu 1216km eest summas 583,68 eurot, fotode printimine 28 eurot, töötunnid 75 x 6 eurot. 02.09.2020 toimunud eelistungina korraldaval kohtuistungil hageja avaldas, et värvimine maksis 230 eurot ja klaasipuhastajad 210 eurot.

3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale kostja vastu ning ka hagejal endal puudub alus hagi esitamiseks, kuna hageja ei ole kahjustada saanud sõiduki omanik. Tõendamata on kahju tekitaja ja kahju suurus ning kahju kuulub hüvitamisele kindlustusfirma poolt.

4. Kohus 25.06.2021 määrusega määras asjas kirjaliku menetluse. Punktis 15 kohus selgitas hagejale nõudeõiguse tõendamatust ning hoiatas, et kui hageja jätab enda nõudeõiguse põhjendamata, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohtumäärus on hagejale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 29.06.2021. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 425 lg 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata.

6. Hageja enda poolt asjas esitatud faktiväidetest tuleneb, et kahjustada saanud sõiduki omand hagejale ei kuulu, mistõttu saab hageja esitada teisele isikule kuuluva omandi kahjustumisest tulenevaid nõudeid kolmanda isiku (kas kahju tekitaja või tema eest vastutava isiku) vastu kas nõude loovutamise teel (VÕS § 164 lg 1), st sõiduki omanik (käesoleval juhul liisinguandja) on oma nõude kahju tekitaja vastu lepingu alusel loovutanud hagejale või tagasinõude korras (VÕS § 69 lg 2), st sõiduki omanik (käesoleval juhul liisinguandja) on esitanud nõude hageja vastu.

7. Kohus selgitas hagejale 25.06.2021 määruse punktis 15, et hageja nõudeõiguse alus on kohtule ebaselge ning märkis, et hagejal tuleb enda nõudeõigust selgitada resolutsiooni punktis 6 märgitud tähtajaks, so 02.08.2021. Hageja ei ole kohtule selgitanud, kas ja millisel alusel on hagejal nõudeõigus kahju tekitaja vastu tekkinud. Kuna hageja ei ole kahjustada saanud sõiduki omanik, ei ole hageja õiguste rikkumine hagis toodud asjaoludel üldse võimalik. Omandi kahjustumisest tulenevaid nõudeid saab esitada asja omanik, hageja poolt avaldatud asjaoludest tulenevalt hageja sõiduki xxxxxxx xxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxx, omanik ei ole. Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut ega asjaolusid selle kohta, et liisinguandja on temale seoses sõiduki kahjustumisega nõudeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

8. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

9. TsMS § 173 lg-st 1 tuleneb, et kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kostja on taotlenud menetluskulude jätmist hageja kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Märgitust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on 27.07.2021 andnud kohtule teada, et kostjal ei ole tsiviilasjas 2-20-3403 menetluskulusid tekkinud. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Tsiviilasi nr 2-20-3403

9. Hageja on 03.03.2020 tasunud riigilõivu 425,00 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, kuna hagi jäetakse läbi vaatamata. Selleks tuleb kohtule esitada kirjalik avaldus näidates ära kellele ja millisele arvelduskontole tuleb tasutud riigilõiv tagastada. Riigilõivu tagastamise nõudeõigus lõpeb 31.12.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik